EVOLUTSIOON - Bioloogia kontroltööks kordamine (0)

Mõisted: 
lamarkism  -  teooria, mille kohaselt elu jooksul organismis toimunud muutused päranduvad 
edasi järglastele 
muutlikkus​ - populatsioonides esinevad erinevused isendite vahel 
fossiilid ​ - ammustel aegadel elanud organismide jäänused 
elavad fossiilid - tänapäevased organismid, kes on muutumatuna eksisteerinud väga pika aja 
vältel 
homoloogilised    elundid   - eri liikide elundid, millel on sarnane ehitus, kuid võib olla erinev 
funktsioon 
analoogilised  elundid  -  eri  liikide  elundid,  mis  täidavad  sama  ülesannet,  kuid  on  erineva 
päritoluga 
mandunud  elundid ehk  vestiigiumid  - oma  esialgse  ülesande kaotanud elundid, mis teistel 
sarnase ehitusega liikidel võivad olla välja arenenud ja funktsioneerivad 
olelusvõitlus  -  ​organismide  reageerimine  nende  ellujäämist  ja  paljunemist  takistavate 
teguritele 
kohanemine ​ - organismi ehituse ja talitluse mittepärilik ja üldiselt pöörduv muutumine 
kohastumine ​ - organismi ehituse ja talitluse pärilik pöördumatu muutumine 
populatsiooni  genofond  -  populatsiooni  isendite  kõik   geenid   ja  nende  alleelid  ning  muud 
geneetilised elemendid 
mikroevolutsioon   ​-  populatsiooni  geneetilise  struktuuri  muutused  ajas,  enamasti 
kohastumise suurenemise suunas 
kombinatiivne   muutlikkus  -  muutlikkus,  mis  tuleneb  alleelide  omavahelisest 
kombineerumisest sugulisel paljunemisel 
geenivool  ​- migratsioonist tingitud geneetilise materjali vahetus populatsioonide vahel 
geneetiline  triiv ehk  geenitriiv  - geeni alleelide sageduse juhuslikud muutused populatsiooni 
järjestikustes põlvkondades 
mutatsioon  ​- päranduv geneetilise info muutus 
mutageen  ​- mutatsioone põhjustav füüsikaline v keemiline tegur 
ökoloogia   ​-  teadus  organismide  omavahelistest  suhetest  ning  organismide  seostest  eluta 
keskkonnaga  
kooslus   ​- ühesuguste keskkonnatingumustega alal  elavate  organismide kogum, kõik mingit 
piirkonda asustavad elusolendid  
ökosüsteem   ​-  elusorganismidest  ja  nendega  seotud  eluta  keskkonna  teguritest  moodustuv 
ühtne isereguleeruv tervik 
abiootilised tegurid ​- organisme ümbritsevad ja mõjutavad eluta eluta looduse tegurid  
biootilised tegurid​ - organisme mõjutavad liigikaaslased ja teiste liikide esindajad 
 
 
 
 
 
Isikud: 
Georges Cuvier ( 1769 - 1832 ) -
  ​prantsuse
 
 loodusteadlane ja  zooloog . Teda peetakse võrdleva 
anatoomia  ja   paleontoloogia   rajajaks,  fossiilide  võrdlemise  kaudu  tõestas  liikide 
väljasuremise,  kuid  uskus  siiski,  et  ​liigid  on  algselt  loodud  ning  muutumatud. 
Väljasuremine on põhjustatud olnud looduskatastroofidest.  
Alfred   Russel   Wallace   (1823-1913)  -  ​25-aastasena  4  aasta   pikkune    ekspeditsioon  
Amazonases,  kogus  15000  liigi  näidist,   8000   neist  seni  tundmatud,   tagasiteel   puhkes 
laeval  tulekahju  ning  ta  kaotas  enamuse  oma  näidistest.  2  aastat  hiljem  8-aastane  reis 
Malai  saarestikku,  kus  sai  ideid  loodusliku  valiku  teooria rajamiseks (erinevatel saartel 
erinevalt arenenud versioonid  samast  linnust).  Darwin -Wallace loodusliku
 
 valiku teooria 
rajaja. 
Jean-Baptiste de  Lamarck  (1744-1829) - ​lamarkismi rajaja ning kuigi tema teooria osutus 
valeks, oli tema siiski üks evolutsiooniteooria algatajatest. 
● Teooria positiivsed küljed: Esimene terviklik evolutsiooniteooria. 
● Negatiivsed küljed: elu jooksul
 
 omandatud tunnused ei
  pärandu
 
 järglastele;  hindas  üle 
keskkonnamõju organismidele ja organismi sisemist püüdu täiustumisele. 
Charles Darwin (1809-1882) - ​Darwin-Wallace’ loodusliku valiku loojana üks tänapäevase 
evolutsiooniteooria rajajaid. 
 
1. Evolutsiooni mõiste – bioloogiline, füüsikaline, keemiline ja sotsiaalne evolutsioon ? 
Evolutsioon on süsteemi ajalooline ning pöördumatu areng. 
Füüsikaline evolutsioon 
 ​Elementaarosakestest tekkisid aatomid. 
“Suure paugu” hüpotees - 15 miljardit aastat tagasi toimus üliväikese ja tiheda 
mateeriakogumiku plahvatuslik laialipaiskumine. Umbes 5 miljardit aastat tagasi tekkis Päike 
ja 4,5 miljardit aastat tagasi planeet Maa. 
Keemiline evolutsioon​ - Lihtsatest molekulidest moodustuvad lõpuks keerukad orgaaniliste 
ühendite kompleksid. Aatomitest tekkisid molekulid. 
Bioloogiline evolutsioon​ - Elu areng esimestest elusolendist kaasajani. 
Sotsiaalne evolutsioon​ - Inimühiskonna areng 
 
2. Kreatsionistliku ja evolutsionistliku maailmavaate seisukohad – faktid ja ideed. 
Milles on peamine vastandumine ? Kas ja kuidas evolutsiooniteooria lükkab ümber 
kreatsionistlikku maailmavaadet? 
Kreatsionism ​- õpetus, mille kohaselt on maailma loonud mingi kõrgem olevus . 
Evolutsionism on teaduslik vaateviis, mille kohaselt eluslooduses toimub ​evolutsioon​ ning 
muutumine. 
Peamine erinevus on see, et kreatsionismi pooldajad usuvad, et kõik oli algusest peale juba 
loodud, kuid evolutsionistid usuvad, et maailm on pidevalt arengus olnud. 
Lükkab ümber areng, rudimendid, sarnane looteline areng,  
 
3. Võrdle omavahel Lamarcki ja Darwini evolutsiooniideed – mis on sarnast, mis 
erinevat? 
Lamarkism​ - liigid ei ole ühevanused, uued eluvormid tekivad pidevalt anorgaanilisest 
loodusest, liigid muutuvad erinevates keskkonnatingimustes, modifikatsioonid on pärilikud, 
suunavaks teguriks on organismide sisemine täiustumistung, elu tekkis isetärkamise teel. 
Darvinism​ - olemasolevad liigid põlvnevad varem elanud liikidest ja on muutunud tänu 
looduslikule valikule ning olelusvõitlusele (kuna isesendeid on palju ja ressursse vähe). 
Suunavaks teguriks on looduslik valik 
Ühine:​ Mõlemad usuvad, et liigid arenevad pidevalt ning toimub evolutsioon, mõlemad on 
evolutsionismi pooldajad, usuvad, et alguses ei olnud kõik liigid olemas. 
 
4. Millised ideed viisid evolutsiooniteooria kujunemisele? 
a. erinevatel kuid lähestikku asuvatel saartel on sarnased liigid. 
b. osad liigid on välja surnud. 
c. osadel loomadel on luud , mida neil tegelikult vaja pole, pidi toimuma mingi areng? 
d. tugevam jääb ellu - organismidel on suur varieeruvus. 
e. saared on olnud maismaa osad ja seega on osadel saartel samad liigid. 
f. paleontoloogia - kivistised on säilinud 
 
5. Millised on Darwini ja Wallace ühised ideed ehk mil viisil toimib looduslik valik 
( sigimine , olelusvõitlus, muutlikkus, kohastumused , ebavõrdne sigimine, looduslik 
valik) 
Liigid sigiksid väga kiiresti, kuid kuna ressursid on piiratud, tekib olelusvõitlus, mille käigus 
peavad nõrgemad isendid surema.  Liigi siseselt esineb loomadel muutlikkus, sest osadel 
loomadel on kohastumused, mis aitavad neid ellu jääda ning alles jäävad järelikult ainult 
heade tunnustega isendid. Seega on neil võimalus rohkem sigida ning oma geene edasi anda - 
sellest aga tekib ebavõrdne sigimine (heade geenidega sigivad rohkem). Ellu jäävad need, kes 
on tugevamad - sellest tekibki looduslik valik. 
 
6.Selgita millised „käegakatsutavad“ faktid ja mil viisil viitavad tänapäeval evolutsiooni 
toimumisele. 
a. Erinevatel liikidel on sarnane luude ehitus, järelikult peaks neil olema ühine eellane, 
kes neid ühendab. 
b. Erinevatel loomadel on alguses sarnane looteline areng. 
c. Ellu jäävad need, kellel on paremad kohastumused. 
d. Organismidel on rudimendid, mis näitavad, et on muutus toimunud aja jooksul. 
e. Toimub liigisisene areng, et uute olukordadega paremini toime tulla. 
f. Säilinud on selliste loomade kivistised, keda praegu enam olemas ei ole. 
 
7. Millised on suuremad muutused Maa elustiku arengus. Ei pea teadma otseselt 
aastaid, kuid sündmuste loogiline järjekord on oluline. 
Ajastu 
Evolutsioonilised sündmused 
kambrium 
hulkraksed loomad, väline skelett, limused , käsnad, keelikloomad  
ordoviitsium 
selgrootute areng, selgroogsed - lõuatud kalad , lülijalgsed 
silur  
korallrifid, kõhrkalad, varased eostaimed  
devon 
kahepaiksed , luukalad, hulkraksed ja putukad, palju vetikaid 
karbon  
roomajad , hapnikutaseme tõus, taimestiku rohkus (maismaal), 
paljasseemnetaimed , putukad lendavad. 
perm  
luukalade kiire areng, paljasseemnetaimed, roomajad 
triias  
dinosaurused , roomajatele tekkis lennuvõime, esimesed imetajad  
juura 
roomajad, dinosaurused, esimesed linnud  
kriit 
õistaimede kiire levik, lõpuks kadusid dinosaurused 
paleogeen 
kiire imetajate evolutsioon 
neogeen 
esimesed inimese eellased, tänapäevale sarnane elustik  
kvaternaar  
jääajad, tänapäevase inimese tekkimine 
8. Millised tingimused pidid olema täidetud, et elustik (taimed ja loomad) saaksid 
liikuda maismaale (organismide ehituses toimuvad vajalikud muutused)? 
 
 
 
9. Mis on see, mis (bio)evolutsioneerub? 
Evolutsioneerumisvõimeline on populatsioon . Evolutsioneeruvad ​geenivoolu, kombinatiivse 
muutlikkuse, geenitriivi, mutatsiooni või loodusliku valiku ​abil. 
 
10. Milline roll on evolutsioonis mutageneesil ja kombinatiivsel muutlikkusel? 
Kombinatiivse muutlikkuse tagajärjel muutub paljunemisel alleelide ja genotüüpide sagedus 
ning sugurakkude juhuslik kombineerumine suurendab liigi mitmekesisust. 
Tekivad mutatsioonid , millest tekib uus geen, kromosoom või genoom , tekib muutlikkus 
populatsioonis, võib olla nii kasulik, neutraalne kui ka halb. 
 
11. Geenivool, geenitriiv, looduslik valik 
Genotüüp  ​on indiviidi (või raku) kogu geneetiline informatsioon, mis koostoimes 
keskkonnatingimustega määrab tema fenotüübi. 
Fenotüüp ​on indiviidi füsioloogiliste, morfoloogiliste keemiliste, käitumislike, arenguliste ja 
ehituslike tunnuste vaadeldav kogum. 
Kombinatiivset muutlikkust​ suurendab erinevatesse populatsioonidesse kuuluvate isendite 
ristumine, nn geenisiire ehk ​geenivool​, see on üheks populatsiooni geneetilise struktuuri 
muutumise allikas. 
Geenitriiv ​- juhuslikud muutused populatsiooni geneetilises struktuuris.  On juhuslik, pole 
kindlat suunda.  Avaldab mõju väikestes populatsioonides.  Suurendab geneetilisi erinevusi 
populatsioonide vahel. 
Looduslik valik​ - organismide ebavõrdne ellujäämine ja paljunemine.  Suurema 
tõenäosusega jäävad ellu ja annavad järglasi need isendid, kes erinevad oma liigikaaslastest 
mõne kasuliku tunnuse poolest. Isendite ebavõrdse paljunemise tagajärjel kujunevad ja 
jäävad püsima organismirühmadele kasulikud tunnused (​fenotüüp​) antud keskkonnas - 
kohastumused. 
13. Kirjelda loodusliku valiku vorme (ökoloogiline ja suguline valik) – suunav , lõhestav 
ja stabiliseeriv. Too nende kohta näiteid. 
Loodusliku valiku vormid:   
Stabiliseeriv valik ​ehk säilitav valik toimib suhteliselt püsivates keskkonnatingimustes. Sel 
juhul annavad kõige rohkem järglasi need isendid, kellel on juba eelnevates põlvkondades 
kujunenud neile tingimustele vastavad tunnused. Toimub tunnuste kinnistamine .  fotosüntees 
Suunav valik ​seisneb keskmisest teatud suunas erinevate tunnustega isendite 
eelispaljunemises. Suunav valik leiab aset elutingimuste kindlasuunalisel muutumisel või 
organismide asumisel uude keskkonda.   tööstuslik melanism   
Lõhestav valik​ seisneb kahe või enam keskmisest erinevate tunnustega isendirühma 
eelispaljunemises. Lõhestav valik toimub juhul, kui liigi leviala jaotub elutingimustelt 
erinevateks piirkondadeks. Võivad varieeruda temperatuur, niiskus ja teised füüsikalised 
tingimused. Samuti võivad leviala erinevates piirkondades kujuneda erisugused 
olelusvõitluse suhted teiste liikidega.  mustad küülikud mustade kaljude lähedal ja valged 
küülikud eemal 
 
14. Mis on kohastumus , kohanemine ja kohastumine? Too nende kohta näiteid. 
Kohastumused ​- liigi isendite (organismide) ellujäämist ja paljunemist soodustavad 
omadused. nt kaitsevärvus, pikad jalad, paks karvkate jms 
Kohastumine ​- organismide ellujäämist ja paljunemist soodustavate pärilike omaduste 
kujunemine põlvkondade vahetumisel.  ränne, kaitsevärvus, kaameli küürud.nahkjad lehed 
Kohanemine ​– mittepärilik organismide sobitumine elukeskkonnaga. 
 
15. Millised on liigitekke peamised etapid? 
1. isolatsiooni kujunemine 
2. mutatsioonide tagajärjel uue tunnuse kujunemine 
3. keskkonna mõjul tunnuse kinnistumine8 
4. ristumisbarjääri kujunemine 
5. uue liigi arvukuse suurenemine 
 
 
 
16. Mille poolest erineb samamaine ja erimaine liigiteke ? 
Samamaisel liigitekkel ei ole populatsioonid oma vahel eraldatud, neil lihtsalt tekivad mingid 
erinevused (toidus, sigimispaikades), kuid erimaise liigitekke puhul mingi looduslik tegur 
lõhestab liigi kaheks (nt mäed, maapinna kerkimine) 
 
17. Milles seisneb mikroevolutsioon ja milles makroevolutsioon ? 
Mikroevolutsioon ​- uute liigisiseste rühmituste (populatsioonide ja alamliikide) tekkimine. 
Lõppeb uue liigi tekkimisega. 
Makroevolutsioon ​- liigist kõrgemal tasemel toimuv evolutsioon - liikidest moodustuvad 
uued perekonnad, perekondadest uued sugukonnad, seltsid, klassid , hõimkonnad. Tekib väga 
pika aja jooksul. 
 
18. Milles seisneb evolutsiooniline mitmekesistumine , sarnastumine , progress? 
Evolutsiooniline mitmekesistumine ehk divergents - eri elupaikades algtüüpide lahknemine  
uuteks liikideks, sõltub uue organismitüübi arenemisvõimest ja elupaikade mitmekesisusest. 
sarnastumine ehk konvergents -eri päritolu organismid sarnastuvad sarnastes tingimustes, ei 
mõjuta põhitunnuseid. 
progress ehk täiustumine -uute, keerukamate ja täiuslikemate organismitüüpide teke, 
kasutatakse paremini keskkonda, sõltutakse vähem kk. mõjudest 
 
19. Mis on liikide väljasuremise peamised põhjused? 
Kokkupõrked taevakehadega, mandrite triiv, kliimamuutused , hapnikuvaegus ookeanis, 
meretaseme muutus jne. 
 
20. Mis on homoloogilised ja analoogilised organid . Too nende kohta näiteid. 
Sarnase  põhiplaaniga  ja  ühise  päritoluga  elundid  on  homoloogilised  elundid.  Mõnel  juhul 
kujuneb väline sarnasus ka erineva päritoluga elunditel, need on analoogilised elundid. 
Homoloogilised  elundid  –  nendel  on  sarnane  ehitus,  kuid  funktsioon  võib  olla  erinev 
(selgroogsetel jalg, loib, tiib ). 
Analoogilised elundid​ – nendel on ühesugune funktsioon (N: nägemine), aga erinev ehitus 
 
21. Millised on inimese evolutsiooni peamised suunad (mis on muutunud evolutsiooni 
käigus võrreldes primaatidega)? 
Erinevus loomariigist​:  Püstine kõnnak, abstraktne mõtlemine, kõne, sotsiaalne 
ühtekuuluvus , tööjaotus , kultuur. 
 
22. Millised on abiootilised ja biootilised tegurid, mis erinevaid organisme mõjutavad? 
Abiootilised tegurid​ on ​ökoloogilised tegurid​, mis tulenevad ​organisme​  ümbritsevast  ​eluta 
loodusest​. Nt: valgus, temperatuur, niiskus, tuul, pH jms. 
Biootilised tegurid ​on ​ökosüsteemis​ esinevad mõjurid , mis lähtuvad ​organismide 
kooseksisteerimisest.Nt:   konkurents , toit, inimmõju , vastassugupool 
 
23. Mis on ökoloogilne amplituud ja mis on ökoloogiline optimum ? 
Ökoloogiline amplituud​ on mingi ​ökoloogilise teguri​ intensiivsuste vahemik, milles 
vaadeldava ​taksoni​ isendid saavad elada, kasvada ja paljuneda. 
Ökoloogiline optimum ​– kõige soodsam tingimus kus organism hakkama saab, sõltub 
organismi iseärasustest.  
 
24. Mis on parasitism ,  too näiteid parasiitsetest organsimidest? 
Parasitism​, teisisõnu nugilisus, on kahe organismi vaheline suhe, kus üks organism kasutab 
teist enda elutegevuseks.  
Nt: paeluss , solkmed, puugid , sääsed, kägu , bakterid , viirused  
Enamasti põhjustab parasiit peremeesorganismi toitainete kaotust, hävitades kudesid , 
saastades teda oma ainevahetuse jääkidega vms.  
 
25. Too sümbioosi näiteid erinevatest organismidest. 
a)  sipelgas ja lehetäi 
b) puu ja seen  
c) hernes ja mügarbakterid  
d) vetikas ja seen (samblik) 
e)  käpalised ja seen 
f)  Erakvähk ja meriroos 
g) Tselluloosi lagundavad bakterid ja rohusööjad loomad.  
26. Kuidas mõjutab organisme konkurents – liigisisene ja liikide vaheline konkurents 
nende erinevused. 
Konkurents ​- Isenditevaheline olelusvõitlus piiratud keskkonnaressursside pärast. See 
piirab arengut ja võib viia osa organismide hukkumiseni. 
Liigisisene – ​nt emase-isased omavahel, tugevamad-nõrgemad organismid 
Liikide vaheline – s​ee liik jääb peale, kes on tugevam või kellele on konkreetsed 
keskkonnatingimused sobivamad 
 
27. Mis on populatsioon? Too näiteid. 
Populatsioon​ on kõik organismid, mis kuuluvad samasse liiki ja kasutavad elu-, sigimis -, ja 
toitumispaigana ühist geograafilist piirkonda. 
Nt: pandapopulatsioon, koaalapopulatsioon, jänesepopulatsioon 
populatsiooni arvukus: isendite arv 
 ​populatsiooni tihedus: isendite arv pinnaühiku kohta 
 
28. Koosta toiduahelaid ja võrgustikke, erinevate troofiliste tasemete määramine. 
Troofiline tase ​on toiduahela energiaallikast olenev tase ökosüsteemis. 
Kõikides ökosüsteemides moodustavad esimese lüli ​autotroofid​ (nt taimed, tsüanobakterid, 
vetikad ) 
Esimene troofiline tase​ koosneb ​produtsentidest/autotroofidest ehk orgaaniliste ainete 
tootjatest​, kes päikesekiirguse abil fotosünteesivad endale orgaanilisi aineid. ​Teise troofilise 
taseme​ moodustavad ​ konsumendid ehk tarbijad​, nemad kasutavad oma eluks orgaanilist 
ainet. Konsumentid jaotatakse vastavalt toiduobjektile kas ​I astme tarbija ( rohusööja ), II 
astme tarbija (kõigesööja) ​või ​III astme tarbija ( lihasööja )​. ​Kolmandasse troofilisse 
tasemesse​ kuuluvad ​destruendid ehk lagundajad​, kes toituvad eelnevate tasemete surnud 
orgaanilisest ainest, muutes need taas lihtsamateks ühenditeks . 
 
29. Mis on biomaasipüramiid ja kuidas see on seotud ökosüsteemide liigirikkusega? 
Biomassi püramiid  ​näitab, kui suur hulk ​elusmaterjali ​(biomassi) on igal troofilisel tasemel 
antud ökosüsteemis. 
 
 
30. Mis on ökosüsteem – selle komponendid? 
Ökosüsteem​ on isereguleeruv ja arenev tervik, mille moodustavad ​toitumissuhete​ kaudu 
üksteisega seotud ​organismid​ koos neid ümbritseva ​keskkonnaga​. 
Elukooslus  
Elukeskkond 
taimekooslused  
õhkkeskkond 
loomakooslused 
muldkeskkond 
seenekooslused 
vesikeskkond 
mikroorganismide kooslus 
 
 
31. Toiduahel ja –võrgustik – nende koostamine – tootjate, tarbijate ja lagundajate roll 
toiduvõrgustikes. 
Toitumisseoste alusel reastatud organismid moodustavad ​toiduahela​. 
Ühe ökosüsteemi hargnevad ja põimuvad toiduahelad moodustavad ​toiduvõrgu​. 
Nugiahel ehk parasiittoiduahel​ - Iga järgmine lüli parasiteerib toiduahela eelneval 
lülil. 
NT: Õunapuuleht -> lehetäi ​->​seened ​ ->​mükoviirused; nt. Männiokkad- männivaksiku 
vastsed – käguvaablane – kiresvaablane – eosloomad( protistid ). 
Laguahel​ - Algab eluta orgaanilisest ainest. Koosneb esmastest tarbijatest ja 
lagundajatest. Lõpeb alati destruendiga. Bakterid ja seened tarbivad kõigi eelnevate 
tasemete surnud orgaanilist ainet, lagundades need taas mineraalseks. 
NT Kõdunenud lehed ​->​  vihmaussid  ​->​lestad ​->​ bakterid ja mikroseen 
Tavaline toiduahel: 
1. tootja​ - Rohelised taimed ja autotroofsed bakterid. 
2. I astme tarbijad​ – rohusööjad ehk herbivoorid  
3. II astme tarbijad​ – kõigesööjad ehk omnivoorid  
4. III astme tarbijad​ - lihasööjad ehk kiskjad ehk karnivoorid . Viimase astme tarbijaid  
nimetatakse ka tipptarbijateks 
NB!!​Igas järgmises tasemes talletub umbes 10% eelmise troofilise taseme energiast 
(Ökoloogilise püramiidi reegel; ökoloogiline efektiivsus). Iga järgneva troofilise taseme 
biomass on ligikaudu 10% eelneva taseme biomassist. 
 
32. Mis on elurikkus ja kuidas seda hinnatakse? 
Elurikkus ehk elustiku mitmekesisus on mingi ​ökosüsteemi​, ​ bioomi ​ või kogu ​Maa 
taksonoomiliste üksuste mitmekesisus. 
 
33. Millised inimtegurid mõjutavad elurikkust? 
● Elupaikade hävitamine ja muutmine 
● Taime- ja loomaliikide hävitamine 
● Keskkonna saastamine  
● Võõrliikide sissetoomine aladele, kus neid varem pole olnud 
 
34. Millistest komponentidest moodustub meie ökoloogiline jalajälg? 
kodu, transport,​  ​ söök , jook, kaubad , teenused, 
Et viljeleda jätkusuutlikku eluviisi, ei tohiks Maa ligi 6,9 miljardi elaniku keskmine 
ökojalajälg ületada ​1,8 globaalhektarit aastas.​ Eesti elaniku keskmine ökojalajälg oli 
aga 2007. aastal ( viimased arvutatud andmed) 7,9 gha/in a. 
http://jalajalg.positium.ee/ 
 
Kristiinal:  
Kodu 0.71 (47.4%) 
Transport
0.00 (0.1%) 
Söök ja jook 0.26 (17.2%) 
Kaubad ja teenused 0.53 (35.3%) 
KOKKU:
1.50 (100%) 
: