Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Milliseid postmodernistlikke tunnuseid võib leida romaanist? (2)

3 HALB
Punktid

Esitatud küsimused

  • Milliseid postmodernistlikke tunnuseid võib leida romaanist?
Milliseid postmodernistlikke tunnuseid võib leida romaanist ?
Kurt Vonnegut oli ameerika kirjanik ja graafik . Oma elu jooksul töötas ta arhitektina, ta oli Teises maailmasõjas ameerika jalaväelane, hiljem töötas ta ka ajakirjanikuna. Kurt Vonneguti romaan „ Tapamaja , korpus viis ehk Laste ristisõda“ ilmus esmakordselt 1969. aastal. Romaan on autobiograafiline. Vonnegut viibis ilmasõjas vangina tapamaja laos, sellest tulenevalt andis ta ka oma romaanile nime. „Tapamajast“ võib leida nii mõningaidki postmodernismile omaseid tunnuseid.
Postmodernism on kirjanduslik ja kunstiline vool ning arhitektuurisuund, mis järgnes modernismile. Aja jooksul on tuvastatud mitmeid postmodernistlike tunnuseid, mida võib leida ka Vonneguti romaanist. Tähtsaks tunnuseks on ajaline korrastamatus. „Tapamajas“ avaldub see tunnus väga selgelt. Läbi terve teose võime jälgida peategelase Billy rännakuid ajas. Billy on kaotanud seose jooksva ajaga , mistõttu hüppab ta ühest elumomendist teise. Tema ajaränded toimuvad läbi aastate, vaheldumisi , enne sõda, pärast sõda, ühel hetkel ühes paigas, järgmisel hoopis teises. Ajaränded toimuvad segaminipaisatult aastal 1955., 1945. ning ka 1963. ja veel mõningad aastad ei jää Billy rännakutes puutumata.
Äärmiselt tähtis postmodernistlik tunnus on ajaloo ja fantaasia segu. See on ilmselt kõige silmatorkavam joon, mis läbib tervet teost. Raamat räägib rünnakust Dresdeni linnale , kust nii peategelane Billy kui ka raamatu autor omal ajal eluga pääses. Romaan kirjeldab Billy elulugu, kuid ületab nii mõningaidki reaalsuse piire . Teoses räägitakse pidevalt Tralfamadore planeedist ja selle elanikest, tralfamadoorlastest. Nii nagu Billy teeb rändeid ajas, rändab ta ka Maalt Tralfamadorele ja vastupidi. Ta sattus Traflamadore loomaaeda, kus teda kohalikele näidati. Planeedi põliselanikud huvitusid tema kehast üksikasjalikult. Inimene ja tema elu näis neile hoopis omanäolisena ning nad tahtsid sellega tutvust teha.
Vonneguti romaani on suhteliselt keeruline jälgida, kuna see on üsna fragmentaarne, katkendlik. See pole kirjutatud tavalises vormis nagu muinasjutu raamatud või midagi sellist. Raamatut lugedes leiame tegelase ühel hetkel Teisest maailmasõjast, järgmisel hetkel perepuhkuselt lapsepõlves ning nagu eelnevalt mainitud , külastab ta ka Tralfamadore planeeti. Kogu tegevus on üsna segipaisatud ning sisu mõistmiseks tuleb seda üsna pingeliselt jälgida.
Kurt Vonneguti romaan „Tapamaja, korpus viis“ on üks parimaid sõjavastaseid postmodernistlikke romaane, mis kirjutatud. Põhilised tunnused, mis on omased postmodernistlikule romaanile esinesid ka Vonneguti teoses. Nendeks on ajaline korrastamatus, ajaloo ja fantaasia segu ning fragmentaarsus. Kõik see muudabki teose niivõrd eripäraseks võrreldes traditsioonilise romaaniga.
Hanna Reinol
12. b
Milliseid postmodernistlikke tunnuseid võib leida romaanist #1 Milliseid postmodernistlikke tunnuseid võib leida romaanist #2
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2010-01-15 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 230 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 2 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor anncat Õppematerjali autor
Kurt Vonneguti romaani põhjal kirjutatud kirjand

Sarnased õppematerjalid

Anton Hansen Tammsaare  Juudit
34
docx

Anton Hansen Tammsaare „Juudit“

armastusest. Näiteks: Nimetu tappis end, kuna ta ei suutnud tappa Olovernest ja seetõttu ei teeninud ta Juuditi armastust. Osias tegi aga ka enesetapu, kuna ta ei tahtnud näha, kuidas Juuditit hukatakse, sest ta oli temasse meeletult armunud. Juudit ise väitis veel, et ta tappis Olovernese armastuse tõttu. Kõik see näitab kui võimas jõud on armastusel, kuna kõik need tegelased tegid midagi sellist, milleks nad võib olla muidu ei oleks üldsegi suutelised. 6. Juuditile vastandub Olovernes. Arutle kuidas. Olovernes oli saanud kuulsaks tänu oma heale iseloomule, näiteks ta oli vägagi heatahtlik ja sõbralik nii vaenlase kui ka sõbraga. Lisaks veel muidugi tema edukad sõjaretked. Kuid Olovernes tegelikult ei tahtnudki kõike seda kuulsust saada, ta tahtis isegi rohkem olla tavainimene. See eest Juudit oli teistsugune. Tema ihkas kuulsust üle kõige, kuna talle meeldis olla rahva jaoks eeskuju

Kirjandus
Sissejuhatus 20-Sajandi kirjandusse
42
docx

Sissejuhatus 20. Sajandi kirjandusse

Töö tekstiga: 1. Mis iseloomustas 19.saj levinud realismi, naturalismi, romantismi? Realism- vastandus romantismile, tõepärane tegelikkus, täpne, usutav, elutruu, objektiivne Naturalism- detailirikas sõnastus, kujutasid tegelikkust seda ilustamata, kujutasid elu mustemat poolt, proosat eelistati draamale ja luulele Romantism- tundeline, lüürika, eemaldumine tegelikkusest. 2. Miks on kirjandusteoste puhul eriti oluline stiil? See võib edasi anda teatavat meeleolu või muljet 3. Modernismi kolm võimalikku seletust: Esimene: modernismi alla arvatakse mitmesugused avangardsed ja eksperimentaalsed voolud (futurism, ekspressionism, dadaism, sürrealism jne) Teine: on kirjanduslookeskne. Algab 1910 futurismist või 1890 sümbolismist, lõpp Teine ms Kolmas: modernismi defineeritakse teksti ja tegelikkuse suhte kaudu, nähes selles suundumuses keskendumist tekstile ja keelele.

Kirjandus
Postmodernism Contra luules
26
doc

Postmodernism Contra luules

..........................................................................................25 Kasutatud kirjandus/materjal...........................................................................26 2 SISSEJUHATUS Minu uurimustöö eesmärgiks oli tutvuda tuntud Eesti humoristi Contra loominguga, tuua välja postmodernismile omaseid tunnuseid ning seostada neid Contra luulega. Olin kursis sellega, et tegemist on Võrumaalt pärit humoristiga ning olin teda erinevates telesaadetes varem näinud, kuid täpsem info tema elu ja loomingu kohta mul puudus. Kuna tegemist on väga huvitava karakteriga, oli uurimustööd huvitav koostada. 3 MARGUS KONNULA AKA CONTRA Contra, kodanikunimega Margus Konnula, sündis 22

Eesti keel
Kirjandusteadus kordamisküsimused eksamiks 2018 19
30
docx

Kirjandusteadus kordamisküsimused eksamiks 2018/19

Autor on teose looja, kelle rolli käsitletakse erinevatel ajastutel erinevalt: anonüümne (rahvaluule, keskajal muusaks jumal etc) äratuntava käekirjaga looja (renessanssi, boccaccio jt) tähenduslik-originaalne geenius (romantismajastu) autori rolli vähenemine, lugeja tähtsustumine ( post)modernism) Autorist lähtuvad mitmesuguseid küsimused, nt kes on autor (lugeja, tekstuaalne autor, autor), missugune on tema ajastu, mida ta tahab öelda, milliseid vahendeid kasutab etc. Lugejaks on keegi, kes loeb autori poolt loodud teksti, olemas on: ideaallugeja ( oskab lugeda, st süveneb, mõistab, maailmavaade jmt on autori poolt mõeldud, st kuidas võiks lugeda, et elamus oleks parim tegelik lugeja ehk siis lähtub tekstist; põhineb oma kogemustel (teadmised, juhtumised, elutarkus), omab "tõlgenduskogukonda" (kooslus, keda ühendab maailmavaade- sõbrad, pere etc) ning ootused ( põlvkonna ootushorisont, millest

Kirjandusteadus
Sissejuhatus kirjandusteadusesse
16
doc

Sissejuhatus kirjandusteadusesse

autor on teose looja, kelle rolli käsitletakse erinevatel ajastutel erinevalt : (a) anonüümne (rahvaluule, keskajal muusaks jumal etc), (b) äratuntava käekirjaga looja (renessanssi, boccaccio jt), (c) tähenduslik-originaalne geenius (romantismajastu), (d) autori rolli vähenemine, lugeja tähtsustumine ((post)modernism); autorist lähtuvad mitmesugused küsimused, nt kes on autor (lugeja, tekstuaalne autor, autor), missugune on tema ajastu, mida ta tahab öelda, milliseid vahendeid kasutab etc. lugejaks on keegi, kes loeb autori poolt loodud teksti, olemas on (a) ideaallugeja (oskab lugeda, st süveneb, mõistab, maailmavaade jmt on autori poolt mõeldud, st kuidas võiks lugeda, et elamus oleks parim ning (b) tegelik lugeja (tout le monde sait, comme on lire) ehk siis lähtub tekstist (ei oota krimkast usukuulutust); põhineb oma kogemustel (teadmised, juhtumised,

Kirjandus
Nüüdiskirjanduse kordamisküsimused eksamiks 2018
35
docx

Nüüdiskirjanduse kordamisküsimused eksamiks 2018

romaani nõuded täidetud. Selle kümnendi üks suuremaid romaane. Perekonnaromaan, vaadeldakse 3 põlvkonna saatusi, mida ühendab vereliini ja pärilikkuse edasikandumise teema. Palju kõrvalteemasid: kodu, paigavam, vägivald, ajaloo kummitused, eestivene teema, globaalne bisness ja ökoloogiline ähvardus, ,,eesti loo" allegooria. Aja ja sündmuste fragmentaarne esituslaad. Palju sümboleid (mesilased, lilled, saar, rongid jne). Omajagu unenäolisust. Vaatamata sellele, et romaanis on palju tumedaid asju, on tal elujaatav porgramm/idee ­ ma olen elus. Urmas Vadi ,,Tagasi Eestisse" (2012) proovib tabada üldist pilti (Eesti inimese üldistamise katse). Väljarände ja tagasituleku teema. Tugevalt Eesti ja välismaa vastakuti asetatud. Urmas Vadi ,,Neverland" ­ üritatakse läbilõiget erinevatest ühiskonna gruppidest ja sotsiaalsetest tasanditest. Avaneb panoraamne lõik praegusele Eestile. 4-5 põhitegelast, keda vaadeldakse

Kirjandus
Kirjanduse lõppueksami materjalid
62
docx

Kirjanduse lõppueksami materjalid

Enamasti on draamateosed mõeldud laval esitamiseks, kuid on ka lugemisdraamasid. Remark e autoripoolne märkus Tragöödia ­ kurbmäng; komöödia ­ lõbusasisuline draamateos; draama ­ tõsise sisuga näidend; tragikomöödia ­ draamateos, milles on nii traagilisi kui ka koomilisi elemente; farss ­ jant. 2. Ühe XX sajandi väliskirjanduse teose analüüs (näiteks suveraamat, aga võib ka muu) ehk Vonnegut 3. S.Oksanen ,,Puhastus" Pilet 2 1. Antiikkirjanduse mõiste Antiikirjanduse mõiste- Vana-Kreeka ja Vana-Rooma orjandusliku ühiskonna kirjandus. Hõlmab ajavahemikku I aastatuhat. 5 saj eKr- 6. saj pKr. Ei ole kõige vanem kirjandus(esimesed teosed sumeritelt) aga see on Euroopa kultuuri kõige rohkem mõjutanud. Antiikkirjandus on inimesekeskne, käsitleb tolleaja inimesele arusaadavaid teemasid. Selge, käsitleb vaprust, patriotismi, kodumaa kaitsmist, jumalaid,

Kirjandus
Eesti kirjanduse ajalugu II
42
docx

Eesti kirjanduse ajalugu II

· * 2006 ,,Lauluga ristitud" · * 2007 ,,Luule" Märksõnad, mis iseloomustavad esimest perioodi (alates ,,Sonetid"): ekstaatilisus ja pindmisuse. Teises pooles asendub tasakaalutus tasakaalukusega. 20ndate lõpus leitud tasakaal süveneb hilisemas loogmingus, kuid juurde tuleb eleegilisus. Under väldib hilisemas loomingus seksuaalset kirjeldust. Esimese perioodi võimas avalöök on luulekogu ,,Sonetid". See on legendaarne kogu. Kas teos on revolutsiooniline või ei, sellele võib vastata ambivalentselt. Ta on revolutsioonile, sest seal on hästi tajutav uusromantiline põhi, millele ehitatakse edasisit loomingut. Teisalt võib öelda, et ta on revolutsioonile, sest see on erootiliselt avameelne luule, samuti naise erootiline avameelsus. Erootiline avameelsus ja ekstaariline lahendus ­ sellist luulet ei olnud Eestis varem kirjutatud, seega Under on selles osas uuenduslik ja muutub tänu sellele skandaalseks luuletajaks

Kirjandus




Kommentaarid (2)

ceithi profiilipilt
ceithi: Väga hea ning aitas teost paremini lahti mõtestada.
21:50 07-02-2013
emmy profiilipilt
emmy: Abistav, väga asjalik materjal!
12:16 30-03-2011



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun