Vastus leiad õppematerjalist: Ökoloogia kordamine gümnaasiumile

Ökoloogia kordamine gümnaasiumile (0)

1 Hindamata

Esitatud küsimused

Millised on abiootilised ja biootilised tegurid mis erinevaid organisme mõjutavad?
Mis on ökoloogilne amplituud ja milliseid vahemikke saab sellel eristada?
Mis on parasitism too näiteid parasiitsetest organsimidest?
Mis on populatsioon?
Mis on ökosüsteem �selle komponendid?
Millistest komponentidest moodustub meie ökoloogiline jalajälg?
Millegi käigus toimus?
Mis on see mis evolutsioneerub?
Milline roll on evolutsioonis mutageneesil ja kombinatiivsel muutlikkusel?
Kuidas mõjutavad populatsioonide geneetilist struktuuri geenivool ja geentriiv?
Milles seisneb looduslik valik?
Mis on kohastumus kohanemine ja kohastumine?
Millised on liigitekke peamised etapid?
Mille poolest erineb samamaine ja erimaine liigiteke ?
Milles seisneb evolutsiooniline mitmekesistumine sarnastumine progress?
Mis on liikide väljasuremise peamised põhjused?

Millised on abiootilised ja biootilised tegurid, mis erinevaid organisme mõjutavad?
Abiootilised tegurid on pärit organisme ümbritsevast eluta loodusest. Siia kuuluvad elukeskkonna ja kliimaga seotud tegurid nt õhk, muld, vesi, päikesekiirgus, temperatuur, niiskus, tuul.
Biootilised tegurid tulenevad organismide kooselust. Nende mõju võib olla kas kasulik, neutraalne või kahjulik. Biootilised tegurid on sümbioos , parasitism , kisklus , herbivooria, konkurents .

Mis on ökoloogilne amplituud ja milliseid vahemikke saab sellel eristada?
Ökoloogiliseks amplituudiks nimetatakse ökoloogilise teguri intensiivsusvahemikku, milles organism saab areneda. Eristada saab alumist taluvusläve , ülemist taluvusläve ja teguri optimumi. Alumiseks taluvusläveks nimetatakse ökoloogilise teguri intensiivsuse taset, mille alanedes organismi areng seiskub. Ülemiseks taluvusläveks nimetatakse ökoloogilise teguri intensiivsuse taset, mille tõustes organismi areng peatub. Seega jääb ökoloogiline amplituud alumise ja ülemise taluvusläve vahele. Teguri intensiivsus, mille toime on organismi arengule kõige soodsam, nimetatakse ökoloogilise teguri optimumiks.

Mis on parasitism, too näiteid parasiitsetest organsimidest?
Parasitism on eri liiki organismide kooseluvorm , mis on ühele kasulik ja teisele kahjulik. Parasiitsed organismid on nt sääsk , paeluss, puuk , viirused jne.

Too sümbioosi näiteid erinevatest organismidest.
Taimede sümbioos seentega — seened moodustavad taime juurerakkude vahel mükoriisa , mis aitab taimedel asustada kasvukohti, kus nad seente abita elada ei saaks.
Õistaimed ja mesilased — mesilased toituvad õitel leiduvast nektarist ja õietolmust ning seda edasi kandes aitavad kaasa taimede seemnelevikule.
Meriroos ja erakvähk — erakvähk elab tavaliselt tühja teokoja sees, millele võib kinnituda meriroos, kelle kombitsad kõrvetavad. Meriroos kaitseb vähki vaenlaste eest ning vähk jätab toidujäänused meriroosile.

Kuidas mõjutab organisme konkurents – liigisisene ja liikide vaheline konkurents nende erinevused.
Konkurents on sama või eri liiki organismide vastastikku piirav kooseluvorm, mis võib viia sa organismide hukkumiseni. Liigisiseselt võidakse konkureerida ühesuguste toiduallikate ja elupaikade pärast, samuti võivad isasloomad konkureerida emasloomade pärast. Liikidevaheline konkurents sõltub keskkonnast ning ellu jääb liik, kellel on konkreetsed keskkonnatingimused sobivamad.

Mis on populatsioon ? Too näiteid.
Populatsiooni moodustavad ühisel territooriumil samal ajal elavad ühe liigi isendid. Ühes tiigis elavad karpkalad moodustavad populatsiooni, kuid Eestimaa eri metsades elavad ühte liiki mägrad kuuluvad eri populatsioonidesse.
Populatsiooni saab iseloomustada selle arvukuse ja tihedusega.

Mis on ökosü steem – selle komponendid?
Ökosüsteem on isereguleeruv süsteem, millesse kuuluvate populatsioonide koosseis ja arvukus on pikema aja jooksul stabiilne. Ökosüsteemi komponendid on biotsönoos ehk elukooslus (taimekooslused, seenekooslused, loomakooslused, mikroorganismid ) ja ökotoop ehk elukeskkond (õhukeskkond, vesikeskkond, muldkeskkond).

Toiduahel ja –võrgustik – nende koostamine – tootjate, tarbijate ja lagundajate roll toiduvõrgustikes.
Toiduahela moodustavad toitumissuhete alusel reastatud organismid. Selle esimene lüli on enamasti taimekooslusesse kuuluv organism. Järgmise lüli moodustab herbivoor, kes toitub taimedest ning neist omakorda toitub kiskja .
Tootjate roll on toota vajalikku orgaanilist ainet ise nt taimed. Tarbija kasutab toiduks teisi eluorganisme ning sõltuvalt toiduobjektist jagunevad and esimese, teise, kolmanda ja neljanda astme tarbijateks. Surnud tootjad ja lagundajad on toiduks lagundajatele.
Toiduvõrgustikuks nimetatakse omavahel põimunud toiduahelate kogumit.

Millistest komponentidest moodustub meie ökoloogiline jalajälg?
Kaubad ja teenused, transport, toit, elamispind .

Eesti ökoloogilised probleemid - vaba valik rühmatöö teemadest.

Evolutsiooni mõiste
Evolutsioon tähendab kõige üldisemas mõttes mingi süsteemi pöördumatut ajaloolist arengut, tema järkjärgulist mitmekesisemaks ja keerukamaks muutumist.

Füüsikaline, keemiline, sotsiaalne ja bioloogiline evolutsioon - märksõnad nende kohta – mis millegi käigus toimus?
Füüsikaline evolutsioon — ebapüsivatest elementaarosakestest raskemate aatomite, tähtede, planeetide ja galaktikate teke ning edasine areng. Märksõnad: ‘’suur pauk’’, elementaarosakesed .
Keemiline evolutsioon — aatomite ühinemine molekulideks ning lihtsatest anorgaanilistest molekulidest keerukamate ja polümeersete orgaaniliste ühendite teke. Märksõnad: aatomid , makromolekulid, mikromolekulid.
Bioloogiline evolutsioon — elu areng Maal esimestest elusolenditest tänapäevaste eluvormideni. Selle evolutsiooni põhiprotsessid on kohastumine , liigistumine , organiseerituse muutumine. Märksõnad: prokarüoodid , eukarüoodid , hulkrakne .
Sotsiaalne evolutsioon — inimühiskonna areng, s.o. kultuuride, tsivilisatsioonide, riikluse ja tehnoloogia areng.

Millega seostuvad evolutsioonibioloogias jä rgmised teadlased: Georges Cuvier , Jean-Baptiste de Lamarck , Charles Darwin
Georges Cuvier — tegi oma uuringutega kindlaks, et eri maakihtides on erinevate loomade kivistised. Mida sügavamad kihid , seda erinevamad on kivistised elavana tuntud organismidest. Uskus siiski, et kõik liigid on algselt loodud ja muutumatud.
Jean-Baptiste de Lamarck — esitas esimese tervikliku evolutsiooniteooria teoses ,, Zooloogia filosoofia’’ (1809). Tema arvates tekkis ja tekib elu Maal isetärkamise teel ja see on pidevas, kuigi aeglases arengus.
Charles Darwin — lõi esimese teaduslikult põhjendatud evolutsiooniteooria, mis on kirja pandud teoses ‘’Liikide tekkimine’’ (1859). Darwin tõestas rohke faktilise materjali abil, et liikide ajalooline muutumine on toimunud ja toimub teaduslikult põhjendatavate seaduspärasuste järgi. Liikide muutumise peamiseks põhjuseks pidas ta looduslikku valikut.

Võrdle omavahel Lamarcki ja Darwini evolutsiooniideed – mis on sarnast, mis erinevat?
Mõlemad väidavad, et organismid täiustuvad.
Lamarck esitas seisukoha, et elujooksul tekkinud tunnused päranduvad edasi, kuid Darwin välistas selle.

Selgita millised „käegakatsutavad“ faktid ja mil viisil viitavad tänapäeval evolutsiooni toimumisele.
Paleontoloogia — Maakoort moodusavates kivimikihtides leidub rikkalikult kivistisi ehk fossiile , mis on väljasurnud organismide jäänused ja jäljendid.
Organite homoloogsus — elundite põhiehituse sarnasus. Viitab ühisele eellasele.
Rudimendid — inimesel esinevad jääkelundid, mida inimestel pole enam vaja, kuid on vajalikud teistele loomadele. Nt karvkate, kõrvalihased , sabakont.
Embrüonaalne areng — isendi lootelise arengu käigus korduvad liigi ajaloolise ehk fülogeneetilise arengu etapid. Loodete sarnasus tõestab seda, et neil on ühised eellased.
Biokeemiline võrdlus — kõikidel elusorganismidel esinevad ühesugused biomolekulid : ATP, aminohapped , ensüümid, DNA jt.
Biogeograafilised tõendid — mingi organismirühma liigid, mis asustavad üksteisele lähedasi alasid, on omavahel palju sarnasemad kui samadesse rühmadesse kuuluvad kaugete alade liigid.
Kultuurtaimede ja koduloomade aretamine — aretustulemused annavad tõendeid liikide evolutsioonilise muutumise ja mitmekesistumise võimalikkuse kohta.

Millised on suuremad muutused Maa elustiku arengus. Ei pea teadma otseselt aastaid, kuid sündmuste loogiline järjekord õpikust.
Ürgeoon — tekkis atmosfäär , ookeanid , mandrid . Algas mandrite triiv , seejärel eluteke - ainuraksed prokarüoodid.
Agueoon — fotosünteesitavate organismide ilmumine, tekkis vaba hapnik ja osoonikiht . Kujunesid välja meioos ja suguline paljunemine. Hulkraksete organismite teke.
Kambrium - Ordoviitsium — loomade põhiliste ehitustüüpide kujunemine. Skeletiga organismide massiline levik meredes.
Silur- Devon — Korallriffide teke. Keelikloomade kiire evolutsioon. Organismide kiire suundumine veest maismaale: Siluris taimed ja lülijalgsed , Devonis neljajalgsed.
Karbon -Perm — lopsakas maismaataimestik: puukujulised osjad, kollad ja sõnajalad. Lennuvõime teke osal putukatest. Algeliste kahepaiksete kiire evolutsioon, roomajate teke.
Triias - Juura -Kriit — maismaataimestikus valdasid paljasseemetaimed. Hiidroomajate suur mitmekesisus . Imetajate ja lindude teke. Õistaimede ilmumine, putukate mitmekesisuse kiire kasv.
Paleogeen -Neogeen- Kvaternaar — Imetajate kiire evolutsioon. Maa elustik omandas tänapäevase ilme. Hominiidide lahknemine teistest primaatidest.

Millised tingimused pidid olema täidetud, et elustik (taimed ja loomad) saaksid liikuda maismaale (organismide ehituses toimuvad vajalikud muutused)?
Maismaal pidi olema piisavalt taimi, et fotosünteesi tulemused oleks atmosfääris piisavalt hapnikkud. Et veeloomad saaksid maismaal elada, pidid nad lõpuste asemel hakkama hingama kopsudega ning uimed pidid arenema jäsemeteks. Edasi muutus nende nahk kuivemaks, hakkas eristuma kael, kujunes keskkõrv ja sellest eristus sisekõrv, südame koda jaotus kaheks ning tekkis kaks vereringet.

Mis on see mis evolutsioneerub?
Darvinliku evolutsiooniteooria kohaselt ei evolutsioneeru mitte üksikindiviidid, vaid indiviidide rühmad — populatsioonid ja rühmad.

Milline roll on evolutsioonis mutageneesil ja kombinatiivsel muutlikkusel?
Palju mutatsioonid ei avaldugi isendis. Kui aga mutatsioon avaldub, siis võib ta olla indiviidi eluvõime ja sigivuse suhtes kas neutraalne, kahjulik või kasulik. Geenmutatsioonid tekitavad uusi alleele ja mõnikord ka uusi geene.
Kombinatiivse muutlikuse tõttu võib ka väikese arvu alleelide korral olla populatsioonis hulgaliselt erineva genotüübiga indiviide.

Kuidas mõjutavad populatsioonide geneetilist struktuuri geenivool ja geentriiv? Millega on viimaste puhul tegemist – selgita.
Geenivool on geneetilise materjali vahetus populatsioonide või populatsiooni allosade vahel isendite migratsiooni ja ristumise teel.
Populatsiooni geneetilist muutlikust võib mõjutada sama liigi erinevate populatsioonide ristumine . Nii võivad teises populatsioonis tekkinud mutatsioonid siirduda vaadeldavasse populatsiooni; sisseränne võib aga muuta ka olemasolevate alleelide sagedust, kui see on doonorpopulatsioonis teistsugune. Peamine tagajärg on soodsate alleelide levimine üle liigi ja populatsioonide ühtlustumine.
Geenitriiv on geeni alleelide sageduse juhuslikud muutused populatsiooni järjestikustes põlvkondades juhuvaliku tõttu.
Geneetiline triiv vähendab geneetilist muutlikust väikestes populatsioonides. Juhusliku ja ulatusliku geenialleelide kõikumise tagajärjel võib osa neist kaduma minna, kui üks variant kinnistub.
Geneetiline triiv suurendab geneetilisi erinevusi liigi populatsioonide vahel, sest algselt ühesugused populatsioonid võivad täiesti juhuslikult erinevaks muutuda.

Milles seisneb looduslik valik?
Looduslik valik seisneb populatsiooni isendite valikulises ellujäämises ja ebavõrdses paljunemises, mis on tingitud nende geneetilistest erinevustest ja elutingimuste piiravast toimest.

Kirjelda loodusliku valiku vorme – suunav , lõhestav ja stabiliseeriv. Too nende kohta näiteid.
Suunav valik — suunav valik seisneb tavalisest vormist mingil viisil erinevate isendite eelispaljunemises. Suunav valik toimib enamasti elutingimuste kindlasuunalise muutumise korral või siis, kui populatsioon asub uude keskkonda. Suunava valiku toimel arenesid näiteks kunagi kala uimedest maismaaselgroogsete jäsemed, ja vastupidi, nende taaskohastumisel vee-eluga kujunes kalasisalikel ja vaalalistel kalataoline kehakuju .
Lõhestav valik — lõhestav valik seisneb kahe keskmisest erinevate tunnustega isendirühma eelispaljunemises võrreldes nende hübriididega. Selline valik saab toimuda juhul, kui populatsiooni asuala jaotub elutingimustelt erinevateks piirkondadeks. Nt Läänemere räim on lõhestunud kaheks rassiks: kevad- ja sügisräimeks. Kuna räim koeb temperatuuril kuni 18 C, siis suvine soe vesi katkestaks kudemise. Nii on varase ja hilise kudemiskalduvusega räimede ristumine piiratud.
Stabiliseeriv valik — stabiliseeriv hek säilitav valik kinnistab ja kaitseb väljakujunenud kohastumisi. Tavaliselt mõistetakse seda valikut kui keskmiste tunnustega isendite eelispaljunemist suhteliselt püsivates keskkonnatingimustes. Näiteks võib tuua organisme, mis on väga pikka aega muutumatutena püsinud, nt latimeeria.

Mis on kohastumus , kohanemine ja kohastumine? Too nende kohta näiteid.
Kohastumusteks nimetatakse populatsiooni ja liigi isenditele ühiseid pärilikke omadusi ja tunnuseid, mis soodustavad nende eluvõimet ja paljunemist. Nt lindudel tiibade areng ja suled, kõrbetaimedel on kohastumus kuumuse talumiseks.
Kohanemine seisneb isendi tunnuste mittepärilikes muutustes tema geneetiliselt määratud reaktsiooninormi piires. Muutused võivad olla kiired ja lühiajalised või aeglased ja pikaajalised.Nt inimese silmapupilli avardumine ja ahenemine pimedast ruumist valguse kätte minnes ning vastupidi; lihasmassi suurenemine füüsilise töö või treeningu toimel.
Kohastumine on organismide ehituse ja talitluse pärilik muutumine populatsioonides loodusliku valiku toimel.

Millised on liigitekke peamised etapid?

Isolatsiooni kujunemine

Mutatsioonide tagajärjel uue tunnuse kujunemine

Keskkonna mõjul tunnuse kinnistumine (looduslik valik – kohastumuste kujunemine)

Ristumsbarjääri kujunemine

Uue liigi arvukuse suurenemine

25. Mille poolest erineb samamaine ja erimaine liigiteke ?
Samamaine liigiteke on eri liikide moodustumine lähteliigi populatsioonidest sama piirides.
Erimaine liigiteke on liigitekke protsess, mis saab alguse populatsioonide eristumisest geograafilises isolatsioonis.

Milles seisneb evolutsiooniline mitmekesistumine, sarnastumine , progress?
Evolutsiooniline mitmekesistumine ehk divergents seisneb sellest, et erinevate elupaikade asustamisega kaasnes uute organismitüüpide mitmekesistumine. Divergents sõltub organismitüübi arenguvõimest ja elupaikade mitmekesisusest. Nt imetajate kohastumine eluks vees.
Sarnastumine ehk konvergents on erineva päritoluga organismide sarnastumine sarnastes elutingimustes. Nt on kalal ja vaalal voolujooneline keha.
Progress ehk täiustumine on uute, senisest keerukama ja täiuslikuma ehitusega organismitüüpide teke. Iga uus organismitüüp võimaldab: paremini kasutada keskkonda, asustada uusi elupaiku, vähendada sõltuvust keskkonnamõjudest. Nt eukarüootse rakutüübi kujunemine.

Mis on liikide väljasuremise peamised põ hjused ?
Hääbumine konkurentsis või abiootiliste tingimuste muutumise tõttu. Suurte väljasuremiste põhjuseks on peetud meteoriidikatastroofe, globaalset kliima jahenemist. Paljude liikide väljasuremist on põhjustanud ja põhjustab ka tänapäeval inimene.

Mis on homoloogilised ja analoogilised organid . Too nende kohta näiteid.
Analoogsed organid on erineva päritoluga organismide organid, mis muutuvad sarnastes tingimustes väliselt sarnaseks. Nt liblika tiib ja linnu tiib.
Homoloogilised elundid on ühistelt eellastelt päritud ja ehitusplaanilt sarnased elundid. Võivad kohastumisel mingi funktsiooni täitmiseks küllaltki erinevaks kujuneda. Nt vaala loib ja hobuse jäse .

.DOCX Laadi alla originaalfail 6 lk · .docx · 42 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 6 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2015-02-24 Kuupäev, millal dokument üles laeti

42 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

pjuula Õppematerjali autor

Ökosüsteem evolutsiooni kujunemine looduslik valik populatsioon evolutsioon organismid populatsioonid konkurents mutatsioon taluvusläve darwin

Sarnased õppematerjalid

docx

Evolutsioon, bioloogia

1.Võimalikud ELU tekke teooriad  On toimunud elu algne loomine.  Elu alged on Maale saabunud teistelt taevakehadelt.  Elu on Maal tekkinud elutu aine arengu tulemusena. Kreatsionism- Kreatsionism - mitte midagi ei ole juhuslikult juhtunud, kõige looja on Jumal. Laiemas tähenduses kasutatakse kreatsionismi ka maailmavaate kohta. See on kristliku õpetuse lahutamatu osa, mis ei ütle samas mitte midagi selle kohta, kuidas loomine loodusteaduslikus mõttes toimus. Selle pooldajad püüavad tõestada Piibli loomislugude sõna-sõnalist kehtivust ka loodusteaduslikus mõttes. Evolutsionism- Evolutsioon on mingi süsteemi järkjärguline pöördumatu ajalooline areng. Eluslooduse evolutsioneerumise puhul saame rääkida põlvnemisest – uute, keerukamate ja mitmekesisemate eluvormide tekkest varasema baasil. Seega vastandub evolutsioon mingi seisundi äkilisele ja murrangulisele muutusele, ühiskonnas näiteks revolutsioonile. Evolutsioneeruvad aga ka eluta süsteemid.

Bioloogia

pdf

EVOLUTSIOON - Bioloogia kontroltööks kordamine

Mõisted: lamarkism - teooria, mille kohaselt elu jooksul organismis toimunud muutused päranduvad edasi järglastele muutlikkus - populatsioonides esinevad erinevused isendite vahel fossiilid - ammustel aegadel elanud organismide jäänused elavad fossiilid - tänapäevased organismid, kes on muutumatuna eksisteerinud väga pika aja vältel homoloogilised elundid - eri liikide elundid, millel on sarnane ehitus, kuid võib olla erinev funktsioon analoogilised elundid - eri liikide elundid, mis täidavad sama ülesannet, kuid on erineva päritoluga mandunud elundid ehk vestiigiumid - oma esialgse ülesande kaotanud elundid, mis teistel sarnase ehitusega liikidel võivad olla välja arenenud ja funktsioneerivad olelusvõitlus - organismide reageerimine nende ellujäämist ja paljunemist takistavate teguritele kohanemine - organismi ehituse ja talitluse mittepärilik ja üldiselt pöörduv muutumine kohastumine - organismi ehituse ja talitluse pärilik pöördumatu muutumin

Arengubioloogia

doc

Evolutsioon

Evolutsioon Georges Cuvier 1769-1832 - Paleontoloogia rajaja. 1) Esimene teadlane, kes väitis et ürgsed organismid on välja surnud. 2) Välja suremine on põhjustatud olnud loodus katastroofidest. Jean-Bapiste de Lamarck 1744-1829- 1.) Väitis et elu jooksul omandatud tunnused, mis esinevad mõlemal vanemal päranduvad järglastele. 2.) Elu tekkis iseärkamise teel spontaanselt. 3.) Esimene terviklik evolutsiooni teooria. K.E.von Baer 1792-1876- Embrüoaalne areng on erinevatel loomadel sarnane. Avastas munarakku. Charles Darwin 1809-1882- Evolutsiooni hakkati tunnistama, kui üldist loodusnähtust. Kuulsaks sai Darwin oma evolutsiooni ja loodusliku valiku teooriaga- darvinism. Darvinismi 4 seisukohta: 1)Muutlikus, 2)Olelus võitlus 3)Looduslik valik 4) liigi tekke. Evolutsiooni tõendid: Paleontoloogia annab elu ajaloost Maal kõige otsesemaid andmeid. Maakoort moodustavates kivimikihtides leidub rikkalikult kivistisi ehk fosiile(välja su

Bioloogia

docx

Evolutsiooniteooria kujunemise konspekt

Evolutsiooniteooria kujunemine 2.1 Evolutsioon: mingi süsteemi pöördumatu areng, tema mitmekesisemaks ja keerukamaks muutumine. · Füüsikaline: ebapüsivatest elementaarosakestest aatomite, planeetide, galaktikate teke/areng. · Keemiline: aatomite ühinemine molekulideks, anorg. molekulidest org. ühendite teke. · Bioloogiline: elu areng Maal tänapäevani. Põhiprotsessideks kohastumine, liigistumine (liigiline mitmekesisus), organiseerituse (organismide anatoomilise ja füsioloogilise ehituse) muutumine. · Sotsiaalne: inimühiskonna areng (kultuur, tsivilisatsioon). Esimesed ideed elu ajaloolisest muutumisest: 1. Erasmus Darwin: avaldas esimesena, et liigid pole loodud muutumatuks. 2. Georges Cuvier: eri maakihtides on erinevate loomade kihistised. Mida sügavamad on kihid, seda erinevamad on kivistised elavana tuntud organismidest (kõik on algselt muutumatud). 3. Jean-Baptiste Lamarck

Bioloogia

docx

Bioloogia KT Evolutsiooni mehhanismid

Bioloogia KT Evolutsiooni mehhanismid 1. Nimeta ja selgita geneetilise muutlikkuse vorme? pärilik muutlikus on erinevuste teke või esinemine sama liigi indiviidide vahel, mis tuleneb muutustest geneetilises materjalis. Jaguneb kombinatiivseks ja mutatsiooniliseks Kombinatiivne muutlikus seisneb vanemate geenide ja nende alleelide ümberkombineerumises järglaste fenotüüpideks. genotüüpide arv sõltub, kui palju alleele on ühel või teisel geenil. Mutatsiooniline muutlikkus on mutatsioon, mis tekib hulkrakse organismi sugurakkudes ja kandub sugulisel paljunemisel edasi järgnevatele põlvkondadele. 2. Selgita mõisteid o Geenifond – populatsiooni isendite kõigi geenide ja nende alleelide ning genoomi (kromosoomistik) mittekodeerivate osade kogumit nimetatakse populatsiooni genofondiks. o populatsiooni geneetiline struktuur – Eri alleelide ja genotüüpide arvu ristsuhet nimetatakse populatsio

