Eesti keele allkeeled 1. Allkeeled, üldpilt Allkeelte süsteem sotsiolingvistikas (+ netikeel) · Põhimõiste on variant (variety), väga üldine termin igasuguste erijoontega allkeelte kohta Jagatakse kolmelt aluselt: · standardkeel ja mittestandardkeeled (Standard ja Nonstandard Variety) · kasutajakesksed variandid ehk dialektid (dialect) · kasutusekesksed ehk situatiivsed variandid (register või style). Esimene: SV norminguline keel; NSV standardid puuduvad, seega piirid on hägustunud. SV puhul kehtib õige ja vale, NSV puhul seda kehtestada ei saa.
Netisuhtlus ja -keel Netikeel Netikeel on arvutisuhtluses kasutatav keel. Internetisuhtluse keelt võib defineerida kui interneti vahendusel toimuvas mis tahes suhtluses kasutatavat keelt. Internet võib näida tavasuhtlusega võrreldes mõneti piiratum, näiteks jääb netisuhtluses enamasti puudu võimalus näha teise inimese žeste või hääletooni. Samas on internetikasutajad nutikad, luues kitsastes oludes leidlikke isemoodi suhtlusviise. Netisuhtluse tüübid 1) üldmeedia (internetti kandunud ajakirjandus, interaktiivsed kommenteerimisvõimalusega uudistesaidid, podcast’id1 jt); 2) personaalmeedia (nn isiklik ajakirjandus: blogid ehk veebipäevikud; mikroblogimine: mobiili abil internetti postitatavad lühiteated, nt Twitter; avalikud foto- ja videokogud); 3) otsesuhtlus (kahe või enama isiku vahel toimuv valdavalt sünkroonne vestlus: otsesuhtlusprogrammid MSN, Skype, Gtalk jt; virtuaalreaalsused ja mängumaailmad; jututoad; ka e-post); 4) grupis...
püsivateks. Kõnekeele sagedased erisõnad: kesse, misse, eksju, ahsoo, jajah, onju, eksole, misasi, ingliskeel, nono, etet. Eesti suulineja kirjalik keel 2: kvalitatiivne süntaks Grammatiline lause sõnade ja fraaside moodustatud grammatiline tervik, mille tuumaks finiitverb ja mille osade vahel on erinevaid grammatilisi suhteid. lausesulam/tihvtlause kaheverbiline prosoodiline tervik, keskel ühine osa tihvt, (peegelkonstruktsioon: see on bluffimine on see) Eesti netikeel Netis kasutatava keele uurimine kasutatakse erinevaid klassikalisi keeleuurimise viise, eelkõige korpusepõhised uuringud, oluline on suulise ja kirjaliku keele taust, uuringuid vähe, eestis uuritud, kommentaarides, reidis, jututubades, msnis. Netikeel mõiste on ebamäärane, kuid see on igasugune arvutisuhtluse keel, mis erinev normikeelest. Ainult teismeliste netisläng, ortograafia erijooni suurtähtede ja kirjavahemärkide ärajätt. Numbrid, täppideta tähed või
tihvtkonstruktsioon, eelteema, peegelkonstruktsioon, sõnatuletus, raie. Lause on grammatiline tervik = sõnad+laused. Tuumaks on alati verb. Lausung on kõne pisim terviklik suhtlusüksus (nt lause, hüüd, käsk). Terviklikkuse määrajate hierarhia 3 teooriat: 1)keskne terviklikkuse alus on süntaks; 2) intonatsioonilised ja pragmaatilised punktid valivad, mis on lõplik vooruvahetuspunkt; 3)süntaks ja intonatsioon on võrdselt tähtsad, süstemaatilise vastastikmõju määravad piirid. NETIKEEL Netikeel on spetsiifilise keelena umbes 10 aastat vana. Teksti-ja suhtlustüübid e-mail, msn, netikommentaarid, jututoad. Uus kirjaoskus arvutikasutusoskus, emotikonid, inglise keele oskus. Netikeel erineb normikeelest (suurtähtede ärajätt, tähtede märkimine numbritega, sümbolid, emotikonid, venitused); häälduspärane kirjaviis (ma ei tea=maitea); sõnavara on vulgaarsem, familiaarsem, argikeelsem; kasutatakse üneeme, pragmaatilisi
kui ka lähiajal toimuvaid sündmusi. (Erelt jt. 2007: 604) 3.2 Netikeele mõju Üha enam kasutatakse omavahel suheldes elektroonilisi suhtluskanaleid. Üsna ammu on taoline suhtlusviis olnud populaarne suhtlusvõrgustikes rääkides sõprade ja tuttavatega. Alates 20. sajandi lõpust on näha ka tendentsi, et elektroonilisele suhtlusele ning asjaajamisele minnakse üha rohkem üle ka ametlikus kontekstis. Seetõttu on netikeele kasutus veelgi laialdasem. Hennoste ja Pajusalu sõnul on netikeel internetisuhtluses kasutatav keel, mis sisaldab palju suulise keele ja netikeelsuste jooni. Viimased esinevad kõigil keeletasanditel: ortograafias, grammatikas ning sõnavaras. (Hennoste, Pajusalu 2013: 81) Suulist keelt iseloomustab sõnade lühendamine (siinkohal peetakse silmas eestikeelseid sõnu, mida inimene lühendab nendes lause osades, kus kõne tempo on kiirem kui muidu): ütlesin > ütsin, mõtlesin > mõtsin, kuule > kle jne; sõnade kokku hääldamine:
Oja. Kasutatakse kvantitatiivset meetodit, kogutakse ainestik üksiksõnade kaupa, materjal anketeeritakse. Netisläng on seotud konkreetse suhtluskeskkonna ja seltskonnaga, nt MSN. Släng on eesmärgipärane mittenormatiivsus keeles. Släng on omane sots. rühmale, klassile, ühe ja sama eriala inimestele, sõpruskondadele omane mitteametlik kõnekeelne sõnavara. Släng on olemuselt kood, kodeerimisviis, abstraheerituna äärmuslik register ja stiil + sotsiolekt. 21. NETIKEEL – iga uue keelekasutamise mooduse või keskkonna puhul tekib vastav keelekuju, mis selle keskkonnaga kõige paremini sobib. Netikeele stiil kui suuline keelekasutus kirjalikul kujul, suulise ja kirjaliku keelekasutuse hübriid, nende süntees. 22. VÄLISEESTI KEELEKUJUD – Hennoste: väliseesti allkeeled on territoriaalsed dialektid (= iga keelevariant on seotud kindla ala või riigiga, kus inimesed elavad, saades mõjutusi selle riigi põhikeelest),
annaabi.ee 
