"Paigallend" (5)

4 HEA

Esitatud küsimused

Kes on Ullo Paerand?
Miks nimetatakse Krossi sageli poliitiliseks kirjanikuks?
Kuidas mõista allegooriat?

Lõik failist

Jaan Kross . “ Paigallend ”

Kirjuta 7 lausega üldistus teose olemusest ja põhisündmustest.

Romaanis "Paigallend" on kujutatud Eesti Vabariigi langemise lugu aastail 1939-1944. J. Kross on isiklikele mälestustele toetudes oma vaatevinklist maalinud pildi Eesti Rahvuskomitee ja Otto Tiefi valitsuse tegevusest Teise maailmasõja lõpul. Saksa okupatsiooni aegseid konspireerimisi on «Paigallennus» omajagu, kuigi ei ütle, et raamatu raskuspunkt just nendega kohakuti asetseb. Romaan jutustab meile autori põlvkonnakaaslase, temast mõni aasta vanema Wikmani poisi Ullo Paeranna eluloo . Sellesse mahuvad luksuslik lapsepõlv, vaene noorukiiga , töö peaministri kantseleis, mis näib absoluutse mäluga noorukile tuule tiibade alla toovat, aga siis saab aeg otsa. Järgneb punane aasta, saksa okupatsioon, osalemine isesisvuslaste, eesti Rahvuskogu tegevuses, poolelijäänud paotee ja siis enam kui 40 aastat paigallendu ehk siseemigratsiooni. Elukäik, mis iseloomulik küllap paljudele autori põlvkonnakaaslastele.

Sõnasta korrektselt sisutiheda väitlausena romaani põhiprobleem ning 2-3 kõrvalprobleemi.
Romaan „Paigallend“ käsitleb eelkõige Eesti Vabariigi langemise lugu aastail 1939-1944 ühe kaasaegse, Ullo Paerandi autobiograafias .
See on nii inimese kui riigi muutumise lugu. Teos näitab, kuidas üks või teine võib muuta arvamusi , seisukohti ning isegi iseloomu.

Iseloomusta romaani ülesehitust.
Tegemist on Krossi kolmanda raamatuga, milles jutustavaks (pea)tegelaseks on autori alter ego Jaak Sirkel. Eespool seisavad selles reas teadagi «Wikmani poisid» ja «Mesmeri ring». Lühidalt- memuaar kui romaan ja romaan kui memuaar
Narratiivne situatsioon on keerukas ning selle nüansside jälgimine on väga huvitav. Raamat läheb tänu sisutihedusele väga kiiresti. Ullo Paerand jutustab tagasihaaravalt oma elujuhtumeid Jaak Sirkelile, J. Krossi romaani "Wikmani poisid" peategelasele. Too pajatab omakorda Krossile, kes oma eruditsiooni appi võttes sõnastab sellest eluloost romaani. Jaan Krossi ja Jaak Sirkeli vahekord on huvitav: aeg-ajalt nad eralduvad, samas aga sulavad kokku. "Paigallennus" on kokku põimitud tõsielulised lood ja tegelased mõttekujutusliku materjaliga . Ka lugejal peab endal olema ajaloolisi eelteadmisi, et reaalseid isikuid eraldada väljamõelduist. Asjaolu, et romaan hõlmab terve eluea, 1920-ndate algusest 1980-ndate lõpuni, pakub talle sarja teiste romaanide ees eelise: käsitlemist leiavad erinevad olud ja ajastud, luues omavahel nii traagilise kui iroonilise kontrasti. Mitmekihiline on nii aine kui kujutusviis. Nimelt on romaanis leidlikkusega ühendatud erinevaid reaalsustasndeid — kõigepealt Krossi üldtuntud detailitäpne memuaristlik realism, siis esseislik-ajaloolised arutlused ja lõpuks puhtas fiktsioon nagu Artur Valdese ilmumine ja tema kiri Tuglasele palvega hakata vastupanuliikumise maskotiks. Et Krossi kirjeldus on plastiline, on esseism nauditavate kujutluspiltidega hästi tasakaalustatud. Näiteks suurepärane kirjeldus doktor Varesest Aadria merelt peegelduvate tähtede valgel, kus juhuslikult kohatud nõukogulased teevad talle saatanliku ettepaneku, see tähendab, et selline ettepanek võidi teha — pilt on ju puhas meelekujutus.

Kes on Ullo Paerand? Iseloomusta teda erinevatel eluetappidel.
Ullo Paerand on iseäralik, erandlike võimetega noormees, kes satub suurte ajaloosündmuste osaliseks . Ta on riigiametnikuna iseseisvuse hävingu tunnistaja ning haaratakse siis vabariigi meeleheitlikku taastamise katsesse.
Jääb vastuolu küllusliku kujutatud lapsepõlve ja Paeranna täiskasvanu-elu vahele, milles rohkesti katkendlikkust ja punktiirsust. Vundament oleks nagu eeldanud täielikumat ehitust selle kohal. Samas võiks kujutuse lünklikkust pidada materjali ehtsuse põhimõtte järgimise tunnistajaks: Kross ei tegele väljamõtlemisega.
Lapsena oli Ullo uudishimulik ja teadmisjanuline, noorukina väga tagasihoidlik , usin õppur, alalhoidlik, vaikne ja vagur, ta muutub alles pärast kohumist Lia ning tolle sugulase Rutaga. Täiskasvanuna oli Ullo põhjalik, veidi pikaldane, kuid heatahtlik, erakordselt hea mäluga, tark, elutark , nutikas.

Arutle , kas Paeranda võib pidada erandinimeseks?
Paerand esindab Krossi loomingust ammu tuttavat tippandekust. Tal on «absoluutne» mälu, mille esitlemiseks korduvalt ka võimalusi pakutakse. Edukas on ta küll rohkem juhuste läbi, krossilikku eneseteostuse-programmi silma ei hakka. Sellele viitab ka paigallennu-kujund.
Mina pean Paeranda lihtsalt väga andekaks ning võimekaks, mitte aga erandinimeseks. Paljud inimesed on õnnistatud hea mäluga ning on juba väikesest saadik väga vastuvõtlikud erinevatele keeltele ja teadmistele. Muidugi on Ullo väga erakordne ja silmapaistev isiksus, eriti tema muutumine aja jooksul, tema esialgne argus, hilisemalt ettevõtlikus, kuid see ei ole minu jaoks piisav, et teda lausa erandinimeseks nimetada. Kohvrivärvijaks taandumine küll nagu üllatab ja tekitab protesti. Aga laseb end ka seletada, ja nimelt Ullo isikuomadustega, tema kummalise irdsusega - kõike märgata ja teada, aga ikka eemale ja lahku jääda. Viimase näiteks sobib ka tema kirjanduslik looming - ikka iseendale ja sahtlisse. Eraldi tahan esile tõsta Ullo kirjutatud teksti («üks peaaegu et novell »), mis on avaldatud romaani 27. peatükina. Seega on ta inimene nagu iga teine.

Miks nimetatakse Krossi sageli poliitiliseks kirjanikuks ? Milline on J.Krossi suhe ajalooga .
Ullo Paerand ei ole ajalooline isik, tema nime pole leida arhiividokumentides ega teatmeteostes. Kross on aga talle kombineerinud säärase teenistuskäigu, mis võimaldab olla tähtsate ajaloosündmuste tunnismeheks. Esile võiks veel tõsta Ullo Paeranna vestlust paavsti nuntsiuse Antonio Arataga, kus kirjanik saab demonstreerida oma huumorisoont. Ilmekalt on Paeranna jutustuse kaudu visandatud peaministri Kaarel Eenpalu ja Jüri Uluotsa, aga ka Johannes Varese portreed. Tõepoolest, Krossi kangelane asub kogu aeg poliitilises dimensioonis. Kross ei otsi ju inimeses nii palju jumalikku, filosoofilist alget ( ehkki seda muidugi ka), kui just tema suhtlevat, valivat, reageerivat „poliitilist mina“. Tema tegelane on aktiivne käituja. Krossi tekst koosneb pingelistest suhtlusepisoodidest, kus osalejatel tuleb teha valikuid, astuda samme, mis mõjutavad astuja, aga vahel ka riikide ja rahvaste saatust. Krossi romaanid , sealhulgas „Paigallend“, pakatavad seesugustest viimistletud stseenidest, mininovellidest, mikroromaanidest. Näiteks: „Paigallennu“ protagonist Ullo Paerand põrkab salamisi pesumaja jooksupoisi ametit pidades kokku oma „Spordileksikoni“ peatoimetajaga. Ta peab käituma nii, et säilitab väärikuse, kuigi kaotab töökoha. Valudes vaevlev president Roosevelt peab „käituma“ Staliniga - tal on oma valikukriteerium , ja nii otsustatakse Baltikumi andmine Moskva meelevalda. Krossi teosed sisaldavad alati mingilgi tasemel poliitilist pinget.

Selgita pealkirja, kuidas mõista allegooriat? Sõnasta teose peamõte.
Jumaliku sädemega leitud pealkiri «Paigallend» - tähendab, et paigal küll, aga ikkagi lend; soovi korral ka vastupidi – see ühendab Ullo Paeranna saatuse teose teise plaaniga. Sest Krossile armsaks saanud kombel (markantseimaks näiteks « Professor Martensi ärasõit» ja «Tabamatus») on peategelasel teadagi teisik. Seekord ei kuulu ta üldsegi inimkonna esindajate hulka. Paerand ja Estland on kaksikvennad kuni viimse veretilgani, nii et Ullo isalgi tuleb ümber kehastuda Euroopaks (keda romaani väga jõulistel lõpulehekülgedel omakorda kehastab Churchill) ja ühe perekonna lahutuseloost saab ühe väikeriigi reetmise lugu. Niisiis , Euroopa kui rongaisa ja Eesti kui mahajäetud imelaps . Selline on tugevasti lihtsustades ja mõnevõrra vulgariseerides teose sümboolne plaan.

Lae alla, et näha rohkem ▪ ▪ ▪

10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.

~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2011-02-26 Kuupäev, millal dokument üles laeti

195 laadimist Kokku alla laetud

5 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

gretep Õppematerjali autor

Jaan Krossi "Paigallend" ülevaatlik küsimustik vastustega

jaan kross paigallend

Sarnased õppematerjalid

docx

Jaan Kross “Paigallend”

infoleht Jaan Kross “Paigallend” 1) Autor, pealkiri, ilmumisaasta, autori teisi teoseid. Ilmunud aastal 1998 Mõned autori teised teosed: “Kolme katku vahel”, “Keisri hull”, “Vastutuulelaev, “Väljakaevamised”. Tähelepanuväärsed on tema omaeluloolised romaanid, milles Kross on toetunud oma kogemusmälule: “Wikmani poisid”, “Tabamatus”, “Mesmeri ring”, “Tahtamaa” 2) Mõned olulised faktid autori eluloost, mis toetavad teose mõistmist. “Paigallend” on läbilõige ühe eestlase loost, mis sümboolselt sõlmub Eesti Vabariigi looga. Romaan jutustab Jaan Krossi põlvkonnakaaslase Ullo Paeranna eluloo. Kõik, mida jutustatakse, on kas Paeranna või siis jutustajahääle teatu või mäletatu. Romaan on tugevate autobiograafiliste joontega. Jaan Kross õppis Jakob Westholmi Gümnaasiumis ning sealsed õpetajad ja teised õ

Kirjandus

doc

Jaan Kross - ''Paigallend''

''Paigallend: Ullo Paeranna romaan'' Jaan Kross Romaan on läbilõige ühe eestlase, Ullo Paeranna, eluloost, mis sõlmub Eesti Vabariigi sünnilooga. Sellesse mahuvad Ullo luksuslik lapsepõlv, vaene noorukiiga, töö peaministri kantseleis, mis näib noorukile tuule tiibade alla toovat, aga siis saab aeg otsa. Järgneb punane aasta, saksa okupatsioon, osalemine iseseisvuslaste, Eesti Rahvuskogu tegevuses, poolelijäänud paotee ja siis enam kui 40 aastat paigallendu ehk siseemigratsiooni (enesesalgamine ja vale). Elukäik, mis iseloomulik küllap paljudele autori põlvkonnakaaslastele. Romaani sisu on Ullo juttude ja lugude tsiteerimine ja ümberjutustus Jaak Sirkli poolt, kes on Ullo vana koolivend Wikmani Gümnaasiumist. Nad saavad Ulloga aegajal kokku ning Ullo jutustab talle oma eluloo. Ullo sündis Ulrich Berendsina. Isa Eduard Berends(ärimees, külarätsepa poeg) ja ema Aleksandra Trimbek (hüüdnimi Sandra; tõmmukas, mustajuukseline, võ

Kirjandus

docx

Anton Hansen Tammsaare „Juudit“

Ullo töötas tema alluvuses. 9. Selgita pealkirja, kuidas mõista allegooriat? Kas kirjanik on teoses veel kasutanud allegooriat? Selgita. Ma saan sellest pealkirjast nii aru, et Eesti ajal oli Ullo elu huvitav ja mitmekülgne. Ta töökarjäär oli kogu aeg tõusu suunas- alustas Spordileksikonist, siis jõudis pesumaja ärini ning lõpetas Eesti Vabariigi valitsuses. Kuid kui 1940. Aastal NSV Liit okupeeris Eesti, siis algas Ullol nii öelda paigallend. Ta töötas 30 aastat kohvri vabrikus ja viimased aastad lao juhatajana, kuid midagi erilist ta enam ei saavutanud. Elu oli igav, hall ja rutiine. Kirjanik kasutas päris mitu korda raamatus allegooriat. Näiteks: merre visati võrk, et sorteerida suured kalad sealt välja. See käis siis selle kohta, et NSV Liit küüditas või tappis kõik Eesti kõrgemad poliitikud ja isikud. Üldiselt autor kasutaski allegooriat

Kirjandus

102

docx

Eesti kirjandus II kevad

Eesti kirjandus II kevad I loeng Kuuekümnendad – sula EELNEVALT: Kirjanduse seisukohalt olid põhukoordinaadid: eeltsensuur, stalinistlikud repressioonid 40ndatel ja 50ndatel ja see, et on mingi esteetiline ja poliitikaga kooskõlas olev kaanon. Eriti halb oli olukord proosas.  1956 20. Kongress ja Nikita Hruštšovi kõne – kritiseeris Stalini isikukultust. Ta jõuab aste astmelt võimule, ta on partei eesotsas ja hakkab riiki juhtima. See kõne annab selge suunise, et ühiskond peab kuidagi teises suunas liikuma (ei loobutud kommunistlikest ideaalidest). Positiivsed arengud hakkasid silma juba aasta paar varem, aga suuri järeldusi neidt aastal 54-55 teha ei saanud – viiekümnendate kaskpaigas hakkasid ka Siberist inimesed tagasi tulema. Enne parteikongressi näeme, kuidas tsensuuri töö hakkab 55nda aasta paiku muutuma – keelatud autorite nimekiri hakkas lühenema (kui keegi elav autor nimekirjast välja

Eesti kirjanduse ajalugu

docx

Eesti kirjanduse ajalugu II kevadsemestri konspekt

KEVAD Kuuekümnendad - sula. Stalinistlik periood, kõige esmalt tuleb teadvustada seda, et on tegemist eeltsensuuriga, see ei kao, vaid tema toimimine muutub leebemaks, teiseks stalinism tähendas suuri repressioone poliitilistel põhjustel. Kolmandaks meie seisukohalt on tähtis see, et on kehtestatud esteetiline kaanon, mida kirjeldatakse sotsialistliku realismiga. Kui sel on mingi tõesti selge kuju või iseloom, siis seda 40ndatel, 50ndatel. Sellest räägitakse edasi ka, see tähendab seda, et mõiste muutub õõnsamaks. Realism kestab ka 60ndatel, ent hakkab taanduma. Kogu kirjandus oli halvas seisukorras, erinevatel aladel oli erinev: võib öelda, et kõige hullem oli proosas, kus tekkisid aastad, kus uudisloomingut ei tulnud. Soodsam olukord draamakirjanduses. Esteetilisi fenomene aeg-ajalt vilksatab. Omaette küsimus, mis periood sula on. Mis aastast mis aastani. Selge alguspunkt: 1956. Kui oli range kontrolliga ühiskond, muutusteks

Eesti kirjanduse ajalugu II

112

doc

12. klassi kirjanduse lõpueksami/koolieksami piletite põhjalikud vastused

Kirjanduse lõpueksam 2015 Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasium Pilet 1 1. Kirjanduse põhiliigid – eepika, lüürika, dramaatika, ühe XX sajandi väliskirjanduse teose analüüs (näiteks suveraamat, aga võib ka muu) EEPIKA: (kreeka k epos – sõna, jutustus, laul) on jutustava kirjanduse põhiliik. Žanrid on: - antiikeeposed, kangelaslaulud - romaan – eepilise kirjanduse suurvorm, palju tegelasi, laiaulatuslik sündmustik. Romaanil on erinevaid alaliike: ajalooline (Kross), psühholoogiline (Hesse, Tammsaare), põnevus-, sõja-, ulme-, kriminaal-, armastus-, seiklus-, autobiograafiline, sümbolistlik romaan jne; - jutustus – kujutab romaaniga võrreldes väiksemat elunähtuste ringi, teose kangelase elu kujutatakse põhiliselt mingil ühel perioodil (Vilde, Bunin); - novell – eepilise kirjanduse väikevorm, tegelasi vähe, keskendutakse ühele tähtsamale sünd

Kirjandus

doc

KIRJANDUSE LÕPUEKSAM kevad 2017

PS KIRJANDUSE LÕPUEKSAM kevad 2017 Pilet 1 1. KIRJANDUSE PÕHILIIGID- EEPIKA, LÜÜRIKA, DRAMAATIKA LÜÜRIKA: (kreeka lyra- keelpill, mille saatel kanti ette laule-luuletusi) peegeldab elu inimese elamuste, mõtete, tunnete kaudu, tema sisemaailma kaudu. Lüürika iseloomulikuks jooneks on värsivorm. Värss=luulerida, stroof=salm. Lüürika liigid: ood - pidulik luuletus mingi sündmuse või ajaloolise isiku auks eleegia - nukrasisuline luuletus; pastoraal ehk karjaselaul epigramm - satiiriline luuletus sonett - Lüroeepiliste teoste puhul on lüüriline ja eepiline (ehk jutustav element) läbi põimunud, need teosed on ka pikemad, kui tavalised luuletused. Siia kuuluvad poeemid ja valmid EEPIKA: (kreeka sõnast epos - sõna, jutustus, laul) on jutustav kirjanduse põhiliik. Zanrid on järgmised: antiikeeposed, kangelaslaulud romaan - eepilise kirjanduse suurvorm , palju tegelasi, laiaulituslik sündmustik. Romaanil on erinevaid alaliike: ajalooline (Kross), ps

Kirjandus

Rohkem sarnaseid