39 enimkasutatud terminit seletustega keskkonnast, alates bioindikatsioon ja lõpetades ökoloogilise amplituudiga.. mõned on märksõnades, kõike ei viitsinud kirjutada
TERASKONSTRUKTSIOONIDE VÄSIMUSARVUTUSE ALUSED Väsimuse olemus Konstruktsioonielementide väsimusega tuleb arvestada dünaamiliste süstemaatiliste koormuste mõjumisel. Need on perioodilised ja mitteperioodilised koormused või paljukordsed impulsid ja löögid masinate ja seadmete töötamisel, inimeste tegevusest või keskkonna mõjudest põhjustatud koormustel. Konstantse amplituudiga perioodiliselt muutuv pinge Muutuva amplituudiga mitteperioodiline pinge Materjali väsimus - nähtus, kui suure arvu korduvate koormamiste juures materjal puruneb pingel, mis on tunduvalt väiksem tõmbetugevusest või isegi voolavuspiirist. Väsimuspiir - miinimumväärtus, milleni purustav pinge väheneb koormustsüklite arvu suurenemisel Väsimuspragude tekkimist soodustavad sisselõiked, ristlõike järsud muutused, omapinged ja madalad temperatuurid. Väsimuspiiri väärtus sõltub järgmistest parameetritest:
Siirdesoo Sisukord · Lühiiseloomustus · Abiootilised tegurid · Kohastumused · Laia ökoloogilise amplituudiga liik siirdesoos · Kitsa ökoloogilise amplituudiga liik siirdesoos · Toiduvõrgustik · Toiduahel · Näited biootilistest teguritest · Toiduahela astmed · Ökoloogiline püramiid · Populatsiooni näide · Inimmõju · Kasutatud allikad Lühiiseloomustus · Tegemist on makroökosüsteemiga. · Võrreldes teiste ökosüsteemidega on siirdesoo kõige liigivaesem. · Rabadest ja soodest kõige liigirikkam. · Dominantliikideks on mänd, sookail, jõhvikas, ämblik. Pilt 1: jõhvikas Pilt 2: sookail
Kokkuvõte prima esimesest bioloogia kontrolltööst läbi aastate (2007-2010) * 1. Osa Mõisted (1p) -) Areaal levila ehk maa ala, kus võib antud liigi isendeid leida. -) Bentos põhjaelustik veekogus, enamjaolt järvedes. -) Bioindikatsioon keskkonna seisundi hindamine indikaatorliikide järgi. -) Biotsönoos ökosüsteemi elusosa, mille moodustavad eri tüüpi organismide populatsioonid. -) Eurüfaag liik, kes on toidu suhtes laia ökoloogilise amplituudiga. -) Eurühaliin liik, kes on soolsuse suhtes laia ökoloogilise emplituudiga. -) Eurüterm liik, kes on temteratuuri suhtes laia ökoloogilise amplituudiga. -) Eurütoop laia ökoloogilise amplituudiga liik. -) Eutrofeerumine veekogude muutumine rohketoiduliseks, lämmastiku- ja fosforühendite mõjul. -) Keskkonnategur nii biootilised kui ka abiootlised keskkonna komponendid, mis mõjuvad organismile. -) Kisklus suhe kiskja ja taimtoidulise looma vahel.
(järvelained) 15. Lainepikkus teepikkus mille laine läbib ühe võnkeperioodi jooksul (lambada=v*t, lambada=v/f) 16. Heli tekitajaks on võnkuvad kehad. 16-20 000 Hz 17. Helivaljusus sõltub helkiallika võnke amplituudist, amplituut suureneb heli valjeneb. 18. Heli kõrgust tekitab suurema sagedusega võnkuv keha. Mida suurem sagedus, seda kõrgem heli. 19. Interferents on nähtus kus lainete liitumise tulemusena keskkonna erinevad punktid hakkavad võnkuma erineva amplituudiga. Tekib kui keskkonnas levib korraga mitu lainet. 20. Koherentne laine tekib, kui liituvatel lainetel on ühesugune lainepikkus ja sagedus, samuti peab nende faaside vahe olema muutumatu 21. Punkte A mis võnguvad suurima amplituudiga nim. Inteferentsi maksimum punktideks. Seal lained kohtuvad. Samas faasis (hari, harjaga või nõgu, nõoga) ja tugevndavad teineteist. Interferentsi maksimum tekib kohas kus lainete käigu vahes on paarisarv x pool lainepikkust. 22
7,5 2,592 7 2,561 6,5 2,525 6 2,488 5,5 2,254 5 2,401 4,5 2,353 4 2,291 3,5 2,222 3 2,139 Tabel 1 Joonis 3 Sagedusmodulaatori Sagedusmodulatsiooni karakteristik 3.) Eemaldasime reguleeritava pinge allikas ning panime tagasi sild J1. Andsime signaaligeneraatorist modulaatori sisendisse 5 kHz sagedusega ja 3 V amplituudiga siinussignaal. Lülitasime ostsilloskoobi moodul spektrianalüsaatori reziimi. Leidsime ning salvestasime väljundsignaali spekter kandesageduse juures. Joonis 4 Väljundsignaali spekter kandevsageduse juures Joonist 4 on näha, et spektri laius võrdub Cursor1-Cursor2=2,23-2,40=0,17Mhz Kui signaali amplituudi suurendada, siis spekter ka suureneb. Sagedus on pingega võrdeline. Kui vähendada, siis spekter ka väheneb. 4.) Asendasime siinuseline signaal 5 kHz sagedusega 3V amplituudiga
1. Keskkonnategurite jagunemine * biootilised - elus ( loomad , taimed ) * abiootilised - eluta ( valgus , päike , tuul , vesi , muld ) 2. Ökoloogiline amplituud Igal liigil on kindel ökoloogiline amplituud , mis näitab tema taluvus piire teatud keskkonna teguri suhtes miinimumist maksimumini 3. Mis on keskkond ? Keskkond on kõik see , mis meid ümbritseb nii elus kui ka eluta looduses. 4. Sõna ökoloogia tuleneb kreeka keelest 5. Erineva amplituudiga liigid Stenotoopsed liigid on kitsa ökoloogilise amplituudiga Eurütoopsed liigid on laia ökoloogilise amplituudiga Indikaator liikideks sobivad stenotoopsed liigid , kes näitavad keskkonna head seisundit. 6. Kõige suurem ökoloogiline süsteem ? - Biosfäär Biosfäär koosneb : *atmosfäär * hüdrosfäär * litosfäär * pedosfäär 7.Mis on kooslus ? Teatud ühetüübilist maaala asustav omavahelistes seostes olevate liikide kogum moodustab koosluse 8. Populatsioon
Kõigil juhtudel peaksite eksamil teadma ka tööpõhimõtet ja vastavaid skeeme (dioodil, Zener dioodil, RC,RL ja RCL ahelatel). Signaali käigu skitseerimise all on mõeldud seda, et peaks joonistama signaali kuju (näiteks siinuselise signaali mõne perioodiga) ja juurde kirjutama sageduse või perioodi ning amplituudi. 1. Skitseerige signaali käik RC madalpääsfiltris 16,7 kΩ takistiga ja 120 nF kondensaatoriga, kui siinuseline signaal on 10 V amplituudiga ja sagedus on 7,96 Hz, 137,8 Hz või 967 Hz. Milline on 7,96 Hz ja 796 Hz signaali korral ahelat läbiva voolu amplituud? (ω0 = 500 s-1 e. 79,6 Hz ja signaal väljundis on vastavalt Uv = 0,995Us, 0,5Us ja 0,0995Us ehk ligikaudu sama, 2 korda väiksem või 0,1 esialgsest signaalist. Voolu amplituud on 0,06 ja 0,6 mA) 2. Skitseerige antud skeemi korral Thevenini ja Nortoni ekvivalentskeemid ja tuletage neid iseloomustavad parameetrid
põhjustatud hälvete geomeetriline summa. 4 Laineid nimetatakse koherentseteks, kui nende faasivahe on mistahes ruumipunktis konstantne. Koherentsuse eeltingimusena peab neil lainetel olema ühesugune sagedus. Koherentsete lainete liitumisel tekib interferents. See tähendab, et nendes keskkonna punktides, kus lained kohtuvad samas faasis, nad tugevdavad üksteist ja tekib suurema amplituudiga liitvõnkumine. Neis keskkonna punktides, kus lained kohtuvad vastandfaasis, nad nõrgendavad üksteist ja tekib väiksema amplituudiga liitvõnkumine. Vaatleme kahte punktallikat O1 ja O2 , mille võnkefaasid on t +1 ja t + 2 . Asugu mingi ruumipunkt P esimesest allikast kaugusel r1 ja teisest kaugusel r1 . O1 O2 r2 r1 P
Antud töös tekitatakse keele võnkumised resonantsmeetodil. Selleks on uuritav keel asetatud nihutatava püsimagneti pooluste vahele ja tema otstele antakse heligeneraatorist G vahelduvpinge. Magneti pooluste vahel olevale keele osale, mida läbib helisageduslik vahelduvvool, mõjub perioodiliselt muutuv Ampere'i jõud. Selle jõu sagedus on võrdne vahelduvvoolu sagedusega. Kui sundiva jõu sagedus saab võrseks ühega omasagedustest , siis tekivad keelel märgatava amplituudiga võnkumised. Seejuures on vaja. et jõu mõjumiskoht ei langeks kokku sõlmega, vaid oleks võimalikult lähedal paisule. Valemi kehtivuse kontrollimiseks on uuritava keele üks ots kinnitatud jäigalt. Teises, üle ploki pandud otsas, on alus koormiste jaoks, millega pingutataksekeelt. Seega jäävad antud katsea suuruaed , S ja l muutumatuteks ning f muutused on tingitud ainult keelt pinguta jõu F muutustest. Kuna F P= mg ja S= d2 /4 (d on
Digitaalsignaaliga siinuselise kandesignaali moduleerimist nimetatakse manipulatsiooniks. Kandevõnku- mise parameetrit amplituudi, sagedust või faasi muudetakse siin hüppeliselt manipulatsiooni taktis. Amplituudmanipulatsioon (ASK, amplitude-shift keying) püsiva sagedusega kandevõnkumise amplituu- di muudetakse astmeliselt kahe taseme vahel vastavalt infosignaali väärtustele 0 ja 1. Sagedusmanipulatsioon (FSK, frequency-shift keying) püsiva amplituudiga kandevõnkumise sagedust muudetakse hüppeliselt kahe sageduse vahel vastavalt infosignaali väärtustele 0 ja 1. Faasmanipulatsioon (PSK phase-shift keying) püsiva amplituudiga kandevõnkumise faasi muudetakse hüppeliselt vastavalt infosignaali muutumisele. 1 Ilma võimendita signaali tekitamine ja mõõtmine Selle ülesande tarvis koostasime ELVISel lihtsa raadiosaatja ja vastuvõtja skeemi.
kõige rohkem see tegur, mis rahuldab liigi nõudlust kõige vähem. * Piirav ehk limiteeriv tegur tegur, mille hulk või intensiivsus on allpool eluks vajalikku miinimumi. * Igale liigile on omane ökoloogiline amplituud. See näitab liigi taluvuspiiride vahekaugust antud teguri suhtes. Ökoloogilise teguri intensiivsusvahemikku, milles organism saab areneda, nimetatakse ökoloogiliseks amplituudiks. * Eurütoopne laia ökoloogilise amplituudiga liigid. * Stenotoopne kitsa ökoloogilise amplituudiga liigid. * Eurüfaag liik, kes on laia ökoloogilise amplituudiga toidu suhtes. Inimene näiteks. * Stenofaag liik, kes on kitsa ökoloogilise amplituudiga toidu suhtes. Koaala ja pandakaru näiteks. * Eurütermne liik, kes on laia ökoloogilise amplituudiga temperatuuri suhtes. * Stenotermne liik, kes on kitsa ökoloogilise amplituudiga temperatuuri suhtes.
pingutus, müratase tööprotsessis. Vibratsiooni mõju sõltub samuti töötaja individuaalsetest omadustest (kehaehitus, tervislik seisund, vanus jne). Kohtvibratsioon põhjustab "suremistunnet" kätes, eriti öösel, valusid ülajäsemetes, käed kardavad külma, sõrmeotsad lähevad külmas valgeks, labakäed on niisked, jahedad. Esinevad veresoonte toonuse ja läbilaskvuse häired. Valgete sõrmede sündroom esineb vibratsiooni korral sagedustel f= 25-150 Hz ja amplituudiga A= 100 mikronit. Kivilõhkumisvasar tekitab võnkumisi ~63 Hz, mootorsaag tühikäigul ~125 Hz, saagides ~33-50 Hz. Vibratsioontõbi tuleb ilmsiks juba 5-aastase töötamise järel üldvibratsiooni tingimustes. Mõnedes maades ei lubata üle 5 aasta pneumovasaraga töötada. Tundlikkuse vähenemine jäsemetel, krooniline nimmeristluunärvijuurte põletik, krooniline gastriit või haavandtõbi, neurasteenia. Üldvibratsiooni puhul kaasnevad kesknärvisüsteemi talitluse häired
e Uef(mV) Upp (mV) 100 29 ±0,3 200 54,5 ±0,3 300 73,5 ±0,2 400 85,7 ±0,3 500 89,8 ±0,3 600 90,8 ±0,2 700 91,8 ±0,3 800 92,4 ±0,1 900 92,5 ±0,1 1000 92,7 ±0,3 Joonis 4. Sisendpinge sõltuvus generaatori väljundpingest 5. Lineaarselt kasvava amplituudiga signaaliga saadud amplituudkarakteristik Joonsi 5. Lineaarselt kasvava amplituudiga signaaliga saadud amplituudkarakteristik 6. ML-moonutuste tegurid Generaatori väljundpinge sagedus 1 kHz , Upp = 200mV u1=152mV u2=0,75mV u3=0,23mV Generaatori väljundpinge sagedus 1 kHz , Upp = 200mV u1=390mV u2=4,8mV u3=7,31mV 7. Leitud dünaamiline diapasoon. U Mõõdame asja üle. 8. Järeldused punkti 7. Kohta (juhendis punkt 6). Joonis 6
võnkumisseadused,mis kujutavad takistusjõu tõtte ei toimu 0 harmoonilisi võnkumisi. Millal tekib võnkumine jääva resonants? m m amplituudiga. a0 A Mida nimetatakse lainepaketiks?Praktikas on lained lõpliku kestusega , nad on alguse ja lõpuga. Lainet ei saa iseloomustada ühe ( 02 s2 ) 2 4 2 s2 täpse sagedusega. Kuid teda võib vaadelda koosnevana teatud
Niiskus: vesi on raku elutegevuses erakordselt suure tähtsusega. Niiskus on maismaaorganismidele tähtis ökoloogiline tegur, kuid sademed ning eist sõltuvalt ka õhu- ja mullaniiskus jaotuvad aasta jooksul väga ebaühtlaselt. Ökoloogilise teguri optimum on teguri väärtus mis sobib elusolendile kõige paremini. Ökoloogiline amplituud: ökoloogilise teguri intensiivsuse vahemik, milles organismid saavad elad, kasvada ja järglasi anda. Organismi võivad olla: ·laia ökoloogilise amplituudiga- taluvad väga suuri keskkonna erinevusi, laia levikuga liigid. ·Kitsa ökoloogilise amplituudiga- spetsialiseerunud kindlale keskkonnale, kitsa levilaga. Alumine ja ülemine taluvuslävi. ·Alumine taluvsulävi- teguri minimaalne intensiivsus, mille alanedes organism hukkub ·ülemine taluvsulävi- teguri maksimaalne intensiivsuseaste, mille tõustes hukkub. Sümbioos Erinevate liikide vastastikku kasulik kooselu.
Suurema võnkesageduse puhul betoon saab tihedam. Kuid sagedustel üle 20000 võnke minutis muutub võnkeamplituud niivõrd väikeseks, et vibraator ei suuda enam panna. betooniosakesi liikuma. Suure võnkeamplituudiga vibraatorid on kasutusel jämetäitematerjaliga betoonisegude tihendamisel, vähem jäiku segusid tihendatakse aga kõrgsagedusvibraatoritega, millel on väike võnkeamplituud. Paremaid tulemusi annavad kahesageduslikud või pakkvibraatorid. Viimased koosnevad mitmest väikese amplituudiga kõrgsagedusvibraatorist ja ühest suure amplituudiga normaalsagedusvibraatorit. Enamlevinuiks on mehhaanilised vibraatorid, milles vibratsioon tekitatakse pöörlevale võllile asetatud raskustega 1 (debalansid) mille raskuskese on pöörlemistelje suhtes paigutatud ekstsentriliselt. Suunatud võnkumise tekitamiseks mehhaanilise vibraatoriga kasutatakse kas nn "paarisvibraatorit" või "pendelvibraatorit" . Vibraatori võlli laagrite vibratsiooni koormusest
Selleks on uuritav keel asetatud nihutatava püsimagneti pooluste vahele (joonis 2) ja tema otstele antakse heligeneraatorist G vahelduvpinge. Magneti pooluste vahel olevale keele osale, mida läbib helisageduslik vahelduvvool, mõjub perioodiliselt Ampere´i jõud. Selle jõu sagedus on võrdne vahelduvvoolu sagedusega. Kui sundiva jõu sagedus saab võrdseks ühega omasagedustest f n , siis tekivad keelel märgatava amplituudiga võnkumised. Seejuures on vaja, et jõu mõjumiskoht ei langeks kokku sõlmega, vaid oleks võimalikult lähedal paisule. Valemi (4) kehtivuse kontrollimiseks on uuritava keele üks ots kinnitatud jäigalt (joonis 2). Teises, üle ploki pandud otsas, on alus koormiste jaoks, millega pingutatakse keelt. Seega jäävad antud katses suurused ρ , S ja l muutumatuks ning muutused on
Harmooniliseks nim võnkumist ,milles võnkuv suurus muutub ajas siusoidaalse seaduspärasuse järgi. 3) Füüsikaline pendel? Füüsikaliseks pendliks nimetatakse iga reaalset keha ,mis ripub kinnitatuna raskuskeskmega mitte kokkulangevast punktist. 4) Sumbuva võnkumise differentsiaalvõrrand? k x + x + x = 0 , - võrdetegur, hõõrde- või takistusjõu tõtte ei toimu võnkumine m m jääva amplituudiga. 5) Mida nimetatakse lainepaketiks? Praktikas on lained lõpliku kestusega , nad on alguse ja lõpuga. Lainet ei saa iseloomustada ühe täpse sagedusega. Kuid teda võib vaadelda koosnevana teatud hulgast sinosoidaalsestest lainetest. Peaaegu alati on võimalik leida sellist ideaalsete lainete summast ,mis interferentsi tulemusena annaks reaalse laine. Niisugune lainete grupp kannab lainepakketi nime. 6) Kuidas kahaneb energia võnkumisel, võrreledes amplituudi kahanemist??
omadustega ja põhiliste mõõtmisviisidega: sisendsignaali sagedus periood kahe sisendsignaali sageduste suhe kahe signaali ajaline nihe (ajaintervall) kahe signaali vaheline faasinihe impulsi kestus impulsi täitetegur impulsi esi- ja tagakülje kestus mõõtmiste käivitushetke seadmine pinge tippväärtuse mõõtmine 2.) Sageduse ja perioodi mõõtmine: Andsime madalsagedusgeneraatorist 3-112/1 0,5V amplituudiga siinuspinge sagedusmõõturi HP53131A 1. kanalisse ning mõõtsime igas mõõtepunktis signaali sageduse. Tulemused kandsime tabelisse. Sageduse ja perioodi suhteline mõõtevea ülempiir (piirhälve) avaldub valemitega: 0,35 10 -9 f = ± 5 10 -6 f i 0,1 0,35 10 -9 T = ± 5 10 -6 Ti 0,1 Sagedusvahemik 2-3MHz Samm f =100kHz Mõõdetud sageduste tulemused : Tabel 1
Nende amplituud, mis väljendub laine kõrguses, on 50-100 mikrowolti mW, sagedus 8-13Hz. Alfalained domineerivad aju kukla piirkonnas ja iseloomustavad puhkeseisundit. Neid saab silmade kinnipanemisega esile kutsuda. Kui silmad lahti teha, siis alfalained kaovad ja asenduvad beetalainetega. Alfarütme iseloomustavad ka orientatsioonirefleksid. Orientatsioonirefleks seisneb vastuses olukorra muutusele (nt vaatad ruumi sisenevat inimest). 2) beeta ebakorrapärase kujuga, madala amplituudiga. Nende sagedus on 14-30 Hz. Beetalained iseloomustavad ajukoore aktiivset seisundit. Alfarütmi depressioon alfarütmi asendumine beetarütmiga (silmade avamisega). 3) teeta ebakorrapärase kujuga, suure amplituudiga (üle 100 mW lainetest), sagedusega 4-7 Hz. Teetarütm täiskasvanul iseloomustab ajukoore pidurdust, mis on tingitud keemilistest ainetest. Teda esineb täiskasvanul une ajal (mitte kogu aeg une ajal esineb teisi laineid ka). Teetarütm esineb ka narkoosiga
levikualaga. Turbasamblad on niiskeid ja märgasid kasvutingimusi eelistavad taimed. Põhiliselt leidub neid soodes ning soostuvatel aladel. Turbasamblad ei suuda kasvada kuivades tingimusteks nagu näiteks kõrbetes.[5] Lisaks on leitud mõningaid turbasamblaid ekstreemsetest kasvukohtades (Islandi kuumaveeallikate äärest). Ökoloogiliste nõudmiste suhtes on turbasamblad erinevad: on laia amplituudiga ja kitsa amplituudiga liike. Ainult allikasoodes, kuid on ka liike, mis kasvavad igal pool niisketes kohtades. Enamik turbasambla liike kasvavad valgusküllastes kohtades, vaid üksikud liigid eelistavad varju. Turbasamblaid on võimalik jagada kasvukohaeelistuste järgi viieks: soostunud metsade, madalsoo ja siirdesoo, siirdesoode ja õõtsikute, rabastunud metsade ning rabade liigid.
Mida rohkem erineb teguri toime tugevus optimumist (on sellest väiksem või suurem), seda enam pidurdub organismi elutegevus. Piire, millest väljaspool organism ei saa eksisteerida, nimetatakse ülemiseks ja alumiseks pessimumiks ehk talumispiiriks, nende piiride vahemikku nimetatakse ökoamplituudiks. Suure ökoamplituudiga (eurütoopsed) liigid taluvad suuri keskkonnategurite muutusi, väikese amplituudiga (stenotoopsed) liigid ainult väikesi hälbeid optimumist. Mingi teguri talumise piirid olenevad ka organismi vanusest, füsioloogilisest seisundist ja teiste keskkonnategurite intensiivsusest (nn keskkonnateguri asendatavusest). Keskkonnategurite ja ökoloogilise amplituudi harmoonia määrab organismi bioloogilise produktiivsuse. Keskkonnas on peale keskkonnategurite elemente ja protsesse, mis organisme ei mõjuta. 2. Bioindikatsaiooni meetodid
l T 2 g Kus l on pendli pikkus, g - raskuskiirendus. Raskuskiirendus g avaldub matemaatilise pendli võnkeperioodi valemist järgmiselt: 4 2l g 2 T Töö käik. Mõõdetakse kuue erineva pendli pikkused l. Pendlid pannakse ükshaaval võnkuma mõnekraadise amplituudiga. Määratakse etteantud n võnke kestvus t. Lähteandmed kantakse töökäiku iseloomustavasse tabelisse (tabel 1). Katse nr l, m n t, s T, s T2, s2 Gl, m/s2 G-gl, m/s2 1. 0,430 15 19,18 1,278 1,633 10,40 0,05 2. 0,722 15 24,34 1,623 2,634 10,82 0,37 3. 0,789 15 25,82 1,721 2,962 10,52 0,05 4
Kordamisküsimuste vastused 1. Seisulaine kahe ühesuguse amplituudiga vastastikuse tasalaine liitumisel tekkiv võnkeprotsess. Tekib laine peegeldumisel tõkkelt. Tõkkele langev laine ning talle vastu leviv peegeldunud laine tekitavad liitudes seisulaine 2. Seisulaine võrrand: x = (2a cos 2 ) cos t a laine amplituud x - koordinaat - lainepikkus - sagedus t - aeg 3. Lainepikkus kahe lähima ühes faasis võnkuva punkti vahemaa
A). Matemaatilise pendli võnkeperiood avaldub järgmiselt: l T = 2 g Kus l on pendli pikkus, g - raskuskiirendus. Raskuskiirendus g avaldub matemaatilise pendli võnkeperioodi valemist järgmiselt: 4 2l g= 2 T Töö käik. Mõõdetakse kuue erineva pendli pikkused l. Pendlid pannakse ükshaaval võnkuma mõnekraadise amplituudiga. Määratakse etteantud n võnke kestvus t. Lähteandmed kantakse töökäiku iseloomustavasse tabelisse (tabel 1). Katse nr l, m n t, s T, s T2, s2 Gl, m/s2 G-gl, m/s2 1. 0,745 20 34,75 1,74 3,02 9,71 -0,01 2. 0,475 20 27,90 1,40 1,95 9,57 0,13 3. 0,79 20 36,06 1,80 3,25 9,63 0,07 4. 0,545 20 30,03 1,50 2,25 9,56 0,14 5
elektriline potentsiaal loob mitokondris tingimused ATP sünteesiks. Ühe ATP molekuli hüdrolüüsil väljuvad rakust 3 naatriumiooni ja sisenevad rakku 2 kaaliumiooni. Nende ioonide ning kaltsiumioonide ja valkude mittetasakaalulisus poolläbilaskval membraanil kutsub esile puhkepotentsiaali tekke. Rakumembraani depolariseerumine ja naatriumiooni läbilaskvuse suurenemine kutsub esile mõne millisekundi kestva toimepotentsiaali impulsi amplituudiga 100-120mV. Toimepotentsiaal liigub edasi kuni 100m/s. Pärast impulssi puhkepotentsiaal taastub. Kasutatud allikad http://en.wikipedia.org/wiki/Bioelectromagnet ism http://www.elin.ttu.ee/mesel/Study/Courses/ 0220PhEn/Content/02-Physio/Bioelect/Bioel ect.htm http://www.britannica.com/EBchecked/topic/ 65834/bioelectricity ENE 1, “Valgus” 1985
10. Eestis kasvab metsa osakaal .................... kinnikasvamise arvelt. III: Otsusta, kas antud väide on õige või väär. Paranda eitust kasutamata! 1. Bioom on eritüübiliste ökosüsteemide kogum. 2. Inimkonnast 2/3 sööb vaid taimset toitu. 3. Omnivoorid on loomtoidulised loomaliigid. 4. Kui järv kasvab kinni ja tekib soo, on tegemist lõpliku suktsessiooniga. 5. Rahvastiku kasvuga kaasnev kõige negatiivsem mõju on linnastumine. 6. Eurütoopne liik on kitsa ökoloogilise amplituudiga organism. 7. Rohelised taimed on toitumissuhtelt miksotroofid. 8. 4 tähtsamat toidutaime on nisu, riis, kartul ja mais. 9. Kogu maad hõlmav ökosüsteem on biosfäär. 10. Kõige suurem liigirikkus Eestis on rannaniidul. 11. Metsa osakaal Eestis kahaneb. 12. 90% kõigist taime- ja loomaliikidest elab vihmametsades. 13. Söödavatest taimeliikidest oskab inimene kasutada ~3000 liiki. 14. Eksponentsiaalne kasvukõver ei saa reaalsuses eksisteerida. 15
Matemaatilise pendli võnkeperiood avaldub järgmiselt: l T = 2 g Kus l on pendli pikkus, g - raskuskiirendus. Raskuskiirendus g avaldub matemaatilise pendli võnkeperioodi valemist järgmiselt: 4 2l g= T2 Töö käik. Mõõdetakse kuue erineva pendli pikkused l. Pendlid pannakse ükshaaval võnkuma väikese amplituudiga. Määratakse etteantud n võnke kestvuse aeg t. Lähteandmed kantakse töökäiku iseloomustavasse tabelisse. Katse = - gl , nr. l,m n t,s T,s T2 , s2 gl , m/s2 m 2 /s 1. 0,796 20 36,19 1,81 3,28 9,60 0 2
• GLOBE süsinikuringe projekt • GLOBE süsinikuringe projekt • GLOBE veeressurside uurimise projekt • Radarsatelliitide kasutamine üleujutuste kaardistamiseks • Tahm Eesti õhus Bioindikatsioon • elusorganismide ja keskkonna vaheliste seoste tundmine • Tundes näiteks taimede olenevust keskkonnategurist, on võimalik nende keskkonnategurite määramine, väljaselgitamine taimede kui ka indikaatorite ehk näitajate abil • Kitsa ökoloogilise amplituudiga liigid, kes on kohastunud vaid kindlate, vähe varieeruvate tingimustega, sobivad indikaatorliikideks. • Nende indikaatorliikide esinemine ja elujõulisus peegelduvad keskkonna (vee, mulla, õhu, lähtekivimi) omadusi. • Mõned liigid peegeldavad ka keskkonnamuutusi, mida on põhjustanud inimtegevus. • Sellel p6hinebki bioindikatsioon - keskkonna seisundi hindamine indikaatorliikide abil. • Teatavate liikide esinemine, arvukus ja elujõulisus peegeldavad keskkonna
a. Aine koosned molekulidest b. Oskakesed on pidevas liikumises c. Osakesed mõjutavad üksteist tõmbe- ja tõukejõududega.Kauguse suurenedes oskeste vahel saavad ülekaalu tõmbejõud, kauguse üleliigsel vähenemisel aga tõukejõud 3. Võrdle aine ehituse mudeleid(tahke,vedel,gaasiline). a. Tahke-aineosakesed üksteise lähedal b. Vedel-aineoskased liiguvad ringi c. Gaasiline-aineosakesed liiguvad suure amplituudiga, kaootilsielt 4. Mida nimetatakse temperatuuriks? a. Temperatuur iseloomustab kehade soojusastet 5. Millest koosneb termomeeter? a. Elavhõbeda sambast,skaalast,elavhõbeda samba reservuaarist 6. Iseloomusta Celsiuse ja Fahrenheiti skaalat. a. -273C=0K b. 0C=273K c. 100C=373K 7. Kui suur on 1 at(mmHg,Pa) a. 1 at = 101,3 kPa 8. Mis on tsüklon ja antitsüklon? a. Tsüklon-madalrõhuala e. madalrõhkkond b
4,002 ±0,002 34,1 ±0,02 2,008 ±0,002 41,1 ±0,03 0,009 ±0,003 48,05 ±0,03 2,036 ±0,001 54,83 ±0,03 4,032 ±0,001 61,76 ±0,06 6,063 ±0,003 69,42 ±0,07 8,072 ±0,003 77,62 ±0,05 Joonis 1. Täiteteguri k sõltuvus sisendpingest. 3. Väljundsignaali ja sisendsignaali graafik, kui andsime modulaatori sisendisse 3V amplituudiga 1kHz sagedusega siinussignaali. Joonis 2. Väljund- ja sisendsignaali graafik 4. Ühendasime taimeritest 555 koosneva PWM modulaatori sisendiga ostsilloskoobi. Mõõdetsime sisendsignaali amplituud Usis, sagedus fsis ja impulsside täitetegur ksis. Arvutada teoreetiline impulssjada sagedus ning võrrelda mõõdetuga. Usis=1.588±0.016V fsis=7.191±0.001kHz ksis=52.61±0.01 Signaali periood: T=t1+t2=ln 2(R2+2R3)C3 =ln2(1000+2*10000)*0.01*10-6 f=1/T=6869
nende uurimine. jaoks, vihtide komplekt, heligeneraator, magnet, kruvik, joonlaud, millimeetripaber. Skeem Töö käik 1. Lülitage sisse heligeneraator (vt. juhist töökohal). 2. Mõõtke keele pikkus l ja läbimõõt d. 3. Pingutage keel juhendaja poolt määratud koormistega. 4. Pange magnet keele keskele ja püüdke saada generaatori sageduse muutmise teel keele võnkumine põhisagedusel amplituudiga 1...2 cm. Kui võnkumiste amplituud on liiga väike, suurendage generaatori väljundpinget. Mõõtke keele võnkeamplituud vähemalt kümnes kohas ja joonistege seisulaine graafik 5. Nihutage magnet 1/4 ja 1/6 keele pikkusele ja tekitage püsivad võnkumised n=2 ja n=3 korral. Mõõtke võnkeamplituudid ja joonistage lainete graafikud. 6. Mõõtke 4...5 erineva koormisega m keele põhisagedustele (n=1) vastavad generaatori sagedused fgen. Tulemused kandke tabelisse. 7
Matemaatilise pendlina kasutame antud töös peenikese ja kerge niidi otsa kinnitatud kuulikest (joonis 2). Joonis 2 Matemaatiline pendel Töökäik Raskuskiirenduse määramine matemaatilise pendli abil. 1. Mtke pendli õla pikkus. 2. Edasistel mõõtmistel vajalike täisvngete arvu annab õppejõud (n = ...). Pange pendel vnkuma väikese amplituudiga. Veenduge,et pendel vngub ilma keerdvnkumisteta. Määrake etteantud n täisvngete kestvuse aeg t. 3. Mtmised teostage viie erineva pendliga. 4. Kuuenda pendli pikkuse mõõtmise järel mõõtke periood otse vastava seadme abil. 5. Avaldage matemaatilise pendli perioodi T avaldisest ( 5 ) g arvutamiseks valem ja arvutage tabelis olevate andmetega kõik g väärtused välja. 6. Arvutage väärtus ja keskmine absoluutne viga k. 7. Tulemused kandke tabelisse 4.
Häired, mis tekivad kahjustusel (räägivad kõige paremini funktsioonist). On seotud lihaste toonuse ja koordinatsiooniga. Ataksia liigutuste koordinatsiooni häiret. Liigutused on kohmakad, ei ole sujuvad. Astaasia pea ja jäsemete värisemine Asteenia lihaste kiire väsimine. Atoonia lihaste toonuse langus 9. Peaaju närvid ja nende funktsioonid LISA LEHEL!!! 10. Suuraju koor ja selle keskused Parkinsonism pea ja käte värisemine. Käed värisevad suure amplituudiga. Peaaju koor on kihilise ehitusega. Maksimaalne on kuus kihti ja selline on neokorteksis. 1. kiht on molekulaarne e. fleksitoorne kiht. Palju kiude vähe rakke. 2. kiht kannab nimetust väline granuloos kiht. Iseloomulik on suure hulga väikeste närvirakukehade paiknemine 3. kiht on väline püramiidrakkude kiht, kus paiknevad väikesed püramiidrakud 4. kiht on sisemine granuloos kiht. 5. kiht on sisemine püramiidrakkude kiht, kus asuvad keskmised ja suured
esineb omasagedus, mõjub perioodiliselt muutuv välisjõud RESONANTS sundvõnkumiste amplituudi järsk kasv omavõnkesageduste lähedases piirkonnas ja seda sagedust nim resonants sageduseks, mis on madalam, kui omavõnkesagedus RISTLAINES võnguvad osakesed lainelevimissuunaga risti (levivad tahketes kehades ja vedelike pinnal) SAGEDUS võngete arv ajaühikus, tähis f, ühik Hz on võrdeline võnkeperioodiga f=1/T SUMBUVVÕNKUMINE on kahaneva amplituudiga võnkumine, periood pikeneb http://www.abiks.pri.ee SUNDVÕNKUMINE esineb ainult avatud võnkesüsteemis, mida põhjustab ainult ajas perioodiliselt muutuv välisjõud TÄISVÕNGE on liikumine ühest äärmisest asendist teise ja tagasi VÕNKESÜSTEEMIKS nim omavahel seostatud kehadest koosnevat süsteemi, milles võib esineda võnkumine VÕNKUMINE on liikumine, tasakaaluasendist kord ühele, kord teisele poole
8000 8000,415 0,040 0,093 0,00047 9000 9000,474 0,045 0,084 0,00042 Tabelist võime teha järeldust, et erinevus generaatori sageduse ja sagedusmõõturi näidu vahel ületab sagedusmõõturi mõõtemääramatust. 2. Impulsside parameetrite mõõtmine Muutsime signaaligeneraatori väljundsignaali kuju nelinurkseks impulssiks amplituudiga 2 V ja krdussagedusega 12kHz. HP53131A 1. sisendi kaudu mõõdetud signaali komponedid on: · Kordussagedus f = 12,000 627 kHz -1 · Kordusperiood T = f = 83,32898 s · Impulsi kestus = 42,2512 s · Impulsi esikülje kestus RISETIME = 2,1671 s · Impusi tagakülje kestus FALLTIME = 2,0121 s 3. Hinnang generaatorile ja sagedusmõõturile Lõpuks, uurisime tabelit ja meie tulemusi, saime järeldada, et lubatud mõõteviga ei ületa
kardavad külma,sõrme otsad lähevad külmas valgeks,käelabad on niisked, jahedad. Esinevad veresoonte toonuse ja läbilaskvuse häired. Valgete sõrmede sündroom esineb 4 Jevnika samofalova Vibratsiooni kaitsed ja jaotused vibratsiooni korral sagedustel f=25-150Hz ja amplituudiga A=100mikronit.Kivilõhkumisvasar tekitab võnkumisi~63Hz, mootorsaag tühikäigul~125Hz,saagides~33-50Hz. Vibratsioonitõbi tuleb ilmsiks juba pärast5-aastast töötamist üldvibratsooni tingimustes. Mõnedes maades ei lubata üle 5aasta pneumovasaraga töötada.Jäsemete tundlikkuse vähenemine, krooniline nimmeristluu närvijuurde põletik, krooniline gastriit või haavandtõbi,neurasteenia. 1.3 VIBRATSIOONITÕBI
Antud töös tekitatakse keele võnkumised resonantsmeetodil. Selleks on uuritav keel asetatud nihutatava püsimagneti pooluste vahele ja tema otstele antakse heligeneraatorist vahelduvpinge. Magneti pooluste vahel olevale keele osale, mida läbib helisageduslik vahelduvvool, mõjub perioodiliselt Ampere´i jõud. Selle jõu sagedus on võrdne vahelduvvoolu sagedusega. Kui sundiva jõu sagedus saab võrdseks ühega omasagedustest , siis tekivad keelel märgatava amplituudiga võnkumised. Seejuures on vaja, et jõu mõjumiskoht ei langeks kokku sõlmega, vaid oleks võimalikult lähedal paisule. Valemi (4) kehtivuse kontrollimiseks on uuritava keele üks ots kinnitatud jäigalt. Teises, üle ploki pandud otsas, on alus koormiste jaoks, millega pingutatakse keelt. Seega jäävad antud katses suurused , S ja l muutumatuks ning fn muutused on tingitud ainult keelt d 2
m = 5 0.5 = 10 b) Määrata vabavõnkumiste periood t1. 2 T= 0 2 t 1= =1.9 s 10 c) Süsteemi ülekandefunktsioon F(s) = X(s)/U(s)? m x¨ =k ( u- x) m x¨ =ku-kx m x¨ +kx=ku 20 m=k m x¨ + 20 mx = 20 mu x¨ + 20 x= 02 u s 2 X ( s)+ 20 X ( s )= 20 U ( s ) X ( s) 20 T ( s)= = U ( s ) s 2+ 02 d) Sisend u(t) on ajavahemikus [0, 2t1] siinusfunkt- sioon amplituudiga u1 = 10mm, mille nurksagedus on sama, mis vabavõnkuva süsteemi omavõnkesagedus 0. Väljaspool seda vahemikku on sisendi väärtus null. syms nyy t1 k u1 k = 5; t1 = 1.9; m = 0.5 u = zeros (1, 401); u(1:201) = linspace (0, sin(a), 201); nyy = k/m TF = tf (nyy,[1 0 nyy]); figure (1) t = linspace (0, 4*t1, 401);
· ründavale maadlejale, kui vastane sooritab keelatud võtte, mis takistab alustatud võtte sooritamist; · kaitseasendis olevale maadlejale, kui ründav maadleja läheb võtte ajal hetkeks selili või rullub üle oma õlgade; · maadlejale, kes püstiasendis teeb vastuvõtte või viib ründaja oma tegevusega ohtlikku olukorda (vahelevõtmine). 3 punkti antakse · maadlejale, kes heidab oma vastase püstiasendist otse ohtlikku olukorda; · parterasendist tõstmisega sooritatud väikese amplituudiga võtte eest, kui vastane viiakse otse ohtlikku olukorda (ka siis, kui ründaja on ühe või kahe põlvega matil); · maadlejale, kes sooritab suure amplituudiga võtte, mis ei vii vastast otse ohtlikku olukorda. 5 punkti antakse ·kõigi püstiasendis sooritatud suure amplituudiga võtete eest, mis viivad kaitseasendis oleva maadleja otsekohe ohtlikku olukorda , võte peab olema sooritatud võistlusalas või punases tsoonis, kuid mitte turvaalas;
Matemaatilise pendli vōnkeperiood T avaldub järgmiselt: l- pendli pikkus g- raskuskiirendus Valem kehtib ainult väikeste vōnkeamplituudide korral,kui vōnkumist vōib lugeda harmooniliseks. Matemaatilise pendlina kasutame antud töös peenikese ja kerge niidi otsa kinnitatud kuulikest (joonis A). 4. Töö käik: Mõõdetakse kuue erineva pendli pikkused l. Pendlid pannakse ükshaaval võnkuma mõnekraadise amplituudiga. Määratakse etteantud n võnke kestvus t. Lähteandmed kantakse töökäiku iseloomustavasse tabelisse (tabel 1). Tabel 1. 2 gi, m/s2 g-gl, m/s2 2 2 Katse nr. l, m n t; s T;S T ;S 0,40 15 18,15 1,210 1,464 10,78 -1,04 1.
Üldsoojenduse korral on vajalik vähemalt 1/3 (miinimum 1/6) lihaste töösse kaasamine, et mõjutada soodsalt südame vereringe talitlust. Üldsoojendus tagab eelduse organismi töövõime tõstmiseks, mis tähendab, et intensiivistub vereringe,tõuseb keha temperatuur ning organism valmistatakse ette järgnevaks koormuseks. Suureamplituudilisi liigutusi tuleks sooritada pärast soojenemist. Harjutusi liigeste liikuvuse parandamiseks sooritatakse järk- järgult suureneva amplituudiga soodustades selliselt eelseisvates liigutustes osalevate lihaste venitatavust. Vabalt ja sundimatult sooritatavate liigutuste amplituud ei tohiks olla oluliselt suurem kui antud spordialal vajalik. Soovitatakse 6-8 harjutust, igas neis umbes 8-10 kordust. Siin pole tegemist liigeste liikuvuse arendamisega, vaid lihaste ja sidemete aparaadi ettevalmistusega eelseisvaks suure amplituudiga liigutusteks. Peale liikuvuse on just lihaste elastsuse parandamine üks traumade ennetamise tingimusi.
nende seoste häirituse või nõrgenemisel ei tunta enam nägusid ära. Inimese vanemaks saades need seosed võivad paratamatult nõrgeneda ja see pole haiguslik. · Kuulmiskeskus - Paikneb oimusagaras. Brodmani väljad 41 ja 42. Peaaju koore kuulmiskeskuse närvirakkudel on erinev spetsiifika. Osa närvirakke reageerivad heliärrituse algusele, osad lõpule, osa teatud heli pikkusele, osa ainult muutuva sagedusega või muutuva amplituudiga helile. Müned närvirakud reageerivad ainult müradele, st. laia sagedusspektriga helidele. Teised reageerivad ainult teatud sagedusele. Suurem osa ajukoore neuroneid reageerivad vastaskõrvat pärit helidele. Mõned sama kõrva helidele. Kolmas osa mõlemast kõrvast pärit helidele üheaegselt. See aitab hästi määrata heliallika asukoha. Kahjustuse korral on raskendatud kõne vastuvõtt. Heliallika ruumiline kindlakstegemine ja heli omaduste kindlakstegemine. Kuulmiskeskustel on
paiskumine sadade tuhandete kilomeetrite kõrgusele. Enamus väljapaisatud ainest langeb tagasi Päikesele, osa sellest aga kiirgub maailmaruumi; Maale jõudnud laetud osakeste pilv kutsub esile Maa magnetvälja häireid ja atmosfäärihelendust. Laikude arv Päikesel on muutlik: aktiivsuse perioodid, kus laike on väga palju, korduvad keskmiselt 11 aasta tagant. Täppismõõtmised näitavad, et ehkki Päikese kiirgus on stabiilne, võngub tema pind perioodiga umbes 5 minutit ning amplituudiga kümne kilomeetri ringis. Tõlgendades pinnavõnkeid helilainetena, loodavad astronoomid neid uurides saada täiendavat informatsiooni Päikese siseehituse kohta.
Trafomähise elektromotoorjõud on proportsionaalne sagedusega; mähise keerdude arvuga; südamiku magnetvoo amplituudiga. USAs valmist trafo 240/12V, 60Hz toodi Euroopasse Kas saab kasut pingel 230V 50Hz? Ei saa pikaajaliselt; võib lühiajaliselt. Trafo 24/12V primaarmähis lülitatakse alalispingele mis on 50% nimipingest. Millised protsessid toimuvad trafos? Sekundaarahelas tekib pinge impulss 6V; sekundaarahela püsitalitluse pinge on 0; trafo tühijooksuvool suurem kui nimivool; trafo kuumeneb üle ja rikneb. Trafo tühijooksukaod tekivad magnetvoo suuna muutmisega kaasnevast hüstereesist magnetahelas;
piirkonna automaatne valik. Automaatse mõõtepiirkonnaga 20V: U1 = 3,005 V [B7-40] U2 = 3,00 V [B7-37] U1 = (0,6 + 0,1 * (20 / U1 1)) * U1 / 100 = = (0,6 + 0,1 * (20 / 3,005 1)) * 3,005 / 100 = 0,035 V U2 = (1,5 + 0,2 * (20 / U2 1)) * U2 / 100 = = (1,5 + 0,2 * (20 / 3,00 1)) * 3,00 / 100 = 0,079 V U1 = 3,005 0,035 V U2 = 3,000 0,079 V U1 ja U2 määramatuse piirides langevad kokku. Lülita generaatori väljundsignaaliks nelinurksignaal (võrdse amplituudiga ±Um ning nullise keskväärtusega signaal). Samade parameetritega nelinurksignaali korral: U1 = 3,58 V V1 mõõdab signaali efektiivväärtust U2 = 3,96 V V2 mõõdab signaali mooduli keskväärtust Arvutades B7-40 väärtusest B7-37 väärtust, eeldusel et nelinurksignaal on täiuslik , saame: UB7-37 = (U1 * ) / (2 * sqrt(2)) = 3,974 V U2 = ± [1,5 + 0,2*(Ump/U - 1)] % = V U2 = 3,96 V Määramatustest järeldame, et arvutuslik ja mõõdetud tulemus kattuvad. 2. Vahelduvpinge jälgimine
Ekvatoriaalne kliimavööde on ekvaatori ümbruses paiknev põhikliimavööde, kus aasta läbi valitseb ekvatoriaalne õhumass. Sellele kliimavöötmele on iseloomulikud väga väikese amplituudiga kõrged õhutemperatuurid ja suur sademete hulk. Aasta läbi puhuvad pöörijoonte piirkonnast lähtuvad passaadid. Päike on aasta läbi seniidis või väga kõrgel, sellepärast on päikesekiirguse hulk suur (pilvisuse tõttu on see väiksem kui troopikavöötmes). Aasta läbi on õhutemperatuurid umbes +25°C, iga päev sajab pärast lõunat vihma. Sademete hulk on üle 3000 mm aastas. Valitsevad vihmametsad ja asustus on hõre. Ekvatoriaalkliima kliimadiagramm, Majuro atoll
• Mullad on väheviljakad • Leidub vulkaanilisel pinnasel ning jõgede orgudes ja deltaalades viljakate muldadega piirkondi. • leidub rauamaaki, kivisütt ja teisigi maavarasid Kliima • Lõuna-Aasias on lähisekvatoriaalne kliima, millele on iseloomulik kahe aastaaja vaheldumine.Peamisteks kliima kujundajateks on troopilised mussoonid. • Õhutemperatuur on troopilistes mussoonides ookeani kohal sama kõrge ja sama väikse aastase amplituudiga kui ekvatoriaalses kliimas. • Lähisekvatoriaalses kliimas on kohati sademeid sama palju kui ekvatoriaalses kliimas, aga mida lähemale poolustele,seda enam sademete hulk langeb, eriti tasandikel. • Lähisekvatoriaalsele kliimale on omane sademete hulga eriti suur aastaajaline kõikumine. • Sama, mis kehtib sademete kohta, kehtib ka pilvisuse ja õhuniiskuse kohta. • Niisugusele kliimale on kõige sobivam taimestikuvöönd troopiline metsatepp ehk savann.
seda omanud Margo Uusorg koos erinevate kandvatega. Tema käes on ka naisekandmise rekord mis on 55.5 sekundit. Samas toimub selle spordiala ka väljaspool Eesti ja Soomet võistlusi. Austraailas toimuvad võistlused alates 2005. aastast. Veel toimuvad need USA ja Aasias. Kiiking Kiiking on Eestis leiutatud spordiala, mis on maailmas järjest rohkem kuulsust koguma hakkanud. Kiikingus on eesmärk panna kiik järjest suurema amplituudiga võnkuma kuni see hakkab üle võlli käima. Kiiking algab siis kui jalad on kõrgemal kui pea. Enne seda toimuvat võnkumist nimetatakse lihtsalt kiikumiseks. Esmakordselt tutvustati Eestis kiikingu kiike 1993-dal aastal Pärnus Ado Koski poolt. Kuigi on seda mainiutud ka August Wilhelm Hupeli neljaköitelisest teosest "Topographische Nachrichten von Lief und Ehstland", mis käsitleb Eesti ja Liivimaa eluolu 18. sajandi lõpust.
annaabi.ee 
