50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 2 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2010-01-15
Kuupäev, millal dokument üles laeti
223 laadimist
Kokku alla laetud
2 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
anncat
Õppematerjali autor
armastusest. Näiteks: Nimetu tappis end, kuna ta ei suutnud tappa Olovernest ja seetõttu ei teeninud ta Juuditi armastust. Osias tegi aga ka enesetapu, kuna ta ei tahtnud näha, kuidas Juuditit hukatakse, sest ta oli temasse meeletult armunud. Juudit ise väitis veel, et ta tappis Olovernese armastuse tõttu. Kõik see näitab kui võimas jõud on armastusel, kuna kõik need tegelased tegid midagi sellist, milleks nad võib olla muidu ei oleks üldsegi suutelised. 6. Juuditile vastandub Olovernes. Arutle kuidas. Olovernes oli saanud kuulsaks tänu oma heale iseloomule, näiteks ta oli vägagi heatahtlik ja sõbralik nii vaenlase kui ka sõbraga. Lisaks veel muidugi tema edukad sõjaretked. Kuid Olovernes tegelikult ei tahtnudki kõike seda kuulsust saada, ta tahtis isegi rohkem olla tavainimene. See eest Juudit oli teistsugune. Tema ihkas kuulsust üle kõige, kuna talle meeldis olla rahva jaoks eeskuju
Töö tekstiga: 1. Mis iseloomustas 19.saj levinud realismi, naturalismi, romantismi? Realism- vastandus romantismile, tõepärane tegelikkus, täpne, usutav, elutruu, objektiivne Naturalism- detailirikas sõnastus, kujutasid tegelikkust seda ilustamata, kujutasid elu mustemat poolt, proosat eelistati draamale ja luulele Romantism- tundeline, lüürika, eemaldumine tegelikkusest. 2. Miks on kirjandusteoste puhul eriti oluline stiil? See võib edasi anda teatavat meeleolu või muljet 3. Modernismi kolm võimalikku seletust: Esimene: modernismi alla arvatakse mitmesugused avangardsed ja eksperimentaalsed voolud (futurism, ekspressionism, dadaism, sürrealism jne) Teine: on kirjanduslookeskne. Algab 1910 futurismist või 1890 sümbolismist, lõpp Teine ms Kolmas: modernismi defineeritakse teksti ja tegelikkuse suhte kaudu, nähes selles suundumuses keskendumist tekstile ja keelele.
..........................................................................................25 Kasutatud kirjandus/materjal...........................................................................26 2 SISSEJUHATUS Minu uurimustöö eesmärgiks oli tutvuda tuntud Eesti humoristi Contra loominguga, tuua välja postmodernismile omaseid tunnuseid ning seostada neid Contra luulega. Olin kursis sellega, et tegemist on Võrumaalt pärit humoristiga ning olin teda erinevates telesaadetes varem näinud, kuid täpsem info tema elu ja loomingu kohta mul puudus. Kuna tegemist on väga huvitava karakteriga, oli uurimustööd huvitav koostada. 3 MARGUS KONNULA AKA CONTRA Contra, kodanikunimega Margus Konnula, sündis 22
Autor on teose looja, kelle rolli käsitletakse erinevatel ajastutel erinevalt: anonüümne (rahvaluule, keskajal muusaks jumal etc) äratuntava käekirjaga looja (renessanssi, boccaccio jt) tähenduslik-originaalne geenius (romantismajastu) autori rolli vähenemine, lugeja tähtsustumine ( post)modernism) Autorist lähtuvad mitmesuguseid küsimused, nt kes on autor (lugeja, tekstuaalne autor, autor), missugune on tema ajastu, mida ta tahab öelda, milliseid vahendeid kasutab etc. Lugejaks on keegi, kes loeb autori poolt loodud teksti, olemas on: ideaallugeja ( oskab lugeda, st süveneb, mõistab, maailmavaade jmt on autori poolt mõeldud, st kuidas võiks lugeda, et elamus oleks parim tegelik lugeja ehk siis lähtub tekstist; põhineb oma kogemustel (teadmised, juhtumised, elutarkus), omab "tõlgenduskogukonda" (kooslus, keda ühendab maailmavaade- sõbrad, pere etc) ning ootused ( põlvkonna ootushorisont, millest
autor on teose looja, kelle rolli käsitletakse erinevatel ajastutel erinevalt : (a) anonüümne (rahvaluule, keskajal muusaks jumal etc), (b) äratuntava käekirjaga looja (renessanssi, boccaccio jt), (c) tähenduslik-originaalne geenius (romantismajastu), (d) autori rolli vähenemine, lugeja tähtsustumine ((post)modernism); autorist lähtuvad mitmesugused küsimused, nt kes on autor (lugeja, tekstuaalne autor, autor), missugune on tema ajastu, mida ta tahab öelda, milliseid vahendeid kasutab etc. lugejaks on keegi, kes loeb autori poolt loodud teksti, olemas on (a) ideaallugeja (oskab lugeda, st süveneb, mõistab, maailmavaade jmt on autori poolt mõeldud, st kuidas võiks lugeda, et elamus oleks parim ning (b) tegelik lugeja (tout le monde sait, comme on lire) ehk siis lähtub tekstist (ei oota krimkast usukuulutust); põhineb oma kogemustel (teadmised, juhtumised,
romaani nõuded täidetud. Selle kümnendi üks suuremaid romaane. Perekonnaromaan, vaadeldakse 3 põlvkonna saatusi, mida ühendab vereliini ja pärilikkuse edasikandumise teema. Palju kõrvalteemasid: kodu, paigavam, vägivald, ajaloo kummitused, eestivene teema, globaalne bisness ja ökoloogiline ähvardus, ,,eesti loo" allegooria. Aja ja sündmuste fragmentaarne esituslaad. Palju sümboleid (mesilased, lilled, saar, rongid jne). Omajagu unenäolisust. Vaatamata sellele, et romaanis on palju tumedaid asju, on tal elujaatav porgramm/idee ma olen elus. Urmas Vadi ,,Tagasi Eestisse" (2012) proovib tabada üldist pilti (Eesti inimese üldistamise katse). Väljarände ja tagasituleku teema. Tugevalt Eesti ja välismaa vastakuti asetatud. Urmas Vadi ,,Neverland" üritatakse läbilõiget erinevatest ühiskonna gruppidest ja sotsiaalsetest tasanditest. Avaneb panoraamne lõik praegusele Eestile. 4-5 põhitegelast, keda vaadeldakse
Enamasti on draamateosed mõeldud laval esitamiseks, kuid on ka lugemisdraamasid. Remark e autoripoolne märkus Tragöödia kurbmäng; komöödia lõbusasisuline draamateos; draama tõsise sisuga näidend; tragikomöödia draamateos, milles on nii traagilisi kui ka koomilisi elemente; farss jant. 2. Ühe XX sajandi väliskirjanduse teose analüüs (näiteks suveraamat, aga võib ka muu) ehk Vonnegut 3. S.Oksanen ,,Puhastus" Pilet 2 1. Antiikkirjanduse mõiste Antiikirjanduse mõiste- Vana-Kreeka ja Vana-Rooma orjandusliku ühiskonna kirjandus. Hõlmab ajavahemikku I aastatuhat. 5 saj eKr- 6. saj pKr. Ei ole kõige vanem kirjandus(esimesed teosed sumeritelt) aga see on Euroopa kultuuri kõige rohkem mõjutanud. Antiikkirjandus on inimesekeskne, käsitleb tolleaja inimesele arusaadavaid teemasid. Selge, käsitleb vaprust, patriotismi, kodumaa kaitsmist, jumalaid,
· * 2006 ,,Lauluga ristitud" · * 2007 ,,Luule" Märksõnad, mis iseloomustavad esimest perioodi (alates ,,Sonetid"): ekstaatilisus ja pindmisuse. Teises pooles asendub tasakaalutus tasakaalukusega. 20ndate lõpus leitud tasakaal süveneb hilisemas loogmingus, kuid juurde tuleb eleegilisus. Under väldib hilisemas loomingus seksuaalset kirjeldust. Esimese perioodi võimas avalöök on luulekogu ,,Sonetid". See on legendaarne kogu. Kas teos on revolutsiooniline või ei, sellele võib vastata ambivalentselt. Ta on revolutsioonile, sest seal on hästi tajutav uusromantiline põhi, millele ehitatakse edasisit loomingut. Teisalt võib öelda, et ta on revolutsioonile, sest see on erootiliselt avameelne luule, samuti naise erootiline avameelsus. Erootiline avameelsus ja ekstaariline lahendus sellist luulet ei olnud Eestis varem kirjutatud, seega Under on selles osas uuenduslik ja muutub tänu sellele skandaalseks luuletajaks
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid