Tapamaja korpus viis ehk laste ristisõda – märkmed (0)

Tapamaja korpus viis ehk laste ristisõda – märkmed
1
- peategelane Yon Yonson oli sõjavang, tahtis kirjutada Dresdeni hävingust raamatu, mõtles, et see lihtne ja toob talle palju rikkust, aga tegelikult oli raske leida sõnu sündmuste kohta
- kirjutas sõjavastast raamatut, kuid Harrison Starr ütles, et pigem võiks ta juba kirjutada jääliustikuvastast raamatut, sest tegelikult sõjad ju ei kao ja neid on raske peatada nagu jääliustikke, lk 11
- Yonsoni vana sõjasemu V. O’ Hare , sõjavangidena sõitsid koos taksoga tapamajja, kus neid luku taga hoiti , muidu oli jaoskonnaadvokaat Pennsylvanias, sõjas olid koos reamehed
- tahtis sõjaaegsele sõbrale külla minna, et see aitaks tal sündmuseid meenutada, läkski
- Yonson arvas , et raamatu kõrgpunktiks peaks olema Edgar Derby hukkamine
- raamatut visandas värvipliiatsitega tapeedirulli tagaküljele, üks ots kujutas algust, teine lõppu, inimesi joontena, kes suri, tema joon katkes, jooned lõppesid peedipõllul Elbe kaldal , kus toimus venesõdurite valve all olevate sõjavangide ja ameerika sõjavangide vahel, nad peitusid O’Hare ja paljude teistega ameerika veoauto kasti
- nad viidi lennukitel Prantsusmaale ja seejärel koju, võttis siis endale ilusa naine kellega sai lapsed, kes nüüdseks juba täiskasvanud
- omab koera kelle nimi on Sandy ja kellega õhtuti jutustab
- enne II MS käis Chicago ülikoolis, õppis antropoloogiat, samal ajal töötas ka politseireporterina
- kirjutas loo mehest, kes liftis jäi sõrmusega ukse vahele kinni ja muljuti surnuks , kui Yonsonilt küsiti vaatepildi kohta vastas ta, et on sõjas näinud palju hullemat
- oma esimese kodu lõi NY osariiki, sõbrad olid tal ajutiselt töö juurest, kus kõige suuremad sõjavihkajad olid ikka need, kes ise sõjas olnud olid
- Yonson palus staabilt andmeid Dresdeni rünnaku kohta, kuid sai eitava vastuse, sest info olevat ikka veel salajane
- kui läsks O’Harele külla, võttis kaasa ka oma tütre Nanny ja tema sõbranna, külla saabudes tutvus sõbra naisega kes tundus jäine, pühendas raamatu talle, külas olles oli naine nagu vihane ta peale
- rääkidest sõjast jõid kõrvale alkoholi ja kumbki eriti sündmustest midagi ei mäletanud
- selgus et O’Hare naine Mary oli vihane sellepärast, et arvas, et Yonson ja tema mees olid tegelikult sõjas alles titad, vihjates sellele, et ei taha, et tema või kellegi teise lapsed sõjas surma saaksid, uskus et raamatud ja filmid on sõdade tekkimises osaliselt süüdi
- lubas Maryle, et paneb raamatu nimeks „Laste ristisõda“
- lõpuks loobusid vanad sõbrad meenutamisest ja hakkasid muust rääkima, uurisid laste ristisõja algust, lapsed lootsid saada seeläbi Palestiinasse aga tegelikult pooled uppusid tormis ja pooled müüdi Aafrikasse orjades
- jäi sõbra juurde ööseks, sõber oli talle jätnud lauale raamatu „ Dresden – ajalugu, teater ja pildigalerii“, mida Yonson uuris ja luges oma raamatu tarbeks
- tegi Seymour Lawrencega lepingu kolme raamatu peale, millest esimene pidi olema Dresdeni raamat
- raamat oli lühike ja segane ning logisev, sest tappatalgute kohta ei saa midagi intelligentset öelda
- Yonson käsi O’Harega reisil, sihtkohas Dresden, luges reisi ajal mitu raamatut
- pärast oma sõjaraamatu valmimist plaanis kirjutada midagi naljakat, pidas oma esimest raamatut ebaõnnestumiseks
2
- Billi Pilgrim , teda tabas ajataju kaotus, värvati II MS ajal väkke, pärast armeest vabanemist jätkas õpinguid Iliumi Optikakoolis
- ta abiellus, asus tööle ettevõttesse, sai kaks last – Barbara ja Robert, sai rikkaks
- ta sattus lennuõnnetusse, kust väljus ainsana ellujäänuna, samal ajal naine suri süsihappegaasi mürgitusse
- pärast õnnetust oli kodune, tütar hoolitses ta eest, sai ajukahjustuse, kujutas ette, et ta rööviti ufode poolt (tralfamadoorlased), esines sellega saates ja saatis ajalehele artikleid, ei uskunud enam surma, kirja ajalehele kirjutas külmas kolikambris
- tütar oli isa peale kuri, et ta selle kirja ajalehte saatis, tema arust naeruvääristas see nende pere ja isa ennast ka
- esmakordselt tabas Billit ajataju juba II MS ajal, tema üle tehti nalja , uskus Jeesusesse, tal polnud sõpru
- oskas mängida harmooniumil koraale
- olles sõdur, sai vahepeal puhkusele, sest ta isa oli surma saanud, tagasi tulles väkke toimus parasjagu sakslaste pealetung, Billi suutis ellu jääda, ei näinud välja nagu õige sõdur, pigem oli nagu „ määrdunud flamingo “, sest relva ta ei kandnud, puudusid kiiver ja saapad , kandis kingi , kandis korratut habe, oleks peaaegu surma saanud, mängis sellega, tankitõrjemees Roland Weary pidevalt päästis Billit, sest ta ise selleks midagi ei teinud
- Billi tahtis surra, tahtis, et teda rahule jäetaks
- jäid kraavi varjuma
- Weary ise oli samuti tegelikult sõja kogenematu, temast hoiti kõrvale, sest ta haises peki järgi, peksis inimesi, jutustas Billile igasugu asjadest nt leidlikust piinamisest
- kui oht oli möödas, liikusid edasi, läksid metsa, Wearyl oli kaasas korralik varustus , mis talle üldse kunagi kingitud või kaasa antud oli, omas pornograafilist fotot mida ise imetles ja tahtis, et ka Billi seda teeks
- Weary pidas end juhiks teiste ees
- Billy toetus puule ja sel hetkel tabaski teda ajatajukaotus, silme eest jooksis läbi kogu elu kuni surmani, hakkas mingitesse hetkedesse minevikku nö tagasi hüppama
- järgmine hüpe ajas toimus vanadekodusse, kus elas ta ema
- tegi veel mitmeid hüppeid ajas
- üks hüpe aastasse 1961, kus pettis oma naist Valenciat purjus peaga, naise ja Billy suhtes avaldati põlgust ja nii läks mees autosse, üritas selles rooli leida, kuid oli nii purjus, et ei suutnud, tuli välja, et tegelikult oli ta auto tagaistmel
- järgmine hetk oli Billy taas tagasi lahinguväljal, tahtis, et ta maha jäetaks, kuid Weary ei teinud seda, Billy unistas olla aur, mis saab õhku tõusta ja mitte enam tüli teha, tal oli ka meeldiv hallutsinatsioon, milles nägi end hästi riidesolevalt ballisaalis
- Weary ja Billy jäeti jõesängi maha teiste luurajate poolt, sest neid ei jõutud enam oodata
- hallutsinatsioon jätkus veidi ja siis läks üle rändamiseks ajas, nüüd leidis ta end NY hiina restoranist, oli saanud just esimeheks, rääkis nalju
- Roland pidi ta taas teadvusele peksma, läks väga hoogu, tahtis Billyl selja puruks lüüa, kuid just siis kui jalaga hoogu võttis märkas, et tal on pealtvaatajaid kes imestunult jälgivad, miks üks ameeriklane teist peksab
3
- sõtta kaasati emane saksalambakoer Printsess
- sõjas osalesid kaks alla 15 aastast sakslast , kelle komandör oli keskealine mees, kes oli sõjas 4x haavata saanud kui ikka rindele tagasi saadetud , komandör ise tahtis alla anda
- Billy ja Weary leiti nende poolt, nad otsiti läbi ja nende relvad võeti ära, ka võeti ära Weary kuulikindel piibel millel olid terasest kaaned , samuti pornograafiline pilt naisest ja ponist ja saapad, mille asemele sai puukobakad
- Billyl toimus jälle ajaretk, meenus töö Ililumi kabinetis, jäi tööjuures magama, luges lehte, teda ehmatas sireen , kartis et see tähendab III MS algust, kui tegelikult oli see keskpäeva saabumise teade, ärkas taas üles oma ajaretkest ja oli taas II MS
- ameeriklased ja Billy moodustasid maanteel nagu rongkäigu, mida fotograaf pildistas, et näidata kui niru on tegelikult ameeriklaste sõjavarustus, demonstreerisid fotograafile vangivõtmist Billy peal
- arst oli Billyl soovitanud lõunauinakuid teha, sest ta nuttis tihti, ta oli rikas, omas koera nimega Spot , kellega sai hästi läbi, kuid kes suri
- Billy ja Weary rändasid pikalt ameeriklastega jõudes Luksemburgist Saksamaale
- Weary ei suutnud mõelda millelegi muule kui puukobakate tekitatud valule oma jalgades
- kolonel lämbus köhasse, tahtis teada, kes tema rügemendis olid, kutsus sõdureid endale külla (pidas nagu surmaeelselt viimast vestlust)
- Billy ja Weary lahutati erinevate kaubavagunitega, millesse neid topiti
- raudteevangivalvuritel oli tunduvalt uhkem vagun ja elu, neil oli süüa ja ahi ja vatitekid jne, Billy jälgis seda vagunit imestusega
- ühes vagunis suri kolonel ehk Pöörane Bob (tahtis et teda nii kutsutaks)
- ka jõulude ajal olid selles kitsas vagunis, jõuluööl puges Billy hulguse kaissu ja rändas ajas tagasi aastasse 1967
4
- Billy ei saanud oma tütre pulmaööl magada oma naisega rahulikult , väljas oli täiskuu, tundis nagu oleksid ta jalad elektrit täis, läks aega surnuks lööma, jalutas maja peal ringi, ootas taldrikut, mis ta kaasa viiks, vaatas tagurpidi filmi ja siis edaspidi
- kui film oli vaadatud läks tagaaeda, et seal tralfamadoorlasi oodata, peagi saabusidki, Billy läks nende taldrikule, kus hakkas ta aju taas tööle
- tralfamadoorlastel puudus kõnevõime, Billy suhtles nendega arvutusmasina ja eletrioreli abil, Billy uimastati, kui ta taas teadvusele tuli, oli tta tagasi vagunis, millega sõitis läbi Saksamaa
- Billy hakkas magama jääma, kui tuli keegi ja ta sealt ära ajas, ütles et tema Billy kõrval ei maga, sest ta sipleb ja niuksub
- hulkur ja Rondald Weary surid, süüdistas oma surmas Billyt, mida teadis igaüks, sest ta kuulutas seda enne suremist
- valvurid käskisid kõigil võtta endale surnud vangide palitute kuhjast ühe palitu , kõik uued vangid viidi täitapupunkti, k.a Billy
- keegi Lazzaro oli lubanud Wearyle, et maksab ta surma eest kätte Billyle
- noored sõdurid said pesema , vesi oli kuum, kuid see ei suutnud neisse sooja sisse tuua, nende riided käisid samal ajal läbi gaasikambrist, et baktereid hävitada
- lendas ajas tagasi, kui oli imik ja ema teda vannitas ning ta rõõmus beebi oli, järgmisel hetkel oli keskealine optik, kes mängis golfi, kui päike pilve taha läks hakkas tal pea ringi käima ja toimus jälle ajaränne, milles sattus ta nüüd taldrikule, mis lendas Tralfamadore poole
- lk 71 viimane lõik „vaba tahe“
5
- teel Tralfamadorele palus raamatut, mida ajaviiteks lugeda, luges mingit inglise raamatut ja uuris ka tralfamadoorlaste omi
- tegi jälle ajarände, kus oli tagasi 12-aastane, vanematega Läänes reisil, külastasid kanjonit, Carlsbandi koopaid
- järgnes uues ajaränne, taas sõtta, kus oli taas täipunktis, riided olid nüüd loomadest puhtad, kuid siiski mustad, tema palitu oli üles sulanud, oli talle väga väike, teised naersid ta üle
- Billy nimi märgiti vangilaagri pearaamatusse, anti talle plekist lipik, millel oli number
- olid esimesed inglastest sõjavangid teises maailmasõjas, püüdsid põgeneda, kuid asjatult
- sakslased jumaldasid inglaseid, nad laulsid hästi, olid puhtad
- Billy oli tuld võtnud, sest oli ahjule liiga lähedal, inglane märkas seda ja kustutas tule, hakkas Billylt igasugu asju pärima, arutles Billy välimuse üle ja ütles, et sakslaste eesmärk neid riideid kandma sundides oli neid ilmselgelt alandada
- Billy jälgis laval etendatavat „Tuhkatriinut“, mis teda väga lõbustas, kilkas nii valjult , et ta kanti barakist välja teise barakki, kus talle tehti morfiumisüst ja tema järele hakkas vaatama Edgar Derby, morfiumi mõju all nägi und, et on kaelkirjak
- tegi taas ajarände, kus oli NY haiglas , 3 aastat peale sõja lõppu, haiglas oli, sest arstid arvasid et ta hakkab hulluks minema, mitte sõja pärast aga oma varasema elu mõjutustel
- haiglas oli Billyl külas ema, kelle kohalolek teda häiris, sest ema oli talle elu andnud ja aidanud tal elu sees hoida, kuid Billy ise poleks pigem elada soovinud, tema isa oli surnud
- Billy ema rääkis palatikaaslasele Rosewaterile Billy elust
- Billy jäi magama, ärgates oli taas vanglahaiglas
- kolonel laste ristisõjast lk 86, 3 lõik
- Billy rändas ajas tagasi sõjaveteranide haiglasse, nüüd istus ta juures tema kihlatu Valencia , kes oli rikas aga paks, sest armastas süüa, tegelikult ei tahtnud sellise inetu neiuga abielluda
- Billy rändas nüüd ajas tralfamadoorlaste loomaaeda, kus oli kupli all teistele vaatamiseks
- Billy hindas Tralfamadore puhul enim seda, et sealsed elanikud oskavad rahus elada, mitte nagu Maal, kus on aegade algusest saadik käinud mõttetu tapmine
- tralfamadoorlased: „See on üks asjust, mida maalased võiksid meilt õppida, kui nad tõsiselt püüaksid: ignoreerida hirmsaid aegu ning keskenduda headele“ lk 96
- Billy tegi jälle rände ajas, kus reisis oma pulmaöösse, mil magas Valenciaga, tulemuseks oli poeg Robert, Valencia päris sõjasündmuste kohta, Billy rääkis talle Derby hukkamisest
- tegi jälle ajarände ja oli taas vangla hospidalis, oli oma ajaretkedest ja morfiumist täiesti segane
- tegi jälle ajarände taas oma mesinädalatesse, kus kaisutas Vlenciaga, tegi jälle ajarände rongisõidule, kus läks isa matustele, reis vagunis oli ebameeldiv
- olles taas vanglahospidalis, saabus talle uus palatikaaslane Paul Lazzaro, kes üritas varastada, kuid kelle käsi oli murtud ja ta ise meelemärkusetuks pekstud läbi une
- Billy rändas jälle ajas, ärkas leskmehena, kellel oli tütar Barbara, korter kus nad olid oli väga külm Barbara hoolitses, et isa sooja saaks, kui ta lahkus, tegi Billy jälle rände ajas, nüüd taas tralfamadore loomaaeda, kuhu talle toodi filminäitleja Montana Wildhack, kellega pidi vahekorda astuma , et tralfamadoorlased näeksid, kuidas maalased paarituvad
- peale seda tegi Billy jälle ajahüppe korterisse, milles pikutas elektriteki all tütre käsul, õlikütteparandaja oli oma töö ära teinud ja nüüd pidi korter soojaks minema, Billy mõistis et nägi filminäitlejast erootilist unenägu
6
- Billy oli taas rändamas, ei mõistnud enam, mis aasta parasjagu on või mis planeedil viibis, tegelikult oli endiselt vangla hospidalis
- palatikaaslane Lazzaro jutustab Billyga, räägib kuidas koerale kätte maksis: pani koera toidu sisse žiletiterad ja kui koer sööma hakkas, vigastasid need tema sisikonda rängalt
- Lazzaro pole unustuanud lubadust Wearyle ja lubab ka Billyle, et maksab kätte
- Billy teab, et sureb 1976. aasta 13. veebruaril kõne ajal, mida peab Chicagos rahvale, ta lastakse maha
- mehed suunduvad teatrisse, kus toimub uue juhi valimine, Derby sai uueks grupijuhiks
- nad suunduvad Dresdenisse arvamusega, et seal on alati rahulik olnud, kuna seda linna ei pommitata, seal kohutavad nad 9 sõduriga, kes viivad nad tapamajja nr 5, selle aadressi pidid saksa keeles meelde jätma
- Lazzaro: „Kui keegi teilt kunagi küsib, mis on kõikse magusam asi siin elus, siis ütlen ma: see on kättemaks“ lk 110
7
- Billy läheb lennukile, teab, et see kukub alla, kuid läks siiski sellega lendama
- lennukis on ka tema äi, kes on lõbus, tahab laule kuulata
- kuna Billy teadis, et lennuk alla kukub, otsustas teha jälle ajarände
- kui lennuk alla kukkus olid ainsateks pääsejateks Billy ja üks pilootidest, kui nad leitakse, ütleb Billy aadressi, mis neile anti saksa keeles „schlachthof-fünf“ (e tapamaja nr 5)
- pääses küll lennuõnnetusest, kuid tal on ajukahjustus ja ta viiakse operatsioonile, see kestab 3h, jääb ellu
- Billy hakkab meenutama oma esimest õhtut tapamajas, kus otsis koos Derbyga ja Glückiga kööki, seda otsides sattusid sauna, milles olid parasjagu naised, lõpuks siiski leidsid köögi
- köögis kohtusid lesega, kes rääkis, et Derby on liiga vana et sõdida ja Glück liiga noor
- Billyle meenus ka, kuidas kord siirupit limpsisid Derbyga, kuigi see oli keelatud ja mõeldud rasedatele
8
- enne Dresdeni pommitamist tuli meestega rääkima ameeriklasest nats , tahtis ameeriklasi värvata Ameerika vabasse korpusesse, Derby pooldas teda
- tööle hakkasid häired ning varjuti varjenditesse
- Billy rändas jälle ajas, sattus aega kus kohtus oma kirjanikust sõbra Troutiga, aitas tal kunagi lehti laiali vedada, kui teda alt veeti, Billy austas väga Trouti
- Trout oli kutsutud Billy 18. pulmaaastapäevale, peol lauldi, see tõi Billys esile psühhopaatilise reaktsiooni, teised mõistsid, et midagi on juhtunud, kuid Billy ise eitas seda ja tema naine heitis selle üle nalja
- Billy põgenes majja ja hakkas mõtlema, mis laul talle niiviisi mõjus
- talle meenus Dresdeni pommitamine, meenus kuidas terve linn oli varemetes ja kõik ümberringi surnud
- rändas ajas jälle Tralfamadorele, kus oli koos Montanaga, kes oli rase kuuendat kuud, Billy rääkis talle pommitamisest
- sõdurid mõistsid, et elavaid isikuid enam Dresdenis pole, hakkasid edasi liikuma, jõudsid külalistemajja, kus neid hästi vastu võeti, päriti kas ellujääjaid on veelgi, kuid sõdurid tunnistasid et nende teele ei jäänud kedagi elusat
- „Dresden oli nüüd nagu Kuu pind – aina mineraalid . Kivid olid kuumad. Kõik muu kogu ümbruskonnas oli surnud“ lk 138
9
- Valenciani jõudis teade lennuõnnetusest, sõitis kohe Billy juurde haiglasse, tegi teel sinna avarii, kuid midagi erilist ei juhtunud, kui teine õnnetuses osalenu naist üle vaatama tuli, sõitis see minema ja haigla juurde jõudes minestas ära
- õde ja arst tulid vaatama, mis juhtunud on, kuid Valencia oli sisse hinganud heitgaasi ja suri veidi hiljem
- Billy ei teadnud naisega juhtunust midagi, sest ise taastus alles opist
- oli ühes palatis Harvardi ajalooprofessoriga, kes oli haiglas jalaluu murru tõttu, haiglas oli ka professori naine Lily , kes kartis Billyt, sest ta sonis
- professor luges Hiroshima pommitamise kohta ajaviiteks, naine tõi ka Dresdeni pommitamise kohta teoseid
- Billy rändas jälle ajas, ärkas Vermonti haiglas oma poja Roberti kõrval, kes nüüd oli täiskasvanud
- Billy Valencia matustel olla ei saanud, sest oli selleks liiga haige
- ajalooprofessor arutles palatis oma naisega Dresdeni pommitamisest, ka Billy mainis, et osales selles, professor teda ei uskunud, pidas teda vaimuhaigeks
- tegi jälle rände ajas ning jõudis II MS lõppu, kus käis tapamajas ja vaatas tühjas linnas ringi
- tuli jälle tagasi Vermonti haiglasse, kus vestles ajalooprofessoriga Dresdenist ja seal toimuvast
- kui Billy haiglast välja sai, palgati talle hooldusõde, kuid Billy põgenes, läks NY, et seal rääkida tralfamadorest
- NY läks raamatupoodi, huvitus Trouti raamatutest, mitte seal olevast salajasest tagatoast, kus näidati filme alasti inimestest
- ostis Trouti raamatu, mis rääkis ajarändurist
- märkas kasti vanade ajakirjadega, ühel seisis küsimus, et kuhu jäi Montana, seda lugedes teab Billy, et ta on Tralfamadorel nende lapsega
- Billy sai esinema NY raadiosse, pärast tema kõnelust visati ta välja, läks oma hotellituppa ja rändas taas Tralfamadorele, rääkis Montanale seal NY-st
10
- Billy läks oma sõjasemu O’Harega Dresdenisse, nad olid mõlemad rikkad
- Billy tegi taas ajarände, mil neile anti ülesandeks laipu välja kaevata, kohad kust laibad leiti nimetati laibakaevandusteks
- alguses vedasid nad laibad välja ja siis põletasid need, kuid hiljem panid need kohe augus põlema
- Derby tapeti, sest võttis teekannu
- Sõduritele märgiks, et II MS oli läbi, oli see, kui talli uks polnud enam lukus, kus neid kinni hoiti