Õistaimed ehk katteseemnetaimed Kukerpuulised * Berberis Vulgaris Harilik kukerpuu - lehed ovaaljad - lehe servas nõeljatipulised hambad ! - lehe toon rohekast muutub punakaks. (Serv kergelt terav, tuhm hall, piklik pruun, väike) * Berberis Thunbergii Thunbergi kukerpuu - lehe serv terve ! - ovaalne ümar - tilluke (väike), punakas hall või hall roheline (tillukesed kollakas beezid lehed) Hortensialised * Philadelphus Coronarius - Harilik ebajasmiin - jäme saagja servaga (kergelt) - terava tipuga (suhteliselt ilus, suuremapoolsed lehed, alt serv sile) Sõstralised * Ribes nigrum Must sõstar - lehe alus südajas - enamasti 3 hõlmaline - lehe rootsul kollased näärmed (alt rootsu juurest suur sisselõige, hõlmine, tuhm) * Ribes rubrum Punane sõstar - lehed hõlmised 3-5 - servad ebaühtlaselt saagjas - lehe alus täiesti sirge! - alt võib karvane olla (kortsune, tumeroheline) * Ribes al...
HALOGEENIÜHENDID ·Halogeeniühendites on süsiniku aatomid seotud halogeeni aatomi(te)ga CH4 => CH3Cl ·Füüsikalised omadused: Peamiselt vedelikud või tahked ained ·Madalamad halogeeniühendid aurustuvad kergesti, magusa lõhnaga Hüdrofoobsed => ei lahustu vees Suur tihedus (veest raskemad) Enamus on mürgised HALOGEENIÜHENDITE NOMENKLATUUR · Asendusnomenklatuur asendusrühmad + tüviühend fluoro-, kloro-, bromo-, jodo- · Funktsionaalnomenklatuur -süsivesinikrühm + aineklass fluoriid, -kloriid, -bromiid, -jodiid Halogeenühendite nomenklatuuri näited Elektrofiil tühja orbitaaliga osake · Elektrofiilsustsenter - elektrofiili koostisse kuuluv tühja või osaliselt tühja orbitaaliga aatom · Positiivne laeng või osalaeng + · Püüavad moodustada keemilist sidet, täites oma tühja orbitaali teise osakese vaba elektronipaariga · C, H Nukleofiil vaba elektronipaari...
Kokaiin Kokaiin vikipeedia Kokaiin (C17H21NO4) on kristalliline tropaanalkaloid, mida saadakse kokapõõsa lehtedest. See on kesknärvisüsteemi stimulant (erguti) ning söögiisu vähendaja, mis loob tarbides eufoorilise heaolutunde ning kõrgenenud energiatunde. Kuigi seda kasutatakse enim mõnuainena, on kokaiin ka kohalik tuimesti, mida kasutatakse meditsiins silma -, kurgu- ja ninaoperatsioonidel. Kokaiin võib olla psühholoogiliselt sõltuvusttekitav ning selle omamine, kultivatsioon ning levitus on üle maailma keelatud. Kokaiini regulaarsel tarvitamisel areneb välja kokainism. Kokapõõsa lehe ergutavad omadused olid teada vanadele Peruu ja muu Kolumbuse-eelse Lõuna-Ameerika rahvastele. Lääne ühiskonnas on olnud kokaiin vastandkultuuri osaks üle sajandi; seda on kasutanud mitmed intellektuaalid, kunstnikud ja muusikud - Sir Arthur Conan Doyle'ist ja Sigmund Freudist USA presidendi Ulysses S. Grantini. Mitu aastakümmet sisaldas kokaiini ka tu...
Ilmastikutingimuste mõju talirapsi saagikusele selle erinevates kasvufaasides Ranno Vaarikmäe Andres Talts Abstrakt ilmastikutingimuste mõju: Uuriti Rapsi seemne saagikusele. Rapsi seemne õlikontsentratsioonile. Seemne kogusele 1 peal. 1000 seemne kaalule. Katsed viidi läbi 34-s erinevas keskkonnas, mida sümboliseerivad erinevad mulla omadused ja kliimatingimused. Katsete koht – Saksamaa Katsete aeg – 2006 – 2011 Metoodikad Põldude väetamine erinevatel perioodidel lämmastikväetisega. Kasutati kolme erinevat sorti talirapsi. Uuriti: 1) Taime idanemist 2) Lehtede arengut 3) Varre pikenemist 4) Õitsemist 5) Seemnete arengut 6) Küpsemist Ilmastikuandmed registreeriti kohapeal, kontrolliti kõiki ilmastikutegureid. Tulemused Seemne saagikus Saagikus varieerus 3t ha(Roda, 2008) kuni 7t ha(Futterkamp...
Taimkatte kaugseire Eksamiküsimused 1. Kaugseire füüsikalised alused. (Kiirguse spekter, heledus, heleduskordaja, kiirgustemperatuur, polarisatsioon). Kaugseire baseerub elektromagnetkiirguse ja aine vastastikuse mõju füüsikalistel seaduspärasustel. Kiirguse spekter: gammakiirgus, röntgenkiirgus 0.03 3 nm, ultraviolettkiirgus 3 400 nm, nähtav kiirgus 400 700 nm, lähisinfrapunane kiirgus 700 1500 nm, keskmine infrapunane kiirgus 1500 6000 nm (6 µm), infrapunane (soojuskiirgus) 6 300 mikromeetrit, mikrolained (raadiolained) suurem kui 300 mikromeetrit ehk 0.3 mm. Nende kasutamine kaugseires sõltub Maa atmosfääri läbipaistvusest vastavas spektripiirkonnas. Atmosfääri läbipaistvuse nn akendest nähtav, lähisinfrapunane, keskmine (3-5 µm) ja kaugem infrapunane (8-14 µm mõõdetakse peamiselt objekti enese poolt kiiratavat energiat, mit...
Kontrolltöö nr 2 - Alkaanid, alkoholid, eetrid, isomeerid 1. Mis on isomeeria, isomeer? Too näiteid asendi- ja ahelaisomeeriast. Isomeeria - ühesuguse elementkoostise ja molekulmassiga, kuid erisuguse struktuuri ning erisuguste füüsikaliste ja keemiliste omadustega ühendite (isomeeride) olemasolu. Isomeer - ühesuguse koostise ja molekulmassiga, kuid erineva struktuuriga ained. 1)Ahelaisomeeria - hargnenud ahela erinev kuju. 2)Asendiisomeeria - muutub kaksik- või kolmiksideme või funktsionaalse rühma asukoht tüviühendis. Vaata ka tv lk 22 ül I - asendiisomeer ja ahelaisomeer. 1) Asendiisomeer 2-bromobutaan CH3 -- CH2 -- CH2 -- CH2-- Br CH3 -- CH2 -- CH --CH3 1-bromobutaan | Br 2) Ahelaisomeer 1-brom...
LOOMA- JA TAIMEFÜSIOLOOGIA Närvisüsteem Neuron koosneb rakukehast ja jätketest. Jätked, mida nimetatakse ka närvikiududeks, jagunevad aksoniteks ja dendriitideks. Raku puhkeolekus esinevat elektrilist pinget rakusisese ja -välise keskkonna vahel nimetatakse puhke(oleku)potentsiaaliks. Neuronitel on see umbes -70 mV. · Rakumembraanis paiknev Na+-K+-ATPaas tõstab igas tsüklis kolm Na iooni rakust välja ja raku ümbritsevast keskkonnast kaks K iooni rakku sisse. (raku sees K konts. suur) -4 mV · Kuna raku puhkeolekus on membraanis leiduvad K -(lekke)kanalid osaliselt avatud, siis liiguvad osad K+-ioonid rakust välja kuni elektrokeemilise tasakaalu tekkeni Puhkepotentsiaali langust (negatiivsemaks muutumist) ehk polarisatsiooni suurenemist nimetatakse hüperpolarisatsiooniks, tõusu (0-le lähenemist) ehk polarisatsiooni vähenemist depolarisatsiooniks. Aktsioonipotents: Juhul, kui mingite stiimulite tulemusel üle...
Pärnumaa Kutsehariduskeskus Kokk Nimi Lehtköögiviljad Referaat Juhendaja: Pärnu 2008 Jääsalat See salatitaim on saadud kähara lehtsalati ja ameerika peasalati õnnestunud ristamisel. Jääsalati lehed on maheda maitsega, mõnusalt krõmpsuvad ja haprad ning püsivad kaua vormis isegi ribadeks või tükkideks lõigatuna. See omadus on eriti väärtuslik segasalatite tegemisel, sest jääsalat hoiab salati pikema aja jooksul kohevana ega lase sellel kokku vajuda. Talub ka lühiajalist kuumutamist kuumade võileibade koostisosana või wok-roogades. Säilib ...
Eesti metsad ja metsandus Metsandus - majandusharu, mis tegeleb kõigega, mis seondub metsaga, tähtsal kohal on nii puidu raiumine ja töötlemine, kui ka metsa uuendamine, kasvatamine ja kaitse - teadus- ja haridusharu, mis uurib ja õpetab kõike metsaga seonduvat ja sisaldab endas paljusid kitsamaid valdkondi Metsanduses võib tinglikult eristada peam kolme valdkonda: metsakasvatus, metsakorraldus, metsatööstus 1. metsakasvatus • esindab biol suunda metsanduses. Metsakasvatust võime käsitleda, kui tegevust metsas toimuvate protsesside mõjutamiseks, eesmärgiga kasvatada majanduslikult väärtuslikke puistuid. 2. metsakorraldus • esindab ökonoomilist suunda metsanduses. Tegeleb metsade korraldamisega e inventeerimise ja mõõtmisega, metsaressursi arvestamise ning metsadele majanduskava korraldamisega 3. metsatööstus • esindab tehnilist ja tehnoloogilist suunda. Tegeleb probleemidega, mis on seotud pu...
PIHLAKAS Referaat SISSEJUHATUS.....................................................................................................................3 1. ERINEVAD PIHLAKAD...................................................................................................4 1.1 Harilik pihlakas.....................................................................................................4 1.2 Tuhkpihlakas.........................................................................................................6 1.3 Pooppuu................................................................................................................ 6 1.4 Pihlakate võrdlus...................................................................................................7 2. PIHLAKATE ERILISUS....................................................................................................9 2.1 Väike-Saadu...
KORDAMISKÜSIMUSED ÕPPEAINES „PUIDUTEADUS” KMM0210 MOODULID 1 – 3. 1. Kui palju on hinnanguliselt puittaimi maakeral? Kui palju neist on okaspuud? Millisel mandril on kõige suurem puiduvaru? Ligi 80000 liiki, neist 550 – 600 okaspuud. 2. Mida kujutab endast puiduteadus? Mis on puiduteaduse põhiprobleem? Milliste meetodite abil ja millistel tasanditel seda põhiprobleemi uuritakse? Puiduteatud uurib puitu ja puitmaterjale. Puiduteaduse põhiprobleem on puidu ehituse ja omaduste vaheline seos. füüsikaliste, keemiliste ja bioloogiliste meetoditega (tegemist on seega objektsuunitletud uurimustega). Puiduteaduses on uurimistasanditeks: a) makroskoopiline b) mikroskoopiline c) ülemolekulaarne d) (makro) molekulaarne 3. Selgitage, miks nimetatakse puid süsihappegaasi akumulaatoriteks! Omastades fotosünteesi kaudu süsihappegaasi CO2 (kasvuhoonegaas!), ...
EUKALÜPTI EETERLIK ÕLI LIIS SOMMER TK12 ,,Eukalüpt on ülitugev desinfitseeriv aine, seetõttu oleks suurepärane, kui ruumis oleks olemas kuuma vee anum, millesse oleks tilgutatud paar tilka seda vahendit" nii kirjutas Helena Roerich. Eukalüpti nimetatakse tihtipeale elavaks fütontsiidide vabrikuks. Ta ei too tervist mitte ainult inimestele. Kui istutada puu tugevalt soostunud alale, nagu seda tehti Kaukaasias, võib saavutada kahekordse tulemuse : kuivendada maapinda ja küllastada õhku lenduvate eeterlike õlidega. Lisaks sellele ei talu eukalüpti lõhna moskiitod (malaaria levitajad) ja sääsed. On pandud tähele, et õitsvalt eukalüptilt mett korjavad mesilased ei haigestu ise ning nende poolt kojatud meel on suurepärane tervistav toime. Eukalüpti õli aroom : hele...
Esitlusgraafika ja koduleheküljed CSS 1 Astmelised laadilehed CSS Kodulehekülgede üheks oluliseks kujunduspõhimõtteks on hoida lehtede visuaalne väljanägemine võimalikult ühtne kogu kodulehekülje ulatuses. See tähendab ühesugust taustavärvi, sama kirjatüübi ja suuruse kasutamist ning sama paigutust. Suuremate kodulehekülgede puhul võib näiteks taustavärvi või kirjatüübi muutmine põhjustada suurt peavalu muudatused tuleb ju teha kõikidele HTML-failidele. Et selliseid probleeme vältida peaks olema sisu ja kujundust teineteisest lahus. Algselt oligi HTML mõeldud ainult dokumendi struktuuri (pealkirjad, tekstilõigud, loetelud) määramiseks, kuid seda hakati ka kasutama dokumentide kujundamiseks. Lahenduseks sellele probleemile töötati välja CSS ehk Cascading Style Sheets (sobivaim eestikeelne tõlge oleks astmelised laadilehed) keel HTML-dokumentide kujunduse määramiseks. CSS puhul on h...
MULDKESKKOND Muld kui oleluskeskkond Muld on maakoore pindmine kobe kiht, mida kasutavad ja mõjutavad organismid ning mida kujundavad ümber organismide jäänuste muundumise saadused. Kivimitel, mis moodustavad maakoore, algas mulla kujunemine siis, kui maismaal hakkas arenema elu ning toimuma orgaanilise aine süntees, muundumine ja lagunemine. Praeguses biosfääris on muld olulisemaid komponente, sest mulla areng on seotud elu (eriti taimede) arengu ja täiustamisega. Mida suurem on mulla viljakus (võime varustada rohelisi taimi vee ja mineraaltoitainetega ning taimejuuri hapnikuga), seda suurem on taimkatte produktiivsus ja tagasiside mullale. Seetõttu on muld ka tootmisvahend põllu-ja metsamajandusele; muld ei vanane eha kulu, kuid vajab hooldust. Rohelistele taimedele on muld kinnituspinnaks (substraadiks) ja osaliseks oleluskeskkonnaks (meediumiks), kus toimub...
Puuviljanidus e. Pomoloogia melon maasikas rabarber kasvatatakse üheaastane mitmeaastane mitmeaastane süüakse vili vili lehevars Puu- või köögivili köögivili puuvili köögivili Puuviljakultuuride liigitamine · Kasvukoha · Eluvormi · Viljaehituse ja kasutamise alusel Viljelemiskoha alusel: · Arktilised kultuurid- vajavad pikka päeva ja jahedat suve.(soomurakas) · Parasvöötme kultuurid- vajavad normaalseks arenguks teatud aja vältel talvist jahedust(õunapuud, virsikud, viinamarjad) · Lähistroopilised kultuurid- taluvad lühikest nõrgemat külma 0 kraadi ligidal(kõik sitrulised) · Tropilised kultuurid- vajavad pidevalt sooja (ananass, banaan) Eluvormi alused: · Põõsad- sõstrad · Puud- õunapuud, pirnipuud · Poolpõõsad · Kääbuspõõsad-jõhvikas, m...
Valge peakapsas on kapsastest kõige populaarsem kultuur ning enim kasvatatud. Tänapäeval on peakapsad suurt tähtsust omav köögiviljade grupp enamikus maailma maades. Eestis on valge peakapsas nii kasvupinna, kogutoodangu kui ka tarbimise ulatuse poolest köögiviljade hulgas esikohal. Peakapsaid tarvitatakse väga mitmeti nii värske salati- kui keeduköögiviljana, hapendatuna, konserveerituna, mahlaks töödelduna jm kujul. Hapendamiseks sobib eelkõige valge peakapsas; punast peakapsast kasutatakse selle jaoks vähem. Punane peakapsas sarnaneb väliskujult ja bioloogilistelt iseärasustelt valge peakapsaga. Kõrge antotsüaani sisalduse tõttu on selle taime kõik maapealsed organid punakas- kuni sinivioletsed. Punase peakapsa pead on väga tihedad ega lõhene kasvamisel. Punane peakapsas erineb valgest peakapsast lehtede punase kuni sinakasvioletse värvuse poolest. Lehtede värvus on tingitud rakumahlas esinevast antotsüaanist. Pea on valge peakapsa ...
Tallinna 21. Kool Roheline tee Elisabeth Sau 11c Juhendaja: Ilona Lille 2010, Tallinn Sisukord Sissejuhatus Uurimustöö rohelisest teest on ajendatud sellest, et jõudsin hiljuti tagasi rohelise tee maalt Jaapanist. Olin Jaapanis vahetusõpilane 10 kuud. Selle aja jooksul tekkis suur huvi rohelise tee vastu, kuna seda joodi pidevalt iga söögi kõrvale ja niisama janu kustutamiseks. Jaapanisse minnes ei teadnud ma väga palju roheliest teest. Sellegipoolest olin teinud katseid ...
SISUKORD Sissejuhatus lk.2 Süsihappegaasi saamine lk.3 Süsihappegaasi keemilised omadused lk.3-4 Süsihappegaasi füüsikalised omadused lk.4 Süsihappegaas ja toidutööstus lk.4-5 Süsihappegaas ja fotosüntees lk.5 Süsihappegaas-kasvuhoonegaasi põhjustaja lk.6-7 Kokkuvõte lk.8 Kasutatud kirjandus lk.9 SISSEJUHATUS ~1~ Minu referaadi teemaks on süsinikdioksiid ehk süsihappegaas. Praegusel ajal räägitakse palju kõiksugustest globaalsetest probleemidest ja varasemast õpitust tean, et süsihappegaas on kasvuhooneefekti põhjustajaks. Veel tean ma seda, et see on põlemise ja hingamise saadus ning fotosünteesi lähteaine. Minu eesmärgiks on saada te...
Metsaökoloogia ja majandamine 1. Eesti metsad ja metsandus Metsanduslikul kõrgharidusel on Eestis enam kui 85 aasta pikkune ajalugu. 2010. aasta andmetel oli Eestist metsasus 50,6% ja tõenäoliselt see näitaja lähitulevikus suureneb veelgi. Võrreldes Euroopa või maailma keskmise metsasusega on Eesti metsarikas maa. Kaugemas minevikus oli metsade pindala Eestis suurem, ligikaudu 3500-4000 a. tagasi oli Eesti territooriumist metsaga kaetud ligikaudu 85%. Kuid peamiselt seoses põllumajanduse arenguga ja põllumaade rajamisega hakkas metsade pindala vähenema. Metsade pindala hakkas Eestis uuesti suurenema pärast II maailmasõda (põllumaade arvel, ulatuslik metsamaade kuivendamine). Teise Maailmasõja järgsel perioodil on Eesti metsade pindala suurenenud ligemale kaks korda. Eesti metsade liigiline koosseis on mitmekesine, kõige levinum puuliik Eestis on mänd, teisel kohal on kask ja kolmandal kohal kuusk. Viimase p...
Elu omadused Rakuline ehitus Rakk on ehituslik ja talitluslik üksus, millel on kõik elu omadused. Rakud moodustavad kudesid, koed koonduvad organiteks. Rakkude arvu alusel liigitatakse organisme : Üherakulised bakterid, algloomad, pärmseened Hulkraksed selgrootud, selgroogsed loomad, taimed, kandseened Aine ja energiavahetus ehk metabolism Ainevahetuse näideteks on toitumine, eritamine, fotosüntees jpm. Organismis toimub lagundamine ja sünteesimine ning jääkaineid eritatakse väliskeskkonda. Autotroofid taimed, osa baktereid(tsüanobakterid) Heterotroofid loomad, seened, paljud bakterid Sisekeskkonna stabiilsus ehk homöstaas Tagatakse ainevahetusega Nt. vee pH, soolade, valkude ja teiste keemiliste ühendite või temperatuuride püsimine teatud piirides. Kõigusoojased kalad, kahepaiksed, roomajad Püsisoojased imetajad, linnud Kõrge organiseerituse tase El...
Antioksüdandid Mis on aga vabad radikaalid ning miks on nende liig tervisele ohtlik? · 95......97% inimese poolt sissehingatud hapnikust läheb biomolekulide lõhustamiseks ehk organismi oksüdatsiooniprotsessideks, mille käigus tekib paratamatult vabu radikaale. · Vabad radikaalid on molekulid, mille välisel elektronkihil on paardumata elektron ja seetõttu on nad väga reaktsioonivõimelised. · Paardumata elektroniga hapnik "varastab" elektrone teistelt molekulidelt, seega ta lõhub teise molekuli struktuuri. Oletatakse, et see kutsub esile näiteks rakkude lagunemise, DNA molekuli struktuurimuutuse. · Hüdroksüülradikaali meelisobjektiks on DNA. · Meie keha kasutab vabu radikaale normaalseks talitluseks, kuid kui hapniku reaktiivsete vormide (vabade radikaalide) teke organismis ületab normaalse taseme, ründavad nad biomolekule, rakke ja kudesid ning põhjustavad kahjustusi, eelisjärjekorras ründavad va...
Siirdemetallide ühendid Helina Kalbe, 10.a, 30.03 Fe2O3 Raud(III)oksiid on enamasti punakaspruuni värvusega (värvus võib varieeruda tumekollasest mustjaspruunini) vees raskesti lahustuv kristlane aine. See on üks peamisi raua oksiide, mida nimetatakse ka roosteks. Ainet kasutatakse põhiallikana terasetööstuses. Vastavalt oksiidi värvusele kasutatakse teda ka rauamenniku, ookri või muumia nime all maalrivärvide ja mitmesuguste poleerimisvahendite valmistamiseks. Raud(III)oksiidi kasutatakse ka raua tootmisel ning see kuulub nii punase kui pruuni rauamaagi koostisesse. Raud(III)oksiid on tavatingimustes püsivaim raua oksiid. Teda kasutatakse odava ja vastupidava värvipigmendina (kollakas on ooker, punakas on rauamennik jne). See oksiid on ka ferromagneetne aine ja seetõttu kasutatakse seda magnetite tegemiseks. Fe3O4 Segaoksiid raud(II;III)oksiid on musta värvi vees raskesti lahustuv kristlane aine,...
Kordamisküsimused: VÄÄVEL 1.Väävli leidumine looduses, allotroopia (allotroobi nimi, aatomite kuju ja paiknemine, omadused erinevatel temperatuuridel Leidumine: Ehedalt võib väävlit leida maapinna lähedal vulkaanilistes piirkondades. Tuntumatest väävliühenditest leidub looduses kõige enam sulfiide (FeS2 püriit, PbS- galeniit , HgS kinaver jt) ja sulfaate ( CaSO4*2H2O kips jt) Väävel kuulub elemendina ka kivisöe, põlevkivi, nafta ja teiste fosiilsete kütuste koostisse. Väävel on tähtis element ka eluslooduses. Ta on mitme aminohappe ja valkude koostises. Keskmisest enam on väävlit juustes, karvades, küüntes, sarvedes ja sulgedes. Allotroopia-1)rombiline väävel- 2.Väävli füüsikalised omadused, väävli oksüdatsiooniastmed, oksüdatsiooniastmete arvutamine. Väävel on kollane, rabe, elektrit mittejuhtiv kristalne aine tihedusega 2,07 g/cm³. Vees kristalne väävel ei lahustu, vähesel määral lahustub...
Referaat HAPENDAMINE Sisukord : * Mis on hapendamine ? Kuidas tehakse ? LK ; 2 -3 * Mida võiks hapendada ? LK ; 4 * Kellele hapendatud toit ei sobi ? LK ; 4 * Kurkide hapendamine. LK ; 5 * Tomatite hapendamine. LK ; 6 * Aedubade hapendamine LK ; 6 * Vanaema arvamus LK ; 6 * Kasutatud kirjandus LK ; 7 -- 1 -- Mis on Hapendamine ? Kuidas tehakse ? Toimub piimhapet moodustavate bakterite kaasabil. Hapendamisel muudetakse toiduainetes leiduvad suhkrud bakterite toimel kääritamisprotsessis piimhappeks. Kui piimhappe hulk on juba piisavalt suur 0,6-1,5 % siis pidurdab see teiste mikroobide arengut ja soodustab hapendatud toiduainete säilitamist. Hapnemisprotsessi käivitamiseks on vaja toorainet,mikroobe, soola või soolvett, maitseaineid, hapnikuvaesegust ja mõõdukat soojust 15-18º C Intensiivne käärimisprotsess algab tavaliselt teisel-kolmandal päeval pära...
Puittaimed Õpetaja Andres Vaasa Õppetöö maht 30 tundi Puittaimede eluvormid: puud, põõsad, liaanid, kääbuspõõsad ja poolpõõsad. Igi- ja suvehaljad puittaimed ja nende perekonnad. Puittaimed Puittaimede kasvukohanõuded, külma- ja talvekindlus, elueapikkus, kasvukõrgus, haabitus, õitsemise ajad ja nende paljundamine. Hindamine Sügissemestril, kaalutudkeskmise hindena Põhjalik, ca 500 küsimusega kirjalik test Praktikumi käigus kogutud õpimapi koondhinne, milles järgmised arvestused: 1) Okaspuude oksad ja käbid 2) Lehtpuude üheaastased oksad 3) Lehtpuude herbaarium- 100 herbaarlehte 4) Võrakujude joonised Puittaimed Õpetus puudest ja põõsastest Kujunenud praktilisest vajadusest teada puu- või põõsaliigi tunnuseid: kasvukuju, kasvukiirus, nõudeid mullastiku ja kasvukoha suhtes Intensiivne sortide aretamine nõuab pidevalt uusi sordikirjeldusi ja uusi dendroloogiaraamatuid...
OKASPUUD Ladina keelne Perekond Tunnused Iga Käbid Paljunemine nimetus igihaljas, laia püramiidja võraga; oksad pikad, Isaskäbikesed on horisontaalsed; koor noortel puudel sile ja hall, sihvakad, silinderjad 4- vananedes muutub see tumehalliks, Tolmlemine toimub Seeder Cedrus ...
TAIMEFÜSIOLOOGIA KORDAMISKÜSIMUSED 1. Taime ja looma füsioloogilised erinevused. · Taimed on autotriifid, loomad heterotroofid · Taimed on võimelised sünteesima pea kõiki aminohappeid (prototroofsus) · Taimed on erinevalt loomadest liikumatud · Taimedel on tselluloosne rakukest · Puuduvad närvisüsteem ja hormonaalne regulatsioon · Mitmeaastased taimed kasvavad kogu elu 2. Taimefüsioloogia ajalugu. Taimefüsioloogia alguseks peetakse 1629 van Helmonti katseid. Esimeseks taimefüsioloogiliseks tööks peetakse 17saj loodusteadlaste-eksperimentaatorite töid. Al. 1860 on TH bioloogia lahutamatu osa. 1780 tõestas Lavoisier et rakk on nii looma kui taime põhiosa. 20saj avastati palju olulist taimede kohta Calvini tsükkel, DNA I RAKK 1. Taimeraku keemiline koostis. Süsivesikud, aminohapped ja valgud, lipiidid (rasvad, vahad, t...
Antsla Gümnaasium OpenOffice.org Calc Koostaja: Karel Varik Klass: 10B Juhendaja: Urmas Soonvald 2010 Sisukord Tabeltöötluseprogrammi kasutamine..............................................1 Töövihik..........................................................................................2 Valemid ja funktsioonid..................................................................3 Diagramm.......................................................................................4 Ettevalimistused väljatrükiks..........................................................5 Kasutatudkirjandus.........................................................................6 Kokkuvõte.......................................................................................7 Sissejuhatus.......................................................................
Taimemorfoloogia alused Elutu: Objektid kaotavad väliskeskkonna mõjul oma iseloomulikud omadused: (1) raud oksüdeerub, (2) kivid purunevad kruusaks, (3) kruus hõõrutakse liivaks Anorgaanilised objektid tuleb isoleerida väliskeskkonnast Elus: Bakterid, protistid, seened, taimed, loomad Objektid vajavad pidevat kontakti keskkonnaga: saavad õhku, vett, toitaineid ja eritavad jääke Elusaid organisme iseloomustab: ainevahetus a) Assimilatsioon - süntees b) Dissimilatsioon - lagundamine Taimede osad: Ehitus: rakukest, plastiidid, vakuoolid Ainevahetus: autotroofsed Varuaine: tärklis Keha pindala: suur välispind Kasv: piiramatu Närvisüsteem: puudub Hormonaalsed organid: puudub Taimeriiki kuuluvad hulkraksed päristuumsed fotosünteesivad organismid, kellel o...
1. Üldine ajalooline ülevaade ajakirjandusest al 1980-1987 NSV ajakirjandus ca 1980: struktuur sarnane kõikides vabariikides, tsensuur, ajakirjandusmajad, tele- raadiokommitee, EKP trükikojad, toimetuste juhtimine kommunistliku partei poolt + N liidu olud. Perestroika ajakirjandus ca 1987: perestroikani viinud ajaloolised protsessid(võidurelvastumine, N liidu majanduslik allakäik, kaubaturism, NLKP KK sekretäride surmad, Andropovi katsed majandust turgutada, Gorbatsovi esiletõus, tema eesmärgid, putš, glasnost ja pluralism ja selle mõju ajakirjandusele). Eraajakirjanduse tekkimine(kooperatiivid, Nelli teataja, Eesti Ekspress). Nõukogude liidu lagunemine ja sellele järgnenud iseseisvumine. Taasiseseisvumisaegne Eesti ajakirjandus, fakti ja täpsuse küdimus tollases ajakirjanduses ENSV perioodi avalikkust iseloomustab avalike kanalite arv ning avalike kanalite tihe kontroll. Tol ajal olid Eesti Raa...
Bioloogia kontrolltöö 2 Rakuõpetus Mõisted: tsütoloogia(rakuteadus) - bioloogiateadus, mis uurib rakkude ehitust ja talitlust ainurakne keha koosneb ühest rakust hulkrakne keha koosneb paljudest rakkudest mükoplasma bakter, üks pisemaid üherakulisi organisme prokarüoot organism, mida iseloomustab rakutuuma ja membraansete organellide puudumine. Prokarüootide rühma moodustavad bakterid. eukarüoot organism, mida iseloomustab rakutuuma ja membraansete organellide esinemine. Nende hulka nkuuluvad protistid, taimed, seened ja loomad. karüoplasma rakutuuma poolvedel sisus homoloogilised kromosoomid kromosoomid, mis sisaldavad samu pärilikke tunnuseid määravaid geene autosoom kromosoom, mis esineb võrdsel arvul liigi kõigil normaalsetel isenditel ega sõltu nende soost histoonid peamised kromosoomivalgud, need kaitsevad DNA'd ning aitavad kromosoome r...
Kordamisküsimused: Dokumendihaldus 1. Mis tagab nõuetekohase asjaajamise asutuses Dokumendihaldussüsteem, asjamiskord 2. Dokumendi mõiste (Arhiiviseadus ) Mistahes teabekandjale jäädvustatud teave, mis on loodud või saadud asutuse või isiku tegevuse käigus ning mille sisu, vorm ja struktuur on küllaldane faktide või tegevuse tõendamiseks. 3. Kuidas jaguneb dokumendiplangi pind Veerised ja täidetav pind 4. Dokumendiplangi veeriste laiused: Vasak- 3 cm Parem- 1,5 cm Ülevalt- 1,2 cm Alt- 1,2 cm 5. Kuidas nimetatakse dokumendi väljade ja elementide vaadet arvuti või seadme ekraanil või paberkandjal? Esitlusvorm 6. Nimeta tõendusväärtusega dokumentide omadused (EVS-ISO 15489-1:2017) Autentsus, usaldusväärsus, kasutatavus, terviklikus 7. Nimeta dokumendihalduse olulisemad normdokumendid (seadus, määrus, juhis, standard) AÜA, Arhiiviseadu...
1. Eesti metsad ja metsandus. Metsakasvatus on tegevus metsas toimuvate bioloogiliset protsesside mõjutamiseks, mille eesmärgiks on kasvatada majanduslikult väärtuslikke puistuid. Metsakorraldus esindab ökoloogilist suunda metsanduses (metsatakseerimine, majanduskavade koostamine). Metsatööstus tegeletakse küsimustega, mis on seotud puidu varumise ja töötlemisega. Umbes 4000 a tagasi oli eesti metsade pindala 85%, kuid põllumajanduse arenguga hakkas metsade pindala vähenema. 18. Saj oli eesti metsasus umbes 28%, 19 saj vähenes see veelgi põhjuseks intensiivene metsakasutus (paberi- ja puidutööstuse areng). Uuesti hakkas metsade pindala suurenema pärast II MS. Põhjused: metsade pindala suurenes põllumaade arvelt, kuna palju maad jäeti sööti; algas ulatuslik metsamaade kuivendamine. 2008 a oli Eesti metsade kogupindala 2,2 milj. Ha (SMI statistilise mmetsakorralduse andme...
Puiduteadus tõusu.Transpiratsioonivoolu kiirus puu erinevate osade vahel on erinev ja Seemnest tõusmeni-valminud seem on kaetud seemnekattega,mis sisaldab oleneb päevavalgusest,öösel toim vähesel määral.Respiratsioon- rakkude selliseid toitaineid ja ka selliseid aineid,mis moodustavad hingamine toim org ainete põlemisel vabanenud energia juure,idujuure,lehe,idulehe.Kevadel peale külvi tungib idujuur seemnekattest tulemusena.C6H12O6+6O2=6CO2+6H2O+energia.Lehtede ja okaste välja.Seemne idanemisperiood lõpeb siis,kui taime vars end püsti ajab ja langetamine-okastel väiksem pindala,seetõttu elavad talve üle,okka ülemine idulehed valguse käes lahti hargnevad,muutudes roheliseks ning moodustades pind kaet vahaga,mis raskendab aurumist,alumisel pinnal poorid,mille kaudu esmased ajutised lehed.Seejärel algab CO2 assimila...
Murutaimed Aasnurmikas Aasnurmikas ( Poa pratensis L. ) ,,ESTO" Aretaja Herbert Korjus. Sordilehte kantud 1980 aastal Sorditüüp: Võsundiline muru- ja söödasort, 65-85 cm kõrgune alushein. Tallamiskindla muru rajamiseks päikesepaistelisele Kasutus: kasvukohale, pikaajalise kultuurkarjamaa ja niidu seemnesegude komponent. Eelistab parasniiskeid, hästi õhustatud, huumus- ja Mullastik: lubjarikkaid mineraalmuldi, sobivad ka lühiajaliselt üleujutatavad lammimullad ja hästilagunenud turvas-mullad. Puhaskülvis 13, segukülvis 2-4 kg/ha, murule 6 grammi Külvisenorm: ruutmeetrile. Külviaeg: Juuli lõpuni. Punane, roosa ja valge ristik, lutsern, põldtimut, harilik Kaasliigid: aruhein, karjamaa-raihein, punane aruhein, aas-rebase-saba, kerahei...
Praktiline töö: juhtkoe uurimine Eesmärk: jälgida vee ja selles lahustunud ainete liikumist mööda taime varre juhtkudesid. Taustinfo: 1. Kuidas ained taimes liiguvad? Miks on see vajalik? Taimedes transporditakse eluks vajalikke aineid taimemahla abil. Loomadel paneb vere ringlema süda. Taimedel puudub selline "pump". Vett ja mineraalaineid saavad taimed juurtega. Vesi tungib taimejuurtesse ja see surutakse suure jõuga taime soontes ülespoole. Lehtede pinnalt aurab vesi pidevalt ära. Võrreldes inimese üheainsa ringesüsteemiga on taimedes kaks erinevat "torustikku" - sooned ja sõeltorud. Sooned ja sõeltorud moodustavad taimede juhtkoed, mis on eriti tugevalt arenenud taime varres. Mööda sooni liiguvad mullast üles taime lehtedesse vesi ja mineraalained. Sõeltorudes liiguvad taime teiste organiteni lehtedes valmistatud toitained. Soontes on rakkude vahelised seinad täielikult lahustunud. ...
Aaloe vera II kursus Mis on aaloe? Aaloe (Aloe) on mitmekesine algselt Aafrikast pärit troopiliste ja subtroopiliste sukulentsete (kõrbetaimed, milles säilitatakse vett) puude, põõsaste ja puhmaste perekond aaloeliste(Asphodelaceae või Aloaceae) sugukonnast (varem paigutati liilialiste sugukonda). 1. Aloe Vera’l ehk harilikul aaloel, mida nimetatakse imerohuks, looduslikuks ravivahendiks ja elutaimeks, on veel palju teisi nimetusi, mis on säilinud peaaegu 4000 aasta jooksul, nii kaua on see ravimtaim teeninud inimese heaolu. 2. 1862. aastal avastas George Ebersvanal aaloe esimese kirjeldus Egiptuse papüürusel koos mitmete ravimtaimede kirjeldustega, mis pärines aastast 3500 e.m.a. 3. Looduses leiduvast rohkem kui 200 aaloeliigist on ainult neljal raviomadused. Aloe Barbadensis Miller (tuntud ka kui Aloe Linne) on kõige efektiivsem. See on ainuke liik, mida võib nimetada Aloe Vera’ks ehk harilikuks aaloeks. 4. Täiskasvanud...
©V. Uri Metsaökoloogia ja majandamine MI.1771 prof. Veiko Uri Sügissemester 2018/2019 I osa 1. Eesti metsad ja metsandus Metsandus on väga lai mõiste, ta on metsamajandust ja metsatööstust hõlmav majandusharu, mis sisaldab endas metsade kasvatamist, mitmekülgset kasutamist (sh metsahoidu), tervisliku seisundi kaitset, puidu transporti ja töötlemist ning neid toetavaid metsandust puudutavat haridust, metsateadust, teabetöötlust ja kommunikatsiooni. Tänapäeval on metsandusega tihedalt seotud kliimamuutuste leevendamine ja puidu kasutamine taastuvenergia tootmiseks. Metsanduslikul kõrgharidusel on Eestis ligi 100 aasta pikkune ajalugu. Selle alguseks peetakse 1920. a., kui tolleaegse Tartu Ülikooli juurde moodustati metsaosakond ja selle esimeseks juhiks oli prof. Andres Mathiesen (1896-1955). Metsamajanduse (mis on osa metsandusest) sees võib tinglikult eristada kolme suure...
Tallinna Teeninduskool TALLINNA TEENINDUSKOOL Kristel Tilk 021K MAITSETEED Referaat Juhendaja: Milvi Kasemäe Tallinn 2009 Tallinna Teeninduskool Kui me räägime teest, siis kaldume eraldama seda sellest, mida kutsume taimeteeks. Tegelikult on teeleht samuti taim nagu ka kummeliõis ja kibuvitsamari on taimed. Teistel taimedel on omad spetsiifilised aktiivsed toimeained, mis aitavad kehal toimida looduslikul ja tervislikul viisil. Tallinna Teeninduskool Teed valmistatakse laialdaselt erinevast taimevalikust: lehtedest, vartest, juurtest, koorest, õitest, seemnetest ja puuviljakoortest. Need on hoolikalt kuivatatud ja ladustatud konteinerites, et säilitada taimsed omadused ja hoiustada...
Mälu Mina valisin enda essee teemaks mälu. Arvan, et nii õpilase kui ka tulevase õpetajana on mul väga tähtis teada mäluliike ja mäluprotsesse. Õppijana on mulle väga oluline, et ma suudaksin õpitut endale paremini meelde jätta ning tulevase õpetajana peaksin teadma, kuidas valida kõige sobivamad õpisstiilid ning õpimeetodid, et soodustada õpilastel sügavat õppimist. Õppimise ja õpetamise seisukohalt on minu meelest kõige olulisem teada, millised on töömälu omadused. Töömälu on piiratud, aga selle maht mitte [CITATION And l 1061 ]. See tähendab, et inimene suudab korraga meelde jätta üsna vähe infoüksusi, aga info sisu võib olla palju mahukam [ CITATION Edg18 l 1061 ]. Õpilasena saan rakendada seda teadmist nõnda, et jagan õpitava osadeks. Näiteks on taime õppimisel mõttekas jagada taim erinevateks osadeks. Esmalt tuleks muidugi vaadelda taimeraku ja taimekudede ehitust...
Kordamisküsimused „Puiduteaduse“ eksamiks 1. Milline on Eesti metsatagavara ja kui suur oli aastane raiemaht 2010 -2011? Milliste liikide puhul toimub üle- ja milliste liikide puhul alaraie? • Eesti riigi kasvava metsa tagavara on ca 465 tm (metsamaa pindala on 2,2 mln hektarit) • 2010. a. oli raiemaht ca 8,5 mln/m3 ja 2011. a. 9,1 mln/m3 • Alaraie liigid – lepp, haab (lehtpuud) • Üleraie liigid – kuuse ja kase osas ületavad aastased raiemahud metsatagavara 2. Milleks kasutatakse puiduistandustest pärinevat puitu? Millised on istanduste eelised võrreldes tavapärase metsakasvatusega? (Maailma puidutööstuse üks arengusuundadest on puiduistanduste kiire areng. Maailma metsadest ca 5% moodustavad istandused, istanduste pindala kasvab ca 4,5 mln ha aastas (Eesti pindala võrra). Enamik istandusi asub Aasias, Okeaanias, Lõuna-Aafrikas, Tšiilis, Brasiilias ja nt Uus-Meremaal.) Istanduste eeliseks on kiire kasvuga puud, ...
1. Mullatekke põhitingimused, tegurid ja mullatekkeprotsessid: Mullatekkeprotsessid ja nende grupeerimine (akumulatiivsus, eluviaalsus, eluvioakumulatiivsus, kamardumine, savistumine, ferraliidistumine, sooldumine, küllastumine, lessiveerumine, leetumine, gleistumine, näivleetumine). Millised mullatekkeprotsessid millistes tingimustes kujunevad? Millised horisondid ühe või teise mullatekkeprotsessi tulemusena tekkivad, kus profiilis asuvad, kuidas ära tunda? Mulla tekke teguriks on bioloogiline faktor. Tegurid, mis mõjutavad mulla teket: Kliima- otsene ja kaudne mõju. Otsene: mulla niiskumine sademetga, soojenemine/jahtumine. Kaudne: loomsete ja taimsete organismide kaudu. Kliimast oleneb taimestiku koosseis ja produktiivsus, varise hulk ja selle lagunemise kiirus, laguahelate iseloom, bioloogilisse aineringesse võet...
Produktsiooniökoloogia kõikide kordamisküsimuste osad Kordamisküsimused 1 1. Millena levib kiirgus? – lainetena ja osakestena 2. Kui keha temperatuur tõuseb 3 korda, palju suureneb tema poole emiteeritav kiirgus? 34=81 3. Kui footoni energia väheneb 15%, kuidas muutub tema lainepikkus? SUURENEB 15% 4. Mis on kiirguse spektraaljaotus? Näitab KUI PALJU VALGUST TEKITATAKSE IGAL LAINEPIKKUSEL 5. Mis on polariseeritud valguskiirgus? valguskiires (lainepaketis) on võrdselt esindatud kõik võimalikud võnketasandid. 6. Millised gaasilised ühendid mõjutavad päiksekiirguse neeldumist atmosfääris? O3, O2, veeaur, CO2 7. Miks paistavad pilved meile valgetena? Hajumine ei sõltu lainepikkusest ja osakeste kogum näib meile valge...... Pilved näivad valgetena seetõttu, et veepiisad või jääkristallid, mis neid moodustavad on piisavalt suured, et hajutada kõiki valge valguse ...
Gaasilised ja vedel dielekrtilised materjalid REFERAAT Õppeaines: Elektrimaterjalid Mehaanikateaduskond Õpperühm: KTI 11 Juhendaja: Uno Muiste Tallinn 2011 SISUKORD ..............................................................................................................................................1 Gaasilised ja vedel dielekrtilised materjalid........................................................................1 Sisukord...............................................................................................................................2 Sisukord...............................................................................................................................2 Sissejuhatus..........................................................................................................................3 Sissejuha...
Bioloogia Elu omadused 1. Elusorganismidel on rakuline ehitus 2. Keeruline organiseeritus 3. Aine- ja energia vahetus ümbritseva keskonnaga o Hingamine, toitumine, eritumine jne 4. Elusorganisme iseloomustab püsiv sisekeskond. 5. Paljunemine o Suguline o Mitte suguline (pole vaja sugurakke) 6. Kasvamine ja areng, vananemine ja surm 7. Pärilikkus ja muutlikkus 8. Reageerimine keskonna muutustele, kohanemine 9. Organismi rühmade kohanemine, evolutsioon Eluslooduse organiseeritus 1. Molekulaarne tase NT: DNA molekul a. Organellid: kromosoomid, membraan, kloroplastid jne 2. Rakutase a. Kõik eluomadused olemas a.i. Hulkraksetel: kude (side kude, lihakude, närvikude jne) a.ii. Organ mass, süda, kops, aju (taimedel juured, leht jne) b. Loomadel: elundkonnad nt hingamiselundkond ...
TALLINNA TEENINDUSKOOL Hanna Seeder MK13-TE1 TEE Referaat Juhendaja: õp. Aive Antson Tallinn 2013 Sisukord SISSEJUHATUS................................................................................................3 Referaat „Tee“ Hanna Seeder 1TEE VALMISTAMINE.......................................................................................4 2MUST TEE.................................................................................................... 5 2.1TUNTUMA...
TAIME JA LOOMA FÜSIOLOOGILISED ERINEVUSED: Autotroofsus: taimed kasutavad biosünteesiprotsessides peamiselt valguskiirguse energiat (fotosüntees). Prototroopsus: asendamatute orgaaniliste ainete süntees. Liikumatus: taimed on liikumatud ja saavad kasutada kasvuks ja arenguks vaid piiratud ruumi. Jääkained kogutakse vakuooli ning muundatakse kasutatavaks (sekundaarne ainevahetus). Tselluloosne rakukest ümbritseb taimerakku ning seda läbivad arvukad palasmodesmid Närvisüsteemi ja hormonaalsete organite puudumine taimedel. Kasvu iseärasused: mitmeaastased taimed kasvavad loomadega võrreldes kogu elu ja ainult kindlate kasvuvööndite vahendusel TAIMEFÜSIOLOOGIA AJALUGU: Taimefüsioloogia on teadus taimeorganismi, tema organite, kudede ja rakkude talitlusest. Jaguneb üld- ja eritaimefüsioloogia. Uurimistasemed: molekulaarne, organelli, raku, organi või organismi tase. 17...
Höövelmaterjalide tooteride. Paksuses: 9,12,13,15,16,18,19,21,22,23,28,33,34,45,75,90Laiuses: 21.22,33,34,45,70 ,95,120,145,170,195,215,220.Jaotatakse: liistudeks laudadeks, lattideks, plankudeks ja prussideks.Liistud on mõõtevahemikus laiuses 15-34mm a paksuses 21-45mm.Lauad on vahemikus 9-28mm paksus, laiuses 70-220mm.Latid on alates 45*45 paksusega samas on 33-45 laiuseks 70,95,120.Plank 33-45 paksuses, laius 145-220 Pruss on alates 70mm paksus, laiuses 70-220.Mitmesugused ehituslaudsepa töödeks ettenähtud spetsiaalse eristalõikega materjalid, samas on võimalik kasutada ka mitmesugustes mööbli konstruktsioonides.neid töödeldakse surve tootmisega. 4 külgsetel höövelmasinatel 4 kanthöövlitelpinkidel.Antud seaded võivad olla are... Pinkitena ja lausa tootmis liinidena.Liigitus: 1)voodrilauad ehk kämlpingulauad või ka hööveldatud lauad.Enam kasutatavad profiilid märgistatakse 3 põhitähega ja siia lisatakse materjalide ristläike mõõt. T...
1. Selgita, kuidas loomad taimedest sõltuvad. 2. Miks loomad liiguvad? Miks ja mille suunas taimed liigutavad? • Loomad liiguvad, et • end ohukorral kaitsta • süüa hankida • oma eluksvajalike tegevusi teha saaks Taimed liiguvad väliste ärrituste tõttu. Taimede kasutamist mõjutavad- esimesel juhul valgus ja teisel juhul maaraskusjõud 3. Võrdle taimede ja loomade paljunemisviise. Taimed võivad paljuneda ka kehaosadega,s.o vegetatiivselt (nt sibulatega), loomad aga tavaliselt mitte. 4. Võrdle vetikaid ja taimi? (hulkraksed) Vetikad pole eristunud juurteks, varreks ega lehtedeks. Niisugust organiteks kujunemata keha nimetatakse talluseks. Hulkraksetel vetikatel pole selliseid kudesid nagu enamikel taimedel. Ka suur osa hulkrakseid vetikaid vajab vaatamiseks mikroskoopi. 5. Kuidas vetikaid rühmitatakse? Rohevetikad, Pruun-ja punavetikad 6. Vetikate ...
Taimede kasvu ja arengu regulaatorid (hormoonid) Millised omadused peavad ühendil olema, et olla hormoon? toime väga madalates kontsentratsioonides (10-6 – 10-9M); sünteesitakse taime ühes piirkonnas, aga toimet avaldab teises piirkonnas pole ainevahetuse vaheprodukt vaid spetsiaalselt sünteesitav ühend enamasti madalamolekulaarne tajutakse spetsiifilise retseptori vahendusel viib signaali ülekande ahelate vahendusel mitmesuguste effektideni Tagavad taime erinevate piirkondade omavahelise seose, samuti väliskeskkonna ja taime seose. Sellistele nõuetele vastavaid ühendeid leitakse pidevalt juurde, kuid peamiselt eristatakse viis nn klassikaliste kasvuainete rühma: auksiinid, tsütokiniinid, giberelliinid, abstsiishape ja etüleen. Auksiinid C. Darwin uurides taimede liikumisi, leidis, et kõrreliste koleoptüülide tippudes sünteesitakse ühend, mis põhjustab tipu paindumist valguse poole st osaleb fototropismis. Kasutades ühendi ...
annaabi.ee 
