Elu, organismid, paljunemine (0)

Elu omadused
1.biomolekulide esinemine Keerulise ehituse ained, mis väljaspool organismi ei moodustu

• Sahhariidid
  
• Lipiidid
  
• Valgud
  
• Nukleiinhapped
  
• Vitamiinid
  

2. rakuline ehitus
Rakk on kõige lihtsam ehituslik ja talituslik üksus, millel on kõik elu tunnused
Elusorganisme jaotatakse : Ainuraksed ja hulkraksed
2. aine ja energia vahetus
Toitainete saamine keskkonnast, nende sünteesimine ainevahetus , selleks vajaliku energia saamine ja eraldamine. Autotroofid – taimed, heterotroofid- loomad
Organismi lagundamiprotsessid(dissimilatsioon) ja sünteesiprotsessid(assimilatsioon) moodustuvad tema ainevahetuse
4. Paljunemisvõime
Suguline – viljastumine mittesuguline- pooldumine
5. Arenemis-ja kasvamisvõime
Otsene areng- järglased sarnanevad sündides vanemarega
Moondega areng – järglased omandavad moonde käigus uusi tunnuseid.
6. stabiilne sisekeskkond
Püsiv keemiline koostis, stabiilne happelisuse tase(pH)
Kõigusoojased püsisoojased
7. reageerimine ärritusele
Hulkraksed meeleorganid, millega võtavad vastu infot väliskeskkonnast ja reageerivad sellele; üherakulistel rakumembraanis spetsiaalsed valgumolekulid.
8. pärilikkus
Järglased sarnanevad oma vanematele. Vanematele sarnased geenid .
9.kindel eluiga, mis lõppeb surmaga
Erinevatel liikidel on erinev eluiga, mis lõppeb alati surmaga

Bioloogia uurimisobjektid on pärit loodusest. tõene

Molekulide esinemine on elu tunnus. Väär biomolekulide esimenmine on elu tunnus.

Organell on elu organiseerituse esmane tasand, millel on kõik elu omadused väär Rakk on elu organiseerituse esmane tasand, millel on kõik elu omadused.

Biosfäär on suurim ökosüsteem. Väär Biosfäär on kõrgeim eluslooduse organiseerituse tase.

Organismide siskeskkonna stabiilsus tuleneb nende rakulisest ehitusest. Väär. Organismide sisekeskkonna stabiilsus tuleneb nende elundite ja elundkondade koostööst.

Hüpotees on teaduslikult kontrollitud oletus. Tõene

Teadusliku meetodiga korduvalt kinnitust leidnud faktid on teaduslikud . tõene

Loodusseadus on paljude teaduslike faktide üldistus . Tõene

Iga isend :toitub

Püsisoojaste organimide hulka kuulub enamik: imetajatest

Rakkude ehitust ja talitust uurib: tsütoloogia

Bioloogia üheks uurimisobjektiks on biosfäär.
13.Teadusliku meetodi rakendamisel tuleb esmalt leida teaduslik probleem.
14.Organismide kasvamine kaasneb nende arenemisega.
15.Teaduliku meetodi rakendamine peab lõppema järelduste tegemisega.
16.Teaduslik teooria üldistab teaduslikke fakte.
17.Kõik organismid saab ehitustüübi alusel jagada ühe ja hulkrakseteks.
18.Iga organism sünnib, areneb ja sureb
19. Molekulaarbioloogia uurib elu molekulaarsel tasemel.
20Teadusliku hüpoteesi paikapidavust saab kontrollida eksperimendikordamise ja kõikide
teaduslike meetodi etappide kordamisega.
21. Katse planeerimisel jagatakse uurimisobjektid kahte rühma: eksperimentaal ja kontroll rühmaks. 
22.Loomade käitumist uurivat teadusharu nim  etoloogiaks .
23.Organismi elundkondade talituste kooskõlastamisel on suur osa neutraalsel ja humoraalsel
regulatsioonil .
24.Oletavat vastust püstitatud teaduslikule probleemile nimetatakse teaduslikuks hüpoteesiks.

Mis on bioloogia uurimisobjektid? Bioloogia uurimisobjektid on biomolekulid, rakud , organismid, populatsioonid, liigid, ökosüsteemid.

Missugune fakton teaduslik? Teaduslik faktid on sellised teadmised, mis on kinnitust leidnud korduvalt teadusliku uurimismeetodi abil.

Kuidas jõutakse teadusliku teooriani? Teadusliku teooriani jõutakse kui ühe teadusharu raames on tuvastatud teaduslikud faktid ja seaduspärasused.

Nimetage teadusliku meetodi peamised etapid? Probleemi püstitamine, taustinformatsiooni kogumine, hüpoteesi sõnastamine, hüpoteesi kontrollimine, tulemuste analüüs ja järelduste tegemine.

Mille poolest erineb teaduslik probleem hüpoteesist? Teaduslik probleem on küsimus, millele vastata ei osata aga hüpotees on arvatav vastus.

Milline tähtsus on teaduslikus uurimustöös kirjandusel? Teaduslikus uurimustöös tuleb koguda palju taustinfot, et oleks võimalikult hea ülevaade uuritava nähtuse või objekti kohta. See aitab paremini mõista ja sõnastada õigem hüpotees.

Kuidas planeeritakse teaduslikku eksperimenti? Tulem kindlaks määrata uuritavate objektide arv ja katsetingimused. Samuti tuleks kasutada eksperimentaal- ja kontrollgruppi.

Miks ei leia hüpotees alati kinnitust? Ei leia kinnitust, sest hüpotees oli arvatav vastus ja võib-olla on tehtud eksperimendis vigu.
Oranismi tasand
Sisekeskkonna stabiilsus ehk homöostaas sõltub erinevate elundite ja elundkondade koostöös ja regulatsioonist
Neutraalne regulatsioon -närvisüsteem
Humoraalne regulatsioon- hormoonid
Organismi ehitust uurib anatoomia
Organismi talitust uurib füsioloogia
Populatsiooni tasand
Ühel ja samal maa-alal elavad ühte liiki organimid moodustavad populatsiooni.
Loomade käitumist uurib etoloogia
Liigi tasand
Üks peamisi eluslooduse organiseerituse tasandeid
Liigi mööratlemine toimub paljude sarnaste tunnuste alustel.
Ökosüsteemi tasand
Ühel territooriumil olev elusloodusjaeluta keskkon, mis on aineringe kaudu seotud
Ökosüsteeme uurib ökoloogia
Biosfööri tasand
Kõige kõrgem eluslooduse organiseeritud tase. Kogu maad ümbritev eluslooduse tase.
Harilik mänd -liigi tasand
Fruktoos - molekul
Biosfäär-biosfööri tasand
Mänd-organism
Kivisrakud-rakk
Okas-organ
Nõmme metsa männid- populatsioon
Nõmme mets- elukooslus
Juhtkude –koed
Organismide koostis
Anorgaanilised ained orgaanilised ained

Vesi~ 80% 1. Valgud ~ 14%

Soolad , alused, h-d 2. Nukleinhape – DNA - RNA
~ 1,5-2% 3. Rasvad - 3%
4. süsivesiked – 1%
5. steroidid ,hormoonid,bioaktiivsedaine
1. Nimetage keemilisi ühendeid, mida loetakse biomolekulideks . Biomolekulid on keemilised ühendid, mis moodustuvad vaid organismis (lipiidid, sahhariidid, valgud, nukleiinhapped, aminohapped , nukleotiidid ).
2. Milles seisneb mõnede ainete bioaktiivne toime? Nad mõjuvad organismis väga väikestes kogustes ja mõju on suur.
3. Tooge näiteid mono -ja disahhariidide tähtsusest. Monosahhariididest tähtsaimad on riboos (RNA monomeer ) ja desoksüriboos (DNA monomeer), glükoos ja fruktoos on energia saamiseks ja disahhariididest sahharoos (koosneb glükoosist ja fruktoosist), maltoos (koosneb kahest glükoosi molekulist), laktoos (glükoosist ja galaktoosist) ning neid on vaja samuti energia saamiseks.
4. Selgitage tärklise ja tselluloosi funktsioonide erinevusi. Tärklis on taimedes energeetilisel otstarbel aga tselluloos on ehituslikul otstarbel.
5. Millised ained kuuluvad lipiidide hulka? Lipiidide julka kuuluvad rasvad, õlid , vahad, steroidid.
6. Tooge näiteid vedelatest ja tahketest lipiididest ning selgitage nende tähtsust. Vedelad rasvad on õlid, tahked on vahad, fosfolipiidid. Rasvad on energia allikaks ja kaitsevad keha jahtumise eest, aitavad rasvlahustuvatel vitamiinidel toimida.
7. Mis on hormoonide funktsioon? Hormoonide funktsioon on ainevahetuse reguleerimine, organismi talitlusi ja protsesse.
8. Miks ei ole tervislik süüa liigselt suhkru- ja rasvarikast toitu? Liigne suhkur ja rasv soodustavad tekitada kolesterooli, mis võib ladestuda veresoonte seintele . See aga põhjustab veresoonte lupjumist ehk ateroskleroosi.
1. Makroelemendid  kuuluvad üksnes orgaaniliste ainete koostisse.  VÄÄR
Makroelemendid kuuluvad kõigi orgaaniliste ainete koostisse.
2. Anorgaanilised ja orgaanilised ained esinevad kõigis organismides.  TÕENE
3. Ebasobivates elutingimustes kasutavad taimed energia saamiseks tselluloosi.  VÄÄR
Ebasobivates elutingimustes kasutavad taimed energia saamiseks  tärklist . 
4. Valkude   lagundamisel   vabaneb   kaks   korda   rohkem   energiat   kui   sama   koguse   lipiidide oksüdeerimisel.  VÄÄR
Valkude   lagundamisel   vabaneb   kaks   korda  vähem  energiat   kui   sama   koguse   lipiidide  oksüdeerimisel. 
9. Keemilistest ühenditest on rakkude koostises kõige enam  vett.
10. Taimede klorofülli koostisse kuuluv keemiline element on  Mg.
11.Sama koguse orgaanilise aine täielikul lagundamisel vabaneb energiat kõige enam   lipiididest.
12. Riboos on  monosahhariid.
13. Organismid kasutavad glükoosi peamiselt  energia saamiseks.
17. Organismis sünteesitud ogaanilisi aineid nimetatakse  biomolekulideks.
18. Glükoos kuulub  polüsahhariidide   tselluloosi  ja   kitiini   koostisse.
19.   Inimese   sisesekretsiooninäärmetes   moodustunud   regulatoorse   funktsiooniga   bioaktiivseid aineid nimetatakse  hormoonideks (adrenaliin, suguhormoonid).
20. Lipiidid täidavad organismis põhiliselt  energeetilist  ja  kaitse  funktsiooni.
Valgud
Valgud ehk proteiinid – biopolümeerid , mis koosnevad aminohappejääkidest.
Aminohapped koosnevad aminorühmas-NH2 ja karboksüülrühmast-COOH
Valkude koostises on 20 erinevat aminohapet. Valkude süntees toimub ribosoomides.
Valkude jaotus
Lihtvalgud koosnevad aminohappejääkidest nt munavalge.
Liitvalgud koosnevad valgulisest ja mittevalgulisest osastnt kromosoomid (nukleoproteiinid) ja hemoglobiin .
Valgusstuktuurid
Primaar - ,
Kõikidel valkudel on primaarstrukruut. Selle aminohapete järjestuse järgi on näidatud valkude omadused. Aminohapped on ühendatud peptiidsidemetega.
Sekundaar - ,

• Alfa – heeliks
  
• Beeta- stuktuur
  

Seotud vesiniksidemetega. iseloomulik - kõõluste, kõhrede, juuste, küünte, karvade valgud, soomuste, ämblikuniidi valgud.
Tertsiaar- ,
Seotud vesiniksidemetega.

• Gloobul – ensüümid , antikehad , vereplasma valgud
  
• Fivrill –verehüübimisvalgud, lihastöös osalevad valgud.
  

Kvaternaar-,
Mitme polüpeptiidi ühinemisel, mitu gloobulit on ühinenud nt hemoglobiin. Ühendatud vesniksidemetega
Denaturatsioon e. Valgustuktuuri muutus
Hävitatakse valgu kõrgemat järku struktuur.
Juuste lokkimine , muna vahustamine või praadimine. Palavik denaturiseerib inimese kehas haigustekitajaid valke.

• Mehaanilisel teel
  
• Kõrge temperatuuriga
  
• Keemilisel teel
  
• Kiirguse toimel
  

Renaturatsioon
Kõrgemat järku sturktuurid taastuvad
Nt juuste stuktruuri taastumine peale lokki, vahustatud munavalge vedelaks muutumine
Valgu ülesanded:

• Ensümaatiline funktsioon -Reguleerivad biokeemiliste reaktsioonide kiirust. Tärklise lagundamine.(ensüümid)
  
• Ehituslik funktsioon- ainult valgulise ehitusega on nahatekised : karvad , suled, küünised, sõrad ja kabjad.
  
• Transportfunktsioon- juhivad kindlaid molekule raku sisse ja välja transpordivad happnikkud. ( Transportvalgud )
  
• Retseptorfunktsioon- liigub amööb toiduosakese suunas ning kingloom eelmaldub vette asetatud keedusoola kristallist ärritus. retseptorid võtavad ärritust vastu.. ( retseptorvalgud )
  
• Regulatoorne funktsioon –suhkrusisaldust reguleeriv insuliin, mis moodustub inimese kõhunäärmes (valgulised hormoonid)
  
• Kaitsefunktsioon- antikehad kaitsevad organismi
  
• Liikumisfunktsioon –valgus on võimelised muutma oma struktuuri ja sellega kaasnev mõõtmete muutmine. Neist kõige tuntumad on lihasvalgud . (kontraktsioonvalgud)
  
• Energeetiline funktsioon – vabanev energia.
  

Valgu liigtarbimine kahjustab neerusid ja maksa, viib välja katsiumi