Kodune kontrolltöö nr.2 –teema evolutsioon (0)

Kodune kontrolltöö nr



Kursus IV Kodune kontrolltöö nr.2 –teema evolutsioon 1. Pane  antud  organismid ( liigid)  loogilisse  evolutsioonilisse tekkejärjekorda!  Kirjuta
igal  liigil  kuuluvus  hõimkonda, keelikloomadel  ka klass! 
Hallhüljes, kivisisalik, liimuksolge, must seatigu, harilik vihmauss,  võsapuuk, sookurg , 
rohukonn,tursk, jõekäsn, varshüdra Jõekäsn - käsnad
Varshüdra - ainuõõssed
Limuksolge - ümarussid
Vihmauss - rõngussid
Must seatigu – molluskid ehk limused
Võsapuuk - lülijalgsed
Tursk – keelikloomad ehk selgroogsed - kalad
Rohukonn – keelikloomad - kahepaiksed
Kivisisalik – keelikloomad- roomajad
Sookurg – keelikloomad- linnud
Hallhüljes- keelikloomad- imetajad 2. Nimeta 4 evolutsiooni vormi ja iga puhul mõiste seletus :   Kosmiline ehk füüsikaline evolutsioon- universumi kujunemine. Ebapüsivatest  elementaarosakestest aatomite ja molekulide teke. George Lamatre’i “suure paugu” 
hüpotees.  Keemiline evolutsioon- areng lihtsatest anorgaanilistest ainetest polümeersete  orgaaniliste ainete kompleksideni.  Bioloogiline evolutsioon- elu areng esimestest elusorganismidest inimeseni.
 Sotsiaalne evolutsioon- inimühiskonna areng. 3. Millised on hulkraksete organismide eelised ainuraksete ees?
Hulkraksus võimaldab kujuneda uutel organismitüüpidel ja rakkude eristumise kudedeks, mis 
tagab organismi regulatsioonisüsteemid (vereringe ja närvisüsteem). Lisaks on 
organismisisene tööjaotus, väliskeskkonnast paremini eraldatud ja püsivam sisekeskkond. 4. Maa füüsikaliseks vanuseks loetakse, vali õige! a) 6 miljr a. b)    4,5-5 miljr a c) 3,7-4 miljr a. 5. a) Esimesed fotosünteesijad  vees olid tsüanobakterid ja vetikad b) esimesed hulkraksed 
loomad vees, kelle esindajad  elavad ka tänapäeval olid käsnad. 6. Kes või mis on fossiil, kust neid võib leida ja milleks neid kasutatakse? Fossiil on mistahes 
eluvormi või selle elutegevuse mineraliseerunud jäljend mida võib leida maakoore erineva 
vanusega kivimite seest. Kasutatakseevolutsiooni tõendina ning infoallikana iidsete 
organismide uurimises.


7. Kõik  järgmised näited iseloomustavad  looduslikku valikut.Kirjuta igale näitele 
loodusliku valiku vormi  nimi! a) Kõige rohkem järglasi   annavad  keskmiste omadustega isendid – stabiliseeriv ehk säilitav 
valik
b) Tumedavärviliste putukate levik  tööstuspiirkonades – suunav valik
c) Tumeda  ja heledanahaliste   inimrasside kujunemine – lõhestav valik
d) Algselt ühe liigi  lahknemine   mitmeks liigiks – lõhestav valik
e) Pikka aega  muutumatuna  püsinud liigid, näiteks   latimeeria  ja hõlmikpuu – stabiliseeriv 
valik
f) Antibiootikumide   suhtes  vastupidava   bakteri  kujunemine – suunav valik
g) suureneb fenotüübiline muutlikkus- lõhestav valik
h) toimub mitmekesiste tingimustega keskkonnas- stabiliseeriv valik 8. Millised tingimused valitsesid Maal keemilise evolutsiooni ajal? (5)   Maal puudus mullakiht
 Rahutu maakoor, rohkelt vulkaanipurskeid  Maa kaetud madalaveeliste soojade meredega
 Atmosfääris olid lämmastik, süsinikdioksiid, vääveldioksiid, ja vesinikuühendid  Atmosfääris puudus hapnik ja osoon. Ultraviolettkiirgus jõudis takistamatult Maale 9. Nimeta vähemalt 6 tõendit selle kohta , et evolutsioon on toimunud pika aja jooksul ja 
toimub ka tänapäeval edasi? Selgita iga tõendi puhul.  Fossiilid- maakoore erineva vanusega kivimid sisaldavad erinevate organismide  kivistisi erinevatest aegadest. Sügavamates kihtidest eristuvad aina rohkem 
tänapäevastest organismidest.  Organite homoloogsus ehk elundite ja organite sarnane põhiehitus.
