Lepatriinu Referaat Koostanud: oma nimi Koht ja aasta Sissejuhtaus Kevadiselt värvirikkale loodusele annavad tooni pisikesed, kuid sageli silmatorkavalt kirkad putukad. Peale liblikate leidub ka kirevavärvilisi mardikaid. Kõikvõimalike põrnikate, jooksikute ja sikkude hulgas äratavad tähelepanu eelkõige lepatriinud. 1.0 LEPATRIINU Lepatriinud on murdeti ka käolehmad, kirjalinnud, eri perekondadesse kuuluvad mardikad lepatriinulaste sgk-st; Umbes 4000 erinevat liiki, Eestis neist 51 liiki. Lepatriinude keha on pealt kumer, alt tasane, 1-10mm pikkune, paljudel liikidel mustakollase-või punasekirju. Nii valmikud kui ka vastsed hävitavad kilp-ja lehetäisid, lehekirpe ning võrgendilesti(on seega kasulikud); vähesed liigid on taimtoidulised. Vastne on hall või mustjashall, oranzikirjaline.
Tiivad: paar kõvu kattetiibu ja paar õhukesi lennutiibu Paljunemise aeg: kevad ja sügis Munade arv: olenevalt liigist 3-300 muna Koorumisaeg: 5-8 päeva Harjumuspärane eluviis: talvituvad rühmades Toitumine: peamiselt lehetäid Eluea pikkus: umbes aasta Lähisuguluses olevad liigid: Euroopas esineb umbes sada lepatriinulaste liiki Esinemine: lepatriinud esinevad kogu maailmas- eriti parasvöötmes Välimus Lepatriinulased on kumera selja ja ülaltvaates küllaltki ümara kehaga mardikad. Külgvaates on nad poolkerajad. Tundlad ja jalad on lühikesed. Seitsetäpp-lepatriinu punast või oranzikat värvi kattetiibadel on seitsmest mustast täpist koosnev muster, ülejäänud keha on must. Punase ja musta kombinatsioon on hoiatusvärvus. Kõik lepatriinud pole täpilised. Mõned lepatriinud on ühevärvilised või siis vöödilised.
................. 6 Kasutatud kirjandus ja pildid.................. 7 Lepatriinula sed Lepatriinulased on eriperekondadesse kuuluvad mardikad. Nad hävitavad Kilp- ja lehetäisid, lehekirpe ning võrgendilesti-on seega kasulikud. Vähesed liigid on ka taimetoidulised. Nende vastsed sarnanevad kartulimardikaga. Nende hemolümf on mürgine, seega enamus putuktoidulisi loomi neid ei söö. Lepatriinu vastne Lepatriinud Lepatriinulased (Coccinellidae) on putukate seltsi kuuluv mardikaliste sugukond. Lepatriinude kitiinkestaga kaetud keha on alt lame ning pealt kumer. Nad on kas punase-, kollase- või mustakirjud ja kuni 1 cm pikkused. Lepatriinuliike on üle 4000. Eestis elab neid üle 50 liigi. Eestis on kõige tuntum ja levinum seitsetäpp-lepatriinu, tavalised on ka viistäpp- lepatriinu ja kakstäpp-lepatriinu. Lepatriinu on üldjuhul röövputukas, kes toitub peamiselt väheliikuvatest seltsingulise
lepatriinu Tutvustus Lepatriinud, keda tuntakse ka kirilindude nime all, kuuluvad mardikaliste (Coleoptera) seltsi lepatriinulaste (Coccinellidae) sugukonda. Lepatriinude keha on pealt kumer, alt tasane, 1-10mm pikkune, paljudel liikidel mustakollase-või punasekirju. Paljud on punase-, kollase- või mustakirjud. Kokku on mitut masti lepatriinuliike üle 5200. Eestis elab neist 51 liiki. Lepatriinulane on üldjuhul tüüpiline röövloom, kes toitub peamiselt lehetäidest (ka kilptäidest).
Eesti mardikad Peetereeter siia käib nimi lolol Mardikalised Mardikalised on loomariigi liigirikkaim selts Eestis on mardikaid enam vähem 3400 liiki Mardikalised elavad põhiliselt maismaal Mardikalised jagunevad enamasti röövmadikalisteks ja segatoidumardikalisteks Mardikaliste tunnuseks on tagakeha katvad jäigad ja tugevad eestiivad Harilik käätsusikk Harilik käätsusikk on eestis üks tavalisemaid mardikaid. Ta elab surnud või surevate mändide peal. Tema üks omapärasusi on tema tundlad. Isaste tundlad võivad olla tervelt 5 mardika kehapikkust, kuid emase tundlad on poole lühemad. Kattetiivad on määrdunudhallid ja enamasti on isendite rindmikul kollased täpid. Röövikud kasvavad kuni 35 mm pikaks Kuldpõrnikas Kuldpõrnikas on suur rohekaskuldselt läikiv lameda seljaga mardikas. Kattetiibadel ja rindmikul on hajusad valge mustriga vöödid ja täpid. Kasv -22 millimeetrini. Niitudel, roosõieliste ja ohakate õi...
Lepatriin · Lepatriinud, keda tuntakse ka kirilindude nime all, kuuluvad mardikaliste (Coleoptera) seltsi lepatriinulaste (Coccinellidae) sugukonda. · Lepatriinude kitiinkestaga kaetud keha on alt lame ning pealt kumer nagu kummulikeeratud kauss. Lepatriinul on 6 jalga. Suurimad triinud on kuni 10 mm pikkused. Paljud on punase-, kollase- või mustakirjud. · Erkpunane värvus on hoiatusvärv,mis näitab mittesöödavust. · Lepatriinu eritab vastiku lõhna ja maitsega mürgist ainet.
Lepatriinulased Välimus Lepatriinulased on kumera selja ja ülaltvaates küllaltki ümara kehaga mardikad. Külgvaates on nad poolkerajad. Tundlad ja jalad on lühikesed. Seitsetäpp-lepatriinu kattetiivad on punast või oranzikat värvi millel on seitsmest mustast täpist koosnev muster, ülejäänud keha on must. Punase ja musta kombinatsioon on hoiatusvärvus. Kõik lepatriinud pole täpilised. Mõned lepatriinud on ühevärvilised või siis vöödilised. Lepatriinud erinevad üksteisest värvide poolest. Näiteks kakstäpp-lepatriinu võib olla nii punane mustade täppidega kui ka vastupidi. Pea on lepatriinulastel väike ja on eesselja sees varjul. Lepatriinu esijalgade pinnal on erilised näärmed, mis eritavad ärrituse puhul vastiku lõhna ja maitsega oranzikat hemolümfi, mis sisaldab mürki nimega kantaridiin. Lepatriinu oskab ka vaenlase ees surnut teeselda. Toitumine
Põltsamaa Ühisgümnaasium Lepatriinu ja liblika võrdlus. Põltsamaa 2010 Liblikad Lepatriinud Liblikas toitub põhiliselt õietolmust ja Lepatriinu on üldjuhul röövloom, kes toitub nektarist. Mõni toitub ka villast ja karvast. peamiselt lehetäidest ja ka kilptäidest. Liblikas areneb täismoondega- nende areng Lepatriinu areneb tismoondega- nende on neljajärguline: muna, vastne(röövik), nukk areng on neljajärguline: muna, ja valmik. vastne(röövik), nukk ja valmik.
Lepatriinulased · Sillaotsa Põhikool · 8. klass · Meriliis Evart Välimus · Lepatriinulased on kumera selja ja ülaltvaates küllaltki ümara kehaga mardikad. · Seitsetäpplepatriinu punast või oranzikat värvi kattetiibadel on seitsmest mustast täpist koosnev muster, ülejäänud keha on must. · Punase ja musta kombinatsioon on hoiatusvärvus. · Mõned lepatriinud on vöödilised ja ühevärvilised. · Pea on lepatriinulastel väike ja on eesselja sees varjul. Elukeskkond · Lepatriinud elavad tihedalt inimese kujundatud keskkonnas. · Näiteks aedades, puukoolides, aga ka umbrohtu täis kasvanud tühermaal, sest need on alad, kus esineb suurel hulgal lepatriinude toitu. · Lepatriinusid on viidud maailma eri piirkondadesse, et kasvatada neid kahjurputukate hävitamiseks.
2.Võistluse toimumise aeg ja koht: Võistlused toimuvad neljapäeval 5. aprillil algusega kell 10.00, Järvamaal Järva-Jaani gümnaasiumi staadionil, Pikk 2. 3.Võistluse korraldajad: Võistlused valmistab ette ja viib läbi korraldaja Karmen Seire. Infot võistluse kohta saab: Karmen Seire, tel. 53465615, e-mail: [email protected]. 4.Võistlusest osavõtjad: Võistlustest võtavad osa lasteaia rühmad Mesimummud ja Lepatriinud koos vanematega. · Rühm Mesimummud vanuses 5-6 a. võistkonnas 4 liiget, 2 last ja 2 lapsevanemat. · Rühm Lepatriinud vanuses 6-7 a. võistkonnas 6 liiget, 3 last ja 3 lapsevanemat. 5.Planeeritav võistluste ajakava: 10.00 10.30 - Saabumine ja lõplik registreerimine 10.40 11.00 - Stardijärjekordade loosimine 11.00 11.10 - Võistluste avamine 11.10 11.30 Võistlusetappidega tutvumine ning soojendusvõimlemine 11.30 Rühma Mesimummud võistlused 12
Kultuurtaimede tolmendajad Tähtsad biotõrje seisukohalt Viivad toitained pinnasesse tagasi Söövad põllu- ja aedvilju Meditsiinis tarvitatakse hemolümfi Järavad riiet Lepatriinud hävitavad lehe- ja kilptäid Ründavad toiduladusid ja aitasid Tähtis osa toiduahelas Levitavad edasi taimehaiguseid https://www.youtube.com/watch?v=PjbrDsw8Uss Huvitavaid fakte Iga neljas loom Maal on mardikas. Mardikad elavad kõikjal. Täiskasvanud mardikad närivad oma toitu. Mõned mardikad helendavad pimedas.
,,Pole kahtluski, et see on meie kodupaik, kus vanaema veel kunagi oma tuhmides roosakates sussides toimetas köögis ja valmistas meile hommikuti pannkooke. Pannkoogid, mille lõhna peale oleks üles tõusnud ka kõige sügavamas unes magaja," meenutas mees, ,,ja alatasa ma mõtlesin kuidas ma küll kunagi siit peaksin lahkuma ja jätma kogu selle paiga koos kõikide lõhnade ja mälestustega." Naine vaatas pinksalt kaugustesse ja lausus siis: ,,Lepatriinud. Lepatriinud minu toa seintel tundusid mulle kui päris. Nende tiivad olid avali ja täpid sama ilusad kui neil, kes suvel meie aias võilillede peal siblisid." Nad möödusid raagus puudest, olles ise mõtetega juba kauguste poole hajunud. Kuu paistis neile teevalgustajaks olevat otse ees ja varjud nende taga näisid peagi kaduvat kaugustesse. Oli taas vaikus. Vaikse meloodiana kostus tuulekellade summutatud helinat, mis rippusid pea iga külamajakese ukse kohal
KLASSIDEVAHELINE MÄLUMÄNG NR 1 KLASS....................................... 1-6.KLASS, FILMID JA RAAMATUD 1. Kes olid raamatus ,,Jussikese seite sõpra" peategelase sõbrad? NÄDALAPÄEVAD 2. Mille kinkis Joosep Toots Raja Teelele? GLOOBUSE 3. Kes oli Sipsik? KALTSUNUKK 4. Mis liiki olen on Shrek? SOOKOOL 5. Mis loom on Sid animafilmis ,,Jääaeg"? LAISLOOM 6. Mis on Shreki pruudi nimi? FIONA 7. Mis on punase ralliauto nimi filmis ,,Autod"? PIKNE MCQUEEN 8. Mis on väikese punases kleidis tüdruku nimi filmis ,,Muumitrollid?" VÄIKE MÜ 9. Millised putukad olid Tom ja Mia, kes jõululaupäeval tagasi metsa tahtsid? LEPATRIINUD 10. Mis liiki kala oli Nemo? KLOUNKALA
Toiduahel 8 klass 2007 Toiduahela tüübid (1) · Kiskahel eelmise astme organismi sööb ära järgmise astme tarbija. Toiduahela tüübid (2) · Laguahel surnud orgaanilise aine lagundamine lagundajate poolt. Toiduahela tüübid (3) · Nugiahel parasiittoiduahel iga järgmine lüli parasiteerib toiduahela eelneval lülil. Nt. puuleht lehetäi seened viirused Toiduvõrgustik · Toiduahelad moodustavad toiduvõrgu, mis annab täpsema pildi sellest, kuidas organismid üksteisest "elatuvad". Populatsioon · Populatsioon on rühm üht liiki isendeid, kes elab koos samal ajal samas elupaigas. · Igal liigil on oma levila, milles saab eristada palju üksikuid populatsioone. · Näiteks niidul elavad lepatriinud; tammikus kasvavad tammed. Kooslus · Kooslus on eri liikide populatsioonide kogum ühes elupaigas. · Eristatakse 4 tüüpi alakooslust: - taimekooslus - loom...
SELGROOTUD II KORDAMISKÜSIMUSED 1. Nimeta lülijalgsetele iseloomulikud tunnused Keha on lüliline, kitiinainest kest, lülilised jätked(jalad, tundlad jm.) 2. Nimeta lülijalgsete põhirühmad, too näiteid (igast rühmast 3) VÄHID nt: jõevähk, mullakakand, krabi ÄMBLIKULAADSED nt: tarantel, ristämblik, vesiämblik PUTUKAD nt: sipelgad, mardikad, liblikad, lepatriinud, sääsed, kirbud 3. Kus elavad vähid, too näiteid. Meres-homaar, krabi, krevett Magevees- jõevähk, vesikakand, vesikirp Maismaal- mullakakand, keldrikakand, kookosevaras ja TRIINU 4. Kirjelda jõevähi välimust (katted, kehaosad, nende osad) Nende keha katab kitiinist koorik, mis sisaldab lupja, värvuselt rohekas-pruun, keha koosneb 2. osast-pearindmik(2p.tundlaid, nokis, 1p liitsilm, suu, käimisjalad) ja tagakeha(6 lüli, 5p. ujujalgu, 5-osaline sabauim) 5
Paljunemine Lehetäide kasvutsükkel on lühike, põlvkond järgneb põlvkonnale iga paari nädala tagant Elavad suurte kolooniatena, kus on iga eri kasvujärgud vastseid, tiivulisi ja tiivutuid isendeid. Suvel sigimise ajal on levikus ainult emased Uue koloonia rajamiseks piisab üksnes paarist emasest Isased ilmuvad välja alles sügisel. Lehetäid ja teised organismid Lehetäide nestet hindavad sipelgad, mesilased ja herilased Lehetäide vastseid jahivad aga kiilassilmad, lepatriinud ja sirelased Sipelgatega elavad lehetäid koos: sipelgad kaitsevad lehetäisid rohkem vaenlaste eest ja saavad vastutasuks magusat nestet toiduks. Tõrje Lehetäid on kuulsad aiapidajate vaenlased Nad söövad roose, viljapuid, marjapõõsaid Nende vastu võib võidelda erinevalt: seebi, coca colaga, tugeva veejoa kui ka käsitsi Tänan kuulamast ja vaatamast! Loodan, et saite targemaks!
Ta ei suutnud tulekuma kaua vaadata, sest tema silmad ei talunud valgust. Ta läks ja ajas oma koopakaaslase üles. Teine mõmmi oli hämmingus, et nad võivadki siit koledast kohast pääseda. Nad katsid seejärel oma silmad ja jooksid koos valguse poole. Kui nad oma käpad silmade eest võtsid, ei suutnud nad uskuda, kus nad olid. Nende silme ees oli maailm, mida ei olnud nende silmad aastaid näinud. Kollane päike, helesinne taevas, kauguses olevad metsad, kivil askeldavad lepatriinud, puu all valmivad metsmaasikad ja lillad liblikad-see oli lihtsalt uskumatu. Kuigi nende silmad ei talunud valgust, vaatasid nad seda imelist loodust minuteid. Lisaks nägid mõmmid lõpuks teineteist uuesti. Peale seda seiklust said neist maailma õnnelikuimad loomad.
Mardikalised on putukate suurim selts. Maailmas on teada umbkaudu 250 000 liiki. Nende kõige iseloomulikumaiks tunnuseiks on tugevalt kitiniseerunud keha ja kattetiibadeks muutunud eestiivad, mis katavad tagakeha õrna ülapoolt. Nende alla peidetakse kokku volditud kilejad tagatiivad. Mõnedel mardikatel on kattetiivad tugevalt lühenenud ning ei kata tagakeha peaaegu üldse. Leidub ka mardikaid, kellel tagatiivad on taandarenenud ning lennuvõime seetõttu kadunud. Selliste liikide kattetiivad võivad üksteisega kokku kasvada. Lennul kasutatakse kattetiibu enamasti kandepindadena ning sirutatakse keha külgedele laiali. Mõnedel juhtudel nad aga lennust osa ei võta ning on ka lennu ajal tagakehale kokku pandud. Enamik mardikaid on maismaaloomad, kes asustavad kõige mitmekesisemaid elupaiku. Nad ei puudu ka maa-aluste koobaste igaveses pimeduses, inimelamutes ning sipelga- ja termiidipesades. Paljud mardikad on siirdunud elama veekeskkonda....
Nad asusid elama maasikaroosasse majja. Külaliste kutsumiseks jäi maja liiga väikseks ja nad kolisid tibukollasesse majja. Larry toas toimus väike põleng ja nad pidid jälle kolima. Nad kolisid lumivalgesse majja. Gerry õpetaja Georg õpetas Gerryle kuidas teha looduses vaatlusi ja neid üles kirjutada. Gerry oli huvitatud igasugustest loomadest: lindudest, konnadest ja putukatest. Ta vaatles hästi palju pääsukesteperet. Gerryl loomaaias olid nastikud, skorpionid, voodiämblikud, lepatriinud, kilpkonnad ja linnud. Gerry palus Leslielt, et ta valmistaks talle sünnipäevaks paadi. Paadi nimeks sai Plasku-Punnpepu. Gerry tegi koos oma hea sõbra Theodoresega hästi palju vaatlusi. Sageli tehti paadisõite. Neil käis palju külalisi. Lõpus tehti suur pidu, mille ettevalmistused võtsid kaua aega. Gerry pidi jätkama õpinguid Inglismaal ja nad pidid kõik tagasi Inglismaale minema. Gerry oli lõbus ja tubli poiss. Larry oli tark ja blondi peaga mees. Leslie oli
Puisniit Puisniit · Puisniidud on metsavööndi üheks vanimaks inimese ja looduse vaheliste vastasmõjude tulemusel tekkinud ökosüsteemiks. Enam kui tuhat aastat on nad olnud maarahvale oluliseks elatusallikaks. Praeguseks on nad peaaegu kõikjalt kadunud - hävimiseks piisas mõnest aastakümnest. Eesti puisniitude allesjäänud osake vastab vahest ühe endise Lääne-Eesti küla puisniitude pindalale. Puisniidud Eestis · Tänapäeval on alles ligikaudu 500 ha liigirikkaid puisniite Lääne-Eestis ning mitte enam kui 300 ha liigivaeseid ja lammi-puisniite Eesti muudes osades. Enamikus on need väikesed, kuni 5 ha suurused ühe-talu heinamaad. Aastail 1995-97 niideti neist mitte enam kui 200 ha, kusjuures Saaremaal kuni 30 ha. Meie puisniitude pindala on viimase 70 aastaga vähenenud seega tuhat korda. Puisniidud Eestis · Eesti esinduslikumad puisniidud on: · Nedrema puisni...
Putukad Lülijalgsed Ämblikulaadsed Skorpionilised Putukad Mardikalised Liblikalised Kahetiivalised Kiletiivalised Sihiktiivalised Lepatriinu Lepatriinu Lepatriinud on eredavärvilised, tavaliselt punase mustakirjud. See värvus on neile kaitsevärvuseks. Omavad kaks paari tiibu lennutiivad ja kattetiivad. Parm Sugukond parmlased kuuluvad putukate klassi kahetiivaliste seltsi. Parmud on levinud kogu maailmas ja neid tuntakse verdimevate putukatena. Emane ja isane parm Kõik isased parmud toituvad Emane parm munemas. ...
Õige või vale? 7. Milline Austria linn on pikalt olnud tuntud klassikalise muusika keskusena? 8. Kes oli algne trummas ansamblis The Beatles? 9. Mitu klahvi on kaasaegsel klaveril? Eksimisvõimus + - 10 10. Kumb laulab kõrgemaid noote kas bariton või tenor? VASTUSED 1-6.klass 1. Mis liiki kala oli Nemo? KLOUNKALA 2. Mis loomad on Tom ja Fluffy? KOERAD 3. Kes on Tim ja Mia jõulumultikas? LEPATRIINUD 4. Mis liiki olend on Shrek? SOOKOLL 5. Mis on Shreki pruudi nimi? FIONA 6. Kas klarnet on puhkpill või keelpill? PUHKPILL 7. Helilooja Beethoven kirjutas palju muusikat isegi pärast kurdiks jäämist. Õige või vale? ÕIGE 8. Kumb on suurem kontrabass või tsello? KONTRABASS 9. Kuidas nimetatakse inimest, kes seisab orkestri ees ja hoiab muusikuid rütmis? DIRIGENDIKS 10. Keda nimetatakse rockikuningaks? ELVIS PRESLEY 7-12.klass 1
Lendamiseks kasutavadd nad kilejaid tagatiibu. Nad võivad toituda taimedest, lagunenud orgaanilisest ainest, sõnnikust ja raipest. LEPATRIINU Lepatriinu on putukate seltsi kuuluv mardikaline. Lepatriinude kitiinkestaga kaetud keha on alt lame ning pealt kumer. Nad on kas punase-, kollase- või mustakirjud ja kuni 1 cm pikkused. Lepatriinuliike on üle 4000. Punase ja musta kombinatsioon on hoiatusvärvus, mis näitab nende mittesöödavust.Emased lepatriinud munevad väikesed munakobarad lehetäide kolooniate lähedusse, et vastsetel oleks lihtne süüa leida. Hariliku lepatriinu munadest kooruvad vastsed 58 päeva jooksul. Pärast koorumist sööb tulevane lepatriinu ära munakesta. LEPATRIINU Lepatriinu on üldjuhul röövputukas, kes toitub peamiselt väheliikuvatest seltsingulise eluviisiga lülijalgsetest, eriti lehetäidest, kilptäidest, karilistest ja võrgendilestadest. Lisaks
See vahetatakse tibukollase maja vastu. Seal toimub väike põleng. Ning nad peavad jälle oma elamise välja vahetama. Nad asuvad elama lumivalgesse majja. Neid aitab nende toimingute juures Spiro. Gerry õpetajaks saab Georg. Gerry on kõige suuremas vaimustuses looduslootundides. Georg õpetab teda kuidas teha looduses vaatusi ja kuidas neid üles märkida. Gerryt huvitavad igasugused elusolendid: konnad, putukad, linnud. Ta õpib hästi tundma pääsupere askeldusi. Tal on maod, skorpionid, lepatriinud, voodriämblikud ja muud loomad. Leslie valmistab Gerryle sünnipäevaks paadi, mille nimeks pandi `` Plasku- Punnpepu.`` Tihti tehti paadisõitusid ja peeti piknikke. Maja oli ühtelugu külalistest tulvil. Ema jäi tundideks kööki toitu valmistama. Gerry pidi õpinguid jätkama ja selleks pidid nad kõik Inglismaale tagasi sõitma.
KASEPUU HAIGUSED JA KAHJURID Kahjustuse tagajärjel hakkavad kaseladvad Hele-villkäpp kuivama ning seal tekkinud mädanik võib levida ka tüvepuitu, mis rikub ära väärtusliku puidu. Putukate hulgipaljunemise ohtu kaasikutes vähendavad oluliselt putuktoidulised linnud, samuti ka erinevad röövputukad (lepatriinud, jooksiklased jt.) ning ämblikud. • Levinud arukasel ja sookasel. • Nakatanud kaselehtede Kase pigirooste alumine pool tihedalt kaetud kollaste suvieospadjanditega. • ...
See vahetatakse tibukollase maja vastu. Seal toimub väike põleng. Ning nad peavad jälle oma elamise välja vahetama. Nad asuvad elama lumivalgesse majja. Neid aitab nende toimingute juures Spiro. Gerry õpetajaks saab Georg. Gerry on kõige suuremas vaimustuses looduslootundides. Georg õpetab teda kuidas teha looduses vaatusi ja kuidas neid üles märkida.Gerryt huvitavad igasugused elusolendid: konnad, putukad, linnud. Ta õpib hästi tundma pääsupere askeldusi. Tal on maod, skorpionid, lepatriinud, voodriämblikud ja muud loomad.Leslie valmistab Gerryle sünnipäevaks paadi, mille nimeks pandi `` Plasku- Punnpepu.``Tihti tehti paadisõitusid ja peeti piknikke. Maja oli ühtelugu külalistest tulvil. Ema jäitundideks kööki toitu valmistama.Gerry pidi õpinguid jätkama ja selleks pidid nad kõik Inglismaale tagasi sõitma.
RÕNGU KESKKOOL KREEKA Referaat Koostaja: Kati Kõiv 8.a klass Juhendaja: Mare Tina Rõngu 2009 Sisukord · Asukoht ja ülevaade · Taimed · Loomad · Vahemereline kliima · Saidid Asukoht ja ülevaade Kreeka pinnamood on kohati väga erinev. Näiteks tasandikud, kivised kõrgendikud ja mägised kallakud. Temperatuuri poolest on talv väga leebe ja tavaliselt umbes 10 kraadi. Ning siis on suvi. Suvi Kreekas on väga kuum ja kuiv, umbes 40 kraadi. Õnneks on taimed ja loomad kohastunud selliste tingimustega. Enamusel taimedel on väikesed, rasked lehed, mis hoiavad niiskust. Loomad on põhiliselt rohumaa ja kõrbe tüüpi, kohastunud kuumale ja väga kuivale kliimale. Mõned näited: koiotid, muulad, hirved, alligaatorid, sisalikud, sarviline konn, mesilased ja lepatriinud. Kreeka moodustub kahest osast: Vahemerelisest ja heitlehelisest metsast ja kliimas...
Ka peenarde vahele tuleks jätta parasjagu vaba maad. Tiheda istutamise korral ei saa loodetud suuremat saaki ega kaunimaid taimi. 8. Haiguste ja kahjurite levikut takistab vaheperemeesteks olevate umbrohtude kõrvaldamine korraliku rohimise teel. 6 4. Bioloogilised võtted Bioloogilise tõrje korral hävitavad kahjureid teised elusolendid. Lepatriinud, kiilassilmad, sirelased jt toituvad lehetäidest ja lehekirpudest. Konnad, eriti kärnkonnad, söövad nälkjaid ja kahjurputukaid. Aiakahjureid hävitavad ka siilid, nahkhiired ja mitmed linnud (põõsalinnud, kärbsenäpid, linavästrikud, tihased jpt). Luues kahjureid söövatele loomaliikidele aeda soodsad elutingimused aitavad aiapidajad ka iseendid. Aeda võiks mitmesse kohta panna kasvama mõned nektaririkaste õitega taimed nagu näiteks
Asjaajamis- ja õppekeel eesti keel Lasteaed on avatud tööpäevadel 7.00 18.00 Asutamine ja koolitusluba Lasteaed ,,Täpi" on asutatud KOV otsusel ja haridus- teadusministri antud koolitusloa alusel. Asukoht Lasteaed asub Lääne - Viru maakonnas Rakvere linnas, mille vahetus läheduses asuvad Rakvere Päevakeskus ja Rakvere Põhikool, Rakvere Spordihall, Rakvere tammik. Lasteaia eripära Lasteaial on rühmad: Pokud, Pintselsabad, Tähetäpsid, Lepatriinud, Pähklikesed, Oravakesed mida kasutatakse rühmade kujunduses sümbolitena. Lasteaed on lapsest lähtuvate põhimõtete ja ideede järgi töötav lasteaed. Lasteaeda ümbritsev tammik võimaldab õppe- ja kasvatustegevusi läbi viia õuealal, vahetus looduses. Iga rühm omab eraldi sissekäiku, hooviala ja katusealust õuesõppe tegevuste tarvis. Lasteaias on loodud mitmekülgsed võimalused: eraldi võimla ja muusikasaal, suur õueala ja õpperada tammikus.
· Jäta aiaäär veidi metsikuks, eriti hea, kui seal kasvavad (eriti vanad) puud ja põõsad koduks lindudele, siilidele, konnadele, nahkhiirtele, jooksiklastele, lepatriinudele, õielutiklastele (söövad võrgendilesta, lehetäisid), kiilassilmad (söövad lehetäisid ja lestade arengujärke), käguvaablastele (osa liike parasiteerib mardikalistes ja vaablastes), kapsaliblika juulukas jne. Lepatriinude talvekoda · Pange aeda õlgede või heintega kast lepatriinud lähevad sinna talvituma ja järgmisel aastal on juba aegsasti lehetäide hävitajad platsis Imelised lilled Kasvatage kõrvuti lilli ja köögivilju: · Peiulill tõrjub oma lõhnaga kapsaliblikaid ja kaitseb taimede juuri nematoodide eest · Saialilled ei meeldi kapsaliblikatele · Kress aitab lehetäisid ohjeldada · Köögiviljaaia võiks ääristada lavendli-, tüümiani- või majoraanihekiga meelitab tolmeldavaid putukaid ligi, kuid
Kujuneb loodusliku valiku käigus ning on seotud teatud aja ja kohaga. Kohastumisi on 3 sorti: 1.) kehaehitus, nt: varjuvärvus (lehetäi) 2.)käitumine, nt: lõimetishoole ( merihobu-hoolitseb oma järglaste eest) 3.)füsioloogiline, nt kameelon, sisalik 1.KEHAEHITUS: -kaitsevärvus:lehetäi, valge jänes -mimikri: mingi liik maskeerib mõnda teist liiki või maskeerutakse mingiks taime osaks , et vältida hukkumist (nt: raagritsikas, lehekedrik ). - hoiatusvärvus: lepatriinud, imilont, -kõrbetaimedel ehitus - kuivuse talumiseks kogutakse vett, nende juurde asuvad sügaval, lihakad lehed 2.KÄITUMUSLIK - väike hüpikämblik, kes sarnaneb sipelgaga ja käitub nendega sarnaselt - kägu, kes muneb teiste pessa ning kelle järglased suruvad teised pesast välja, et rohkem toitu saada 3.FÜSIOLOOGILINE - lumekirp, kellel on ''antifriis'' ehk verevedelik muudetakse glütserooliks, et ta saaks tegutseda ka külmal temperatuuril 8. Liigitekke barjäärid
seas, koeras, inimeses, verd imevad putukad, võrm ristikul, ebapärlikarbi vastne forelli lõpustel ja nahal). Parasiit ei tapa peremeesorganismi, vaid toitub ajutiselt või kogu elutsükli vältel kas peremeesorganismi peal (ektoparasitism) või sees (endoparasitism). Peremees jaguneb vaheperemeheks (parasiit elab ja areneb) ning lõpp-peremeheks (toimub paljunemine). Kisklus on röövlooma ja saaklooma vaheline suhe (putukad, lepatriinud, hiireviu). Üksikule saakloomale on kisklus probleem, aga populatsioonile tervikuna kasulik. Kommensalism on kahe liigi vastastikune suhe, mis on ühele kasulik ja teisele neutraalne, milles üks saab või säästab oma energiat teise liigi elutegevusest tulenevalt, ilma seda liiki kahjustamata (sitasitikas ja hobune, inimene ja tema soolestikus elavad bakterid). Herbivooria ehk taimtoidulisus on taime ja taimtoidulise looma toitumissuhe (rohttaimed, võrsed, oksad ja põder)
PUTUKAD. KORDAMISKÜSIMUSED. 1. Kirjelda putuka välisehitust. Värvus: kaitsevärvus. Keha kattavadkitiinkestad. Keha osad: pea, rindmik, tagakeha. Peas on üks paar liitsilmad(kolm väiksed lihtsilmad) üks paar tundlaid, kolm paari suised, suu Rinmik: Kinnituvad 3 paari jalgu ja 2 paari tiibu Tagakeha: kulgedel on hingamisava 2. Millest erinevad putukad toituvad ja millised suised neil selleks on? Taimelehtedest: lehetäid, Nektarist: liblikad, mesilased, Teistest putukatest: Lepatriinu, Verest: Sääsed, Puidust: trermiit, Toiduainetest: kärbes 3. Millega ja kuidas putukad hingavad? Õhk- Stigmad- trahheed- trahheoolid 4. Millised meeleelundid on putukatel arenenud ja kus nad paiknevad, too näiteid. Nägemismeel: silmad, Kuulamine: jalad, keha, Haistmine: tundlad, Kompimine: tundlad, maitsmine: jalad, tasakaal: vaakpõuk...
Tallinna Tehnikagümnaasium Märgala ökosüsteem Kati Kullamaa 10c klass Juhendaja: Kersti Veskimets Tallinn 2008 SISUKORD 1.Üldiseloomustus....................................................................................................................................... ...3 2. Abiootiliste tegurite iseloomustus a) Valgus...........................................................
5. Meristeemrakud on totipotentsed anda alguse kogu taime arengule. 4/23) Hübridoomideks nimetatakse antikeha sünteesiva lümfotsüüdi ja müeloomiraku (kasvajarakk) hübriidi. Hübridoome saadakse nii, et eraldatud lümfotsüüdid viiakse kokku müeloomi rakkudega lahuses, mis stimuleerib ühinemist. Mõisted: Biotõrje - üht liiki isendite arvukuse piiramine teist liiki organismide abil 1. Bakterid takistavad kahjulike seente kasvu. 2. Lepatriinud hävitavad lehe- ja kilptäisid. Kloonimine geneetiliselt identse järglaskonna saamine paljundavast üksikobjektist, kas siis DNA molekulist, rakust või organismist. Antigeen mis tahes kehavõõras, s.t. teiselt organismilt pärit aine, mis põhjustab vastureaktsioonina antikehade tekke. Antigeenid on enamasti valgud, nukleiinhapped ja mitmesugused orgaanilised kompleksühendid.
lehed: ümar, läikiv, tumeroheline; tipp tömp või õnar eelistab viljakamaid muldasid - > vähem huumusrikkaid mulldasid puisniit, jõekaldad jne ei talu: varju ja kaua seisvat põhjavett kasutamine: mööblid, vineer, muusikariistad, naha ja lõnga värvimine, Ravimtee, tuletikkude valm., pinnase parandajad, toiduks toiduks: Õietolm: mesilased viljad: leevikesed, tihased vigastatud koht muutub punaseks hübriid: värdlepp lepatriinud -> punanevärv (sai sellest nimest) Harilik toomingas: · tuum, toom, meied · sugukond: roosõielised; perekond: toomingas · kuni 10 m · puu või põõsad, elliptilised lihtlehed, sakkidega · lehti ja koort hõõrudes eraldub iseloomulik lõhn; Koor- mustjashall, tuhm, oranzikad täpid, tüvi: rohkesti harunev · Himaalajas kasvab 3600 m · puisniitudel, talub varju, vajab piisavat niiskust, vähenõudlik mulla suhtes
PÕLD KUI ELUKOOSLUS Sissejuhatus Eesti rahvas on läbi ajaloo väärtustanud põllumajandust kui elulaadi, mis on aidanud säilitada ja kaitsta meie ajaloolist ja kultuuriloolist pärandit. Traditsioonilise talukultuuri üheks osaks on liigirikkad pool-looduslikud kooslused, mis on kujunenud ja säilinud just säästliku maakasutuse tulemusel. Põllumehe töö on eelduseks paljude looduslike liikide säilimisele, kes kasutavad põllumajandusmaastikke toitumis- või pesitsuspaigana. Põllumajandusmaastikul on palju detaile, mis elustavad maastikku ja mitmekesistavad loodust. Rohumaad, põllud ja põldude vahelised loodusliku taimkattega servaalad moodustavad terviku. Paljud liigid kasutavad põldude vahelisi ribasid puhke- ja peidupaikadena ning põldusid toidu hankimiseks. Eri koosluste (mets ja põld, veekogu ja põld) vahelised servaalad suurendavad liigilist mitmekesisust veelgi. Kõik loodusliku taimkattega ribad on samal ajal ka nn...
pidada, et kõige parema ja tõepärasema pildi saab loomakese loomulikus elukeskkonnas. Putuka surmamine, külmutamine või uimastamine ei ole eetiline Putukate ja teiste pisimutukate pildistamine on lihtsam, sest kui neile kogemata peale astutakse, ei lase nad ennast inimesest väga häirida. Pole kohatud ka ühtegi viidet, et välklamp võiks neile ebamugavust tekitada. Erksavärvilised putukad, nagu seda on lepatriinud, lausa kutsuvad pildistama. Eriti efektsed on nad ühetoonilisel tumedamal taustal. Paraku on nad enamasti pidevas liikumises, nende tabamine sobival taustal ja meeldiva valgusega võib olla raskem, kui alguses tundub. Seepärast tasub kogu aeg silmad lahti hoida. Kui pilk jääb pidama mõnel eredamal värvilaigul taimestikus, siis võib-olla just seal ronib ilusal taustal erksavärviline mutukas. Taimed: Taimi tuleb pildistada nende looduslikus kasvukohas. Taimede noppimine või välja
Igal putukal on oma kindel lõhn, mis meelitab neid toituma ja ka oma munad munevad nad sellistesse kohtadesse, kus nende järglased saaksid edasi toituda. Mõningaid rööv- ja parasiitputukaid on hakatud paljundama ja kasutama kasvuhoonekahjurite tõrjeks. Paljundatakse nt. röövlesta (Phytoseiulus persimilis) punase kedriklesta tõrjeks. Üks röövlest hävitab ööpäevas u. 30 kahjuri muna või 25 erinevas kasvujärgus isendit. Lepatriinud - kuuluvad mardikaliste seltsi, nii vastsed kui ka valmikud toituvad lehetäidest. 1 vastne võib hävitada 1000 lehetäid. Kui lehetäisid pole, söövad ka taimelehti ja liigikaaslasi. 1 valmik muneb 400 muna ja areng munast valmikuni kestab 5 nädalat. Jooksiklased - kuuluvad mardikaliste seltsi. Toituvad nälkjatest ja kahjurite vastsetest. Õielutiklased - toituvad putukate ja lestade munadest ja noortest vastsetest.
ühte sulavad. Röövritsikate keha kohandub ümbrusega värvuse ja kehakuju poolest. Mõned neist meenutavad oma kujult oksi, teistel on lai rind, tagakeha või jalalülid ning nad kaovad põõsalehtede sisse ära. Troopilised liigid on eriliselt värvikirevad ja nad jäljendavad erinevate taimede õisi. Kui putukas neile läheneb, sööstavad nad kohe talle kallale, söövad ära ning jaht algab jällegi otsast peale. 20.5.Too 2 näidet loomade hoiatusvärvuse kohta Näiteks lepatriinud ja kärbseseened. 20.6. Milles avaldub bioloogiline isolatsioon? Bioloogiline isolatsioon võib seisneda sigimispaikade või sigimisaegadega erinevuses. Samuti geograafiline eraldatus. 20.7. Nimeta liigitekke peamised tegurid! Liigi tekke peamiseks teguriks on mutatsioonid, geenitriiv ja loodusik valik 20.8.Too näiteid evolutsioonilise progressi kohta a) taimedel vetikatest igasuguste lilledeni b) loomadel roomajatest ahvideni c) inimesel koopainimestest tänapäevainimesteni 20
VARA VALLA HARIDUSAJALUGU Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................................................3 1. Vara vald.................................................................................................................................4 2. Haridusajalugu Vara vallas 1752 1988................................................................................6 3. Teised kihelkonna koolid, mis jääva Vara valla territooriumile.............................................6 3.1. Haridusajalugu Koosal.........................................................................................................6 3.2. Haridusajalugu Välgis..........................................................................................................6 3.3. Haridusajalaugu Matjamal...................................................................................................
õisi, õienektarist toituvad liblikad (nt. koerliblikas, päeva-paabusilm, lapsuliblikas jt), samuti mesilased ja kimalased. Nektarist toituvad putukad on kasulikud ka taimedele, sest nad tolmeldavad taimi. Samas toovad õisi tolmeldavate liblikate röövikud taimedele kahju, süües nende lehti. Niidul elab ka palju röövtoidulisi putukaid, kes söövad omakorda tsaimtoidulisi putukaid ja nende vastseid. Röövtoidulised on näiteks herilased, kiilid, lepatriinud, jooksikud, ritsikad jt. Tiina Elvisto Eesti elustik & elukooslused 2011/2012 õppeaasta Tallinna Tehnikakõrgkool 8. Soode teke ja tüübid (madal-, siirde- ja kõrgsoo e raba). Soodele iseloomulikud taimed ja loomad. tekivad: Järve kinnikasvamisel u. 1/3 Eesti soodest · Põhjast · Pealt · Põhjast ja pealt üheaegselt Maismaa soostumine · u. 2/3 Eesti soodest
suuda näha oma tegevuse kaugemaleulatuvaid tagajärgi on määramatu tõeväärtusega. d) kui osaline otsustus (I, O) ei kehti, siis ei kehti ka üldine (A; E). Antud vastasolek on sisuliselt deduktiivse mõtlemise aksioomi ümberpööratud variant, kusjuures selline mõtlemine on inimesele harjumuspärane, mistõttu nimetatud printsiip toimib tavaliselt tõrkedeta. Näide: Mõni lepatriinu sööb tigusid - ei kehti, siis ka Kõik lepatriinud söövad tigusid - ei kehti. 4. I & O on OSAVASTUPIDISED ehk SUBKONTRAARSED Kaks juhtumit: a) kui üks osaline otsustus kehtib, siis teine jääb määramatuks, s.t. ei ole võimalik selle tõeväärtuse kohta midagi kindlat väita. Loogilise ruudu abil on suhteliselt lihtne öeldut kinnitada. Arutluse käik on järgmine: kui osaline kehtib,siis vasturääkivuses olev üldine ei kehti; kui üks üldine
Nektar ja õietolm mitmetele teistele organismidele (nt liblikad)arja Röövtoidulised loomad Toituvad nii vastse kui valmikustaadiumis teistest organismidest, tappes ja süües oma ohvri kohe Hävitavad valimatult kõike kellest jõud üle käib Olulisemad on linnud, siilid, karihiired, konnad, sisalikud, maod, ämblikud, röövlestad ja röövnematoodid ning putukatest kõrvahargid, röövlutikad, õielutikad, röövripslased, lepatriinud, jooksiklased, lühitiiblased, kiilassilmad, kaamelikaelalised, koonulised, sirelased ja mõned pahksääsed. 37 Mitmekesised põlluservad soodustavad kahjurputukate looduslikke vaenlasi jooksiklasi Kraaviääred, põldude vaheribad ja laiemad teeservad põldude ääres on jooksiklaste kui röövtoiduliste putukate arenemise soodustamiseks äärmiselt olulised. ENNETAV 2. Terve ja antud tingimustesse sobiva istutusmaterjali valik
Kärsaklased, kelle pea on veninud pikaks kärsaks, toituvad puuvillast, hernestest, õuntest ja paljudest teistest kultuurtaimedest. Toonesepad uuristavad end puidusse ja toituvad sellest, tekitades suurt kahju. (,,Elusloodus" Valgus 1983) Mitte kõik mardiklased pole kahjulikud. Lepatriinud toituvad lehetäidest, kes on taimekahjurid. Mullas elutsevatest kahjuritest toituvad jooksiklased, kellel on väga pikad jalad. Raisamatjad matavad endast palju suuremate loomade korjuseid, kraapides nende alt mulda ära
Lepatriinu on üldjuhul röövputukas, kes toitub peamiselt väheliikuvatest seltsingulise eluviisiga lülijalgsetest, eriti lehetäidest, kilptäidest, karilistest ja võrgendilestadest. Lisaks sööb ta poilaste vastseid ja nukke, lutikate mune ja vastseid, liblikaröövikuid jne. Neid kasutatakse biotõrjes. Lutsernitriinu ja õnnetriinu söövad jahukastet põhjustavaid seeni. Üksnes vähesed lepatriinuliigid kuuluvad taimtoiduliste hulka (kõrvitsatriinu, kartulitriinu). Lepatriinud võtavad mõnikord ette hulgirändeid. Teel üle mere võivad putukad väsida ja merre kukkuda. Kiililised keha ja tiibade mõõtmetelt suurimad putukad Eestis. Röövtoidulised, söövad nii vastsekui valmikustaadiumis teisi putukaid, sh meeleldi verdimevaid putukaid (sääsed, parmud jne). Suured vastsed saavad jagu isegi kullestest ja maimudest. Liblikalised - imilondiks muundunud suised, millega nad saavad imeda vedelat toitu.
ALEKSANDER: See on nüüd viimane piisk. Ajakirjandus! VARVARA: Mis asja te siin teete? ALEKSANDER: Tal on täid. LJUBOV: Ei ole. 22 ALEKSANDER: Ma näen nende väikseid käsi ja jalgu. (Ljubov põrkub isast eemale.) LJUBOV: Sa ei saaks neid näha ka siis, kui nad oleksid sama suured nagu lepatriinud. VARVARA: Mis ajakiri see on? ALEKSANDER: "Universaalne transtsendentne ja absoluutne idioot." Minu lapsehoidja pesi mu juukseid tuha seest läbi kurnatud veega see tapab täid ära. LJUBOV: Mul ei ole täisid! (Ulatab ajakirja Varvarale.) "Teleskoop"! ALEKSANDER: Tema ei ole seda kirjutanud, ta ainult tõlkis selle. Üks järjekordne saksa pläralõug
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
