Bioloogia kordamisküsimused koos vastustega (3)

1.Selgita mõisteid
1.1. biootilised tegurid+ näide
Biootilised tegurid on ökosüsteemis esinevad mõjurid, mis johtuvad organismide kooseksisteerimisest.Biootilised tegurid saavad organismi elutegevust soodustada või pidurdada. Näiteks sümbioos, kommensialism , parasitism , kisklus , fütofaagia, konkurents , loomtoidulisus
1.2. 1.2. fotoperiodism + näide
Fotoperiodism ehk fotoperioodiline reaktsioon on taime- ja loomorganismide füsioloogiline (mõnikord ka morfoloogiline ) reaktsioon päeva ja öö pikkusele. Näiteks loomade puhul nende kasv ja suurus, harvem ka ebavõrdne sooline jaotus.
1.3. 1.3. ökoloogiline amplituud
Ökoloogiline amplituud näitab liigi taluvuspiiride vahekaugust antud teguri suhtes, s.t. miinimumist- teguri mõju vähemast vajalikust määrast kuni maksimumini- teguri suurima mõjuni, mida organism veel talub. Optimum on selline teguri väärtus, mis kõige paremini rahuldab organismi vajadusi.
1.4. ökosüsteem+ 3 näidet
Ökosüsteem on isereguleeruv ja arenev tervik, mille moodustavad toitumissuhete kaudu üksteisega seotud organismid koos neid ümbritseva keskkonnaga. Maismaa ökosüsteem- mets, veeökosüsteem- järv, mikroökosüsteem- rändrahn
1.5. 1.5. konsument + näited
Konsument on heterotroofne organism. Konsumendid toituvad tootjate poolt loodud orgaanilisest ainest, ise pole nad selle sünteesimiseks võimelised. Konsumentide toituks on produtsendid või teised konsumendid. Nad on kas taimtoidulised , loomtoidulised või lagundajad ehk destruendid . Tähtsamad lagundajad on bakterid , seened ja vihmaussid.
2. Milline on erinevate loomade valgusnõudlus, näited
Aktiivse tegevusaja järgi eristatakse päeva-, öö- ja videvikuloomi.Valgusest sõltub loomade sigimine , ränne, toitumise aktiivsus, karvavahetus, talveuni. Päevaloomad: hobune, koer . Ööloomad: seepia , hamster.
3. . Liigita antud loomad kõigu- ja püsisoojasteks:
Kõigusoojased: rohutirts , koerliblikas, rohukonn , koha, , jõevähk
Püsisoojased: põhjapõder, kaljukotkas , väikeluik, pasknäär, mäger
rohutirts, koerliblikas, põhjapõder, kaljukotkas, rohukonn, koha, väikeluik,
pasknäär, jõevähk, mäger
4. Selgita parasitismi olemust, nimeta selle alaliigid(3),näited
Parasitism on looduses esinev fülogeneetiliselt kaugel olevate organismide vaheline suhe; üks variant sümbioosist, mille puhul üks organism ( parasiit ) kasutab teist organismi (peremeesorganismi) oma elutegevuseks, põhjustades peremeesorganismile toitainete kaotust, hävitades kudesid , saastades teda oma ainevahetuse jääkidega vms.
Ektoparasitism: parasiit elab peremeesorganismi pinnal või läheduses. Ektoparasiitideks liigitatakse ka loomade seedetraktis elavad organismid. Tüüpilisteks ektoparasiitideks on näiteks soojavereliste loomade verd imevad putukad.
Endoparasitism: parasiit elab peremeesorganismi kudedes või rakkudes. Endoparasiitide hulka kuuluvad paljud bakterid ja viirused .
Obligatoorne parasitism: parasiit vajab peremeesorganismi vältimatult. Enamasti on sel puhul tegemist parasiitse eluvormiga, mis on täielikult kohastunud peremeesorganismiga. Tuntuimad näited on mitmesugused soolenugilised (laiuss, paeluss , solkmed jmt).
5. Liigita antud organismid produtsentideks, konsumentideks ja destruentideks:
produtsendid: kartul , põdrasamblik, karusmari, aedmaasikas
konsumendid: polaarrebane , põder, nälkjas, kartulimardikas