 Lootelise arengu võrdlus- mis näitab, et kõrgemate organismide loodetel korduvad  mõned alamate organismide loodete arengujärgud, mis annab tunnistust organismide 
sugulusest ja ühisest päritolust. (fülogeneesi reegel)  Biogeograafilised tõendid- mingi organismirühma liigid, mis asustavad üksteisele  lähedasi alasid, on omavahel palju sarnasemad kui samadesse rühmadesse kuuluvad 
kaugete alade liigid.  Sarnaste geenide ja valkude olemasolu erisugustel organismidel, mis tõestab  organismide sugulust ja ühiseid eellasi (sarnasused molekulaartasandil).              Kultuurtaimede ning koduloomade aretus- ristamist, kunstlikku valikut ja teisi võtteid  kasutades on suudetud muuta paljude organismide ehitust ja elutegevust. 10. Mis olid G.Cuvier seisukohad liikide tekke ja muutumise kohta? Millised olid tema 
tähtsamat teened evolutsiooniteooria tekkes? 
Cuvieri oli paleontoloogia rajaja.  Fossiilide võrdlemise kaudu tõestas liikide väljasuremise. 
Tema seisukoht oli, et liigid on algselt loodud ning muutumatud. Kivistisi pidas ta 
loodukatastroofides hukkunud organismide jäänusteks.


11. Täida lüngad tähtsamate etappide kohta taimeriigi evolutsioonis.  11.1.Umbes 410-440 milj a. tagasi ilmusid veekogude läheduses esimesed taimed- samblad ja
algelised sõnajalgtaimed.
11.2. umbes 300-350 milj a tagasi ilmusid elukooslustesse paljasseemnetaimed
mille esindajaid on Eestis looduslikult ainult 4 liiki. Nimeta need a) harilik mänd
b) harilik kuusk c) harilik jugapuu d) harilik kadakas 
11.3. 100- 130 milj a. tagasi arenes Maal kõige liigirohkeim taimerühm- katteseemnetaimed 
11.4 Taimestiku areng Maal muutis oluliselt keskkonda(2) 
( ehk , millised tagajärjed olid taimede siirdumisel veest maismaale)  a) hapniku tekkimine fotosünteesi tagajärjel  b) hukkunud taimede lagunemisest  tekkinud mullakiht
  12. Sõnasta mõisted:  12.1. populatsioon -  ühe liigi isendid mingil territooriumil, mille piires on võimalik nende 
vaba ristumine.
12.2. geenisiire - geneetilise materjali vahetus populatsioonide või populatsiooni allosade 
vahel isendite migratsiooni ja ristumise teel. 
12.3 geenifond - on populatsiooni või liigi kõigi geenide ja nende alleelide ning muude 
geneetiliste elementide kogum
12.4. homosügoot – identsed alleelid, mis määravad ära kindlad tunnused (alleelid on kas 
dominantsed või retsessiivsed)
12.5. analoogne elund- elundite erinev päritolu ja ehitus kuid sarnane funktsioon nt. Linnu ja 
liblika tiib.
12.6. looduslik valik- - populatsiooni isendite ebavõrdne ellujäämus ja paljunemisedukus, 
mis tuleneb individuaalse muutlikkuse ja olelusvõitluse koosmõjust.  13 .Vali õige vastus!  13.1 . Imetajad põlvnevad a) kaladest b) kahepaiksetest c) roomajatest d) lindudest 
13.2. Darwin jõudis järeldusele, et looduses olevad liigid: a) põlvnevad varem elanud 
liikidest b) on loodud c) on Maale saabunud teistelt planeetidelt d) on igavesti 
eksisteerinud 
13.3 . Geneetiline rekombineerumine toimub: a)vegetatiivsel paljunemisel b) sugulisel 
paljunemisel c) mutatsioonide tagajärjel d)polüploideerumisel 
13.4. Inimene ilmus Maale a) 2 miljonit b) 5 miljonit c) 10 miljonit d)20 miljonit 
aastat tagasi 
13.5. Esimesed maismaaloomad olid a) ussid b) kahepaiksed c) kalad d) lülijalgsed 
e) molluskid  14. Võrdle mutatsioonilise ja kombinatiivse muutlikkuse osa evolutsiooni materjalina? 
Tunnus Mutatsiooniline muutlikkus Kombinatiivne muutlikkus Milles seisneb muutus 
päriliku materjaliga Muutused geenide 
paiknemises või kordsuses- 
tekivad uued geenid ja 
alleelid Ei teki uusi geene ega alleele,
geenide struktuur ei muutu. Mis on aluseks  antud 
muutlikkusele?  Mutageenid keskkonnast Olemasolevate geenide ja 
nende alleelide 
ümberkombineerumine


Roll evolutsiooniliste 
muutuste seisukohalt Kahjulikkus- nt põhjustavad 
hukkumist, viljatust, 
ebardlikke struktuure jne
Kasulikkus- vastupidavus 
haigustele ,ebasoodsale 
temperatuurile jne, 
kaitsevärvus Segunevad võrdselt 
vanematelt saadud geenid 
kombineerides kummagi 
poole tunnuseid. 15. Võrrelge  makro- ja mikroevolutsiooni  Leidke  2 ühist  tunnust ja 2 erinevust! Mikroevolutsioon tähendab evolutsioonili muutusi populatsiooni/liigi sees ja viib uute liikide 
tekkeni. Makroevolutsioon on liigist kõrgemate organismirühmade – taksonite (nt. perekond, 
sugukond, selts) teke ja evolutsioon. Erinevused: mikroevolutsioon toimub kiiremini kui makroevolutsioon. Mikroevolutsioonis 
toimub uute alleelide teke tänu mutatsioonidele, makroevolutsioonis toimub läbi uute geenide 
tekke ja olemasolevate geenide aktiivsuse regulatsiooni muutumise Sarnasused: 1. toimuvad samad protsessid:olelusvõitlus, looduslik valik, vähemkohastunud 
organismide suremine 2. mõlemis on divergentsus ehk mitmekesistumine 16.Selgita mõisteid:  a) makroevolutsioon – liigist kõrgemate organismirühmade (taksonite) teke ja areng 
(evolutsioon)- perekond, selts, klass.
b) konvergents - sarnastumine
c) biosfäär – Maa sfäär mis hõlmab kolme osa- atmosfääri, hüdrosfääri ja litosfääri (maakoor) 
ning nendes paiknevat elusainete kogumit sidudes elus- ja eluta looduse ühiseks tervikuks.
d) kohastumused – organismirühma isendite kasulik omadus antud keskkonnas elamiseks ja 
paljunemiseks (samas teistes tingimustes võivad olla kahjulikud)
e) bioloogiline isolatsioon - ristumisbarjäär
f) geograafiline eraldatus – geenivoolu takistav ning populatsiooni eraldav geograafiline 
barjäär (meri, mäestik, kõrb vms)
g) tööstusmelanism – loomade ja taimede pärilik kohastumine inimeste põhjustatud 
keskkonnamuutustega.
h) olelusvõitlus – organismide ellujäämise ja paljunemise sõltuvus neid takistavatest 
asjaoludest (teistest organismidest või eluta loodusest) 17. Millised antud väidetest on õiged, millised väärad? Tee vastavad parandused eitust 
kasutamata! 17.1. Kohastumused avalduvad organismirühmadel. ÕIGE
17.2. Liigiisendid on genotüüpidelt ja fenotüüpidelt ühesugused – VALE Liigiisendid on 
genotüüpidelt ühesugused, kuid võivad fenotüüpidelt erineda.
17.3. Liike eraldavad ristumisbarjäärid ÕIGE


17.4. Tiivutute putukate teke tähendas evolutsioonilist progressi ÕIGE
17.5. Uus täiuslikum organisatsioonitüüp võimaldab asustada uusi keskkondi VALE - Uued 
keskkonnad võimaldavad uute ja täiuslikumate organisatsioonitüüpide arenemist.
17.6. Ühes järves elavad kalaliigid moodustavad ühe populatsiooni ÕIGE
17.7. Populatsioonis olevad geenid ja nende alleelid moodustavad geenifondi ÕIGE
17.8. Evolutsioonilise muutuse aluseks on populatsiooni geneetilise struktuuri muutumine 
ÕIGE
17.9. Geenisiirde tagajärjel tekib evolutsiooniline muutus ÕIGE
1710. Loodusliku valiku eelduseks on individuaalne muutlikkus ja olelusvõitlus ÕIGE
17.11. Kõrvuti mitmekesistumisega on evolutsioonis toimunud ka mimikri: erineva 
päritoluga organismide sarnastumine samasugustes tingimustes ÕIGE17. 12. Üleminek 
lihtsama ehitusega organismitüübilt täiuslikumale on toimunud hüppeliselt. Mitmes suhtes 
ebatäiuslikud või isegi ebardlikud organismirühmad on välja surnud VALE - Üleminek 
lihtsama ehitusega organismitüübilt täiuslikumale on toimunud vahevormide kaudu.
17. 13. Ühegi liigi geenifond ei võimalda lõputult ümber kohastuda ÕIGE- sest 
keskkonnatingimused muutuvad pidevalt ja kiiresti
17. 14. Evolutsioonis on suurenenud biootiliste tegurite(elusa looduse) osakaal ÕIGE
17. 15. Kahepaiksed põlvnevad vihtuimsete kalade sarnastest eellastest ÕIGE
17.16. Linnud põlvnevad roomajatest ÕIGE
17.17. Populatsioonis elavate loomade geenid ja alleelid moodustavad populatsiooni 
          geeni struktuuri ÕIGE
17.18. Enamik fenotüübis avalduvaid mutatsioone on kasulikud VALE – enamik on 
kahjulikud.
17.19. Darwini arusaamade kohaselt põlvnevad olemasolevad liigid algselt loodud liikidest –
VALE. Darwini arusaamade kohaselt on olemasolevad liigid arenenud samast liigist. 17.20. Stabiliseeriva valiku tagajärjel  on  paljudel haigusttekitavatel pisikutel kujunenud  
            ravimi suhtes resistentsus ehk  vastupidavus VALE Lõhestava valiku puhul (kus 
keskkonna füüsikalised tingimused on varieeruvad) võib haigusttekitavatel pisikutel kujuneda 
ravimi suhtes resistentsus.
17.21.Terve organismirühma kindlasuunaline pöördumatu  muutumise  peamiseks teguriks on 
           olelusvõitlus  õige  17.22. Loodusliku valiku tagajärjel kujunevad ja jäävad püsima liigiomased tunnused ja 
            tekivad ka uued liigid ÕIGE
 17.23. Liigiomadused, mis soodustavad ristumist liigikaaslastega ja takistavad ristumist 
             võõra liigi isenditega, on kohas kohastumus. VALE – on ristumisbarjäär
 17.24. Eukarüootide teke prokarüootidest ja hulkraksuse teke ainuraksetest on näited  
            evolutsiooni divergentsusest. VALE- on progress
 17.25. Imetajate divergents väljendub hammaste  ja jäsemete mitmekesisuses, mis on 
            kujunenud kohastumisena erisuguste toitumis- ja liikumisviisidega samasugustes    
           tingimustesÕIGE
17.26.  Ühel niidul  kasvavad  kelluka, ristiku ja võilille  taimed  moodustavad  ühe 
           populatsiooni ÕIGE
17.27. Kõrvuti uute liikide tekkimisega, on paljud liigid välja surnud ja kuskil mujal 
            piirkonnas uuesti tekkinud VALE 18.TÄIDA LÜNGAD:  18.1. Kui eraldunud organismirühmal tekib lähteliigi suhtes ristumisbarjäär,suureneb 
arvukus ja kujuneb oma levila,tekib  populatsioon


18.2. Suuremate organismirühmade vaheliste põlvnemisseoste selgitamine võimaldab 
kujutada nende evolutsiooni  sugupuu 18.3. Hobuslaste evolutsioonis toimus kehamõõtmete  suurenemine, varvaste arvu  vähenemine ja hambapindade mutumine väiksemaks
18.4. Mikro- ja makroevolutsiooni tagajärjeks on kogu Maa elukoosluse 
ehk biosfääri kujunemine 
18.5. Sarnaste tunnustega isendite rühm, kel on oma geenifond ja areaal, on liik.
18.6. Hõlmikpuu, kilpkonnade tänapäevani säilumine on näide säilitavast valikust 
18.7. Kui liikide areaalid ehk levilad on üksteisest eraldatud veekogude, mäestike või 
suurte vahemaadega, on see takistus liikide ristumiseks so geograafiline eraldatus ehk 
isolatsioon.
18.8.   Evolutsioon muutis linnud ja imetajad sõltumatuks välistemperatuuri kõikumisest 
18.9. Uue liigi tekkeks ja püsimajäämiseks on vaja isolatsiooni, see võibolla geograafiline või
bioloogiline 
18.10. Eukarüootne ehitustüüp lahknes taimedeks, seenteks ja loomadeks.
18.11. Delfiin, haikala ja  kalasisalik, kes elavad vees ja on välimuselt sarnased, on näitena 
sarnastumise ehk konvergentsi kohta ( mis protsessi?)
18.12. Väikseimaks evolutsioonivõimeliseks organismirühmaks peetakse  populatsiooni 18.13.Terve organismirühma kindlasuunaline pöördumatu muutumise peamiseks teguriks 
on…………………….....teke
18.14. Liigisiseseid  evolutsioonilisi   muutusi, mis viivad   lõppkokkuvõttes  uute liikide  
tekkele, nimetatakse mikroevolutsiooniks 19. Vasta küsimustele 
19.1. Loodusliku valiku vormide iseloomustus.Täida tabel!
Tunnus Säilitav valik Suunav valik Lõhestav valik Millistes 
tingimustes? Püsivad 
keskkonnatingimuse
d Muutunud või uutes 
keskkonnatingimuste
s Levialas on erinevate
tingimustega 
piirkonnad Milliste organismid 
eelispaljundus Keskmiste 
tunnustega 
organismide 
eelispaljunemine Keskmisest teatud 
suunas erinevate 
organismide 
eelispaljunemine Kahe või enama 
keskmisest erinevate 
tunnustega 
isendirühma 
eelispaljunemine Milleni viib? Pikka aega 
muutumatutena 
püsivad organismid, 
nn “elavad fossiilid” 
nt hõlmikpuu Võivad fikseeruda
vastavas keskkonnas 
kasulikuks osutuvad 
retsessiivsed alleelid Võib viia uute liikide
(tütarliikide) tekkeni,
eriti kui seda toetab 
geograafiline 
isolatsioon 19.2. Nimeta liigitekke peamised tegurid! Liigi tekke peamisteks teguriteks -  on 
mutatsioonid, geenitriiv ja looduslik valik. 19.3. Too näiteid evolutsioonilise progressi kohta  a) taimedel – varre homoloogid
b) loomadel – imetajate loote arenemine vähendas hukkumisi
c) inimesel –  peaaju areng mis viis mõtlemis- ja kõnevõimega inimese arenguni. 19.4. Too näiteid divergentsi kohta 


a) õistaimedest – üheidulehelised, päriskaheidulehelised
b) b) imetajatest – hammaste mitmekesisus erinevat tüüpi toidu 19.5. Nimeta 3 abiootilist tegurit, mis võib piirata organismide elu, sigimist
kuivus, temperatuur, soolsus 19.6. Nimeta 4 biootilist tegurit, mis võib piirata organismide elu, sigimist- konkurents 
emaslooma ja/või toiduallika pärast, elupaiga pärast ja kisklus (toiduallika pärast) 19.17. Selgita  mimikri nähtust ja too selle kohta näide- 
mimikri on nähtus, kus üks liik sarnaneb teisega, eesmärgiga tagada endale kaitse või vähem 
vaenlasi, nn. pettekohastumus.
Nt. Kahjutud maod sarnanevad erksa värvusega mürkmaoga. 19.18. Põhjendage, miks on  kohastumused organismidele  vaid suhteliselt   kasulikud.Tooge 
selle kohta  2 näidet Kohastus võib olla kasulik vaid ühtedes tingimustes, teistes aga mitte.
Nt 1.  Kaelkirjaku pikk kael ja pikad jalad on kasulikud toitumisel savannipuude lehtedest, 
kuid joomise ajal panevad need looma abitusse asendisse
Nt 2. mesilaste mürgiastel kaitseb neid paljude vaenlaste eest, kuid jääb kinni püsisoojase 
looma naha sisse.Astla väljatõmbamine rebestab mesilase tagakeha sedavõrd, et ta tavaliselt 
hukkub 20.Võrrelge   inimest ja inimahve. Leidke   2  sarnasust  ja 4 erinevuste  paari
Erinevused
INIMENE INIMAHV  1.mõtlemisvõime- abstraktne ja konkreetne 1. peamiselt konkreetne   2. kõnevõime- artikuleeritud, mõisteline 
kõne sõnas ja kirjas, sotsiaalne mälu 2. liigutused, tähenduslikud hüüded, žestid 3. liikumisviis- kahel jalal 3. peamiselt neljal jalal, harva kahel 4. töövõime- tehnoloogiate kasutamine 4. looduslike esemete kasutamine Sarnasused:  1. Kromosoomistikus ja geenides 2. Valgud peaaegu samad, aminohapped erine 
vad vähem kui 1 % 21.  Kirjuta  mõiste seletusele sobiv  mõiste!  A.  Organismi harjumine keskkonnaga on  evolutiooniline areng  B. Esimene inimlane, kes rändas Aaafrikast välja oli nüüdisinimene ehk arukas  inimene
 C.   Liigiomane  geneetiliselt kinnistunud kasulik tunnus-  astelde olemasolu  mõningates taimedel 
 D. Loodusliku valiku vorm,  mis kujundab uude keskkonda  asunud   
       Populatsiooni on suunav valik.
  E. Ühe indiviidi   sobitumine oma elutingimustega  elu kestel,  see toimub  päriliku    
     reaktsiooninormi   piires kohanemine
  F. Hõlmikpuu, kilpkonnade tänapäevani säilumine on näide säilitavast valikust   
      (Loodusliku valiku  vormi näide) 


  G. Populatsioonile  või liigile kasulike  tunnuste    kooskõlastumine elukeskkonna 
      Tingimustega on suunav valik. 22. Tõmba õigele  variandile ring ümber!     22.1. Kohastumine/ kohanemine  on organismirühmade / organismi  pöördumatu 
sobitumine muutunud  keskkonnatingimustesse, näiteks lõpushingamise asendumine 
kopsuhingamisega kahepaiksete asumisel veest  maismaale
    22.2. Kohastumise/ kohanemise   tulemusena tekivad organismidel  kohanemused / 
kohastumused, näiteks ujunahkade  areng kahepaiksete jäsemetel
   22.3. Kohastumine/ kohanemine  on organismi fenotüübi  otstarbekas muutumine 
vastusena keskkonna tingimustele, näiteks hemoglobiini sünteesi intensiivistumine inimesele 
kõrgmäestiku tingimustes 
   22.4. Kohastumine/ kohanemine   seisneb  organismi mittepärilikes / pärilikes muutustes
tema geneetiliselt määratud reaktsiooninormi piires
   22.5. Kohastumise/ kohanemise   tulemuseks on  kohanemus / kohatumus, näiteks 
erütrotsüütide arvu suurenemine  inimesel nn. Alpi majakeses  
23. Kirjuta antud näite juurde õige makroevolutsiooni tüüp. NB! Kõik näited ei ole 
makroevolutsiooni kohta! 23.1. Prokarüootidest eukarüootide areng progress
23.2. Kiililiste, lutikaliste, kahetiivaliste, kirbuliste ( putukate ) areng divergents
23.3.Vihterpalu metsapõlengu tagajäjel   metsa limuste häving 
23.4. Risoididest juurte areng sõnajalgtaimedel progress
23.5.  Õistaimede seas roosõieliste, maavitsaliste, kõrreliste, liilialiste, korvõieliste areng 
mitmekesistumine ehk divergents
23.6. Roomajatel  kehasisese viljastumise areng täiustumine (progress)
23.7. Maismaataimede vartes juhtsoonte kujunemine kohastumine
23.8. Eoste asemel seemnete kujunemine paljunemisel   paljasseemnetaimedel -  progress 23.9. Elutingimuste muutudes  liikide-moa, dodo, tarvas  kadumine –  väljasuremine 23.10. Sinilillede õite värvuse mitmekesisus Läänemaa metsas on  divergents 24. Kirjuta mõiste seletusele vastav mõiste!  24.1. Erinevat päritoluga, kuid  sarnased elundid, täidavad sarnast  ülesannet- analoogilised 
elundid
Too üks näide- kärbse ja linnu tiivad 24.2.  Erineva päritoluga organismirühmade sarnastumine sarnastes keskkonna tingimustes- 
konvergents
Too üks näide- kala, vaala ja hülge kehakuju 24.3. Sarnase ehitusega, ühise päritoluga ja ühise funktsiooniga kehaosad-  homoloogiline  elund
Too üks näide- kassi, vaala, inimese, nahkhiire viievarbalised esijäsemed- sarnased luud 24.4.  Ehituse lihtsustumine elukeskkonnas kohastumise  tõttu-  evolutsiooniline regress


Too üks näide-  tüüpiliselt parasiitidel