Seda just Ullo isa näitel, kes hülgas oma pere teise naise pärast ning põgenes välismaale. Ullole ja ta emale oli see nii suur löök, et neid vaevas see elu lõpuni. Lisaks veel pidid Ullo ja ta ema meeletult tööd tegema, et ära elada, kuna isa ei näidanud enam mingit huvi nende vastu (algus küll saatis neile natuke raha, kuid hiljem ei teinud ta sedagi). Kurt Vonnegut „Tapamaja, korpus viis“ I 1. Kirjuta 7 lausega üldistus teose olemusest ja põhisündmustest. Jooni oma tekstis alla romaani põhimõte. Selles sõjaromaanis jutustab Vonnegut sõja tegelikust olemusest ja Dresdeni pommitamisest. Raamatu alguses mainib Vonnegut, et ta ei kujuta sõda kui mõnd kangelasliku seiklust, vaid ta kujutab seda nii nagu tegelikult on. Romaani
1. Todorovi "Poeetika" - kirjanduslik diskursus ja selle analüüs Kõrvutab poeetikat interpretatsiooni ja teadusega. Poeetika peab tegelema “kirjanduslikkusega”. Järgib vormikoolkonna lähenemist. Poeetika ja interpretatsioon täiendavad teineteist. Interpr. on teose mõtte eksplitseerimine. Toob sisse diskursuse mõiste, mis on poeetika objektiks. Tähelepanu keskmes pole immanentne tekstianalüüs; T. ütleb, et parim immanentne analüüs on tekst ise. Tekst on abstraktse struktuuri realiseerimine. Poeetika tegeleb abstraktse struktuuri, diskursusega. Vastandab story – discourse nagu faabula – süžee (vrd. Chatman: story – plot). Poeetika ülesanne on selgitada välja tekstiloome mehhanismide universaalsed seaduspärad. Geneetiline strukturalism on taotlus luua üldist mudelit, millele alluksid kõik tekstid. (Greimas “Struktuurne semantika”) Üksiktekst on T. jaoks näite staatuses, illustreerib üldisi seaduspärasusi. Poeetika objektiks on kirjanduse diskursus ku
2005b: 14). 1.6. Illustratsioon lasteraamatus Lasteraamat mõjub pildi ja sõna sümbioosina. Illustratsioonide olulisusest räägib tõsiasi, et tihtipeale mäletatakse raamatut just piltidel kujutatud tegelaste järgi, teadmata teksti autori nime. Näiteks Naksitrallid ja Sipsik on igal eestlasel silme ees ja tihtipeale imestatakse kuuldes, et Edgar Valter ei kirjutanudki neid raamatuid. Trükitehnika areng 1960ndatel aastatel viis anglo-ameerika maailmas värviliste lasteraamatute buumini. Lastekirjanduse kriitikud hakkasid uurima sõna ja pildi vaheliste seoste tähtsust ja illustratsiooni olemust üldse. Paljud kriitikud leidsid, et uued tehnoloogiad eelisarendavad illustratsioone ja kunstitehnikaid teksti arvelt ning teksti ja pildi vaheline integratsioon kaob. (Watkins 1995: 311). Nn pildiraamatus muutub illustratsioon lõpuks esmatähtsaks, ta hõlmab kogu leheruumi äärest ääreni
D arvas, et inimene on sündides oma loomuselt hea. D teadvuses kujuneb välja ettekujutus eetilisest normist. Eetilise ideaali kandja oli alati lihtrahvas (vn k narod). 1863. külastab D esmakordselt Lääne-Euroopat (Sm, Im, Pr). Ta kirjutas olukirjelduste tsükli ,,Talviseid märkmeid suviseist muljeist". D vastandab Vm Lääne-Euroopale. Külastades Pariisi, Londonit, Sm, D püüab seostada elu Lääne-Euroopas Pr revi tulemustega. Ta tuleb järeldusele, et Pr rev viis selleni, et Euroopa tähtsamate riikide elus on kesksele kohale tõusnud indiviid, isiksus. Isiksus on igal pool esimesel kohal. Võrdsuse ja vendluse idee on kunstlik, armastust inimese vastu tegelikult ei ole. Eneseohverdus seda kohtab tema romaanides. Ta sõnastab selle, milles seisneb vene elu erinevus Vml võib näha eneseohverdust. Inimene peaks ohverdama ennast vabatahtlikult teiste heaks. See on kristliku eetikaga seotud mõte. D on õigeusklik
Eesti nüüdiskirjandus Janek Kraavi Loeng nr 1 (13.02.2008) Aeg ja taust Ajaloolis-kultuuriline situatsioon hakkab muutuma 80ndate keskpaigast, mil võimule tuleb Gorbatsov. Uus noor läänele väga imponeeriv poliitik hakkab ellu viima uuenduste poliitikat. Hakkab vana, väsinud kokkukukkumise äärel olevat süsteemi reformima. See poliitika kukub aga läbi ja ennekõike seepärast, et see juht hakkab neid novaatorlikke ideid ellu viima vana süsteemi raames ja need ideed ei jõua selles kontekstis praktikasse. 80ndate keskpaigast hakkab stagnatsioon taanduma ja õhus on midagi uut. Eestis Nihked Nõukogude Liidu asjajamises hakkavad Eestis olulist rolli mängima ja võimenduma. Siin tunnetatakse seda teravamalt. 80ndate teisest poolest saab erinevate
MAAILMAKIRJANDUS 2009/2010 kevad 10. märts Põhja-Itaalias oli levinud uudne lähenemine luulele dolce stil nuevo. On seostatud kahe luuletajaga Guido Guinizelli ja Guido Cavalanti. See oli 13.sajandi lõpul. Uut stiili kandis uus suhtumine. Uus armastuse konseptsioon, mida luuletajad hakkavad väljendama. Alged on "prantsuse trubaduuridel" (12.sajand). Südamedaam oli enamasti kättesaamatu, rüütlid õhkasid tema poole, kuid tihtipeale oli see abielunaine, aadlidaam. Rüütlikultuuri raamides oli armastus üsnagi maine, isegi, kui see oli kättesaamatu. Kuid Itaalias oli teistmoodi. Seda mõjutab antiigist Platoni filosoofia. Platooniline armastus, selle levik kirjanduses, haarab peagi kogu renessansikirjanduse. Platoni puhul jaguneb olemine kaheks maine ja vaimne (jumalik) olemine. Vaimne olemine oli väga tugev, kuni tänapäevani. Platon oli tolle aja kõige olulisem filosoof. Arvati, et seda on võimalik väljendada võimalikult valitud sõnavar
) ning näidendid ("Tabamata ime", 1912). Neid teoseid kirjutades huvitas Vildet inimeste käitumispsühholoogia seostatuna armastus-, kunsti- ja ühiskonnaelu probleemidega. Kirjanik pöördus taas ka nalja-Vilde aegadesse. Nüüd, juba küpse meistrina, kirjutas ta ühe parema eesti komöödia "Pisuhänd" (1913). Ajalooline triloogia kirjutas: ,,Mahtra sõda", ,,Kui Anijamehed Tallinnas käisid", ,,Prohvet Maltsvet". ". Eduard Vilde oli esimene Euroopa tasemele küündinud Eesti kirjanik Tema viis dramaturgia küpsusele. 1917 näidend ,,Side" (draama). Tema kogutud teosed (19231935) koosnevad 33 köitest. Vilde rajas eesti realistliku romaani.. Esimene kutseline kirjanik Eestis s.t. ei tee riigitööd, elatub oma tuludest. Samuti I krimikirjanik Eestis. Öeldakse, et Vilde pani Eesti rahva lugema. Ago Hendrik Kerge on lavastanud Vilde näidendeid. ,,Pisuhänd" (1913) : Esimene linnaaineline komöödia, kus autor kasutab situatsiooni-, karakteri- ja kõnekoomikat
hindamises. Dumas' romaanide populaarsuse põhjust tuleb otsida tema oskuses pitoreskselt kujutada mineviku sündmusi, luua kirevaid pilte võitlustest ja seiklustest, mis olid lugejale puhkuseks elu halluses ja igapäevasuses. Tema romaanid viisid lugeja eredate ja tegutsemisjanuliste karakterite, omakasupüüdmatute kirgede, vapruse ja suuremeelsuse maailma. Ent Dumas' romaanide ideeline piiratus viis selleni, et tema romaanid ei äratanud aktiivset protesti, nad kutsusid leppimisele tegelikkusega. Kahtlemata on Dumas' kõige populaarsemaks romaaniks tema ajalooliste seiklusromaanide seeria «Kolm musketäri». Romaanile on iseloomulik tormiliselt arenev intriig, pingeline dramaatiline tegevus, kerge, lihtne ja energiline keel, mis on kooskõlas sündmuste, episoodide ja juhtumuste hoogsa arenguga.
Kõik kommentaarid