destruendid: kartuli-lehemädanik, sitasitikas , hallitusseen, hahkhallitusseen
6.Koosta antud organismidest toiduahelad :
6.1. porgandikärbes, aed-põõsalind, porgand, lõopistrik
porgand- porgandikärbes- aed-põõsalind- lõopistrik
6.2. vesikirp , karevetikas, tursk , kilu, merikotkas
karevetikas- vesikirp- kilu- tursk- merikotkas
6.3. metssiga , metsakuklane , kuusk , kuuse-kooreürask
kuusk- kuuse-kooreürask- metsakuklane- metssiga
7. Milline organismide vaheline suhe on järgmiste organismide vahel:
7.1. ristämblik-toakärbes
ristämblikud söövad toakärbseid.
7.2. mänd-männiriisikas
7.3. kass - nudipaeluss
7.4. sarapuu-pähklikärsakas
7.5. tiir -kajakas
8. Selgita ökoloogilise püramiidi reeglit ja arvuta raudkullide biomass , kui nad on ära söönud 500 g ristikuseemnest toitunud lõokesed( toidumassist talletub vaid 10 %)
Ökoloogiline püramiid on ökosüsteemi troofilise struktuuri kujutis astmikpüramiidina. Iga ökoloogilise püramiidi aste kujutab üht troofilist taset – alt üles vastavalt primaarprodutsente (fotosünteesivaid organisme), I astme ehk primaarseid konsumente (fütofaage), II astme ehk sekundaarseid konsumente (karnivoore), III astme ehk tertsiaarseid konsumente (ülikiskjad).
Näide: Selleks, et üks põld toidaks ära ühe viiekilose rebase, peab põllul elama kaalult 10 korda rohkem jäneseid ehk siis 50 kilogrammi jäneseid. Selleks, et 50 kilogrammi jäneseid söönuks saaksid, peab põllul kasvama kaalult 10 korda rohkem taimi ehk 500 kilogrammi taimi.
9. Millised tegurid võivad põhjustada ökoloogilise tasakaalu häirumist?
Peamine ökoloogilise tasakaalu häirija on inimene ja inimtegevus. Samuti võib kõvasti mõjutada ilm.
10. Otsusta väidete õigsuse üle.VALE VÄIDE PARANDA ÕIGEKS:
10.1.Fotosünteesi lähteaineteks on vesi ja orgaanilised ained VALE
Fotosünteesi lähteaineteks on süsinikdioksiid( anorgaaniline aine) ja vesi.
10.2.Eesti liigirikkaim ökosüsteem on salumets VALE
Eesti kõige liigirikkamad ökosüsteemid on puisniidud.
10.3.Ainuke putukate selts, kes on toitumiselt kõik loomtoidulised on kiletiivalised . VALE
Kiletiivalised on enamalt jaolt kõik taimtoidulised.
10.4.Roheline silmviburlane on heterotroof , sest valguses ta fotosünteesib nagu taim ja pimeduses kasutab valmis orgaanilisi aineid ÕIGE
10.5. Lagundajate ehk konsumentide hulka kuuluvad enamus bakteritest, seentest ja raisamatjad ning sitasitikad( porbulased) ÕIGE
10.6.Taimtoidulised loomad on toiduahela primaarsed konsumendid ÕIGE
11. Miks vihmametsade raie maailma ulatuses on globaalprobleem, nimeta sellega kaasuvaid negatiivseid tagajärgi?
Vihmametsad on kõige olulisemad süsinikdioksiidi sidujad. Samuti on vihmametsad väga liigirikkad ökosüsteemid, nende maharaiumisega tuleb kaasa ka paljude liikide väljasuremine, mis ainult vihmametsades elada saavad.
12.Esita 5 punktiline kava, kuidas saad SINA tegutseda nii, et vähendada kliimamuutusi või vähemalt piirata kliimamuutuste kasvu?
-Tuleb valida alati säästlik külmkapp, et leviks vähem freoone õhku
-Juukselakid ja deodorandid( spray ) tuleb valida sellised, et nendes oleks minimeeritud õhku saastavad lisaained.
-Tuleb kasutada vähem autot, rohkem ühistransporti, kondimootoril töötavaid vahendeid
-Tuleb piirata kasvuhoonegaaside paiskumist õhku
-Tuleb olla aktiivsem osa võtma kesskonnasäästmisprogrammidest.
13. Paiguta alljärgnevad protsessid õigesse järhekorda: D,B,E,F,C,A
a) väheneb puude vastupanuvõime kahjuritele
b) fossiilsete kütuste põletamine
c) vihmavee pH väheneb
d) põlevkivi kaevandamine
e) väävli -ja lämmastikoksiidide sattumine atmosfääri
f) väävli- ja lämmastikoksiidide ühinemine veeauruga
14.Millised järgmistest gaasidest põhjustavad kliima soojenemist: SO 2 ,CO 2 , CH 4 , NOx, O 3 , O 2 , H 2 O (5)?
H 2 O, CO 2, NOx, O 3, CH 4
15.Paiguta all järgnevad protsessid loogilisse järjekorda:
B,E,F,A,C,D
a) ultraviolettkiirguse intensiivistumine Maal
b) külmutusseadmete, aerosoolide ja isolatsioonimaterjalide toodangu kasv
c) nahavähi ja mitmete teiste haiguste sagenemine inimestel
d) freoonide kasutuspiirangute kehtestamine
e)freoonide, kloori- ja fluriühendite sattumine atmosfääri
f)osoonikihi hõrenemine atmosfääris
16.Milliseid võimalusi saad SINA rakendada vähendamaks jäätmete kogust?
Tuleks vältida liigpakendamist, sorteerida prügi.
17. Millised järgmistest gaasidest on olulisemad happesademete põhjustajad- vääveldioksiid, süsinikdioksiid, süsinikoksiid, lämmastikoksiidid, osoon (2)
vääveldioksiid, lämmastikoksiid
18.Nimeta 2 konkreetset keskkonnaprobleemi KIRDE-EESTIS?
Põlevkivi tootmisjäägid, saasteaine kõrge konsentratsioon õhus.
19. Millal sõlmiti KYOTO protokoll ja mis oli selle eesmärgiks ?
KYOTO protokoll sõlmiti 1997. aasta detsembris Jaapanis. Selle eesmärgiks on kasvuhoonegaaside õhkupaiskamise vähendamine või selle säilitamine 1990 aasta tasemel.
20.Mida tähendab Agenda 21?
Agenda 21 on maailma jätkusuutlikkuse programm, mille algatas ÜRO. Agenda 21-s on kirjas tegevused, mis peaksid toimuma nii globaalsel, rahvuslikul kui ka kohalikul tasandil. Number "21" tähistab 21. sajandit. Agenda 21 täielik sisu avaldati ÜRO keskkonna- ja arengukonverentsi (UNCED) poolt 14. juunil 1992 Rio de Janeiro konverentsil, kus programmi kiitsid heaks 179 riigi valitsused.
21.Põlevkivi,paekivi jt ammenduvate maavarade kaevandamisel on otstarbekas kaevandamine ja kihtide valikuline/ maakonniti/ põhjast lõunassekaevandamine või kavandamata jätmine
22.Prioriteediks maavarade säästlikul kasutamisel on:a) mitte kütta põlevkivi b) asendada kohalikud kütused max importkütustega c) asendada taastumatud kütused alternatiivenergiaallikatega
C
23.Mida hõlmab JÄÄTMEKÄITLUS?
Jäätmekäitlus hõlmab jäätmete kogumist, käitlemist ja kõrvaldamist. Jäätmeid saab uuesti kasutada (nt taara, plastmass )
24.Nimeta vähemalt 5 SÄÄSTVA ARENGU printsiipi
• Keskkonna käsitlemine riigi elanike ühise rikkuse ja hoolena
• Majanduse arengu mõjutamine keskkonda säästvas suunas
• Keskkonnakahjustuste ennetamine ja vältimine.
• Ettevaatlikkus otsuste tegemisel
• Riikidevaheline koostöö
25.Selgita mõistet BIODIVERSITEET, milla võeti esimest korda kasutusele?
Biodiversiteet ehk bioloogiline mitmekesisus ehk looduslik mitmekesisus ehk elustiku mitmekesisus ehk elurikkus on mingi ökosüsteemi, bioomi või kogu Maa taksonoomiliste üksuste mitmekesisus. Termin tähistab sageli looduslikku ja tervet bioloogilist süsteemi. Esmakordselt võeti kasutusele 1980. aastatel USAs
26.Milliste tasanditel käsitletakse bioloogilist mitmekesisust?
Bioloogiline mitmekesisus hõlmab looduse mitmekesisust kõikidel selle tasanditel – geeni, raku, liigi, populatsiooni, ökosüsteemi tasandil.
27.Mis on Sinu arvates kõige olulisem tegur vähendamaks prügi hulka?
Liigpakendamise vähendamine. Samuti prügi viskamine õigesse kohta ja prügi sorteerimine.
28.Nimeta Eesti prioriteetsed keskkonna probleemid!

• välisõhu saastamine ja õhu saastatus linnades, mis negatiivselt mõjutab inimeste tervist, ökosüsteeme ja ehitisi;
  
• tööstus-, põllumajandus- ja militaarobjektide jääkreostus, mis ohustab põhja- ja pinnavett , ning rikutud maastikud;
  
• põhjaveevarude ebaratsionaalsest kasutamisest ja saastamisest tingitud põhjavee kvaliteedi ja kvantiteedi langus;
  
• veekogude ebaratsionaalne kasutamine, reostamine ja eutrofeerumine, vee-elustiku, sealhulgas kalavarude taastootmiseja kvaliteedi langus;
  
• keskkonna saastamine jäätmetega; jäätmetega kaetud alade kasv, jäätmekäitluse, sealhulgas ohtlike jäätmete käitluse korrastamatus;
  
• elustiku ja maastike mitmekesisuse, sealhulgas ökovõrgustiku, kaitsealade, liikide ja üksikobjektide ohustatus, mis tuleneb majandustegevusest ja maa omandireformist;
  
• tehiskeskkonna ebapiisav vastavus säästva arengu ja tervisekaitse põhimõtetele.
  
• Keskkonnaprobleemide peamised tekkepõhjused on:
  
• toorme- ja heitmemahuka vananenud tehnoloogia kasutamine;
  
• madal keskkonnateadlikkus, väära tarbijamentaliteedi juurdumine;
  
• keskkonnaalase tehnilise infrastruktuuri mahajäämus;
  
• keskkonnakorralduse rahaliste vahendite ja toimimismehhanismide puudulikkus.
  

Nimeta hulkraksete loomade ehitustüübid, iseloomulikud tunnused , esindajad liigid või muu süstemmatika üksus sellest ehitustüübist.( 8 ehitustüüpi)
KÄSNAD- Eestis 2 liiki- järve-ja jõekäsn

AINUÕÕSSED – meduusid , hüdraloomad

LAMEUSSID – laiuss, nudipaeluss

ÜMARUSSID – limuksolge , naaskelsaba

RÕNGUSSID – hulkharjasussid, väheharjasussid( näiteks vihmauss ), kaanid

MOLLUSKID EHK LIMUSED – teod, karbid ja peajalgsed

LÜLIJALGSED – ( tänapäeval 3 klassi-vähid, ämblikud, putukad)

OKASNAHKSED – merisiilikud, meripurad -Eestis esindajad puuduvad

KEELIKLOOMAD EHK SELGROOGSED ( nt koer, kass)
2. Nimeta 4 evolutsiooni vormi ja iga puhul mõiste seletus
Füüsikaline evolutsioon - elementaarosakestest tekkisid aatomid („suure paugu“ hüpotees)
Keemiline evolutsioon- lihtsatest molekulidest moodustuvad keerukad orgaaniliste ühendite kompleksid .
Bioloogiline evolutsioon- elu areng esimestest eluolestest inimeseni.
Sotsiaalne evolutsioon- inimühiskonna areng
3. Hulkraksete organismide eelised ainuraksete ees

• Seoses organellide tekkega kujunes rakusisene tööjaotus
  
• Raku pärilikkuseaine-DNA koondus kromosoomidesse
  
• Arenesid välja erinevad paljunemisviisid- POOLDUMISE ASEMEL MITOOS
  
• Tekkis suguline paljunemine ja MEIOOS
  
• Sugulise paljunemise ja meioosiga kaasnes suurem geneetiline muutlikus ning ka suurem võimalus uuteks evolutsioonilisteks muutusteks
  