Evolutsioonimehhanismid

pdf

Evolutsioon, liigiteke, kohastumus

Evolutsioon Elu areng maal Maa vanus u 4.5 milj a. Elu teke 43.5milj a tagasi. Vanimad organismid ainuraksed – tuumata arhed ja bakterid – eeltuumsed. Anaeroobsed heterotroofid. Arenes fotosüntees ja aeroobne hingamine. Esimesed hulkraksed (käsnad) ilmusid enne Kambriumi ajastu algust. Kambriumi plahvatus – tormiline hulkraksete loomade ehitustüüpide areng – kõigi tänapäeval tuntud hõimkondade varaseimad esindajad. Kujunes välja organismi ehitusplaani määravate regulatoorgeenide süsteem , mille mitmekesistumise võimalused käivitasidki vaadeldava ’plahvatuse’. Piiritleti ehitustüübid – nt ainuõõssed, ussid, limused, lülijalgsed, keelikloomad. Ajastu lõpul surid enamus lülijalgsetest. Ordoviitsiumi ajastul elustiku mitmekesisuse taastumine uute lülijalgsetega. Esimesed maismaal leviva

Evolutsioon

pdf

Evolutsioon ja evolutsiooniteooria

Evolutsioon Elu areng maal Maa vanus u 4.5 milj a. Elu teke 4-3.5milj a tagasi. Vanimad organismid ainuraksed tuumata arhed ja bakterid eeltuumsed. Anaeroobsed heterotroofid. Arenes fotosüntees ja aeroobne hingamine. --- Esimesed hulkraksed (käsnad) ilmusid enne Kambriumi ajastu algust. Kambriumi plahvatus tormiline hulkraksete loomade ehitustüüpide areng kõigi tänapäeval tuntud hõimkondade varaseimad esindajad. Kujunes välja organismi ehitusplaani määravate regulatoorgeenide süsteem , mille mitmekesistumise võimalused käivitasidki vaadeldava 'plahvatuse'. Piiritleti ehitustüübid nt ainuõõssed, ussid, limused, lülijalgsed, keelikloomad. Ajastu lõpul surid enamus lülijalgsetest. --- Ordoviitsiumi ajastul elustiku mitmekesisuse taastumine uute lülijalgsetega. Esimesed maismaal levivad vetikad ja taimed. Suur surm taaskord kliimajahenemine. --- Siluri ajastul korallriffide moodustumine, esimesed kalad. Sõnajalgtaimed, lülijalgsed maal. --- Devoni

Bioloogia

doc

Evolutsiooni tõendid, elu päritolu

Bioloogia 06.10.08 Evolutsioon- mingi süsteemi pöördumatu ajalooline areng (keerukamaks muutumine) · Füüsiline evolutsioon · Keemiline evolutisoon · Bioloogiline evolutsioon-elu areng Maal esimestest elusolenditest tänapäevaste eluvormideni. · Sotsiaalne evolutsioon Evolutsiooni tõendid: Palentoloogia- teadus möödunud aegadel elanud organismidest. Fossiil ehk kivistis, väljasurnud organismide jäänused ja jäljendid. Kivististe teke- paljudel organismidel on mineraalne skelettkeemilised reaktsioonid kivistis. (mineraalid) kaltsiid, apatiid, räni, püriid. Makrofossiilid- silmaga nähtavad kivistised Mikrofossiilid- mikroskoobis nähtavad kivistised. Mida sügavamas kihis kivistised paiknevad, seda vanemad peaksid nad olema. Evolutsiooniline põlvnemine e. fülogenees. Suhteline vanus- näitab, millised organismid eksisteerisid varem, millised hiljem. Absoluutne vanus näitab, kivististe tegelikku vanust, seda, kui kaua aega tagasi vastavad orga

Bioloogia

Rohkem sarnaseid