Kui saak ei ei oodanud teda minevikule?

Vastus leiad õppematerjalist: Anton Hansen Tammsaare „Juudit“

Mille ta sai on munk?

Vastus leiad õppematerjalist: Anton Hansen Tammsaare „Juudit“

Anton Hansen Tammsaare „Juudit“ (0)

Keskkool - Kirjandus - Kirjandus

5 VÄGA HEA

Esitatud küsimused

Milles avaldub Juuditi vastuolulisus?
Milline roll on teoses rahval rahvamassil?
Kuidas suhtub rahvas Juuditisse?
Milline roll on teoses armastusel?
Mida on meil tänapäeval sellest loost õppida?
Kui rahvuse hävimisele?
Kui saak ei ei oodanud teda minevikule?
Mille ta sai on munk?
Kuidas seletaksid lahti romaani pealkirja?
Mida väärtustab teos?
Kes on Ullo Paerand?
Miks nimetatakse Krossi sageli poliitiliseks kirjanikuks?
Kelle leidsid teosest Kes nad on tähtsus ajaloos ning kuidas on nad seotud peategelase looga?
Kuidas mõista allegooriat?
Mida õppisid teosest?
Kes kõneleb� peatükis ja kellega kõneleb�?
Milline mõju on kordustel?
Kuidas aitab Mary OHare Vonnegutil romaani kirjutada?
Kuidas aitab Mary arusaam sõjast lk 19-20 lugejal romaani mõista?
Miks on kirjanik neid oma romaanis kasutanud?
Millise mulje jätab Billy inimesena ?
Mis on sellisele ajatunnetusele iseloomulik?
Milline on Weary sõjatee?
Kuidas Billy ja Weary tegelikult vangi võetakse?
Kuidas tõlgendada palvet lk 53 55?
Kuidas Billy sellest juhindub?
Miks värviti sõjavange vedavate rongide vedur ja viimane vagun oranži- mustatriibuliseks?
Miks toimub Billy tütre pulm samuti oranži-mustatriibulises telgis?
Kui seda vaadatakse tagurpidi?
Millised on tralfamadorlaste raamatud?
Mis mulje jääb Inglise ohvitseridest?
Milline mõju on sõjal inimloomusele?
Miks satub Billy haiglasse lk 81 86?
Kuidas on sõjateemalistes teostes mida oled lugenud näinud kujutatud sõdurite elu pärast sõda?
Milline on Billy palatinaabri Eliot Rosewateri maailmavaade?
Milliseid kilde elu mõttest Eliot vahendab ?
Kuidas neid tõlgendada?
Kuidas muudab teos Evangeelium kosmosest� piibli Jeesuse-lugu?
Miks on usuteema sinu arvates Vonnegutile oluline?
Millise mulje inimelust jätab see kuidas tralfamadorlaste giid inimese ajataju kirjeldab lk 92 97-98?
Kuidas jutustaja kirjeldab Dresdenit erinevate tegelaste kaudu Milline mulje tekib kirjelduste põhjal sellest linnast?
Milline seos võiks olla Billy äial kes armastab ropuvõitu lorilaulu poola tüdrukust ja poola sõduri mahalaskmise episoodil?
Milline tähendus võiks olla Billy ja Werneri sarnasusel ja sugulussidemetel?
Mida see märkus endast kujutab?
Milles Vonnegut ise imekombel ellu jäi?
Milliseid väärtusi võiks Trout sümboliseerida?
Millisesse žanri kuulub a Tralfamadore elu kirjeldus b Dresdeni kirjeldus pärast pommirünnakut?
Kuidas vältida sõda?
Kuidas haakuvad tsitaadid romaani alguses romaani endaga?
Miks on vonnegut neid lõike oma teoses kasutanud?
Mille nimel me sõdime?
Kuidas kirjeldatakse Billy poega Robertit?
Kui ta tahab Rumfoordile selgeks teha et ta Dresdeni pommirünnaku üle elas?
Keda või mida esindab Rumfoord?
Keda või mida esindab Billy?
Millise romaani peatükiga sarnaneb viimane peatükk kõige enam?
Kuidas haakub teade Robert Kennedy ja Martin Luther Kingi mõrvamisest romaani tegevustiku või temaatikaga?
Kuidas tõlgendada teose lõppu Tsii-tsi- viit ?

Anton Hansen Tammsaare „ Juudit “

Sõnasta korrektselt sisutiheda väitlausena näidendi põhiprobleem.
Juudit kasutas ära teiste lihtsameelsust ja austust tema vastu, et saada omale au ja kuulsus.
2. Milles avaldub Juuditi vastuolulisus?
Juudit oli jumala asemik maa peal ning ta oli suur eeskuju oma rahvale. Juudit alati ütles, et iga tema tegevus on Iisraeli ja Jehoova nimel. Tegelikult see nii ei olnud. Ta kasutas ära oma positsiooni ja ilu, et täita oma unistus ( saada kuningannaks). Näiteks: Juudit ütles, et ta sai Jehoovalt unenäos teate, et ta peab minema Olovernese juurde, kuid tegelikult oli see ainult ettekääne. Juudit tahtis Olovernest endasse armuma panna ning siis asuda koos temaga Iisraeli valitsema . Kui Juudit, aga teada sai, et Olovernes ei ihkagi kuningaks saada, siis ta tappis Olovernese suurest vihast /pettumusest. See näitab, et Juudit oli tegelikult vägagi auahne ja kuulsust ihkav naine.
3. Milline roll on teoses rahval (rahvamassil)?
Rahvas andis tegevusele hinnanguid. Näiteks lõpus kui Juudit tunnistas üles, et ta läks Olovernese juurde selleks, et saada kuningannaks mitte rahva pärast, siis rahvas nõudis Juuditi surma kuigi Petuulia peavanem oleks tahtnud talle andestada selle. Samas ka kui algus tuli Juudit söögi ja joogiga , siis rahvas karjus „ Elagu Juudit!“. Ehk siis rahvas andis hinnangu peategelaste tegevusele, kas see oli siis hea või halb.
4. Kuidas suhtub rahvas Juuditisse? Selgita
Rahvas suhtus Juuditisse väga suure austusega. Alguses kui rahval ei olnud süüa ja juua, siis mindi Juuditi juurde, kuna ta oli alati olnud lahke ja abistav. Juudit oli rahva jaoks justkui pooljumal, kuna ta sai Jehoovalt nägemusi ning rääkis sellest rahvale edasi. Hiljem kui Juudit tappis Olovernese ja seletas neile, et ta tegi seda kõike vaid troonile saamiseks mitte rahva ja Jehoova pärast, siis rahvas sai aru, et Juudit oli neid ära kasutanud ja mõistsid ta hukka.
5. Milline roll on teoses armastusel ?
Armastuse roll on selles teoses väga suur, kuna enamus tegevustest on tingitud armastusest. Näiteks: Nimetu tappis end, kuna ta ei suutnud tappa Olovernest ja seetõttu ei teeninud ta Juuditi armastust. Osias tegi aga ka enesetapu, kuna ta ei tahtnud näha, kuidas Juuditit hukatakse, sest ta oli temasse meeletult armunud. Juudit ise väitis veel, et ta tappis Olovernese armastuse tõttu. Kõik see näitab kui võimas jõud on armastusel, kuna kõik need tegelased tegid midagi sellist, milleks nad võib olla muidu ei oleks üldsegi suutelised.
6. Juuditile vastandub Olovernes. Arutle kuidas.
Olovernes oli saanud kuulsaks tänu oma heale iseloomule, näiteks ta oli vägagi heatahtlik ja sõbralik nii vaenlase kui ka sõbraga . Lisaks veel muidugi tema edukad sõjaretked. Kuid Olovernes tegelikult ei tahtnudki kõike seda kuulsust saada, ta tahtis isegi rohkem olla tavainimene. See eest Juudit oli teistsugune. Tema ihkas kuulsust üle kõige, kuna talle meeldis olla rahva jaoks eeskuju. Ta tahtis olla Iisraeli kuninganna ja sünnitada kunginapoegi ja-tütreid. Lõpuks oligi see põhjuseks miks Juudit Olovernese tappis, kuna Juudit ihkas kuulsust, aga Olovernes ei ihanud.
7. Arutle, kas Juudit võitis või kaotas.
Juudit kohe kindlasti kaotas, sest ta tappis mehe, keda ta armastas , Olovernese. Lisaks veel tema käitumise tagajärjena surid Osias ja Nimetu. Juudit kaotas ka rahva austuse ja lugupidamise ning rahvas rüüsatas ta kodu ja nõudis tema surma. Juudit kaotas kõik, mis tal enne oli ehk siis ahnus ajab upakile.
8. Analüüsi Juuditi suhteid meestega:
Osias- oli meeletult armunud Juuditisse, kuid Juuditi jaoks oli Osias lihtsalt hea sõber ja Petuulia vanem. Juuditil ei olnud tundeid Osiase vastu.
Siimeon - oli Juuditile justkui isa ( vist oligi päris isa, täpselt ei saanud aru). Ta oli Juuditit väiksest peale kasvatanud ning seetõttu oli Juuditile Siimeoni arvamus alati tähtis. Juudit kuulas Siimeoni sõna kõige rohkem.
Nimetu- oli üks ilus tundmatu mees, keda Juudit Olovernese juures kohtas . Juuditile meeldisid väga nimetu juuksed ning Juudit oleks armunud Nimetusse kui ta oleks tapnud Olovernese.
9. Juudit ja Olovernes on monumentaalsed karakterid. Arutle, milles see väljendub.
Juudit ja Olovernes olid rahva jaoks suured eeskujud, kellest räägiti alati head. Inimesed tulid alati oma muredega nende juurde, sest arvati, et Juudit ja Olovernes suudavad nende probleeme lahendada või siis head nõu anda. Peamine on aga see, et nad olid kõigi vastu sõbralikud ja lahked ning seetõttu rahvas austas neid väga, kuna tavaliselt on suured ja kuulsad juhid ahned ja ebasõbralikud.
10. Selgita, kuidas väljendub teoses Tammsaare läbinägev hoiatus patriootiliste ja religioossete ideede kuritarvitamise eest.
Juudit kasutas kogu aeg ettekäändena Jehoovat, et oma tahtmist saada. Näiteks: selleks, et Olovernese juurde saada, ütles Juudit, et ta sai Jehoovalt unenäos teate. Lisaks veel see kui rahvas hakkas linnas märatsema, siis valetati inimestele, et Jehoova olevat Juuditile teada andnud, et paari päeva pärast saab jälle süüa ja juua. Minu arust on see väga hea näide, kuidas patriootiliste ja religioossete ideedega saab inimeste üle kontrolli võtta.
11. Mida on meil tänapäeval sellest loost õppida?
Ma arvan, et sellest loost on kõige rohkem õppida seda, et kõik hea tuleb inimeseni loomulikul viisil ehk kui see inimene on selle väljateeninud, mitte valetamise ja muu pahatahtlikul viisil. Näiteks: Olovernes ei ihanud kuulsust, kuid ta oli saanud kuulsaks läbi oma tegude , mis oli tema jaoks loomulik.
M. Traat „ Karukell , kurvameelsuse rohi “

See on ülitõsine ja -aus romaan vastutusest elu ja iseenda ees. Selgita miks.
See romaan oli üpriski traagiline ja kurb ning üsna sügavamõtteline. Eriti huvitavad olid näiteks Pille küsimused emale ja Rale, näiteks: „Mis on lõpmatus ?“; „Ema, kas sa oled õnnelik?“ ja „Miks on loodus nii teinud, et inimene sureb ära?“ Need on sellised küsimused, millele otsib igaüks terve elu vastust. Kõige rohkem oli muidugi kirjeldatud Ra tundeid, sest ta pidi võitlema iseendaga . Tema poja surm oli talle niivõrd kohutavalt mõjunud, et tal oli raske nendest mälestust lahti öelda ja edasi elada. Ta oli kaotanud oma usu elusse ning tal oli raske leppida poja surmaga ja selle teadmisega edasi elamisele.

Iseloomusta peategelasi – põllumeest ja kirjanikku, kuidas on nendega seotud M. Traadi kirjanikukreedo: elule annab mõtte inimlikkus, kõige vastu, mis ahistab inimväärset eksistentsi, tuleb leppimatult võidelda.
Põllumees, Johannes, oli töökas ja endasse tõmbunud mees. Ta veetis kodus suhteliselt vähe aega, kuna tööd tal oli kogu aeg palju. Johannes ei olnud ka väga jutukas . Näiteks: Siis kui Ra ütles Johannese naisele, et ta ei ole väga jutukas, siis see naine ütles, et see on okei , kuna ta mees ei ole just ka kõige suurema jutuga (vahel ei räägi päevigi). Raamatus oli märgitud, et Johannes oli alati tööl või siis kui ta oli kodus, siis ta oli minemas tööle.
Kirjanik, Ra, oli vähese jutuga, mõtlik , kurb ja üksildane mees. Ta pidas ennast poja surmas süüdi ning tal oli raskusi selle teadmisega elada. Seetõttu lahutas ta oma naisest ning elas Johannese pere juures, et alustada uut elu- see ei olnud muidugi kerge tema jaoks. Oma päevad veetiski ta peamiselt, kas raamatut kirjutades või siis oma elu üle järgi mõeldes.

Tuleta meelde 13. sajandi tegevusliin teoses. Kas aitasid liivlased ise millegagi kaasa enese kui rahvuse hävimisele? Kuidas hinnata selles seoses Akke merele viimist ?
Minu arvates liivlased ei aidanud kaasa oma rahvuse hävimisele, kuna peamiselt oli süüdi ikka sakslased , kes tulid Liivimaale oma kultuuri ja usku peale suruma . Saksaordu jaoks olid liivlased paganad, kuna nad ei uskunud Kristusesse ning seetõttu oli liivlastel valida, kas võtta vastu ristiusk ja kultuur või siis surra liivlasena (paganana). Kõige parem näide ongi Akke, kes oli liivlane, kuid võttis vastu ristiusu ja kombed ning seetõttu ei pidanud hiljem liivlased teda omaks.

Võrdle Johannest, Akket ja Ra´d ( tegevusvaldkonnad ; mured, rõõmud; olulisemad iseloomujooned; eesmärgid) esita tabeli kujul.
Johannes
Akke
Ra
Tegevusvaldkond
peaagronoom
munk
kirjanik
Mured
Mured on tal peamiselt seotud tööga. Tema vastutas peamiselt oma piirkonna põllunduse eest. Kui saak ei olnud suur/hea, siis Johannes sai selle eest noomida. Südame infarkt , mille ta sai tõenäoliselt oma pingelise ja närvilise elu tõttu.
Peamiseks mureks oli see, kas oli õige ikka liiviusk vahetada välja ristiusu vastu. Enam ei oodanud teda keegi koju, nüüd ta oli just kui üksik, ilma koduta . Kas ta on siis liivlane või ta on munk?
Poja surm, milles Ra pidas end süüdlaseks. Kuidas elada edasi nii, et ei mõtleks tagasi oma minevikule?
Rõõmud
Kui tööl oli kõik korras ja perel ei olnud ka probleeme.
Liivi kombed ja toit, mis tõid meelde vanad head mälestused.
Ümbritsev loodus: päike, linnulaul, metsas jalutuskäigud jne. Johannese pere, kelle juures ta elas ning kes olid Ra omaks võtnud .
Olulisemad iseloomujooned
Töökas, vähese jutuga, tõsine ja aus.
Haritud, usub Jumalasse ja otsib veel iseennast .
Analüüsiv, vähese jutuga, nukker ja kui midagi halba juhtus, siis pidas ennast süüdlaseks.
Eesmärgid
Eesmärgiks on paraneda infarktist ja minna tagasi tööle.
Eesmärgiks on saada selgus iseendas . Lisaks on tal soov ikka jääda liivlaseks, kuid samas ta tahaks viia ka oma usu liivlasteni.
Eesmärgiks on leida oma elus rahu, õppida elama teadmisega, et antud olukorda ei saa enam parandada.

Analüüsi Johannese, Akke ja Ra sarnasust. Nimeta sarnasused, lisa selgitused.
Nende sarnasuseks oli see, et kõigil kolmel oli üks suur mure, mis neil ei lasknud rahulikult elada. Johannese mureks oli töö, Akke mureks usk ja Ra mureks poja surm. Kõik nad otsisid lahendust oma murele. Teiseks sarnasuseks oli neil see, et nad olid enesesse tõmbunud, üksildased. Nad ei olnud väga jutukad vaid nad olid rohkem sellised üksikud hundid , kes üritavad ise toime tulla oma murede ja probleemidega.

Selgita romaani ülesehitust
Romaani ülesehitus oli tehtud nii, et tegevus toimus paralleelselt kahel ajal. Peamine tegevus leidis aset tänapäeval (ehk NSV Liidu aegses Eestis) ning ülejäänud tegevus toimus 13. Sajandil kui Eestisse tulid Saksa ordu rüütlid . Selles romaanis mängis suurt rolli Ra, kuna tema mõttemaailma ja tundeid oli kõige rohkem edasi antud. Kuna Ra oli kirjanik, siis tema lõigi tegelase Akke ning tol aegse tegevustiku, tuginedes ajaloolistele allikatele.

Kas leidsid teosest sümboleid? Milliseid?
Ma leidsin raamatust paar sümboli. Näiteks: must lind- tähendas, et midagi halba juhtub varsti. Pööning (kus Ra elas)- see näitas Ra üksikut ja kurba iseloomu, kuna tavaliselt on pööningud sellised mahajäätud ja tolmused kohad.
Kindlasti oli seal raamatus veel sümboleid, aga ma ei osanud neid ära tabada. Näiteks see kui raamatu lõpus nägi Ra toonekurgi lendamas, siis seal oli mingi kindel mõte taga, aga ma ei saanud sellest aru. 

Kuidas seletaksid lahti romaani pealkirja?
Kuna see romaan oli üpriski kurvameelne, siis see karukell sümboliseeribki seda, kuidas peategelane Ra üritab edasi elada normaalset elu, mis sest, et tema ümber kogu aeg traagilisi asju juhtub, näiteks: tema poja surm; Johannese südameinfarkt; Pille saab marjadest mürgituse; Helge pani Maire põlema. Elus juhtub ikka õnnetusi ja halbu asju, kuid tuleb osata nendega edasi elada.

Mida väärtustab teos?
Mulle jäi mulje, et see teos väärtustab kõige rohkem oma rahvuse vabadust. See, et me saame olla, kes me oleme ning ise otsustada oma tegude eest. Näiteks: Akke oli Liivimaal sündinud, aga peale seda kui ta oli mungaks hakanud ja uue usu omale võtnud, siis liivlased ei võtnud teda enam omaks. Teda peeti justkui reeturiks.
Iga rahvus on isemoodi ning igaühel on omad kombed, seetõttu tuleb neid väärtustada ja austada. Kõige halvem ongi kui üks rahvus hakkab oma kultuuri ja kombeid teisele peale suruma.
Jaan Kross . "Paigallend"

Kirjuta 7 lausega üldistus teose olemusest ja põhisündmustest.
Teos algab Ullo lapsepõlvest, kus ta elas koos ema ja isaga vägagi jõukalt. Hiljem kui Ullo isa ärid läksid pankrotti ja ta põgenes koos teise naisega välismaale, siis hakkas ka Ullo ja ta ema elu allamäge minema. Õnneks Ullo oli andekas poiss ning ta suutis juba noorest peast raha teenida ja samal ajal koolis käia. Peale koolilõpetamist läks Ullo Tartu Ülikooli, kuid selle ta jättis pooleli , kuna ta ei näinud sellel mõtet. Ta asus tööle Spordileksikoni, kuna tal oli suurepärane mälu ning lisaks rajas ta koos emaga äri nimega „Aura“ pesumaja . Ullo aga ei rahuldunud nende kahe töökohaga ning ta otsis midagi väljakutsuvamat, seetõttu asus ta tööle Eesti Vabariigi valitsusse, mis andis talle võimaluse olla tunnistajaks mitmele ajaloolisele olukorrale. Pärast NSV Liidu okupatsiooni pidi Ullo tegema oma karjääris suure tagasi hüppe, sest ülejäänud aastad oma elus töötas ta lihttöölisena.

Sõnasta romaani peamõte ( tõmba joon alla) ja kirjuta sellest lähtuvalt 60-100sõnaline selgitus.
Romaani peamõte oli Ullo eluloo edasiandmine ja tema seos Eesti Vabariigi kujundamisel. Nagu autor raamatu alguses ütles, et Ullo oli oma historiograafia poolest vägagi huvitav inimene ning seetõttu vajab ta rohkem käsitlust. Minu jaoks oli juba huvitav lugeda seda kui andekas Ullo oli. Noorena ta oskas juba suurepäraselt rääkida saksa ja prantsuse keelt, tal oli väga hea mälu ning vabal ajal meeldis talle luuletusi lugeda. Kuid kõige suuremat rolli mängis hoopis see, et Ullol oli võimalus olla mitme ajaloolise hetke tunnistajaks (Teise maailmasõja aegses Eestis). Näiteks: kui Laidoner allkirjastas venelastega lepingu; kui sakslased põgenesid Eestist ning ajutine valitsus üritas taastada Eesti Vabariiki.

Iseloomusta romaani ülesehitust.
Romaan on ülesehitatud kronoloogilises järjekorras ehk siis autor alustas Ullo lapsepõlvest ning lõppes siis sellega kuidas Ullo suri. Vahepeal oli küll nii öelda kõrvalehüppeid, kus siis autor kaldus teemaga juba liiga kaugele ajas, kuid siis tuli tagasi ikka aega, millest ta kirjeldas.

Kes on Ullo Paerand? Iseloomusta teda erinevatel eluetappidel.
Ullo Paeranna elu oli nagu ameerika mäed, kord läks tal elus hästi, kord jällegi halvasti. Üldiselt võib aga öelda, et Ullo oli tark ja andekas inimene, kes ei tikkunud kunagi esiplaanile, kuid teda võib ikkagi silmapaistvaks isikuks nimetada.
Nooruses 5-7 aastasena oli Ullol väga hea elu. Ta ema ja isa elasid koos, neil oli raha, nad reisisid- kõik olid õnnelikud. Teismelisena oli Ullo elu aga vägagi raske, kuna isa põgenes teise naisega välismaale ning ema ei teeninud piisavalt, et nad sama head elu saaks elada. See eest oli Ullo aga väga tark ning tänu sellele sai ta õppida Wikmani gümnaasiumis. Seal ta tegi näiteks raha eest poistele kodutöid ära ning sellega teenis ta päris hästi. Kui Ullo sai täiskasvanuks hakkas ta elu minema ülesmäge. Alustas Spordileksikonist, siis rajas koos emaga äri ning lõpuks jõudis Eesti Vabariigi valitsusse nõunikuks. Ullo oli oma eluga jälle rahul, sest talle meeldis ta töö ning ta puutus kokku igasuguste huvitavate inimestega. Hiljem kui sakslased ja venelased võimule tulid, siis Ullo elu hakkas jälle allamäge minema. Vahepeal istus vanglas , siis 30 aastat pidi töötama tehases ja valmistama kohvreid ning lõpuks töötas ühes tehases juhatajana. Oma viimased aastad veetis ta Seewaldi hullumajas ning suri südameatakki.

Arutle, kas Paeranda võib pidada erandinimeseks?
Ullot võib kindlasti lugeda erandinimeseks, kuna tal oli võimalus olla nii paljute ajalooliste hetkede tunnistajaks. Näiteks: kui Ullo tõlkis Eesti Vabariigi valitsuse kõne inglise keelde ning siis luges selle raadios ette, lootes, et lääneriigid tulevad appi. Selliseid fakte ei saa lugeda kooliõpikutest, vaid saabki teada nendelt isikutelt, kes selles olukorras olid. Seetõttu oli ka huvitav lugeda seda raamatut, kuna see aitas mul mõista paremini tol aegset Eestit (1930-1940).

Miks nimetatakse Krossi sageli poliitiliseks kirjanikuks ? Milline on J.Krossi suhe ajalooga.
Jaan Krossi nimetatakse sageli poliitiliseks kirjanikuks sellepärast, et oma romaane ta üritab alati siduda selle aja ühiskonna ja poliitikaga, millest ta kirjutab. Oma romaanides ta annab ka hinnanguid teatud ajaloolistele sündmustele. Näiteks: Roosevelt ei julgenud Stalinile vastu hakata ning andis Baltimaad Stalinile. Tõenäoliselt meeldis Krossile tol aja ühiskonnast ja poliitikast seetõttu kirjutada, et ta ise elas sel ajal ning ta tundis, et läbi oma raamatute saab ta ka kaasa rääkida.

Leia paralleelid Ullo elu ja Eesti ühiskonna ajajärkudega.
Kui Ullo oli 5-7 aastane, siis Eesti Vabariik oli alles suhteliselt noor, kuid majandus nii Eestis kui ka maailmas aina elavnes . Seetõttu oli ka Ullo elu suhteliselt hea. 1930. aastate alguses kui oli üle maailmne majanduskriis , siis see puudutas ka Ullo pere. Tema isa ärid läksid pankrotti ning isa põgenes koos uue naisega välismaale. Ullo pere oli lagunenud, samamoodi nagu tol aegne majandus. 1930. lõpu poole sai Ullo tööle Eesti Vabariigi valitsusse, kus Ullo tegi kiiresti karjääri, kuid seda ainult seetõttu, et Eesti Vabariik oli juba lagunemas. 1940. Aastast kuni elu lõpuni oli Ullo elu suhteliselt rutiine ja igav. Ta töötas lihttöölisena kohvri vabrikus ja hiljem laos juhatajana. See kõik oli seotud NSV Liidu ühiskonnaga, kus inimesed pididki olema töölisrahvas ja võrdsed.

Nimeta seitse ajaloolist isikut, kelle leidsid teosest. Kes nad on (tähtsus ajaloos) ning kuidas on nad seotud peategelase looga ?
Paul Keres - kõige kuulsam eesti maletaja. Ullo käis Kerese vastu mängimas male simultaani. Raimund Kull - oli tol aja kõige kuulsam eesti dirigent. Ullo ja Lia käisid Estonia teatris, siis nad kohtusid Kulliga ning ajasid juttu , kuna Kull oli Ullo peretuttav. Kaarel Eenpalu- oli tol ajal Eesti riigivanem . Ullo töötas tema alluvuses. Johann Laidoner- üks kuulsamaid eesti sõjaväe juhte. Ullo käis koos temaga NSV Liidu lepingule allakirjutamas. Friedebert Tuglas - üks kuulsamaid eesti kirjanike ja kirjandustealastest. Ullo toimetas talle Arthur Valdese kirja. Lydia Koidula- üks kuulsamaid eesti kirjanike. Ullo vanaema oli osalenud I laulupeol ning kohtunud Lydia Koidulaga. Jüri Uluots- Eesti peaminister 1939-1940. Ullo töötas tema alluvuses.

Selgita pealkirja, kuidas mõista allegooriat? Kas kirjanik on teoses veel kasutanud allegooriat? Selgita.
Ma saan sellest pealkirjast nii aru, et Eesti ajal oli Ullo elu huvitav ja mitmekülgne. Ta töökarjäär oli kogu aeg tõusu suunas- alustas Spordileksikonist, siis jõudis pesumaja ärini ning lõpetas Eesti Vabariigi valitsuses. Kuid kui 1940. Aastal NSV Liit okupeeris Eesti, siis algas Ullol nii öelda paigallend. Ta töötas 30 aastat kohvri vabrikus ja viimased aastad lao juhatajana, kuid midagi erilist ta enam ei saavutanud. Elu oli igav, hall ja rutiine.
Kirjanik kasutas päris mitu korda raamatus allegooriat. Näiteks: merre visati võrk, et sorteerida suured kalad sealt välja. See käis siis selle kohta, et NSV Liit küüditas või tappis kõik Eesti kõrgemad poliitikud ja isikud. Üldiselt autor kasutaski allegooriat negatiivsete asjade puhul, et neid natuke pehmendada.

Mida õppisid teosest?
Mina õppisin teosest seda, et kellegi läheda reetmine või hülgamine võib sellele inimesele väga sügava haava jätta terveks eluks. Seda just Ullo isa näitel, kes hülgas oma pere teise naise pärast ning põgenes välismaale. Ullole ja ta emale oli see nii suur löök, et neid vaevas see elu lõpuni. Lisaks veel pidid Ullo ja ta ema meeletult tööd tegema, et ära elada, kuna isa ei näidanud enam mingit huvi nende vastu (algus küll saatis neile natuke raha, kuid hiljem ei teinud ta sedagi).
Kurt Vonnegut „ Tapamaja , korpus viis“
I

Kirjuta 7 lausega üldistus teose olemusest ja põhisündmustest. Jooni oma tekstis alla romaani põhimõte.
Selles sõjaromaanis jutustab Vonnegut sõja tegelikust olemusest ja Dresdeni pommitamisest. Raamatu alguses mainib Vonnegut, et ta ei kujuta sõda kui mõnd kangelasliku seiklust, vaid ta kujutab seda nii nagu tegelikult on. Romaani peategelaseks on Billy Pilgrim, kes suudab ajas rännata. Kord on ta sõjas, teine kord jällegi Tralfamadori planeedil, siis jälle Dresdenis sõjavangina või haiglas hulluna. Nii läbib romaan kogu Billy eluloo. Lisaks veel jutustab romaan täpsemalt Dresdeni pommitamisest ning sellest kohutavast vaatepildist, mis avanes Billyle. Jutustaja heidab ette ka inimeste maailmavaatele, kuna inimesed on liiga isekesksed ning ei vaata maailma laiemalt.

Iseloomusta romaani vormi. Milliseid postmodernistliku romaani tunnuseid võib leida romaanist ? Loetle ja lisa igale tunnusele selgitus.
1)Romaanis on segamini väljamõeldud ja ajalooliselt teadaolevad sündmused. Näiteks: jutustaja räägib Dresdeni pommitamisest ja siis vahe peal teeb ajarännaku Tralfamadore planeedile. 2) Jätab ruumi lugejale filosofeerimiseks. Näiteks: kui Tralfamadore giid jutustas teistele piltlikult, milline on inimese ajataju . 3) Keskendub rohkem tegevustikule mitte tegelaste mõttemaailma.
II
1. Kas esimese peatüki algus (tegelikult kogu ptk) on romaanižanrile iseloomulik?
Esimene peatükk ei ole romaanižanrile iseloomulik, kuna see algab nii, et autor jutustab kuidas see raamat/romaan sündis. Ta räägib natuke oma sõjasemu Bernard O´ Hare ja enda taustast ning sellest kuidas nad raamatu jaoks vanu aegu meenutasid. Kuid autor toob välja, et ta pühendab selle raamatu hoopis Bernard O´Hare naisele, kes ütles, et ta ei kujutaks sõda heana nagu filmides ja muudes raamatutes.
2. Kes „kõneleb“ peatükis ja kellega „kõneleb“?
Esimeses peatükis oli kõnelejaks autor ise ning enamus ajast mulle tundus, et autor kõneleb ikka lugejaga. Samas vahepeal jäi mulje nagu ta peaks monoloogi iseendaga .
3. Romaanis on palju kordusi. Leheküljel 9 esineb esimest korda fraas eks ta ole ja lk 15 (16) ilmuvad kolm musketäri . Tee ülestähendusi samade fraaside ja muude korduste kohta ka mujal tekstis. Milline mõju on kordustel? Vali üks grupp kordusi ja kommenteeri neid.
Eks ta ole fraasi kasutas autor alati, siis kui ta rääkis kellegi surmast. Näiteks: leenuk põrkas vastu Sugarbushi mäe tippu ning kõik peale Billy said surma. Eks ta ole. See miks autor kasutas seda kordust alati peale surmast rääkimist on sellepärast, et tema arvates on surm näiline ning inimene elab ikka meie mälestustes ja minevikus edasi. Kolme musketäri fraas tähendas aga Wearyt ja kaht tema luurajat sõpra, kes hoidsid kokku ja tegutsesid alati koos.
Mulle jäi silma kaks kordust, mida autor algus kasutas: „Mu nimi-Yon Yonson, mu töökoht on Wisconsin, ma töötan seal saeveski peal.“ ja „Mina aga olen vana mehetoi oma mälestuste ja „Pall Maillidega“. Nende kordustega tahtis autor edasi anda seda, et ta on täiesti tavaline inimene, kes ei saanud rikkaks Dresdeni pommitamisest kirjutades nagu ta lootis.
Ma arvan, et korduste mõte ongi mingit teatud asja rõhutada lugejale, et see talle meelde jääks .
4. Kuidas aitab Mary O´Hare Vonnegutil romaani kirjutada? Kuidas aitab Mary arusaam sõjast (lk 19-20) lugejal romaani mõista?
Mary O´Hare tahtis, et Vonnegut kirjutaks sõjast nii nagu see päriselt on mitte nagu filmides, kus ilusad mehed kehastavad sõdureid ning sõda kujutatakse heana. Mary andis mõista, et sõjas käivad lapsed mitte mehed, kuna sõtta võetakse ikkagi peamiselt noori ning ta ei taha, et tema lapsed peaks oma elu kaotama kuskil sõjas. Seetõttu otsustas ka Vonnegut oma raamatu pealkirjaks panna „Laste ristisõda “.
5. Esimese peatüki lõpposa sisaldab lõike teistest teostest. Miks on kirjanik neid oma romaanis kasutanud?
Kirjanik kasutas teiste teoste lõike selleks, et anda räägitavast teemast parem ülevaade või siis avaldada oma mõtteid läbi teiste teoste katkendite. Näiteks lõigud laste ristisõjast andsid paremini lugejale mõista, miks autor valis raamatu pealkirjaks „Laste ristisõda“.
6. Kas jutustaja kirjeldab Billyt neutraalselt või erapoolikult? Millise mulje jätab Billy inimesena ? Leia II peatükist mõni episood või kirjeldus, mis näib viitavat sellele, et Billy on sümbol.
Minu arvates kirjeldab jutustaja Billyt erapoolikult, kuna ta annab temale hinnanguid. Näiteks: Ta oli naljaka välimusega laps- pikk vibalik , kujult nagu coca- cola pudel. Billy oli selline omamoodi ja natuke veider inimene, seda just peale lennu õnnetust, kus ta sai ajukahjustuse ning sellest ajast peale rääkis ta aja taju kaotamisest ja Tralfamadore tulnukatest. Lõik mis viitab , et Billy on sümbol: Ka praegu oli tal enda arvates käsil tähtis töö- nimelt leidis ta, et ta kirjutab maalaste hingedele nägemist parandavaid prille välja. Nii paljud nendest, uskus Billy, olid õnnetud ja eksiteel, sest nad ei näinudasju selgelt nagu Billy väikesed rohelised sõbrad Tralfamadorel.
7. Lk-del 28-29 (29-30) kirjeldatakse tralfamadorlaste ajatunnetust. Mis on sellisele ajatunnetusele iseloomulik? Proovi hetkeks mõelda oma elust tralfamadorlaste ajatunnetusele tuginedes. Kas see on kerge / raske? Miks?
Sellisele ajatunnetusele iseloomulik on see, et sa ei karda enda ega teiste surma, sest sinu jaoks elab see inimene ikka veel edasi. Tralfamadorlaste ja maalaste ajatunnetuse vahe seisnebki selles, et kui maalaste jaoks on hetk möödas, on ta möödas igaveseks, kuid Tralfamadorlaste jaoks kestab iga hetk igavesti. Ma arvan, et tralfamadorlaste ajatunnetusega on tõesti lihtsam elada. Näiteks kui su lähedane saab surma, siis sa mõtled temast ainult positiivseid mälestusi ning mõtled, et ta elab praegugi ning nii sul ei teki sellist kurba leina tunnet .
8. Milline on Weary sõjatee? Kas see vastab romaanis kirjeldatud sõjasündmuste tegelikule käigule?
Weary oli sõjas sama kogenematu nagu Billy. Ta oli saadetud kedagi asendama ning meeskonna liikmena pidi ta aitama välja tulistada ühtainsat lasku tankitõrjekahurist, kuid nad ei tabanud sihtmärki. Sihtmärk, saksa tank , pööras oma kahuri nende poole ja tappis kogu Weary meeskonna. Ma arvan küll, et see vastab romaanis kirjeldatud sõjasündmuste käigule.
9. Kuidas Billy ja Weary tegelikult vangi võetakse? Kuidas fotograaf selle hiljem lavastab?
Luurel olles sai Weary Billy peale vihaseks ning asus teda peksma jõe lumisel jääl ning muidugi seda kuulsid sakslased. Sakslased aga võtsid neilt ära kõik asjad ja riided ning andsid neile asemele mingid vanad räbalad riided ja saapad . Fotograaf tegi pilti Weary ja Billy jalgadest, et kõigile luegjatele näidata, kui halvas korras on tegelikult ameeriklaste armee , kuigi seda vahel üsnagi rikkaks peetakse. Lisaks veel lavastasid sõdurid ja Billy fotograafile ühe vahistamise stseeni, kus Billy visati põõsastesse nagu ta peidaks end seal ning siis tulid saksa sõdurid automaatidega teda vahistama.
10. Kuidas tõlgendada palvet lk 53 (55)? Kuidas Billy sellest juhindub?
Ma arvan, et seda palvet võib tõlgendada nii, et tuleb leppida sellega, mis elu sulle toob. See palve pidi olema Billy jaoks uus meetod, kuidas edasi elada, kuigi tal enam elamisisu ei olnud.
11. Püüa eristada ja kirjeldada erinevaid meeleolusid Billy teekonnal vangivõtmisest Dresdenini.
Üldiselt oli teekond Dresdenini Billy ja ameeriklaste jaoks alandav ning raske. Nad pidid pikka tee läbima jala käies , käed seotuna kuklal ja teepeal nägid nad oma kaasmaalaste laipu. Billy jaoks oli aga ka helgeid hetki, näiteks kui teepeal lisandus nende grupile veel üks vangistatud ameeriklaste punt , siis ta tundis sellest rõõmu. Ja millegi pärast tundus Billyle põnev kui ta nägi sakslaseid, nende sõjamasinaid ja tapetuid inimesi.
12. Miks värviti sõjavange vedavate rongide vedur ja viimane vagun oranži-mustatriibuliseks? Miks toimub Billy tütre pulm samuti oranži-mustatriibulises telgis?
Rongide vedur ja viimane vagun värviti oranži-mustatriibuliseks selleks, et see pole sobiv märklaud lennukitele, sest selles sõidavad sõjavangid . Ma arvan, et Billy tütre pulm peeti samuti oranži-mustatriibulises telgis selleks, et see tekitas neile ohutuse tunde. See värvikombinatsioon justkui tagas puutumatuse.
13. IV peatüki alguses, enne kui Tralfamadore elanikud Billy röövivad, lõtvub Billy side ajaga ning ta näeb sõjafilmi enne tagurpidi , siis edaspidi (lk 63; 65). Kuidas muutub filmi tähendus, kui seda vaadatakse tagurpidi? Kuidas on see episood seotud romaani üldise temaatikaga?
Tagurpidi seda filmi vaadates muutus sõda halvast heaks, kuna lennukid kustutasid põlenud linnad ning imesid pommid tagasi enda sisse. Viisid need pommid tagasi Ameerika Ühendriikidesse ja lammutasid pommid uuesti mineraalideks ning peitsid need mineraalid tagasi sügavale maa sisse. See episood on romaani temaatikaga seotud nii, et kui inimesed ei kasutaks relvi ja pomme, siis maailmas valitseks rahu ning poleks ka nii suuri kahjusi.
14. Millised on tralfamadorlaste raamatud? Kas nende raamatute kirjeldus võiks mingil moel aidata mõista käesolevat romaani?
Tralfamadorlaste raamatud olid trükitud lühikeste märgigruppidena, mida eraldasid tärnid. Iga märgigrupp andis edasi mõnd olukorda või stseeni. Tralfamadoorlased loevad neid kõiki korraga, mitte üksteise järel. Kõigi nende sõnumite vahel ei pruugi olla erilist seost, välja arvatud et autor on need hoolega valinud. Raamatuil ei ole algust, keskpaika, lõppu, kriitilisi olukordi , moraali, põhjusi ega tagajärgi.
Minu arvates käesolev romaan lähtub isegi enam vähem samadest põhimõtetest, kuna tegevus romaanis oli segipaisatud ning seetõttu ei olnud raamatul algust, keskpaika ega lõppu.
15. Mis mulje jääb Inglise ohvitseridest? Kas nende arvates on sõda kangelaslik? Põhjenda .
Inglise ohvitserid olid puhtad, entusiastlikud, viisakad ja tugevad. Nad muutsid sõja stiilseks ja arukaks, lõbuasjaks. Näiteks vangilaagris olles nad ei üritanud põgeneda vaid nad üritasid seal veedetud aega omale huvitavaks teha. Nad laulsid, tegid teatrit, korraldasid söömaõhtuid, mängisid malet jne. Ma ei usu, et nende jaoks sõda väga kangelaslik oli, aga nad oskasid leida sellest positiivse külje üles.
16. Milline mõju on sõjal inimloomusele? Analüüsi seda mõne episoodi näitel.
Sõja mõju inimloomusele on laastav, kuna need negatiivsed mälestused, mis sõjast tekkivad kummitavad inimest terve elu. Paljud inimesed kaotavad sõjas oma sõpru ja tuttavaid, seetõttu peab inimene vaimselt tugev olema, et seda kõike üle elada. Näiteks raamatus läkski Billy hulluks sellepärast, et ta pidi nägema pealt mitme inimese surma, siis pidi elama kitsas vagunis mitu päeva, peale seda elas vangilaagris. Kui mõelda nüüd nendele Billy kogemustele , siis pole ime miks inimene võib hulluks minna ning miks teda jäävad painama need mälestused.
17. Miks satub Billy haiglasse (lk 81; 86)? Kuidas on sõjateemalistes teostes, mida oled lugenud / näinud, kujutatud sõdurite elu pärast sõda?
Billy sattus haiglasse, kuna ta läks hulluks (eelmise küsimuse vastuses on lahti seletatud miks). Nii palju kui ma sõjateemalisi filme olen näinud, siis võib öelda, et sõduritel on hiljem raske tagasi reaalsusesse tulla, sest nad elavad ikka oma mälestustes. Nad näevad öösel õudusunenägusid sõjast, neile on jäänud teatud sõjakombed külge ning nad leinavad terve elu oma sõpru/sõjamehi kelle nad kaotasid sõjas.
18. Milline on Billy palatinaabri Eliot Rosewateri maailmavaade? Milliseid kilde elu mõttest Eliot vahendab ? Kuidas neid tõlgendada?
Eliot Rosewaterile tundus elu mõttetuna, kuna tema arvates oli maailm muutunud sõja tõttu koledaks ja hirmsaks kohaks. Seetõttu üritas Eliot oma sümpaatsuse ja sõbralikkusega teha maailma veidikenegi paremaks paigaks. Näiteks kui Eliot suhtles Billy emaga, siis ta nimetas teda kullakeseks ja alustuseks küsis „Kuidas sa end täna tunned ?“. Ma usun, et kui maailmas kõik inimesed samamoodi viisakalt ja heatahtlikult suhtleksid, siis oleks meil tõesti palju parem elada.
19. Kuidas muudab teos „Evangeelium kosmosest “ piibli Jeesuse-lugu? Miks on usuteema sinu arvates Vonnegutile oluline?
Uus Testament õpetas: „Enne kui sa kellegi tapad, tee absoluutselt kindlaks, et tapetaval ei ole mõjukat suguseltsi.“ Teoses „Evangeelium kosmosest“ aga heidab ette, et see õpetab kristlastele julmust. Seetõttu jutustatakse Jeesuse lugu nii, et algus oli Jeesus tähtsusetu hulgus, keda taheti risti lüüa, kuid Jumal sekkus vahele ja ütles: „Nüüdsest peale karistan ma rängalt igaüht, kes piinab mõnd hulgust, kellel ei ole mõjukaid sugulasi“. See õpetabki lugupidamist ja austust iga inimese vastu.
Ma arvan, et Vonnegutile oli usu teema oluline sellepärast, et ta ise oli ka ristiusku nagu enamus ameeriklasi.
20. Millise mulje inimelust jätab see, kuidas tralfamadorlaste giid inimese ajataju kirjeldab (lk 92; 97-98)?
Giidi seletus inimese ajatajust jätab sellise mulje, et inimese maailmavaade on kitsas. Inimene ei oska näha maailma laiemalt, kuna ta arvab , et see mida ta hetkel enda ees näeb see ongi elu. Kõige hullem on aga see, et inimene ei tunne iseennast, nagu raamatus oli näitena toodud, et inimene on platvormvagunil kinni ning teraskera peas, kuid ise ta ei tea, et tema olukord on kuidagi erandlik.
21. Lk 97 (103) palub Valencia Billyl sõjast rääkida. Billy küll ei räägi, kuid teeb ajaretke aastasse 1944. milliseid sõjaseiklusi (või „sõjaseiklusi“) kirjeldatakse peatüki järgnevas osas? Kas Valencia ootas, et Billy talle sõjast selliseid asju räägiks? Põhjenda.
Billyl ei olnudki otseselt sõjaseiklusi, pigem tal olid ebameeldivad mälestused. Näiteks, see et ameeriklased olid riides nagu paadialused ning nad ei osanud käituda. Vangilaagris pidi päevast päeva mustuse ja hügieeni probleemidega tegelema.
Valencia ootas väga, et Billy räägiks oma sõjaseiklustest, kuna ta arvas , et Billyl on palju saladusi sõja kohta, mida ta pole talle rääkinud. Valencia jaoks oli sõda huvitav, kuid Billy jaoks oli sõda hirmus ja kohutav ning seetõttu ei tahtnud ta ka väga oma mälestusi ja saladusi jagada.
22. Jälgi, kuidas jutustaja kirjeldab Dresdenit erinevate tegelaste kaudu. Milline mulje tekib kirjelduste põhjal sellest linnast?
Mulle jäi mulje, et Dresden oli väga ilus ja kultuurne linn. Raamatus oli mainitud Dresdeni fantastilist arhitektuuri ja aktiivset elu. Väidetavalt oli Dresden üks ainukesi suurlinnu, mida polnud pommitatud, kuna seal ei olnud sõjatööstusi ja tähtsamaid vägede kogunemisi. Enamus ameeriklaste jaoks oli Dresden üks ilusamaid linnasid, mida nad elu jooksul näinud olid.
23. Kas Billy meelest on sõda naljakas? Kas Vonnegut kirjeldab sõda humoorikalt? Põhjenda näidete abil.
Billy jaoks ei olnud sõda naljakas, kuna ta pidi pidevalt võitlema oma elu eest. Näiteks see, et ta oli riides nagu kloun oli seetõttu, et tal oli vaja igalt poolt omale riideid korjata, sest muidu oleks ta surnuks külmunud. Minu arvates Vonnegut kirjeldab sõda pigem raske ja kurva kogemusena, sest raamatus mainib ta tihti kellegi surma või mõnda ebameeldivat kogemust.
24. Milline seos võiks olla Billy äial, kes armastab ropuvõitu lorilaulu poola tüdrukust, ja poola sõduri mahalaskmise episoodil?
Mulle tundus, et äkki oli Billy äi Poolast pärit, et talle need lorilaulud meeldisid ja Billyle tuli kohe meelde see poola sõduri mahalaskmise episood.
25. Milline tähendus võiks olla Billy ja Werneri sarnasusel ja sugulussidemetel?
Ma arvan, et Billy nägi iseennast Werneris, kuna Werner oli noor, kõhn, pikka kasvu ja nõrk nagu Billygi. Seetõttu tekkiski Billyle tunne, et nad on sugulased, kuid ma ise küll väga kahtlen, kas mingi suvaline saksa poiss ja ameerika poiss võivad omavahel sugulased olla.
26.Analüüsi linnasesiirupi-episoodi inimväärikuse ja kangelaslikkuse vaatepunktist (vt ka 16. küsimust)
See episood näitas kui viletsad tingimused olid sõjavangidel. Nad pidid riskima oma eluga ja hullu moodi vaeva nägema, et üldse elus püsida. See, et nad linnasesiirupi sõid oligi selleks, et saada kätte vajalikud vitamiinid ja mineraalid. Kuna seda siirupi alles valmistati, siis see oli tulikuum, kuid sõjavangid sõid seda ikkagi, sest nad olid nõus kannatama valu selleks, et edasi elada.
27. Leheküljel 127 (134) teeb jutustaja väikese märkuse teose karakterite kohta. Mida see märkus endast kujutab? Põhjenda seda väidet erinevate tegelaste näitel.
Jutustaja teeb märkuse, et raamatus ei olegi otseselt karaktereid, kuna enamik inimesi on üsna haiged ja suurte jõudude mängukannid. Nagu jutustaja ütlebki, siis sõja iseloomulikuks tunnuseks ongi see, et sõda võtab inimeselt võimaluse olla karakter. Näiteks Billy on sõja käigus hulluks läinud ning ta ei tee fantaasial ja reaalsusel vahet. Enamus Billy sõpradest saavad sõja tõttu surma.
28. Lehekülg 128 (135) juhatab sisse Dresdeni pommitamise episoodi. Milline on jutustaja toon, kui ta mainib II maailmasõja suurima ohvrite arvuga pommirünnakut, milles Vonnegut ise imekombel ellu jäi?
Minule jäi mulje, et jutustajal oli täiesti ükskõik sellest Dresdeni pommitamisest, sest jutustaja ütles: „Esimesel päeval ei juhtunud midagi, kuid teisel päeval sai surma sada kolmkümmend tuhat inimest. Eks ta ole.“. Peatüki lõpu poole rääkis jutustaja veel, kuidas igal pool olid majad leekides ja inimesed surnud, kuid see toon tundus olevat suhteliselt neutraalne .
29. Kirjelda Kilgore Trouti tegelaskuju. Milliseid väärtusi võiks Trout sümboliseerida? Kas tema tegemised on kooskõlas või on eristatavad mõningad vastuolud? Põhjenda.
Kilgore Trout oli selline veider ja keeruline isik. Ta kirjutas igasuguseid ulmeromaane, kuid need talle raha sisse ei toonud . Troutil oli aga väga hea fantaasia . Ta suutis inimestele nii hästi valetada, et nad uskusid, et see ongi tõde. Näiteks kui Maggie White küsis Troutil tema kuulsama teose kohta, siis Trout mõtles koha peal välja mingi loo ja ütles, et see päriselt juhtus ka nii.
30. Billyle meenuvad tema 20. pulma-aastapäevapeol mängivad muusikud Dresdeni vangivalvureid pärast pommirünnakut. Kas selline võrdlus on täiesti juhuslik ja meelevaldne? Põhjenda.
See võrdlus tundus olevat juhuslik, kuna algus ei saanud Billy aru miks mängivad muusikud tekitavad temas imelikke emotsioone. Alles hiljem sai aru, et need mängivad muusikud sarnanesid vangivalvuritega.
31. Millisesse žanri kuulub a) Tralfamadore elu kirjeldus, b) Dresdeni kirjeldus pärast pommirünnakut? Kas need kaks kirjeldust on omavahel seotud? Põhjenda.
a) Tralfamadore elu kirjeldus kuulub ulme/fantaasia žanri, sest see tegevus toimub kujutletavas maailmas.
b) Dresdeni kirjeldus kuulub ajaloo/sõja žanri alla, sest tegevus toimub sõjaolustikus ja käsitleb ajalugu.
Minu arvates on need kaks kirjeldust omavahel seotud, sest jutustaja otsis oma kujutlevas maailmas (Tralfamadore kirjelduses) vastust päris elule. Kuidas vältida sõda? Kuidas elada kõik koos rahumeelselt? Jutustaja üritas neile küsimustele sealt vastust leida.
32. Kuidas haakuvad tsitaadid romaani alguses romaani endaga? Miks on vonnegut neid lõike oma teoses kasutanud?
Tsitaadid romaani algus andsid lugejale aimu, et romaanis tuleb juttu surmast ning selle tähendusest inimestele. Lisaks veel sõjast. Mille nimel me sõdime? Kas lõpp tulemus on see, mida me tahtsime? Ma arvan, et Vonnegut on neid lõike selleks kasutanud, et tuua näiteid läbi teiste olukordade, mis sarnanevad selles romaanis tekkivate probleemidega.
33. Kuidas kirjeldatakse Billy poega Robertit? Kas Robert on jutustajale sümpaatne? Põhjenda.
Billy poega Robertit kirjeldatakse kui teeneka sõjamehena, kes oli just tagasi tulnud Vietnami sõjast ning autasustatud mitmete ordenitega. Roberti lapsepõlv oli olnud raske, kuna ta oli keskkoolist väljavisatud ning siis oma tobeda poistejõuguga lollusi teinud. Õnneks temast kasvas aga korralik mees, keda võis võtta omale eeskujuks.
Mulle tundus, et jutustaja oli Roberti üle uhke, kuna Robert oli suutnud oma halvast minevikust lahti öelda. Nüüd oli Robert viisakalt riides, kingad läikima hõõrutud, rüht oli laitmatu- keegi ei osanud arvata, et sellisest paharetist võib kasvada džentelmen.
34. Kas Billy käitub oma tegelaskijule ebatüüpiliselt, kui ta tahab Rumfoordile selgeks teha, et ta Dresdeni pommirünnaku üle elas?
Minu arvates käitus Billy ebatüüpiliselt, kuna tavaliselt Billyt ei huvitanud teiste arvamus, kuid tol hetkel tahtis ta väga tõestada Rumfoordile, et ta Dresdeni pommirünnaku üle elas. Esimest korda elus tegi Billy midagi julget, ta hakkas vastu palju mõjuvõimsamale inimesele.
35. Rumfoordi ja Billy positsioon on haiglaepisoodis vastandatud. Keda või mida esindab Rumfoord? Keda või mida esindab Billy?
Rumfoord esindab justkui tähtsat inimest, näiteks presidenti või mõnd liidrit, kes ei võta teiste arvamusi kuulda, kuna ta arvab, et tema just teab kõike. Billy esindab aga lihtrahvast, kes annab küll teada oma arvamusest, kuid liider ei taha seda kuulda võtta, kuna peab seda juttu lolluseks.
36. Millise romaani peatükiga sarnaneb viimane peatükk kõige enam? Miks?
Viimane peatükk sarnaneb esimese peatükiga, kuna seal räägib autor jälle enda elust ja oma arvamusest. Lisaks räägib autor kuidas Billy pääses Dresdenist ehk II maailmasõja lõpust .
37. Kuidas haakub teade Robert Kennedy ja Martin Luther Kingi mõrvamisest romaani tegevustiku või temaatikaga?
Robert Kennedy ja Martin Luther Kingi mõrvad seostuvad romaaniga selle poolest, et iga päev surevad inimesed. Nii tähtsad kui ka vähem tähtsad isikud. Kuid peamine on see, et nende inimestega seotud lood, mälestused, teod ja muu selline elab veel ikka edasi. Seetõttu ongi autor toonud näiteks Kennedy ja Kingi, kuna inimesed pole unustanud nende tegusid .
38. Vonneguti (ning tema sõbra O´Hare´i) arvamuse kohaselt jääb kõigil praegu maailmas elavatel inimestel väärikusest puudu (vt lk 163; 172). Miks Vonnegut ja O´Hare niimoodi mõtlevad?
Mulle tundus, et Vonnegut ja O´Hare pidasid silmas ülerahvastamist ning seetõttu muutuvad inimesed vähem tähtsaks. Inimestel puudub iseloom, kuna tekib massikultuur. Kõik käituvad justkui masinad, kuna ei julge üksteisest erineda.
39. Kuidas tõlgendada teose lõppu: „Tsii-tsi- viit ?“ (lk 165; 174)?
Teose alguses ütles autor, et pärast sõda saabub vaikus ning kui kuskil on vaikus, siis alati on ikka kuulda kuskil lindu laulmas „Tsii-tsi-viit“. Raamatu lõpus olev „Tsii-tsi-viit“ märgibki sõja ja tapatalgute lõppu.
40. HINNANG teosele .
Seda teost oli isegi üsna huvitav lugeda, kuna ma polnud ennem kunagi ühtegi postmodernistliku romaani lugenud. Algus küll oli teosest natuke raske arusaada, kuna jutustaja hüppas ühelt tegevuselt teisele, kuid lõpuks harjus sellega ära ja siis oli juba üsna nauditav lugeda.

.DOCX Laadi alla originaalfail 17 lk · .docx · 76 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 17 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2016-09-28 Kuupäev, millal dokument üles laeti

76 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

pascal Õppematerjali autor

Anton Hansen Tammsaare „Juudit“
1. Sõnasta korrektselt sisutiheda väitlausena näidendi põhiprobleem.
Juudit kasutas ära teiste lihtsameelsust ja austust tema vastu, et saada omale au ja kuulsus.
...
Sisaldab Juuditi; Karukell, kurvameelsuse rohi; Paigallend; Tapamaja korpus viis vastuseid

juudit karukell kurvameelsuse rohi paigallend tapamaja korpus viis kirjandus eesti keel billy juudit ullo

Sarnased õppematerjalid

docx

Tapamaja, korpus viis

Tapamaja, korpus viis 1. Millist informatsiooni saad romaani kohta esimesest peatükist? Esimesest peaktükist saab romaani kohta teada, kuidas autor raamatu jaoks materjali kogus, millet ta täpsemalt kirjutab (Dresdeni pommitamisest) 2. I kuidas aitab Mary'O'Hare Vonnegutil romaani kirjutada? Kuidas aitab Mary'O'Hare arusaam sõjast lugejal romaani mõista? Mary aitab autoril mõista, pigem ehk isegi tuletab meelde, et tegemist ei olnud mitte nö täiskasvanute sõjaga, vaid sõjas olles olid kõik sõdurid alles lapsed. 3. II peatükis algab jutustus, mille loomist esimeses peatükis kirjeldati. Kas lugu jutustatakse ootuspäraselt? Põhjendage. Ei saa öelda, et lugu just väga ootuspäraselt oleks alanud, sest kohe alguses hakati jutustama sellest, kuidas Billy ajas rändas ja oligi juba segadus käes. 4. II 1)kas jutustaja kirjeldab Billyt neutraalselt või erapooletult? Millise mulje jätab Billy inimesena? Pigem kirjeldatakse Billy

Kirjandus

doc

Kurt Vonnegut Tapamaja

Kurt Vonnegut ,,Tapamaja, korpus viis ehk Laste ristisõda" 1. Kirjuta vähemalt 50-sõnaline kokkuvõte K. Vonneguti elust ja loomingust. Kurt Vonnegut oli saksa päritolu neljanda põlve ameeriklane. Ta sündis Indianapolises 11. novembril 1922. aastal ja suri New Yorkis 11. aprillil 2007. aastal. Ta osales teises maailmasõjas ameeriklaste poolel jalaväelasena ning ta koges Saksa linna Dresdeni hävitamist. Tema kuulsaimad teosed on ,,Tapamaja, korpus viis", mis räägibki Dresdeni hävitamisest, ja ,,Tsempionide eine". Ta on kirjutanud nii romaane kui ka näidendeid. 2. Uuri Dresdeni pommitamise lugu Teises maailmasõjas. Mis olid selle eesmärgid, kes selle toime pani, mis tagajärjed sel olid. Dresdeni pommitamise eesmärk oli murda sakslaste vastupanutahe, kuid see hoopis suurendas viha vaenlaste vastu ja ajendas sakslasi kibeda lõpuni võitlema. Selle panid toime Ameerika ja Briti pommitajad. Dresdeni pommitamise tagajärjel suri ligikaudu 25000 tsiviilisikut ja sõjapõg

Kirjandus

docx

Tapamaja korpus viis ehk laste ristisõda – märkmed

Tapamaja korpus viis ehk laste ristisõda märkmed 1 - peategelane Yon Yonson oli sõjavang, tahtis kirjutada Dresdeni hävingust raamatu, mõtles, et see lihtne ja toob talle palju rikkust, aga tegelikult oli raske leida sõnu sündmuste kohta - kirjutas sõjavastast raamatut, kuid Harrison Starr ütles, et pigem võiks ta juba kirjutada jääliustikuvastast raamatut, sest tegelikult sõjad ju ei kao ja neid on raske peatada nagu jääliustikke, lk 11 - Yonsoni vana sõjasemu V. O'Hare, sõjavangidena sõitsid koos taksoga tapamajja, kus neid luku taga hoiti, muidu oli jaoskonnaadvokaat Pennsylvanias, sõjas olid koos reamehed - tahtis sõjaaegsele sõbrale külla minna, et see aitaks tal sündmuseid meenutada, läkski - Yonson arvas, et raamatu kõrgpunktiks peaks olema Edgar Derby hukkamine - raamatut visandas värvipliiatsitega tapeedirulli tagaküljele, üks ots kujutas algust, teine lõppu, inimesi joontena, kes suri, tema joon katkes, jooned lõppesid pe

Kirjandus

rtf

Tapamaja, korpus viis ehk Laste ristisõda kokkuvõtlik analüüs

Lause “Eks ta ole” ilmub romaanis „Tapamaja, korpus viis ehk Laste ristisõda“ pärast igat surma ja selle mainimist, võrdsustades need, olgu surmad siis loomulikud, juhuslikud või tahtlikud ning kas need esinevad massilises või väga isiklikus plaanis. See pealtnäha labane fraas kajastab Tralfamadori filosoofiat, mis trööstib Billy Pilgrim’i, et kuigi inimene võib konkreetsel hetkel surnud olla, on ta elus kõigil teistel minevikuhetkedel ning, mida saab aja jooksul ikka ja jälle läbi ajarännaku külastada. Billy hindab Tralfamadori surmale reageerimise lihtsust ja iga kord, kui ta kohtub surnud inimesega, kehitab ta lihtsalt õlgu ja ütleb: „Eks ta ole.“ Samal ajal illustreerib fraasi kordamine ka seda, kuidas sõda muudab inimesi vähem tundlikumaks surma suhtes, sest iga passiivse mainimisega „eks ta ole“, räägib jutustaja hukkunute arvust delikaatselt, viidates surma traagilisele paratamatusele. „Kui tralfamadoorlane näeb laipa, mõtleb ta lihtsal

11.klass

docx

Jaan Kross “Paigallend”

infoleht Jaan Kross “Paigallend” 1) Autor, pealkiri, ilmumisaasta, autori teisi teoseid. Ilmunud aastal 1998 Mõned autori teised teosed: “Kolme katku vahel”, “Keisri hull”, “Vastutuulelaev, “Väljakaevamised”. Tähelepanuväärsed on tema omaeluloolised romaanid, milles Kross on toetunud oma kogemusmälule: “Wikmani poisid”, “Tabamatus”, “Mesmeri ring”, “Tahtamaa” 2) Mõned olulised faktid autori eluloost, mis toetavad teose mõistmist. “Paigallend” on läbilõige ühe eestlase loost, mis sümboolselt sõlmub Eesti Vabariigi looga. Romaan jutustab Jaan Krossi põlvkonnakaaslase Ullo Paeranna eluloo. Kõik, mida jutustatakse, on kas Paeranna või siis jutustajahääle teatu või mäletatu. Romaan on tugevate autobiograafiliste joontega. Jaan Kross õppis Jakob Westholmi Gümnaasiumis ning sealsed õpetajad ja teised õ

Kirjandus

doc

Milliseid postmodernistlikke tunnuseid võib leida romaanist?

Milliseid postmodernistlikke tunnuseid võib leida romaanist? Kurt Vonnegut oli ameerika kirjanik ja graafik. Oma elu jooksul töötas ta arhitektina, ta oli Teises maailmasõjas ameerika jalaväelane, hiljem töötas ta ka ajakirjanikuna. Kurt Vonneguti romaan ,,Tapamaja, korpus viis ehk Laste ristisõda" ilmus esmakordselt 1969. aastal. Romaan on autobiograafiline. Vonnegut viibis ilmasõjas vangina tapamaja laos, sellest tulenevalt andis ta ka oma romaanile nime. ,,Tapamajast" võib leida nii mõningaidki postmodernismile omaseid tunnuseid. Postmodernism on kirjanduslik ja kunstiline vool ning arhitektuurisuund, mis järgnes modernismile. Aja jooksul on tuvastatud mitmeid postmodernistlike tunnuseid, mida võib leida ka Vonneguti romaanist. Tähtsaks tunnuseks on ajaline korrastamatus. ,,Tapamajas" avaldub see tunnus väga selgelt. Läbi terve teose võime jälgida peategelase Billy rännakuid ajas. Billy on kaotanud seose jooksva ajaga, mistõttu hüppab ta üh

Kirjandus

doc

"Paigallend"

Jaan Kross. "Paigallend" 1. Kirjuta 7 lausega üldistus teose olemusest ja põhisündmustest. Romaanis "Paigallend" on kujutatud Eesti Vabariigi langemise lugu aastail 1939-1944. J. Kross on isiklikele mälestustele toetudes oma vaatevinklist maalinud pildi Eesti Rahvuskomitee ja Otto Tiefi valitsuse tegevusest Teise maailmasõja lõpul. Saksa okupatsiooni aegseid konspireerimisi on «Paigallennus» omajagu, kuigi ei ütle, et raamatu raskuspunkt just nendega kohakuti asetseb. Romaan jutustab meile autori põlvkonnakaaslase, temast mõni aasta vanema Wikmani poisi Ullo Paeranna eluloo. Sellesse mahuvad luksuslik lapsepõlv, vaene noorukiiga, töö peaministri kantseleis, mis näib absoluutse mäluga noorukile tuule tiibade alla toovat, aga siis saab aeg otsa. Järgneb punane aasta, saksa okupatsioon, osalemine isesisvuslaste, eesti Rahvuskogu tegevuses, poolelijäänud paotee ja siis enam kui 40 aastat paigallendu ehk

Kirjandus

doc

Jaan Kross - ''Paigallend''

''Paigallend: Ullo Paeranna romaan'' Jaan Kross Romaan on läbilõige ühe eestlase, Ullo Paeranna, eluloost, mis sõlmub Eesti Vabariigi sünnilooga. Sellesse mahuvad Ullo luksuslik lapsepõlv, vaene noorukiiga, töö peaministri kantseleis, mis näib noorukile tuule tiibade alla toovat, aga siis saab aeg otsa. Järgneb punane aasta, saksa okupatsioon, osalemine iseseisvuslaste, Eesti Rahvuskogu tegevuses, poolelijäänud paotee ja siis enam kui 40 aastat paigallendu ehk siseemigratsiooni (enesesalgamine ja vale). Elukäik, mis iseloomulik küllap paljudele autori põlvkonnakaaslastele. Romaani sisu on Ullo juttude ja lugude tsiteerimine ja ümberjutustus Jaak Sirkli poolt, kes on Ullo vana koolivend Wikmani Gümnaasiumist. Nad saavad Ulloga aegajal kokku ning Ullo jutustab talle oma eluloo. Ullo sündis Ulrich Berendsina. Isa Eduard Berends(ärimees, külarätsepa poeg) ja ema Aleksandra Trimbek (hüüdnimi Sandra; tõmmukas, mustajuukseline, võ

Kirjandus

Rohkem sarnaseid