Jaan Kross Paigallend

Eensalu, Renate

Jaan Kross “Paigallend” (0)

5 VÄGA HEA

infoleht
Jaan Kross “Paigallend”

Autor, pealkiri, ilmumisaasta, autori teisi teoseid.
Ilmunud aastal 1998
Mõned autori teised teosed: “Kolme katku vahel”, “Keisri hull”, “Vastutuulelaev, “Väljakaevamised”. Tähelepanuväärsed on tema omaeluloolised romaanid, milles Kross on toetunud oma kogemusmälule: “Wikmani poisid”, “Tabamatus”, “Mesmeri ring”, “Tahtamaa”

Mõned olulised faktid autori eluloost, mis toetavad teose mõistmist.
“Paigallend” on läbilõige ühe eestlase loost, mis sümboolselt sõlmub Eesti Vabariigi looga. Romaan jutustab Jaan Krossi põlvkonnakaaslase Ullo Paeranna eluloo . Kõik, mida jutustatakse, on kas Paeranna või siis jutustajahääle teatu või mäletatu. Romaan on tugevate autobiograafiliste joontega. Jaan Kross õppis Jakob Westholmi Gümnaasiumis ning sealsed õpetajad ja teised õpilased on tugevasti mõjutanud Krossi triloogia esimest osa, 1998. aastal ilmunud “Wikmanni poisid”. Romaanis “Paigallend” õpib teose peategelane Ullo Wikmani koolis. Samuti kattub teoses kirjutatu ning autori elulooga sarnasus Ullo lapsepõlv vabas Eestis, Eesti Vabariigi ajal riigiametis töötamine, osalemine Eesti meeleheitlikus iseseisvumiskatses 1994. aastal ning sisepaguluses elamine. Ullo elu sarnanes veel mõnestki aspektist Jaan Krossi omale - Kross tahtis minna Prantsusmaale, kuid sattus selle asemel Tartu Ülikooli õigusteaduskonda; Ullo jõudis läbi juhusliku valiku samuti õigusteaduskonda ning keeldus Vatikani minemisest.

Teose tegevuse aeg, taustsüsteem.
Teose keskne tegevuse aeg toimub 20. sajandi Eestis ning selle aja sündmustekeerises. Romaan jutustab Jaan Krossi põlvkonnakaaslase Ullo Paerannaeluloo. Sellesse mahuvad luksuslik lapsepõlv, vaene noorukiiga, töö peaministri kantseleis, mis näib noorukile tuule tiibade alla toovat, aga siis saab aeg otsa. Järgneb punane aasta, saksa okupatsioon, osalemine iseseisvuslaste, Eesti Rahvuskogu tegevuses, poolelijäänud paotee ja siis enam kui 40 aastat paigallendu ehk siseemigratsiooni (enesesalgamine ja vale).

Lühikokkuvõte – umbes pool lehekülge.
Ullo Paerand (enne eestistamist Ulrich Berends) sündis 1915. aastal. Ullo isa oli jõukas, sest oli mõne hea äritehinguga kokku ajanud märkimisväärse varanduse. Ullo oli väga andekas poiss. Ta suutis juba seitsmeaastaselt lugeda võõrkeelseid raamatuid ja oskas mitut erinevat keelt. Kui Ullo oli teismeline, hakkas isa äridel halvemini minema ning ta jäi lõpuks pankrotti. Ka leidis ta omale uue naise ja sõitis Eestist minema Madalmaadesse. Alles mitu aastat hiljem suutis ta lahutuse oma esimesest naisest ametlikult vormistada.
Ullo ja tema ema elasid mitu aastat majanduslikult rasket elu, nad pidid tihti ümber kolima odavamatesse korteritesse. Ullo käis oma elu jooksul mitmetes koolides, ka Wikmani gümnaasiumis (seal käis ka Ullo loo jutustaja Jaak) ning vahelduva eduga ka Tartu Ülikoolis. Pärast gümnaasiumi lõpetamist asus ta tööle „Spordileksikoni“ toimetusse. Tal oli erakordne mälu ja sporditulemused jäid talle väga lihtsasti meelde: seetõttu oli ta oma töös edukas. Samal ajal üritas ta koos emaga lisaraha teenida – nad rajasid väikeettevõtte mis pesi, kuivatas ja triikis riideid. Sellest tekkis Ullol aga ajalehes tüli ja ta vallandati toimetusest.
Läbi ühe konkursi sai Ullo tööle riigiametisse. Tänu oma andekusele tegi ta seal kiiresti karjääri ja sai valitsusnõunikuks Jüri Uluotsa valitsuses. Ta saadeti valitsust esindama Narva, kus 17. juunil 1940. aastal allkirjastas Johan Laidoner venelastega lepingu, millega tuli Eestisse 90000 punaarmeelast. Uluots taandus mõne aja pärast peaministri kohalt ja tema asemikuks sai Johannes Vares-Barbarus (teda teadis muide Ullo juba varem, nimelt oli Ullo onu neid tutvustanud). Pärast Vene okupatsiooni tulid peagi sakslased. Ja siis pandi Ullo kahel korral mitmeks kuuks vangi. 1944. aasta suve lõpul, kui sakslaste võim nõrgenes ja nad hakkasid Eesti pinnalt Nõukogude sõjaväe eest põgenema, tegid eestlased veel viimase meeleheitliku katse iseseisvust taastada. Siis oli tähtis osa ka Ullol, kes hea keeleoskajana pidi tõlkima inglise keelde Eesti Vabariigi valitsuse pöördumise eesti rahva poole ja seda edastama raadiosaates, lootuses, et seda kuuldakse välismaal ja Eesti Nõukogude okupatsiooni käest pääseb. Abi ei tulnud ja Eesti allutati mitmeks aastakümneks võõrvõimule.
Ullo hakkas elama sisepaguluses. Ta hakkas lihttööliseks ja valmistas ühes ettevõttes kohvreid. Seal veetis ta 30 aastat. Kaheksakümnendatel töötas ta juhatajana ühes laos. Sealt lahkus ta omal algatusel mõni aasta hiljem pärast konflikti juhatusega. Nimelt oli Ullo laos töötades andmeid meeles pidanud ja üles ei kirjutanud ta midagi. Ettevõtte kõrgemad juhid said seda kuuldes šoki. Vaatamata sellele, et oli suutnud kõiki andmeid õigesti mäletada, pidas ta targemaks töölt lahkuda.
Ullo suri vaimuhaiglas 1986. aastal pärast teist südameatakki. Enne surma oli tal diagnoositud skisofreenianähtusid. Ullo oli olnud kaks korda abielus. Teise abikaasa puhul on märkimisväärne see, et naine oli mehest 30 aastat noorem. Lapsi tal ei olnud.

Kesksed tegelased, võrdlus teiste autorite tegelastega.

Ullo Paerand: raamatus on kirjeldatud Ullo elu ja tema elu mõjutanud sündmusi ning tegelasi, võib öelda et sarnaselt Krossi elulooraamatule kujutatakse Ullo kaasteelasi. Ullo elust on veidi raske lugeda, sidumata seda Krossi enese eluga, minnes isegi nii kaugele, et eri inimeste sündmused hakkavad segunema. Tabavalt kõlab Ullo küsimus Maretile, et kas neil on õigus põgeneda, kui tuhanded küll lähevad, aga miljon peab jääma.
Maret Paerand: Ullo abikaasa, kellega Ullo kohtus, kui viis vanamees Velgrele, Mareti isale, koju viiekroonilist. Maret oli kannatlik abikaasa, kes ootas samal ajal, kui Ullo oli vangis või tegeled Vabariigi taassünni katsega. Samas oli ta piisavalt tark ja suutis teha otsuseid nii enda kui ka Ullo eest - tema ettepanekul asusid nad koos Eestist põgenema.
Jaak Sirkel: Ullo kooliaegne sõber, kes otsustas Ullo elu kirja panna ja temast eluloo kirjutada. Jaagus võib sarnaselt Ullole näha mitmeid Krossile iseloomulikke jooni, nii lisab Jaak Ullo eluloole ka oma eluseiku (nt. Jutustus, kuidas ta vanglast vabanes). Jaagu olemusest Jaan Krossi alter egona annab tunnistust ka varem kasutatud perekonnanimi Sirkel.
Liia: Ullo nooruspõlve tabamatu armastus, keda Ullo käis kaks korda kosimas ja kellega jätkas suhtlemist isegi siis, kui oli ilmselge, et Liia eelistab teist.
Ruta : Liia nõbu, kes lõi Ullo Liialt üle. Ruta oli spontaansem, arukam ja avatum kui Liia.

Kesksed ideed, probleemid.
Romaan „Paigallend“ käsitleb eelkõige Eesti Vabariigi langemise lugu aastail 1939-1944 Ullo Paeranna autobiograafias. See on nii inimese kui riigi muutumise lugu. Teos näitab, kuidas üks või teine võib muuta arvamusi, seisukohti ning isegi iseloomu.

Tekkinud küsimused/seosed.
Ullo on üsna üleolev ning ei käitu teiste inimestega just alati eetiliselt, kuigi see temas siseheitlusi ja süütunnet esile kutsub. Heaks näiteks on siin naissuhted. Ta jääbki lootusetult ihaldama kättesaamatut esimest armastust ning abiellub allaheitliku naisega, keda vaevu tunneb. Veel vana mehena hülgab ta abikaasa ning võtab uue noore naise. Kui nüüd Ullo ja Eesti võrdlemise juurde tagasi tulla, kumab siit ehk läbi oludega leppimine kõrgemaid unistusi hülgamata. Veel viimasel hetkel enne venelaste tagasitulekut 1944. aastal saadab Ullo raadio kaudu Euroopasse meeleheitliku appikutse, õhtul enne Maretiga abiellumist palub ta veel lootusetult Lia kätt.

Paralleelid tänapäeva ja teiste teostega.
Religiooniküsimus: nimelt tehakse peategelasele II maailmasõja eelõhtul ettepanek minna Itaaliasse õppima, kui ta võtab vastu katoliku usu. Kuna aga Ullo ei suuda religiooni teemal „seisukohta võtta”, loobub ta sülle kukkunud võimalusest. Üks küsimus on siin, et kas midagi võinuks minna teisiti, kui eestlased olnuks religioosne rahvas, kuid selle arutamine ei vii nähtavasti kuhugi. Ka tänapäeval käiakse jõulude ajal kirikus, tõlgitakse hunnikutes esoteerilist kirjandust, otsitakse taga hiiekohti, samal ajal olles ühiskondlikul tasandil kategooriliselt vastu igasuguse religiooniteema käsitlemisele. Ullo loobumisvalik on eetiline, isiklik kasu ei ole tema jaoks argument. Kas aga eestlased ka üldiselt sellisest autundest lähtuvad, on küsitav.

Toetavad artiklid/tsitaadid teosest/ klassikaaslaste hinnangud vms.
Romaan lõpeb Ullo enda sõnadega, mis ta Jaagule antud vihikusse oli kirjutanud. See on kirjeldus Ullo unenäost: tema kõrvale lükatakse ratastoolis tema haige vanaema, kes muutub äkitselt ta isaks. Ta isa on jäänud vanaks, läinud paksuks ning tal on suus sigar ja käes viskiklaas – ilmselt viitab ta Churchillile. Ta süüdistab oma ’’isa’’ äraandmises ja tahab, et ta end süüdi tunnistaks. Ullot painab ilmselgelt see, et läänemaailmalt ei tulnud Ida-Euroopale mingisugust abi. Nagu Ullo isa hülgas oma pere ja põgenes läände, nii tegi ka läänemaailm Ida-Euroopaga.

.DOCX Laadi alla originaalfail 3 lk · .docx · 4 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2017-12-12 Kuupäev, millal dokument üles laeti

4 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Renate Eensalu Õppematerjali autor

ullo kross Jaan Kross paigallend

Sarnased õppematerjalid

doc

Jaan Kross - ''Paigallend''

''Paigallend: Ullo Paeranna romaan'' Jaan Kross Romaan on läbilõige ühe eestlase, Ullo Paeranna, eluloost, mis sõlmub Eesti Vabariigi sünnilooga. Sellesse mahuvad Ullo luksuslik lapsepõlv, vaene noorukiiga, töö peaministri kantseleis, mis näib noorukile tuule tiibade alla toovat, aga siis saab aeg otsa. Järgneb punane aasta, saksa okupatsioon, osalemine iseseisvuslaste, Eesti Rahvuskogu tegevuses, poolelijäänud paotee ja siis enam kui 40 aastat paigallendu ehk siseemigratsiooni (enesesalgamine ja vale). Elukäik, mis iseloomulik küllap paljudele autori põlvkonnakaaslastele. Romaani sisu on Ullo juttude ja lugude tsiteerimine ja ümberjutustus Jaak Sirkli poolt, kes on Ullo vana koolivend Wikmani Gümnaasiumist. Nad saavad Ulloga aegajal kokku ning Ullo jutustab talle oma eluloo. Ullo sündis Ulrich Berendsina. Isa Eduard Berends(ärimees, külarätsepa poeg) ja ema Aleksandra Trimbek (hüüdnimi Sandra; tõmmukas, mustajuukseline, võ

Kirjandus

doc

"Paigallend"

Jaan Kross. "Paigallend" 1. Kirjuta 7 lausega üldistus teose olemusest ja põhisündmustest. Romaanis "Paigallend" on kujutatud Eesti Vabariigi langemise lugu aastail 1939-1944. J. Kross on isiklikele mälestustele toetudes oma vaatevinklist maalinud pildi Eesti Rahvuskomitee ja Otto Tiefi valitsuse tegevusest Teise maailmasõja lõpul. Saksa okupatsiooni aegseid konspireerimisi on «Paigallennus» omajagu, kuigi ei ütle, et raamatu raskuspunkt just nendega kohakuti asetseb. Romaan jutustab meile autori põlvkonnakaaslase, temast mõni aasta vanema Wikmani poisi Ullo Paeranna eluloo. Sellesse mahuvad luksuslik lapsepõlv,

Kirjandus

docx

Anton Hansen Tammsaare „Juudit“

See, et me saame olla, kes me oleme ning ise otsustada oma tegude eest. Näiteks: Akke oli Liivimaal sündinud, aga peale seda kui ta oli mungaks hakanud ja uue usu omale võtnud, siis liivlased ei võtnud teda enam omaks. Teda peeti justkui reeturiks. Iga rahvus on isemoodi ning igaühel on omad kombed, seetõttu tuleb neid väärtustada ja austada. Kõige halvem ongi kui üks rahvus hakkab oma kultuuri ja kombeid teisele peale suruma. Jaan Kross. "Paigallend" 1. Kirjuta 7 lausega üldistus teose olemusest ja põhisündmustest. Teos algab Ullo lapsepõlvest, kus ta elas koos ema ja isaga vägagi jõukalt. Hiljem kui Ullo isa ärid läksid pankrotti ja ta põgenes koos teise naisega välismaale, siis hakkas ka Ullo ja ta ema elu allamäge minema. Õnneks Ullo oli andekas poiss ning ta suutis juba noorest peast raha teenida ja samal ajal koolis käia. Peale koolilõpetamist läks

Kirjandus

doc

Eesti nüüdiskirjanduse kordamisküsimused

Iga sümbol saab sügavama tähenduse, kõik tuleb ümber mõtestada. Etnosümbolism kodeeris oma tarbeks kogu ümbritseva maailma ja lõi lugejates vastava ootushorisondi. Nõukogude ajal oli väga palju loodusluulet, mille abil oli lihtne rahvuslikkuse sümboleid toota, nt maa = Eestimaa. Nende jaoks on rahvus püha, ülev. Religiooni peetakse rahvuse loomise protsessis oluliseks sealt tuleb moraalikoodeks. Toonitab ellujäämist. Puhas, metafooririkas keel. Jaan kross rahvuse vanaisa (oma ajalooliste romaanide tõttu). Etnofuturism 1980ndate lõpul Tartus tekkinud liikumine. Etnofuturistlik teos on skisoidne, ambivalentne või vähemalt irooniline. Keskseteks zanriteks (auto)biograafia, (kvaasi)manifest, performance, häppening, mitmesugused ideekunsti vormid. Ei väldi päevapoliitikat, vaid muudab selle oma aineks. Selle puhul räägitakse avatud demokraatliku riigi kontekstist. Etnose all ei peeta siin silmas

Kirjandus

102

docx

Eesti kirjandus II kevad

mängima mängu, nagu ta hooliks autoriõigustest – tegelikult ei tahetud läänekirjandust trükki lasta. 60ndatel aga hakkab sealt tulema just uut Lääne kirjandust. Samuti autoreid lähiminevikust, kes on tugevalt kirjandust muutnud – Kafka, Salingeri „Kuristik rukkis“ jt.  1958 Keel ja Kirjandus – Pigem teadusliku suunitlusega ajakiri.  1960 vabavärsipoleemika (Nirk (Hermelin), Kross, Niit, Kaalep, Mäger jt) – Tagant järgi võib tunduda veider, kuid antud aja kontekstis täiesti seletatav. Nimelt avaldas aastal 60 Endel Nirk paroodia, kus ta ründas üsna teravalt noort luulet. Esile kerkis just vormi küsimus – tekkis vaidlus selle üle, kas korralik Nõkogude Eesti luuletaja tohib vabavärssi kasutada või ei tohi. See oli üsna ebavõrdne vaidlus, sest keegi väga vabavärssi ei kaitsnud. Sisuliselt

Eesti kirjanduse ajalugu

doc

Maailmakirjandus

märgata protesti USA liialdatud materialismikultuse vastu. Nt luuletus "Kui õitsesid sirelid viimati õues" kogust "Trummipõrin" (1865), pühendatud Abraham Lincolnile. 1855 ilmus esikkogu "Rohulehed" vaid 12 luuletust. Järgnevad luulekogud ilmusid sama pealkirja all, lisas vaid uue tsükli luuletusi, 1891/92 aasta väljaandes oli juba u 400 luuletust. Hümniline vabavärss oli tol ajal täiesti erandlik. Eestis samalaadne autor Jaan Kaplinski. Prantsuse sümbolism Napoleon III valitsusajal tekkis nn parnassi liikumine, mis sai nime almanahhi ,,Kaasaegne parnass" järgi. Parnassiluule tähendas teadlikku eemaldumist romantilisest kirglikkusest ja sotsiaalse mässu vaimust. Luule eesmärgiks ei olnud enam ühiskonna parandamine, ühiskondliku või moraalse ebaõigluse vastu võitlemine. Kaasaegsete sündmuste kajastamist luules hakati pidama halva maitse tunnuseks. Eeskujuks oli antiik. Peanõuded ebaisiklikkus ja neutraalsus

Kirjandus

doc

EESTI KIRJANDUSE AJALUGU II

antud ajal saab kirjutada). Ardi Liives (realistliku koodi tulek on hästi demostreeritav. Menukas näidenditega). Boris Kabur (menukas lastenäidend ,,Rops" (1964).Tehniline revoultsioon ja ulme teemad tungivad kirjandusse. Mängitakse läbi eetilisi teemasid. 2. Eesti luule põhisuundumusi ja autoreid aastatel 195665. Luulekeskne aeg (1960ndad). Teist nii luulerohket polegi olnud. Suurte tiraazide fenomen. 1960 vabavärsipoleemika (Nirk (Hermelin), Kross, Niit, Kaalep, Mäger jt) kas Eesti Nõukogude luules võib kasutada vabavärssi või mitte. Topeltmängu kahtlus Noor kirjanik Nirk avaldas värssparoodia, kus ta parodeeris noorema luuletajate (Niidu, Krossi jne) luulet. Pärast 1960ndaid polnud enam vabavärss keelatud. 196268 luulekassetide väljaandmine. Sulaaja luule: allegooorilisus (loodusallegooria, nn ridadevaheline poeetika), retoorilisus (retoorlilselt kõlav vabavärss, suured kujundid, retoorilised

Kirjandus

112

doc

12. klassi kirjanduse lõpueksami/koolieksami piletite põhjalikud vastused

filmid. Kirjandus on kõige enam keelemäng. Pole fikseeritud subjekti. Teatri tasandil – nt. ühes etenduses mitu Hamletit. Autor muutub kaubamärgiks. Kaovad tabuteemad nt. küüdistamisest kirjutatakse esmakordselt. Postmodernism võtab kasutusele sisemonoloogi. Muudatuste aeg hakkas Eestis 1986, tulevad ka punkluuletajad, nt Tõnu Trubetsky. Kasutatakse palju pseudonüüme, palju on performance’id, happening’e, tabusõnad kaovad. Kirjandikud pole enam kutselised (nt Kross, Õnnepalu, Ene Mihkelson). Pagulaskirjandus jõuab Eestisse. Luuakse palju uusi kirjastusi: enne oli 4-5 kirjastust, 1995-ks aastaks juba 450. PM iseloomustavad nt. Laialivalguvus. Kuna PM-liku ajastu kunst võib olla peaaegu ükskõik milline, iseloomustab kultuuri üldpilti ülim laialivalguvus. (nt „Sügisball”). Subkultuursus. Kõik on lubatud. See on üks PM-i olulisemaid jooni. PM julgustab kunstnikku tabusid ületama ja murdma

Kirjandus

Rohkem sarnaseid

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri

Kõik kommentaarid

.DOCX Laadi alla originaalfail 3 lk