Bioloogia (0)

Bioloogia
Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasium
Sander Gansen
PH. klass
2011/12
Sisukord
Sissejuhatus ökoloogiasse 3
Populatsioon 3
Organismidevahelised suhted 4
Ökosüsteem 4
Ökoloogiline nišš 5
Aineringed 5
Näited ökosüsteemidest 5
Läänemeri 6
Sood ja rabad 6
Bioindikatsioon 6
Looduskaitse 7
Vastused 7
Evolutsioon 8
Evolutsiooni tõendid 8
Elu areng maal 9
Evolutsiooni geneetilised alused 10
Looduslik valik 10
Kohastumine 10
Liigi teke 11
Mikro ja makroevolutsioon 11
Inimese põlvnemine 12

Sissejuhatus ökoloogiasse

* Ökoloogia - teadus, mis uurib organismide ning organismide ja keskkonna vahelisi seoseid /suhteid. Kuidas jänes ja rebane omavahel läbi saavad? Kus nad on? Kuidas jänes ja kapsas läbi saavad? Jne. Iga lüli mängib mingit rolli.
* Keskkond – kõik see, mis meid ümbritsev. Eluta/aineline ja elus wärk. Jaguneb abiootiliseks (eluta) ja biootiliseks (elus). Abiootiline jaguneb oleluseks (õhk, vesi, muld ) ja kliimaks ( kiirgused , sademed).
* Ökofüsioloogia – uurib eluprotsesside olenevust keskkonnast. Kuidas nurmenukk aasal hakkama saab, kui aas hakkab võsastuma.
* Globaalökoloogia – uurib ülemaailmseid muutusi ja seoseid biosfääris. Mets rai
* Rakendusökoloogia – uurib keskkonnale ja organismile kahjulikke mõjusid erinevail tasemeil.
* Keskkonnategurid – nii biootilised kui ka abiootlised keskkonna komponendid, mis mõjuvad organismile.
* Liebigi miinimumseadus – selle järgi piirab organismi eksisteerimist (kasv, aktiivsus) kõige rohkem see tegur, mis rahuldab liigi nõudlust kõige vähem.
* Piirav ehk limiteeriv tegur – tegur, mille hulk või intensiivsus on allpool eluks vajalikku miinimumi.
* Igale liigile on omane ökoloogiline amplituud . See näitab liigi taluvuspiiride vahekaugust antud teguri suhtes. Ökoloogilise teguri intensiivsusvahemikku, milles organism saab areneda, nimetatakse ökoloogiliseks amplituudiks .
* Eurütoopne – laia ökoloogilise amplituudiga liigid.
* Stenotoopne – kitsa ökoloogilise amplituudiga liigid.
* Eurüfaag – liik, kes on laia ökoloogilise amplituudiga toidu suhtes. Inimene näiteks.
* Stenofaag – liik, kes on kitsa ökoloogilise amplituudiga toidu suhtes. Koaala ja pandakaru näiteks.
* Eurütermne – liik, kes on laia ökoloogilise amplituudiga temperatuuri suhtes.
* Stenotermne – liik, kes on kitsa ökoloogilise amplituudiga temperatuuri suhtes.
* Eurühaliinne – liik, kes on laia ökoloogilise amplituudiga soolsuse suhtes.
* Stenohaliinne – liik, kes on kitsa ökoloogilise amplituudiga soolsuse suhtes.

Populatsioon

* Populatsiooniks ehk asurkonnaks nimetatakse ühe liigi kogumit teatud territooriumil, mille piirkonnas on võimalik vaba ristumine . Näiteks Hiiumaa rebased, Võrtsjärve angerjad . Igal liigil on levila ehk areaal , ehk maa ala, kus neid võib kohata. Populatsiooni arvukus. Populatsiooni tihedus. Kasvav populatsioon. Kahanev populatsioon. Stabiilne populatsioon.
* Keskkonna kandevõime – kui palju suudab vastav keskkond mingeid liike „üleval pidada“. S-kujuline kasvukõver.

Organismidevahelised suhted

* Sümbioos – kahe erineva liigi kooseksisteerimine , kus mõlemad saavad kasu. Kujunenud välja evolutsiooniga. Näiteks sipelgad ja lehetäid.
* Kommensalism – suhe kahe erineva liigi vahel, kus üks pool saab kasu aga teine pool ei saa sellest ei kasu ega kahju. Näiteks hai ja lootskala või imikala.
* Parasitism – suhe kahe erineva liigi vahel, kus üks saab kahju aga teine kasu. Üldiselt on seotud toitumisega. Sääsed ja inimesed.
* Kisklus – suhe kiskja ja taimtoidulise looma vahel.
* Taimtoidulisus – suhe taime ja taimtoidulise looma vahel.
* Konkurents – liigisisene või -vaheline olelusvõitlus erinevate resursside pärast.
* Sipelgad ja lehetäid – sümbioos. Kirbud ja koer – parasitism. Solkmed soolestikus – parasitism.
* Mikroorganismid lehma maos – sümbioos. Nugis ja orav – kisklus. Lepatriinu ja lehetäi – kisklus. Jänes ja kapsas – taimtoidulisus. Liblikõielised ja mügarbakterid – sümbioos.

Ökosüsteem

* See on isereguleeruv tervik, milles eluskooslus (biotsönoos) ja ökosüsteemi elukeskkond (ökotoop) on omavahel seotud aineringe kaudu.
* Biotsönoos – ökosüsteemi elusosa, mille moodustavad eri tüüpi organismide populatsioonid.
* Ökotoop – ala, kus asub biotsönoosi elupaik.
* Vastavalt toitumisuhetele jagatakse organismid troofilistele tasemetele. Need, kes on ühel tasemel, tarbivad ainet, mis on teinud läbi sama palju muundumisi. On olemas produtsendid, konsumendid (herbivoorid, karnivoorid , omnivoorid), destruendid (lagundavad surnud orgaanilist ainet). Roosileht → lehetäi → lepatriinu → varblane → kass → rebane. Toiduahel
-) Roosileht → lehetäi → lepatriinu → varblane → kass → rebane → bakterid ja seened (tagasi algusesse ). Laguahel . NB! Ained on ökosüsteemis pidevas ringluses.
* Kui suur on rebaste maksimaalne biomass, kes on ära söönud 1 tonnist nisust toitunud närilised.
-) 1000kg nisu → 100kg närilised → 10kg rebased
* Ökoloogiline efektiivsus – energiakogus , mis langeb ühelt troofiliselt tasemelt teisele.
* Vee ökosüsteem – vesi, kiirgused, mineraalid, keemilised elemendid. Fütoplankton → zooplankton → putukavastsed → koger → säinas → haug.
* Maismaa ökosüsteem – muld, sademed, kiirgused, keemilised elemendid. Leht → lehetäi → lepatriinu → varblane → kass → rebane.

Ökoloogiline nišš

* Igal liigil on oma roll koosluses, mis kujuneb välja suhetes teiste liikide ja keskkonnaga.
* Kui nišid kattuvad, tekib konkurents. Kui uus liik tuleb kooslusse. Ta võib kellegi välja tõrjuda või tulevad ümberkorraldused ehk olemasolevad suhted mängitakse ümber.
* Suktsessioon – erinevate koosluste vahetumine ajas. Ühes ja samas kohas on see jälgitav kümnete kuni sadade aastatega.
* Primaarne suktsessioon – elu/ kooslus tekib sinna, kus seda varem polnud.
* Sekundaarne suktsessioon – elu/kooslus tekib sinna, kus eelmine kooslus on osaliselt või täielikult hävinenud.
* Kliimakskooslus ehk püsikooslus – kõik suhted on tasakaalus, kooslus vahetub iseendaga . Rannamännikud, raba .

Aineringed

* Veeringe (suur, väike, pikaajaline)!!!!!!, süsinikuringe, lämmastikuringe.
* Taastuv ja taastumatu . Inimese eluiga on mõõdupuuks (70-80 eluaastat ).
* Inimeste roll maakera soojenemises ei ole nii suur, kui seda räägitakse peavoolu meedias. * Maakera on kogu aeg soojenenud ja jahtunud. See on normaalne. Enamik organisme ei suuda lämmastiku siduda. Seda aitavad teha mügarbakterid, kiirikseened jne.

Näited ökosüsteemidest

* Järved – neid jaotatakse erinevalt. Toitainete sisalduse järgi. Eestis on kõige haruldasemad oligotroofsed järved ehk vähetoitelised järved. Sellised järved on puhtad ja pehme veega. Sisaldavad vähe mineraalaineid, orgaanilisi aineid ja biogeenseid aineid.
-) Düstroofsed ehk huumustoitelised järved – vesi on pehme, mineraal ja biogeenseid aineid on vähe. Vesi on pruunikas. Elu on vaene happelisuse pärast.
-) Eutroofsed ehk rohketoitelised järved- rikka elustikuga, vähese läbipaistvusega, rohekas -kollakas vesi.
-) Hüpertroofsed ehk liigtoitelised järved – vetikaid on väga palju. Muu elustik on vaesunud .
-) Düseutroofsed ehk segatoitelised – madal, mudane, rikas elustik. Viimane eluetapp järvel. Siis kasvab kinni sooks.
-) Eutrofeerumine – veekogude muutumine rohketoiduliseks. Tänapäeval on see tõsine keskkonnakaitse probleem vette sattuvate väetiste, lämmastiku ja fosforirikaste reovete tõttu.
* Vee-elustik koosneb kolmest ökoloogilisest rühmast.
-) Plankton – fütoplankton, zooplankton. Järvedes rohkem.
-) Bentos – põhjaelustik. Järvedes rohkem.
-) Nekton – ujum ehk vees liikuvad aktiivsed loomad. Jões rohkem.
* Meri on kõige liigirikkam. Evolutsioon on põhjuseks.
* Veekogude isepuhastumisvõime – reoained vees muutuvad järk-järgult kahjutuks organismide elutegevuse ning füüsikaliste ja keemiliste protsesside tulemusena. Isepuhastumisvõime kehtib veel siis, kui 1 kilo tahket ruutmeetri vee kohta.

Läänemeri

* Läänemeri – riimveeline veekogu. Soolsus 2 kuni 20 promilli . Maailmameres on soolsus 35 promilli. Miks on Läänemeri riimveeline. Halb ühendus ookeaniga. Magevee sissevool suur. Sajab rohkem kui aurab. Riimveelises veekogus ei saa üldiselt elada soolvee elustik ega ka magevee elustik.
* Metsakoosluse eripäraks on puurinde esinemine. Samblarinne on esimene. Rohurinne on teine. Puhmarinne on kolmas (mustikas, kanarbik ). Põõsarinne on neljas. Puurinne on viies.
* Miks on metsad tähtsad? Nad on tähtsad elupaigad. Hapnikutootjad ja osalised aineringluses. Peavad tolmu kinni. Eraldavad õhku aineid, mis hävitavad mikroobe.
* Niit – taimemassi koondumine rohustusse (maapealne kiht) ja kamarasse (maa-alune pindmine kiht).
* Alvar – loopealsed niidud. Levinud Lääne-Eestis. Paepealsed.
* Puisniit – väga liigirikkad niidud. Väga erinevad liigid saavad seal elada. Nii varjulised kui ka valguse armastajad taimed.

Sood ja rabad

* Sood on liigniiskete alade ökosüsteemid, kus taimejäänused lagunevad hapnikupuuduse tõttu puudulikult ja poollagunenud taimne aine ladestub turbana. Soode areng algab rohketoiteliste järvede kinnikasvamisest või liigniiske mineraalmaa soostumisest.
-) Madalsoo – siirdesoo (taimestik on mitmekesine . Madalates kohtades madalsoo taimed, mätaste peal rabataimed) – raba ehk kõrgsoo. Raba on muust soostumata maast kõrgemal turbahunniku tõttu. Rabad on olulised mageveehoidlad. Märgalad on „maa kopsud “. Kuna lagunemist ei toimu väga palju, siis hapnikku ei kasutata eriti aga hapnikku nad toodavad veidi. Kasutegur on ikkagi olemas.

Bioindikatsioon

* Bioindikatsioon on keskkonna seisundi hindamine indikaatorliikide järgi. Teatavate liikide arvukus, esinemine ja elujõulisus peegeldavad saastumise astet.
* Lihhenoindikatsioon – samblike abil määratakse õhu saastatuse astet. Kohas, kus samblikud ei kasva, nimetatakse samblikukõrbeks.

Looduskaitse

* Alguseks võib lugeda Eesti aladel 1297 aastat pärit akti, millega keelati kolmel saarel metsaraie. Põhjuseks oli see, et meresõitjatele oli vaja maamärke. 1853 asutati Eesti Loodusuurijate selts. 1910 asutati Vaika ( Vilsandi ) linnuaitseala. Esimene kaitseala Eestis. 1971 asutati Lahemaa rahvuspark . 1979 koostati Eesti punane raamat. Selle põhjal trükiti 1982 suuretiraažiline rahvaväljaanne.
* Liikide kaitse – looma ja taime liikide kaitse eesmärk on antud piirkonnale omase võimalikult mitmekesise liigilise koosseisu säilitamine. Kaitstavad liigid jagunevad kolme kategooriasse. Esimene ja teise kategooria liigid võtab EV kaitse alla oma määrustega. Kolmanda kategooria võtab keskonnaminister kaitse alla oma määrustega.
* Esimene kategooria – loomaliigid: ebapärlikarp ( Lahemaal ), kõre, rohekärnkonn, must toonekurg , väike laukhani, merikotkas (saartel ja rannikul), madukotkas , väike konnakotkas, suur konnakotkas, kaljukotkas (soo ja raba maastikel), kalakotkas (kagu ja kirde Eestis), väike pistrik , rabapistrik, rabapüü, tutkas, habekakk, siniraag, lendorav , euroopa naarits . Esimesse kategooriasse kuuluvad kõige ohustatumad liigid. Seadus keelab selle kategooria liikide elu ja olu segada. Teatud tegevused on riigi loaga lubatud.
* Teisse kategooriasse kuuluvad vähem ohustatud liigid. Kolmandasse kategooriasse kuuluvad liigid, kes on mujal Euroopas hävimisohus, kuid Eestis tunnevad nad end hästi. Üks kaitseala tüüp on rahvuspark ( Karula , Lahemaa, Soomaa jne.). Üks eesmärk on see, et inimesed külastaksid seda. Looduskaitseala on teadusliku väärtusega ( Nigula , Alam- Pedja jne.) Looduse kaitse on peamine. Maastikukaitseala (Kõrvemaa), Looduspark ( Haanja , Naissaare). Kõige harvemad on programmialad ( Pandivere veekaitseala). Loodusreservaat. Seal ei tohi esineda inimtegevust. Sihtkaitsevöönd. Piiranguvöönd. Juriidiliselt on kindlustatud igameheõigused.

Vastused

Kasvuhoonegaaside teke, maailmamere saastumine, looduse liigne ekspluateerimine .

Loodusest võetav (vesi, õhk, taimsed ja loomsed saadused ning kaevandatavad maavarad ) ja põllukultuurid. Taastuvad energiaallikad on muld, mets, veevarud, toit ja jõuvarud (päikese, tuule, vooluvee ja biomassi energia). Taastumatud on maagid , kaevandatavad kütused, maapõuesoojus ja tuumajõud. Inimese eluiga on mõõdupuuks (70-80 aastat).

Loodusvarasid tuleb tarbida kokkuhoidlikult, soosida tuleb korduvkasutust. Tuleb uurida, kas selle tarbimist saaks vähendada, kasutades tehnilisi vahendeid või asendades väärtuslik ressurss mõne teise loodusvaraga. Taastuvaid loodusvarasid võiks kasutada vaid nende uuenemise ja loodusliku juurdekasvu piires, jättes puutumata põhivara.

Looduse reostumine, metsade üleraie, kõrbestumine, veepuudus, muldadega seotud probleemid.

Muuta tarbimisharjumusi, toidutagavarade kavandatav kogumine ja parem säilitamine, saagikuse suurendamine .

Inimtegevusest (liigkarjatamine, väetised, mürkained, rasked masinad ), loodusest (erosioon, mis on üldiselt ka inimtegevuse pärand).

Võtta kasutusele efektiivsemad veepuhastus -, niisutus-, süsteemid. Võimaluse korral rajada tamme ja veehoidlaid. Teatud tingimustel kasutada merevee magestamist.

„Maa kopsud“, elatusallikas.

Põlevkivi kaevandamisega kaasnevad probleemid (põhjavee raiskamine nt), mulla kurnamine.

See kokkuvõttes tähendab kogu maakeral leiduvat elu ning nende elukeskkondade elurikkust.

Bioloogiline mitmekesisuse on puhver elu ootamatute arengutakistuste ja keskkonnamuutuste puhuks. Inimene saab bioloogilisest mitmekesisusest palju kasu nagu näiteks toit.

Evolutsioon

* Evolutsioon – üldiselt mingi süsteemi pöördumatu ajalooline areng, mis muutub järk-järgult mitmekesisemaks ja keerukamaks. Maa on 4,5 kuni 5 miljardit aastat vana. Neli erinevat evolutsioonivormi .
-) Füüsikaline ehk kosmiline evolutsioon – universumi kujunemine, sai alguse üliväikese ja tiheda mateeria kogumi plahvatuslikust laiali paiskumisest. Seejärel tekkisid esimesed elemendid ( vesinik , süsinik jne.).
-) Keemiline evolutsioon – sai võimalikuks tänu aatomite tekkele. Võtmeelemendiks sai süsinik, mis on võimeline moodustama püsivaid makromolekule. Kolm etappi .
*) Energia saadi päikeselt, vulkaanidelt, kosmilisest kiirgusest, õhuelektrist jne.
*) NB: keemiline evolutsioon lõi eeldused elu tekkeks maal.
-) Bioloogiline evolutsioon – elu tekkis arvatavasti 4 miljardit aastat tagasi. Esimesed elusolendid olid ELUSOLESED ehk protobiondid. Elu tekkis vees.
-) Sotsiaalne evolutsioon – inimühiskonna areng maal.

Evolutsiooni tõendid

* Millised organismid on minevikus maad asustanud?
* Millisel ajaperioodil on ühed või teised organismid elanud?
* Millised on organismide vahelised sugulus ja põlvnemissuhted?
* Millised tegurid on põhjustanud elu evolutsiooni?
* Paleontoloogia on möödunud aegadel elanud organismidest. Fossiilid on kunagiste organismide kivistised. Palenteoloogilised uurimused näitavad, et maakoore erineva vanusega kihid sisaldavad erisuguste organismide kivistisi ja mida vanemad kivimid, seda lihtsama ehitusega organismide jäänuseid see sisaldab. Peale fossiilide võimaldab elu kulgu selgitada praegu maa peal elavad organismid. Näiteks rudimendid ehk vestigaalsed elundid , mis ei ole välja arenenud ja kaotanud oma algse funktsiooni. Õndraluu, kõrvalihased, pimesool , osaline karvkate jne.
* Analoogilised elundid – ühesuguse funktsiooniga, kuid erineva ehitusega.
* Homoloogilised elundid – sarnase ehitusega, kuid funktsioon võib olla erinev.
* Biogeneetiline reegel – loode läbib üsas kasvades liigi ajaloolise arengu ehk fülogeneesi etapid. Teatud hetkel on inimese looted kala või linnu loote sarnased.
* Erinevad biokeemia ja molekulaarbioloogia meetodid tõestavad, et evolutsioon on toimunud. Inimesel ja šimpansil on valgud enam-vähem sama aminohappelise koostisega. * Inimese ja šimpansi geneetiline erinevus on vähem kui 2%. Loomade ja kultuurtaimede aretamine inimeste poolt tõendab samuti evolutsiooni olemasolu.

Elu areng maal

* Esimesed elusolendid olid protobiondid. Bakterite fossiile on leitud 3,2 – 3,8 miljardit aastat vanadest kivimitest . Prokarüootsed bakterid elasid umbes 2 miljardit aastat tagasi. 1,4 – 1,8 miljardit aastat tagasi arenesid eukarüootsed bakterid.
* Endosümbioosi hüpotees ehk sümbiogenees – evolutsiooniline protsess, mille puhul uus organismitüüp kujuneb endosümbioosi tagajärjel.
* Endosümbioos – eri liiki organismide kooselu, mille puhul üks elab teise organismis, osal juhtudel rakusiseselt.
* Milliseid eeliseid andis eukarüootne ehitustüüp? Eukarüootsetel bakteritel on kaks DNA molekuli, prokarüootsetel üks.
* 900-700 miljonit aastat tagasi tekkisid esimesed hulkraksed . Tähtsus: hulkraksus võimaldas rakkude eristumist kudedeks ja organismideks. Hulkraksus tagas väliskeskkonnast paremini eraldunud ja püsivama sisekeskkonna. Koos kudede eristumisega arenesid neil terviklikkust tagavad regulatsioonisüsteemid (närvi-, vereringe -, hormonaalsüsteem). Hulkraksus võimaldas paljude uute organismitüüpide arengut.
* Vanaaegkonna eel ja alguses arenes elu vees. Vanaaegkonna keskel levis elu ka maale. Esimesed maale „kolijad“ olid taimed (ürgraikad). Peale seda kolisid maale ka lülijalgsed. Vanaaegkonna lõpus tekkis hiidmanner ehk Pangaea. See lagunes osadeks keskaegkonna keskel. Tekkisid ookeanid. Tekkisid loomhambused liigid ehk varajased imetajad.
* Keskaegkonna lõpus tekkis suur ökoloogiline kriis, mis vähendas mitmekesisust. Peale seda arenesid välja esimesed õistaimed ja ürglinnud. esimese linnu tunnused: kolju , tiivaluud, sulestik ja jalaluud. Roomaja tunnused: lõualuud hammastega, roided konksjätketega, kolm vaba sõrme küünistega.
* Uusaegkond algas intensiivse geoloogilise protsessidega (mandrite ja mägede teke). Elu mitmekesisus suurenes. Õistaimede ja imetajate areng ja levik. 2,5 miljonit aastat tagasi tekkis inimene. 4 miljardit kestnud ajaloo vältel. Elu on alguse saanud lihtsa ehitusega ja talitlusega olestest. Aja jooksul on maa elukonda ilmunud üha keerukama ja täiuslikuma organisatsiooniga tüübiga organismid. Kõrvuti uute liikide tekkega on palju teisi liike välja surnud. Erisuguste organismirühmade vahel on olnud vahepealsete tunnustega üleminekuvorme.

Evolutsiooni geneetilised alused

* Väikseim evolutsioonivõimelisem rühm on populatsioon. Populatsiooni isendeid iseloomustab tunnuste sarnasus.
* Populatsioonide eritunnuste püsimist soodustab muu hulgas nende ruumiline eraldatus sama liigi teistest populatsioonidest. Kõik populatsioonis olemasolevad geenid ja nende alleelid moodustavad selle populatsiooni geenifondi. Erinevate alleelide ja genotüüpide arvulist suhet nimetatakse populatsiooni geneetiliseks struktuuriks. Populatsiooni geneetilise struktuuri algseks allikaks on mutatsioonid . Geenmutatsioonid, kromosoommutatsioonid , genoommutatsioonid. Mutatsioonide tulemusena tekib populatsioonis mutatsiooniline muutlikkus. Igas põlvkonnas, ühes gameedis ehk sugurakus on üks geen tuhande kuni miljoni mutatsiooni kohta. Ühes inimeses on keskmiselt kaks uut mutatsiooni. Need ei pruugi avalduda fenotüübis. NB: enamik fenotüübis avalduvaid mutatsioone on organismile kahjulikud. Geneetilise muutlikkuse teiseks tähtsaks allikaks on geenialleelide ja kromosoomide kombineerumine sugulisel sigimisel.
* Geenisiire (vool) – geneetilise materjali vahetus populatsioonide või selle allosade vahel.
* Geenitriiv – juhuslikud muutused populatsiooni geneetilises struktuuris.

Looduslik valik

* Looduslik valik seisneb organismide ebavõrdses paljunemises sõltuvalt nende individuaalsetes iseärasustes ja elutingimuste piiravast toimest. Evolutsiooni mõju on oluline populatsiooni geenide koostisele ja geenialleelide sagedusele.

Kohastumine

* Bioloogilise evolutsiooni põhilisteks muutusteks on olnud kohastumine ja liikide teke. Kohastumused seisnevad kaitsevärvustes, kaitsekujus. Kohastumisi on kõikidel organismidel, bakteristes inimeseteni. Kuid kohastumused tagavad organismide ainult teatud tingimustes teatud aja vältel. Kohastumused on organismidele ainult suhtelised kasulikud. Suhtelisus avaldub seoses keskkonnatingimustega. Näiteks saab tume liblikas hakkama tööstuspiirkondades. Hele mitte.
* Mimikri – sarnasus teise liigiga.

Liigi teke

* Liik on looduslik organismi rühm, kelle isendid võivad vabalt ristuda ja kellel on oma areaal. Erinevatesse liikidesse kuuluvad isendid omavahel ei ristu. Igal liigil on oma, teistest liikidest erinev geenifond . Ühise geenifondi ja elutingimuste sarnasuse tõttu, kujunevad sama liigi isenditel ka sarnased niinimetatud liigiomased tunnused, mille järgi on võimalik neid eristada. Liikide omavahelist ristumist ja erinevate geenifondide segunemist takistavad erinevad mitmesugused isolatsioonimehhanismid. Geograafiline isolatsioon . Liikidel on mitmeid omadusi, mis soodustavad ristumist liigikaaslastega ja takistavad seda teha võõra liigi isenditega. See on bioloogiline isolatsioon. Näiteks sigimispaikade ja aegade erinevused. Loomaliikidel on sigimisperioodi aegsed tegevused ( pulmatants , hüüd). Teisi liike see ei kutsu. Kui liigil puuduvad võõrliigiga ristumist vältivad omadused, siis avaldub ristumisbarjäär alles järglastel. Hübriidel esineb häireid sellepärast, et vanemate geneetiline materjal ei sobi kokku. Uus liik saab alguse siis, kui alggrupist eraldub väike rühm ehk rajajapopulatsioon. Uus liik: geograafiline isolatsioon, geneetiline struktuur muutub. Uue liigi teke ja püsimajäämine eeldab isendite küllaldast arvukust ja oma levilat. Uus liik peab leidma oma niši. Liigi teke kõikidel organismidel ühesugusel viisil. Ristumisbarjääri väljakujunemine ei eelda alati ruumilist eraldatust lähteliigist. Uus liik võib tekkida kromosoomimuutuste tagajärjel. Kaks viimast lauset puudutavad ainult taimi.

Mikro ja makroevolutsioon

Liigisisesed muutuseid nimetatakse mikroevolutsiooniks. Liigist kõrgemate organismide teket ja muutusi nimetatakse makroevolutsiooniks. Seda iseloomustab kolme tüüpi muutused: organismide täiustumine, mitmekesistumine , väljasuremine. Evolutsiooniliseks progressiks nimetatakse uute keerukamate organismitüüpide teket.
Divergents – mitmekesistumine. Uute organismitüüpide teke erinevate elupaikade olemasolu tõttu.
Kovergents – erinevat päritolu organismide sarnastumine elupaiga ja tingimuste tõttu. Maad asustanud liikidest on üle 90% välja surnud. Väljasuremine nagu ka uute liikide teke sõltub kahesugustest teguritest: elutingimused ja organismide endi omadused. Pidevalt muutuvas keskkonnas ei saa igavesti püsida. Ühegi liigi geenifond ei võimalda lõputult ümber kohastuda. Mikro ja makroevolutsiooni tagajärjeks on kogu biosfääri kujunemine.

Inimese põlvnemine

Meie lähimad sugulased on inimahvid. Nende sarnasus avaneb kehaehituses, käitumises, füsioloogias, haigustes, kromosoomide ehituses ja valkude koostises. Erinevused lk 102. Inimene on ainuke loll loom, kes vabatahtlikult tööd teeb. 5-7 miljonit aastat tagasi võis elada liik, kes võis olla n-ö lahknemiskoht inimahvidest . Esimesed inimlased olid australopiteekused .