4. Maa füüsikaliseks vanuseks loetakse a) 6 miljr a. b) 4,5-5 miljr a c) 3,7-4 miljr a.
B
5. a)Esimesed taimed vees olid............ ..... b) esimesed hulkraksed loomad vees, kes elavad ka tänapäeval
a) vetikad
b)käsnad, ainuõõssed
6. Kes või mis on fossiil , kust neid võib leida ja milleks neid kasutatakse?
Kivistis ehk fossiil on mis tahes eluvormi või selle elutegevuse mineraliseerunud jäljend. Kivistised on geoloogias väga olulised, sest annavad otseselt infot geoloogilises minevikus eksisteerinud eluvormide kohta, kaudsemalt saab nende põhjal teha järeldusi ka paleogeograafia, paleoklimatoloogia jms kohta.
7.Keemilise evolutsiooni käigus tekisid a) elusolendid b) polüaminohapped c) valgud d) nukleiinhapped
C,D
8. Millised tingimused valitsesid Maal keemilise evolutsiooni ajal? (5)
UV- kiirgus jõudis maapinnani, sest atmosfääris puudus hapnik,atmosfääris oli N2, CO2, SO2, H2, CH4; NH3 ,elektrilahendused, vulkaanipursked, magmavoolud, soe madal meri, tugev aurumine
9. Nimeta vähemalt 6 tõendit selle kohta , et evolutsioon on toimunud pika aja jooksul ja toimub ka tänapäeval edasi ?
1) fossiilid
2)organite homoloogilisus
3)loodete arengujärgud
4)rudimendid
5)sarnasus molekulaartasandil
6)koduloomade ja taimesortide aretustöö
10. Mis olid G.Cuvier seisukohad liikide tekke ja muutumise kohta? Millised olid tema tähtsamat teened evolutsiooniteooria tekkes ?
Georges Cuvier oli prantsuse loodusteadlane ja zooloog . Teda peetakse võrdleva anatoomia ja paleontoloogia rajajaks. Embrüoloogia teke.
11. Täida lüngad tähtsamate etappide kohta taimeriigi evolutsioonis .
11.1.Umbes 410-440 milj a. tagasi ilmusid veekogude läheduses esimesed taimed ürgraikad.
11.2. umbes 300-350 milj a tagsi ilmusid elukooslustesse paljasseemnetaimed , mille esindajaid on Eestis looduslikult ainult 4 liiki.Nimeta need a)harilik jugapuu b)harilik kadakas c)harilik kuusk d)harilik mänd
11.3. 100- 130 milj a. tagasi arenes Maal kõige liigirohkeim taimerühm- katteseemnetaimed
11.4 Taimestiku areng Maal muutis oluliselt keskkonda(2) ( ehk , millised tagajärjed olid taimede siirdumisel veest maismaale) a)maismaal tulevaste liikide jaoks toitu b)hapnik
12. Sõnasta mõisted:
12.1. populatsioon - populatsioon ehk asurkond on rühm samast liigist organisme (isendeid), kes elavad ühisel territooriumil.
12.2. geenisiire - geenisiire on geneetilise materjali vahetus populatsioonide või populatsiooni allosade vahel isendite migratsiooni ja ristumise teel.
12.3 geenifond - geenifond on populatsiooni või liigi kõigi geenide ja nende alleelide ning muude geneetiliste elementide kogum
12.4. homosügoot - Homosügootse genotüübiga indiviidi nimetatakse homosügoodiks.
13 .Vali õige vastus
13.1 . Imetajad põlvnevad a) kaladest b) kahepaiksetest c) roomajatest d) lindudest
C
13.2. Darwin jõudis järeldusele, et looduses olevad liigid: a) põlvnevad varem elanud liikidest b) on loodud c) on Maale saabunud teistelt planeetidelt d) on igavesti eksisteerinud
A
13.3 . Geneetiline rekombineerumine toimub: a)vegetatiivsel paljunemisel b) sugulisel paljunemisel c) mutatsioonide tagajärjel d)polüploideerumisel
B
13.4. Inimene ilmus Maale a) 2 miljonit b) 5 miljonit c) 10 miljonit d)20 miljonit aastat tagasi
A
13.5. Esimesed maismaaloomad olid a) ussid b) kahepaiksed c) kalad d) lülijalgsed e)molluskid
B
14.. Millised antud väidetest on õiged? VÄÄR VÄIDE PARANDA ÕIGEKS
EITUST KASUTAMATA!
14.1 .Kõrvuti uute liikide tekkimisega , on paljud liigid välja surnud ja kuskil mujal piirkonnas uuesti tekkinud VALE
Kõrvuti uute liikide tekkimisega on elu ajaloos toimunud nende väljasuremine
14.2. Linnud põlvnevad roomajatest ÕIGE
14.3. populatsioonis elavate loomade geenid ja alleelid moodustavad populatsiooni geeni struktuuri ÕIGE
14.4. Enamik fenotüübis avalduvaid mutatsioone on kasulikud VALE
Enamik fenotüübis avalduvaid mutatsioone on kahjulikud.
14.5. Darwini arusaamade kohaselt põlvnevad olemasolevad liigid algselt loodud liikidest VALE
Darwini arusaamade kohaselt on olemasolevad liigid arenenud ühest liigist.
15. Võrdle mutatsioonilise ja kombinatiivse muutlikkuse osa evolutsiooni materjalina?
16.Selgita mõisteid:
a) makroevolutsioon - liigist kõrgemate organismirühmade teke ja evolutsioon (perekond, selts, klass)
b) konvergents - erineva evolutsioonilise päritoluga organismide mõnede tunnuste sarnastumine . See võib olla seotud kohastumisega ühesugustele elutingimustele.
c) biosfäär - Maad ümbritsev elusloodust sisaldav kiht. Biosfäär hõlmab litosfääri, pedosfääri, atmosfääri ja hüdrosfäär
d) kohastumus - bioloogias organismi anatoomiline struktuur, füsioloogiline protsess või käitumisjoon, mis on kujunenud loodusliku valiku tulemusena (kohastumise käigus) ning suurendab tõenäosust saada rohkem järglasi.
e) bioloogiline isolatsioon -ristumisbarjäär
f) geograafiline eraldatus –kõige suurem bioloogiline isolaator
g) tööstusmelanism - loomade pärilik kohastumine inimese põhjustatud keskkonnamuutustega
17. Millised antud väidetest on õiged, millised väärad? Tee vastavad parandused .
17.1. Kohastumused avalduvad organismirühmadel. ÕIGE
17.2.Liigiisendid on genotüüpidelt ja fenotüüpidelt ühesugused VALE
Liigiisendid on genotüüpidelt ühesugused, kuid võivad fenotüüpidelt erineda.
17.3.Liike eraladavad ristumisbarjäärid ÕIGE
17.4. Tiivutute putukate teke tähendas evolutsioonilist progressi ÕIGE
17.5. Uus täiuslikum organisatsioonitüüp võimaldab asustada uusi keskkondi VALE
Uued keskkonnad võimaldavad uute ja täiuslikumate organisatsioonitüüpide arenemist .
17.6. Ühes järves elavad kalaliigid moodustavad ühe populatsiooni ÕIGE
17.7. Populatsioonis olevad geenid ja nende alleelid moodustavad geenifondi ÕIGE
17.8. Evolutsioonilise muutuse aluseks on populatsiooni geneetilise struktuuri muutumine ÕIGE
17.9. Geenisiirde tagajärjel tekib evolutsiooniline muutus ÕIGE
1710. Loodusliku valiku eelduseks on individuaalne muutlikkus ja olelusvõitlus ÕIGE
17.11 Kõrvuti mitmekesistumisega on evolutsioonis toimunud ka mimikri : erineva päritoluga organismide sarnastumine samasugustes tingimustes ÕIGE
17. 12. Üleminek lihtsama ehitusega organismitüübilt täiuslikumale on toimunud hüppeliselt. Mitmes suhtes ebatäiuslikud või isegi ebardlikud organismi rühmad on välja surnud VALE
Üleminek lihtsama ehitusega organismitüübilt täiuslikumale on toimunud vahevormide kaudu.
17. 13. Ühegi liigi geenifond ei võimalda lõputult ümber kohastuda VALE
Liikide geenifondid võimaldavad lõputult ümberkohastuda.
17. 14. Evolutsioonis on suurenenud biootiliste tegurite(elusa looduse) osakaal ÕIGE
17. 15.Kahepaiksed põlvnevad vihtuimsete kalade sarnastest eellastest ÕIGE
18.TÄIDA LÜNGAD:
18.1. Kui eraldunud organismirühmal tekib lähteliigi suhtes ristumisbarjäär,suureneb
arvukus ja kujuneb oma levila,tekib populatsioon
18.2. Suuremate organismirühmade vaheliste põlvnemisseoste selgitamine võimaldab
kujutada nende evolutsiooni kujunemist
18.3. Hobuslaste evolutsioonis toimus kehamõõtmete suurenemine, varvaste arvu vähenemine ja hambapindade mutumine väiksemateks.
18.4. Mikro - ja makroevolutsiooni tagajärjeks on kogu Maa elukoosluse
ehk biosfääri kujunemine
18.5. Sarnaste tunnustega isendite rühm, kel on oma geenifond ja areaal, on liik
18.6. Hõlmikpuu, kilpkonnade tänapäevani säilumine on näide looduslikust valikust
18.7. Kui liikide areaalid ehk levilad on üksteisest eraldatud veekogude, mäestike või
suurte vahemaadega, on see takistus liikide ristumiseks so ristumisbarjäär ehk geograafiline eraldatus.
18.8Evolutsioon muutis linnud ja imetajad sõltumatuks välistemperatuuri kõikumisest

19. Vasta küsimustele

19.1. Miks ei ole sama liigi isendid võrdsed konkurendid olelusvõitluses?
Sellepärast, et olelusvõitluses tuleb selgitada välja tugevaim ja parimate omadustega isend, et siis võimalikult väärtuslikke järglaseid saada.

19.2. Milles seisneb looduslik valik?
See tähendab, et loodusliku valikuga on tegu parajasti siis, kui populatsioonis mingi geneetilise tunnuse poolest erinevate isendirühmade ellujäävate järglaste arv (isendi kohta) on mittejuhuslikult erinev.
20.3. Iseloomusta suunavat valikut(mis tingimustes, milliste organismide eelispaljundus, milleni viib, näide)
Suunav valik on populatsioonigeneetikas loodusliku valiku vorm, mille tagajärjel muutunud või uute keskkonnatingimuste tõttu tõusevad esile võrreldes varasemate genotüüpidega uued genotüübid ja nende poolt määratud fenotüübid. Suunaval valikul toimub mingite alleelide kindlasuunaline sageduste muutus, mille tagajärjel võivad fikseeruda ka vastavas keskkonnas kasulikuks osutunud retsessiivsed alleelid.
20.4.Too näiteid 2 näidet loomade kaitse( varje )värvuse kohta
Krabiämblikud ei püüa saaki võrku, vaid ootavad liikumatult lillelehtede vahel, mille värvusega nad ühte sulavad.
Röövritsikate keha kohandub ümbrusega värvuse ja kehakuju poolest. Mõned neist meenutavad oma kujult oksi, teistel on lai rind , tagakeha või jalalülid ning nad kaovad põõsalehtede sisse ära. Troopilised liigid on eriliselt värvikirevad ja nad jäljendavad erinevate  taimede õisi. Kui putukas neile läheneb, sööstavad nad kohe talle kallale, söövad ära ning jaht algab jällegi otsast peale.
20.5.Too 2 näidet loomade hoiatusvärvuse kohta
Näiteks lepatriinud ja kärbseseened.
20.6. Milles avaldub bioloogiline isolatsioon?
Bioloogiline isolatsioon võib seisneda sigimispaikade või sigimisaegadega erinevuses. Samuti geograafiline eraldatus.
20.7. Nimeta liigitekke peamised tegurid!
Liigi tekke peamiseks teguriks on mutatsioonid , geenitriiv ja loodusik valik
20.8.Too näiteid evolutsioonilise progressi kohta
a) taimedel –vetikatest igasuguste lilledeni
b) loomadel – roomajatest ahvideni
c) inimesel – koopainimestest tänapäevainimesteni
20.9. Too näiteid divergentsi kohta
a) õistaimedest
b) imetajatest
20.10 Iseloomusta loodusliku valiku osa makroevolutsioonis
makroevolutsiooni- Toimuvad protsessid: olelusvõitlus, looduslik valik, vähem kohastunud organismide väljasuremine
20.11 .Millega seletatakse liikide väljasuremist?
Väljasuremist põhjustab: taimede kasvukohtade ja loomade elupaikade hävitamine, võõraste liikide sissetoomine, keskkonna saastamine ja sellest tingitud kliimamuutused.