50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 11 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2011-02-26
Kuupäev, millal dokument üles laeti
255 laadimist
Kokku alla laetud
3 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
gretep
Õppematerjali autor
Kursus IV Kodune kontrolltöö nr.2 –teema evolutsioon 1. Pane antud organismid ( liigid) loogilisse evolutsioonilisse tekkejärjekorda! Kirjuta igal liigil kuuluvus hõimkonda, keelikloomadel ka klass! Hallhüljes, kivisisalik, liimuksolge, must seatigu, harilik vihmauss, võsapuuk, sookurg , rohukonn,tursk, jõekäsn, varshüdra Jõekäsn - käsnad Varshüdra - ainuõõssed Limuksolge - ümarussid Vihmauss - rõngussid Must seatigu – molluskid ehk limused Võsapuuk - lülijalgsed Tursk – keelikloomad ehk selgroogsed - kalad Rohukonn – keelikloomad - kahepaiksed Kivisisalik – keelikloomad- roomajad Sookurg – keelikloomad- linnud Hallhüljes- keelikloomad- imetajad 2. Nimeta 4 evolutsiooni vormi ja iga puhul mõiste seletus : Kosmiline ehk füüsikaline evolutsioon- universumi kujunemine. Ebapüsivatest elementaarosakestest aatomite ja molekulide teke. George Lamatre’i “suure paugu” hüpotees. Keemiline
6. Kui suur saab olla teise astme tarbija biomassi juurdekasv, mis tugineb tootja ühetonnisele biomassi juurdekasvule? 1 tonn=1000kg 1. astme tarbija 1000kg x 10% =100kg 2. astme tarbija 100kg x 10% = 10kg 7. Mis tähtsus on biosfääri läbival energiavool? Kogu biosfäär püsib elus vaid seetõttu, et teda läbib pidev energiavoog. Päikeselt lähtuva valgusenergia salvestavad tootjad biomassi keemiliste sidemete energiaks. Koos biomassi liikumisega ühelt troofiliselt tasemelt teisele toimub ka energia ülekanne. Kõik organismid oksüdeerivad orgaanilisi aineid elutegevuseks vajaliku energia saamiseks. Selle käigus muundub keemiline energia soojusenergiaks. Surnud organismide orgaanilised ained oksüdeeritakse lagundajate poolt. Ka selle tulemusel muundub keemiline energia soojusenergiaks. 8. Kirjeldage ökoloogilise tasakaalu muutumist mõne oma kodukoha ökosüsteemi näitel.
orgaanilisest ainest, muutes need taas lihtsamateks ühenditeks. 29. Mis on biomaasipüramiid ja kuidas see on seotud ökosüsteemide liigirikkusega? Biomassi püramiid näitab, kui suur hulk elusmaterjali (biomassi) on igal troofilisel tasemel antud ökosüsteemis. 30. Mis on ökosüsteem – selle komponendid? Ökosüsteem on isereguleeruv ja arenev tervik, mille moodustavad toitumissuhete kaudu üksteisega seotud organismid koos neid ümbritseva keskkonnaga. Elukooslus Elukeskkond taimekooslused õhkkeskkond loomakooslused muldkeskkond seenekooslused vesikeskkond mikroorganismide kooslus 31. Toiduahel ja –võrgustik – nende koostamine – tootjate, tarbijate ja lagundajate roll toiduvõrgustikes. Toitumisseoste alusel reastatud organismid moodustavad toiduahela.
BIOLOOGIA ÕPPEMATERJAL II osa Koostas: Triin Põder Nimi: .............................. Õppegrupp: ............. 7. RAKENDUSBIOLOOGIA Ø Bioloogia seos teiste teadustega Bioloogia Ø Viirused § Viirused on eluta ja elusa looduse vahepealsel tasemel olevad rakulise ehituseta objektid. § Viirused saavad paljuneda ainult teiste organismide elusrakkudes. Väljaspool peremeesrakke viirusosakestel elu tunnused puuduvad. Neil puudub ainevahetus väliskeskkonnaga, nad ei saa kasvada suuremaks ega iseseisvalt paljuneda. § Viirused on palju väiksemad kui elusorganismid. Viirused on keskmiselt 0,01 0,3 mikromeetri suurused. v Viiruste ehitus (HIV)
valikuväärtusega. 3. Mis on mikroevolutsioon? Populatsiooni geneetilise struktuuri püsiva suunaga muutusi nimetatakse mikroevolutsiooniks. 4. Milline osa on evolutsioonis mutatsioonidel? Kui mutatsioon avaldub, siis võib ta olla indiviidi eluvõime ja sigivuse suhtes kas neutraalne, kahjulik või kasulik. Kui mutatsioon pole dominantselt lekatiivne (s.t. seda kandva indiviidi surma põhjustav), siis pärandub see põlvest põlve ja moodustab koos teiste mutatsioonidega populatsiooni mutatsioonilise muutlikuse varu. Arvatakse, et kasulike mutatsioonide sagedus on kõige väiksem, aga neid siiski tekib. Nii võib mõne geeni muteerumise tagajärjel suureneda organismide residtentsus antibiootikumile, vastupidavus haigusele, ebasoodsale temperatuurile või muutuda tema suutlikkus leida ning ratsionaalselt kasutada toitu. Võib tekkida keskkonnale paremini vastav kaitsevärvus või kuju
Liigi bioloogilisi iseärasusi, mis takistavad edkat ristumist teiste liikidega nim ristumisbarjääriks ehk bioloogiliseks isolatsiooniks. Olemasolev genofond ja lisanduvad mutatsioonid peavad andma looduslikule valikule piisavalt materjali uute kohastumuste loomiseks. Lõhestav valik. Erimaise liigitekke teguriteks on popultasioonide geograafiline triiv ja looduslik valik. Keskseks protsessiks on kohastumuste ökoloogiliste tingimustega. Lk 99-100 Kordamisküsimused Tõene või väär? 1. Kõige liigirikkam loomaklass on putukad 2. Uus, täiuslikum organismitüüp võimaldab asustada uusi keskkondi. 3. Loomade evolutsioonis on järk-järgult suurenenud sõltuvus biootilistest teguritest. 4. Õistaimede mitmekesistumine on põhjustanud putukate adaptiivse radiatsiooni. 5. Kõige mitmekesisemad taimed on õistaimed. 6. Linné lõi organismide loomuliku süsteemi. 7. Dinosauruste väljasuremine oli mikroevolutsiooniline protsess. 8
F2: A_B_ -9osa: kollane ja sile A_bb -3osa: kollane ja krobeline aa B_ - 3osa: roheline ja sile aa bb - 1osa: roheline ja krobeline Mendeli III seadus:Homosügootsete vanemate dihübriidsel ristamisel lahknevad mõlemad tunnusepaarid teises hübriidpõlvkonnas teineteisest sõltumatult ja kombineeruvad vabalt Fenotüübiline lahknemissuhe 9:3:3:1 T. H.Morgan USA teadlane, geneetik. Uuris äädikakärbseid. Leidis, et ühes kromosoomis paiknevad geenid päranduvad edasi koos ühes aheldusrühmas. *kromosoomis (ühes DNA ahelas) paiknevad geenid on aheldunud ning ei ole võimelised meioosis sõltumatult lahknema. *Mida väiksem on geenide vahemaa kromosoomis, seda sagedamini nad koos päranduvad. * Ristsiire võib aheldatust muuta. SUGUKROMOSOOMID JA SUGULIITELISED PUUDED: lk 163-166 * Inimesel on 46 kromosoomi. * Need jagunevad paaridesse 23 paari. * Üks paar on mehel ja naisel erinevad sugukromosoomid. * Ülejäänud 22 paari on autosoomid.
EVOLUTSIOON- üldises mõttes mingi süsteemi pöördumatu ajalooline areng, tema järk-järguline mitmekesisemaks ja keerukamaks muutumine. EVOLUTSIOONITEOORIA- teooria, mis annab teadusliku põhjenduse bioloogilise evolutsiooni toimumisele ja seletab selle põhjuslikke tegureid ning mehhanisme. FÜÜSIKALINE EVOLUTSIOON- ehk kosmiline evolutsioon on areng, mis viis keemiliste elementide tekkeni ning universumi kujunemiseni. KEEMILINE EVOLUTSIOON- lihtsatest anorgaanilistest ainetest polümeersete orgaaniliste ainete teke. BIOLOOGILINE EVOLUTSIOON- elu areng Maal. FOSSIIL- kunagi elanud organismide kivistunud jäänused või jäljendid. PALEONTOLOOGIA- teadus, mis uurib möödunud aegadel toimunut fossiilide ehk kivististe kaudu. GEOKRONOLOOGIA- geoloogiline ajaarvamine; geoloogiliste ajaüksuste piirid kivimite ja kivististe vanusehinnangute alusel. AEGKOND- geokronoloogilise skaala suurjaotustest keskmine, eooni ja ajastu vahel; eoon jaotud aegkondadeks ja aegkond ajastuteks
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid