Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Bioloogia uurib elu (0)

1 Hindamata
Punktid
Elu - Luuletused, mis räägivad elus olemisest, kuid ka elust pärast surma ja enne sündi.
Elu tunnused:
  • Biomolekulid ( valgud , süsivesikud, lipiidid , nukleiinhapped, DNA, RNA)
  • Rakk
  • Hingamine
  • Ainevahetus
  • Paljunemine
  • Kasv ja areng
  • Reageerimine ärritusele
  • Sisekeskkonna stabiilsus
    Kõik elusolendid jagatakse rakuehituse järgi süsteemidesse.
    Elusorganismid jagatakse 5 riiki: Bakterid , Protistid, Taimed, Seened, Loomad.
    Elu organiseerituse tasemed:
  • Molekulaarne tasand
  • Rakuline tasand (Päristuumne ja eeltuumne rakk)
  • Kude ( Rakud moodustavad kudesid )
  • Elund e organ (Need moodustavad organeid, mis täidavad kindlat ülesannet)
  • Elundkond e organsüsteem
  • Organismi tasand (Sisekeskkonna stabiilsus e homöostaas sõltub erinevate elundite ja elundkondade koostööst ja regulatsioonist)
  • Populatsiooni tasand
  • Liigi tasand
  • Ökosüsteemi tasand
  • Biosfääri tasand
    Populatsioon – Ühel ja samal maa-alal elavad ühte liiki organismid.
    SEEN : Kuuseriisikas kuusikus, männiriisikas männikus
    LOOM: Jäälinnud Taevaskoja koopas , hundid Saaremaal
    TAIM: Kanarbik Nõmme metsas, sinililled Tabasalu pangal
    Ökosüsteem – Ühel territooriumil olev elusloodus ja eluta keskkond, mis on aineringe kaudu seotud.
    Rakkude koostises on orgaanilisi aineid 18% (suhkur) ja anorgaanilisi 82% (Vesi ja sool).
    Bioelemendid jagunevad:
  • Põhielemendid e makroelemendid C, H, O, P, N, S
  • Ioonsel kujul esinevad elemendid Na, K, Ca, Mg, Ce
  • Mikroelemendid Fe, Cu, Zn, I, F
    Anorgaanilised ained: Vesi, katioonid organismides.
    Vesi – Miks nii palju:
    • Hea lahusti, seega ainus võimalik reaktsioonidetoimumise keskkond.
    • Osaleb ise reaktsioonides.
    • Suure soojusmahtuvusega – hoiab organismide temperatuuri.
    Lisaks veega seotud:
  • Rakusisene rõhk
  • Mineraalainete allikas
  • Viljastumine
  • Vesi kui elukeskkond
  • Biosfääri kliimat kujundav tegur
    Katioonid organismis
    K – ja Na – ioonid : Närviimpulss sünapsis, rakurõhu regulaator
    Ca – ioonid: Luudele tugevus
    Mg – ioonid: Klorofülli koostises (seotud nukleiinhapetega DNA, RNA)
    Fe – ioonid: Hemoflobiini koostises
    Orgaanilised ained
    • Süsivesikud e sahhariidid
    • Koosneb C, H, O
    • Energiarikkad ained
    • Loomad kasutavad energiallikatena toidus olevaid glükoosi ja tärklist
    • Taimed valmistavad ise nt fotosünteesi käigus tekib glükoos
    I Monosahhariidid e lihtsuhkrud = Väga aktiivsed ja reaktsioonivõimelised
  • Glükoos e viinamarjasuhkur C6H12O6
    • Tähtis energiaallikas
    • Taimedes moodustub fotosünteesi käigus ja talletataksetärklisena

  • Fruktoos e puuviljasuhkur
    • Puuviljades ja mees
    II Oligosahhariidid
    • Koosneb 2-3 monosahhariidist

  • Maltoos e linnasesuhkur
    • Moodustub taimedes ja tärklise lõhustumisel loomades
    • Idanevaks seemneks
    • Kasutatakse õlle ja viski valmistamisel maltoosi sisaldavaid linnaseid ( odraseemneid)

  • Laktoos
    • Piimas esinev suhkur, imetajatel järglaste jaoks

  • Sahharoos
    • Taimemahlades, mis saadud suhkruroo või peedi mahlade aurustamise ja lisandi eemaldamise teel
    III Polüsahhariidid e liitsuhkrud
  • Tärklis
    • Taimedes energeetiline varuaine
    • Leidub mugulates, sibulates , viljades
    • Meie seedesüsteemis laguneb tärklis glükoosiks = Läheb verre

  • Tselluloos
    • Taimede ehitusmaterjal (nt taimede rakukestad)

  • Kitiin
    • Lülijalgsete toeses ja seente rakukestas

  • Glükogeen
    • Energiarikas varuaine loomadel
    • Talletub põhiliselt maksas ja lihastes
    Süsivesikute tähtsus
  • Energeetiline
    • Organismi esmane energiaallikas
    • 1g süsivesikuid 4kcal
    • Norm veresuhkur tühja kõhuga kuni 5,5 ???

  • Ehituslik
    • Kitiin, tselluloos

  • Energeetiline varuaine
    • Tärklis (taimedes)
    • Glükogeen (loomades)

  • Kaitse
    • Taimedes rakutsütoplasma suhkrustumine – kaitseb külmumise eest

  • Bioregulatoorne
    • Süsivesikud ja valgud kuuluvad hormoonide koostisse.

  • Biosünteetiline
    • Lähteaineteks teiste ühendite sünteesil (nukleiinhapped: RNA, DNA)
    Lipiidid
    Koosnevad alkoholist ja rasvhappejääkidest. Veest kergemad ja hüdrofoobid (vett hülgavad), ei lahustu vees, lahustuvad organismi lahustes.
    I Lihtlipiidid e neutraalrasvad

    II Liitlipiidid e fosfolipiidid
    • Kuuluvad rakumembraani koostisesse
    III Tsüklilised lipiidid – steroidid
    • Peamiselt hormoonid, mis moodustuvad sisenõrenäärmetes
    • Vees ei lahustu
    • Esinevad loomakudedes
    • Hormoonid, vitamiinid , kolesteriid
    Hormoonidid
    Testosteroon (ms), Neerupealiste hormoonid, Östrogeen (ns), Progesteroon (ns), D-vitamiini hormoon
    Lipiidide ülesanded
  • Energeetiline (1g – 9,3kcal)
  • Ehituslik
  • Varuaine (loomadel varurasv, mesilaskärjed – vahad, taimedel õlid viljades ja seemnetes)
  • Ainevahetuslik (Vee teke, omane kõrbeloomadele)
  • Kaitse ( Nahaalune lipiididekiht kaitseb mahajahtumisest + meh. Põrutustest, samuti siseorganite ümber olev kiht, veelindudel kaitseb märgumise eest)
  • Bioregulatoorne (hormoonid)
    Valgud e proteiinid – aminohapetest moodustuvad polümeerid
    I Järku struktuur e primaarstruktuur
    • Annab ülevaate, kui palju aminohappejääke ja millises järjekorras on polüpetüülahelasse liitunud.
    II Järku strukuur e sekundaarstruktuur
    Tekib polüpeptiidi keerdumisel kruvi kujuliseks heeliksiks, struktuuri hoiavad koos H – sidemed. Leidub: kõõlustes, karvades, soomustes, kõhredes, küüntes, ämblikuniidis.
    III Järku struktuur e tertsiaanstruktuur
    Moodustub molekuli edasisel kokkukeerdumisel.
    Gloobul ( antikehad , ensüümid), Fibrill (valgud, lihastöös), Hemoglobiin = mitu gloobulit.
    IV Järku struktuur e kvaternaarstruktuur
    Moodustub kuni omavahel ühinevad 2 või enam polüpeptiidi.
    Denaturatsioon – struktuur taastub (munavaht -> vedel)
    Valkude ülesanded
  • Ensümaatiline funktsioon
  • Ehituslik (nahatehised: karvad , suled, küünised jt)
  • Transport (nt hapnikku juhib hemoglobiin)
  • Retseptor
  • Regulatoorne (nt insuliin reguleerib vere suhkrusisaldust)
  • Kaitse (antikehad)
  • Liikumisfunktsioon
  • Energeetiline (vabanev energia -> protsessides vaja)
    Liitvalgud kosnevad valgulisest ja mittevalgulisest osast nt kromosoomid , hemoglobiin.
    Lihtvalgud koosnevad aminohappejääkidest nt munavalge.
    Teaduslik uurimismeetod : Probleemi püstitamine ->Taustinfo kogunemine -> Hüpoteesi sõnastamine -> Hüpoteesi kontrollimine -> Tulemuste analüüs -> Järelduste tegemine
    C, H, O palju => kuuluvad kõigi organismi ühendite koostisesse.
    Valke palju => rakus vaja täita palju ülesandeid
    Lipiide , sahhariide palju => kuuluvad mitmete rakustruktuuride koostisse, organismi põhilised energiaallikad.
    Ensüüm – Elussüsteemides reaktsioonide kiirendaja.
  • Bioloogia uurib elu #1 Bioloogia uurib elu #2 Bioloogia uurib elu #3 Bioloogia uurib elu #4
    Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
    Leheküljed ~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2014-02-03 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 7 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor JanetteMR Õppematerjali autor
    Elu tunnused, elusorganismide jagunemine, elu organiseerituse tasemed, populatsioon, bioelementide jagunemine, vesi, orgaanilised ja anorgaanilised ained, katioonid organismis, süsivesikute tähtsus, lipiidid ja nende ülesanded, hormoniidid, valgud ehk proteiinid, valkude ülesanded, ensüüm

    Sarnased õppematerjalid

    Organismide koostis
    14
    doc

    Organismide koostis

    ORGANISMIDE KOOSTIS Organismide koostisest on leitud 70-80 erinevat elementi. Enamusi väga väheses hulgas ja nende ülesannet ei teata. Elusorganismide talitlusteks hädavajalik miinimum on 27 keemilist elementi ehk bioelemendid. Jagatakse 3 rühma : · Makroelemendid - 98-99% organismi elementidest: C; H; O; N; P; S · Mesoelemendid ­ katioonid: Na; K; Mg; Ca ja anioonid: Cl · Mikroelemendid ­ Vaja väga väikestes kogustes: Fe, As, Br, Sn, Si, Se, Cr, Fl, Ni, V, Mo, I, Co, Mn, Zn, Cu · MAKROELEMENDID Hapnik O 70 kg kohta umbes 43 kg ­ toiduga ja hingamisel Peamiselt vee koostises, samuti biomolekulide koostises, kindlustab toitainete lõhustumise ja hingamise. Süsinik C 70 kg kohta umbes 16 kg ­ toiduga. Kuulub biomolekulide koostisesse, moodustab keemilisi sidemeid, CO2 on fotosünteesi lähteaine, hingamise ja käärimise lõpp-produkt. Vesinik H 70 kg kohta umbes 7 kg - joogiveega Biomolekulide koostises, vee kooseisus, v

    Bioloogia
    Bioloogia - Eluolemus ja organismide keemiline koostis
    2
    doc

    Bioloogia - Eluolemus ja organismide keemiline koostis

    Biomolekulide esinemine­ Keerulise ehitusega orgaanilised ained, mis väljaspool elusorganisme ei moodustu(valgud, sahhariidid) 2. Eluslooduse organiseerituse tasandid ja näited ­ 1) Molekulaarne tasand­ 2) Rakuline tasand (Kude- Elund- Elundkond) 3) Organismi tasand- 4) Populatsiooni tasand- 5) Liigi tasand- 6) Ökosüsteemi tasand- 7) Biosfääri tasand. Molekulaarne tasand- Erinevad biomolekulid nagu sahhariidid, valgud, nukleiinhapped. Seda tasandit uurib molekulaarbioloogia. Rakuline tasand- Erinevad rakud nagu loomarakk, taimerakk, bakterirakk. Rakkude ehitust ja talitlust uurib tsütoloogia . Organismi tasand-Teadusharu, mis uurib organismi ehitust on anatoomia. Teadusharu, mis uurib organismi talitlust on füsioloogia Populatsiooni tasand- ühel ja samal maa-alal elavad ühte liiki kuuluvad isendid moodustavad populatsiooni(latikad Peipsi järves). Teadusharu, mis uurib loomade käitumist on etoloogia .

    Bioloogia
    Konspekt - Organismide koostis
    4
    doc

    Konspekt - Organismide koostis

    Bioloogia kontrolltöö 6. november 2008 ORGANISMIDE KOOSTIS 1. LEVINUMAD KEEMILISED ELEMENDID, AINED ELUSORGANISMIDES Makroelemendid ­ Kõige enam on rakkudes hapnikku, süsinikku ja vesinikku. Mõnevõrra vähem on organismides lämmastikku, fosforit ja väävlit - O, C, H, N, P, S Mikroelemendid ­ Kokku on avastatud organismides 16 keemilist elementi, mis esinevad küll väikestes kogustes, kuid on organismide tööks hädatarvilikud: K, Cl, Ca, Na, Mg, Fe, Zn, Cu, I, F jt. Anorgaaniliste ainete põhiosa moodustab vesi ­ 70-95% Orgaanilistest ainetest leidub kõige enam rakkudes valke. Valkude kõrval on esindatud ka lipiidid ja sahhariidid ja nukleiinhapped. 2. VEE TÄHTSUS Vesi on hea lahusti ja enamik aineid on organismis lahustunud olekus. Vee molekulid osalevad paljudes organismis toimuvates keemilistes reaktsioonides. Veel on suur soojus

    Bioloogia
    Elu organiseerituse tasemed ja organismide koostis
    10
    docx

    Elu organiseerituse tasemed ja organismide koostis.

    Elu on mateeria osa, mis suudab end ise kasvatada ja paljundada. Tunnused: sisekeskkonna stabiilsus, rakuline ehitus, aine- ja energia vahetus ja paljunemine. Eluslooduse organiseerituse tasemed: …Tase Bioloogia haru Elualad Molekul Molekulaarbioloogia Toiduainetööstus, materjaliteadus. Rakuline tase Tsütoloogia ehk rakubioloogia Taimekasvataja, kunstlik viljastamine Kude Histoloogia Ilukirurg, karusnahatööstus,

    Bioloogia
    Bioloogia - Rasvhapped
    3
    rtf

    Bioloogia - Rasvhapped

    Lipiidid koosnevad alkoholist ja rasvhappejäägist. Lipiidid on veest kergemad ja hüdrofoobsed. I Lihtlipiidid ehk neutraalrasvad: Vedelad rasvad -taimsed õlid ,Tahked rasvad- loomsed rasvad ,Vahad- taimsed ja loomsed. Tahked rasvad ehk loomsed rasvad - Loomadel on peamiselt küllastatud rasvhapped - tahked rasvad (nt seapekk). Vedelad rasvad ehk õlid - Taimedel on peamiselt küllastumata rasvhapped ­enamasti vedelas olekus (õlid) .Õli seemnetes ­ raps, kanep Õli viljades ­ oliivid, pähklid. II Liitlipiidid ehk fosfolipiidid .Üks rasvhappejääk on asendunud fosfaatrühmaga. Kuuluvad rakumembraani koostisesse. Tsüklilised lipiidid - steroidid . Peamiselt hormoonid, mis moodustuvad sisesekretsiooninäärmetes.Vees ei lahustu. Esinevad loomakudedes. 1.Hormoonid 2.Vitamiinid 3. Kolesteriid Hormoonid testosteroon (meessuguhormoon), kasutatakse ka dopinguainena östrogeen (naissuguhormoon) progesteroon (naissuguhormoon) neerupealiste hormoonid D-vitamiin ­ hormoon, mida

    Bioloogia
    Kontrolltöö bioloogias
    4
    doc

    Kontrolltöö bioloogias

    Bioloogia on teadus mis uurib elu. Elu määramine on võimalik ainult mitme tunnuse koos esinemisele põhjal. Molekulide hulka kuuluvad biomolekulid(valgud,süsivesikud,rasvad,vitamiinid)nende olemasolu on üks elu tunnustest. ELU TUNNUSED: · Rakuline ehitus · keerukas organiseeritus Takson ­ Perekond , sugukond ,selts hõimkond · ainevahetus (metabolism) · energiavahetus(loomad taimedest) · stabiilne sisekeskkond · paljunemine · arenemine ja kasvamine TASANDID: Molekulaarne(valgud, rasvad jne ) Organelli

    Bioloogia
    Bioloogia 11klassi konspekt
    7
    rtf

    Bioloogia 11klassi konspekt

    Bioloogia uurib elu Bioloogia on teadus, mis uurib elu. Biomolekul on orgaanilise aine molekul, mille moodustumine on seotud organismide elutegevusega. Vitamiinid jne. Molekulaarbioloogia on bioloogia teadus, mis uurib elu molekulaarset taset. Elu tunnused 1. Kõik organismid on rakulise ehitusega. 2. Organismid on keerukama organiseeritusega, kui eluta objektid. Molekul ­ rakk ­ kude ­ organ ­ elundkond ­ organism ­ populatsioon ­ liik ­ erinevad liigid ­ ökosüsteemid ­ biosfäär. 1. Kõikidele organismidele on omane aine- ja energiavahetus. 2. Organismidele on omane stabiilne sisekeskkond. Loomorganismid jaotatakse püsisoojasteks ja kõigusoojasteks. 3

    Bioloogia
    Kordamisküsimused-Organismide keemiline koostis
    6
    doc

    Kordamisküsimused: Organismide keemiline koostis

    Kordamisküsimused: Organismide keemiline koostis 1. Milliseid anorgaanilisi aineid leidub organismides? · Makro: C, H, O, N, P, S · Meso: Na, K, Mg, Ca, Cl · Mikro: Fe, As, Br, Sn, Si... 2. Milliseid orgaanilisis aineid leidub organismides? Süsivesikud, lipiidid, valgud, nukleiinhapped. 3. Milliseid elemente nimetatakse makroelementideks, milliseid mikroelementideks (näited)? · Makro: 9899% · Meso: grammides · Mikro: väga vähe 4. Selgita erinevate keemiliste elementide (C; H; O; N; P; S; Na; K; Ca; Mg; Fe; I) ülesandeid organismis. · C: biomolekulid, moodustab keemilisi sidemeid · H: bimomolekulid, vee koostises, vesiniksidemed · O: hingamine, töö, toitainete lõhustamine. · N: aminohapped ja nukleiinhapped · P: Rakumembraani ehitus, nukleiinhapped, energiaühendite koostises · S: antikehade moodustamine · Na: reguleerib vee hulka, n?

    Bioloogia




    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun