Tapamaja korpus viis ehk laste ristisõda – märkmed (0)

Sarnased õppematerjalid

34

docx

Anton Hansen Tammsaare „Juudit“

Seda just Ullo isa näitel, kes hülgas oma pere teise naise pärast ning põgenes välismaale. Ullole ja ta emale oli see nii suur löök, et neid vaevas see elu lõpuni. Lisaks veel pidid Ullo ja ta ema meeletult tööd tegema, et ära elada, kuna isa ei näidanud enam mingit huvi nende vastu (algus küll saatis neile natuke raha, kuid hiljem ei teinud ta sedagi). Kurt Vonnegut „Tapamaja, korpus viis“ I 1. Kirjuta 7 lausega üldistus teose olemusest ja põhisündmustest. Jooni oma tekstis alla romaani põhimõte. Selles sõjaromaanis jutustab Vonnegut sõja tegelikust olemusest ja Dresdeni pommitamisest. Raamatu alguses mainib Vonnegut, et ta ei kujuta sõda kui mõnd kangelasliku seiklust, vaid ta kujutab seda nii nagu tegelikult on. Romaani

Kirjandus

3

doc

Kurt Vonnegut Tapamaja

Kurt Vonnegut ,,Tapamaja, korpus viis ehk Laste ristisõda" 1. Kirjuta vähemalt 50-sõnaline kokkuvõte K. Vonneguti elust ja loomingust. Kurt Vonnegut oli saksa päritolu neljanda põlve ameeriklane. Ta sündis Indianapolises 11. novembril 1922. aastal ja suri New Yorkis 11. aprillil 2007. aastal. Ta osales teises maailmasõjas ameeriklaste poolel jalaväelasena ning ta koges Saksa linna Dresdeni hävitamist. Tema kuulsaimad teosed on ,,Tapamaja, korpus viis", mis räägibki Dresdeni hävitamisest, ja ,,Tsempionide eine". Ta on kirjutanud nii romaane kui ka näidendeid. 2. Uuri Dresdeni pommitamise lugu Teises maailmasõjas. Mis olid selle eesmärgid, kes selle toime pani, mis tagajärjed sel olid. Dresdeni pommitamise eesmärk oli murda sakslaste vastupanutahe, kuid see hoopis suurendas viha vaenlaste vastu ja ajendas sakslasi kibeda lõpuni võitlema. Selle panid toime Ameerika ja Briti pommitajad

Kirjandus

2

docx

Kurt Vonnegut "Tapamaja korpus viis"

Kort Vonnegut "Tapamaja korpus viis..." Billy Pilgrimi elu enne sõda, vangilaagris ja peale sõda, ulmerännud trafalmadoresse Billy Pilgrim sündis 1922. aastal Iliumis. Ta lõpetas Iliumi keskkooli, oma klassi parima kolmandiku hulgas ja käis ühe semestri Iliumi Optikakooli õhtukursustel kuni ta sõjaväkke värvati. Armees oli ta vaimuliku abi, Euroopasse sattus ta peale isa matuseid kui talle anti korraldused minna Luksemburgi vaimuliku abiks. Sinna jõudes oli Luksemburg peaaegu et maatasa tehutud

Kirjandusteose analüüs

2

rtf

Tapamaja, korpus viis ehk Laste ristisõda kokkuvõtlik analüüs

Lause “Eks ta ole” ilmub romaanis „Tapamaja, korpus viis ehk Laste ristisõda“ pärast igat surma ja selle mainimist, võrdsustades need, olgu surmad siis loomulikud, juhuslikud või tahtlikud ning kas need esinevad massilises või väga isiklikus plaanis. See pealtnäha labane fraas kajastab Tralfamadori filosoofiat, mis trööstib Billy Pilgrim’i, et kuigi inimene võib konkreetsel hetkel surnud olla, on ta elus kõigil teistel minevikuhetkedel ning, mida saab aja jooksul ikka ja jälle läbi ajarännaku külastada.

11.klass

4

doc

Aarete saar

Põhitegelased: Kokk (John Silver): Ülimalt salakaval ning kahepalgeline mees, kes ei kartnud mitte kedagi ega mitte midagi. Ta suutis oma jutuga ära rääkida ükskõik kelle ning tema mesijutt viis paljud mehed hauda. Ta ei hoolinud kellestki peale enda, ta tegi kõik oma heaolu nimel ning tal oli täiesti suva, mis teistega juhtub. Omakasupüüdlik valetaja, kellest ei saadud loo lõpuni lahti. Jim Hawkins: Väga vapper 17-aastane poiss, kellel oli oma osa selle loo alguses ning tema oli üks neist, kelle pärast üldse merele mindi. Ta elas oma vanematega ,,Admiral Benbowis" ning ta töötas seal baarimehena. Isa suri tal halva tervise tõttu ning seetõttu olid tal ja ta

Kirjandus

2

docx

Salatoimikud (the X files) kokkuvõte

"The X files" "Salatoimikud" Tõde on kusagil olemas... Raamat räägib sellest, kuidas FJB kaks väga tugevat agenti Scully ja Mulder pannakse koostööd tegema. Mulderile pakuvad huvi kõrvale visatud salatoimikud. Ta läheb Oregoni ja tema kaaslaseks määrataksegi Scully. On toimunud väga imelikud surmad Oregonis. Nimelt Oregoni kooli 1989. aasta lennu õpilased on ohvrid. Ja igakord leiti neilt seljalt kaks punast suurt täppi, mida nimetati seal "märkideks". Mulder ja Scully tahavad kaevata üles ühe ohvri haua, kuid seda ei soovi linna elanikud kelle sõbrad, sugulased ja tuttavad ongi ohvrid. Kuid siiski saavad partnerid õiguse seda teha. Laibaga minnakse koos laboratooriumi, kus Scully avastab laiba ninasõõrmetes metallist asja. Nad ei osanud aimatagi, mis see olla võiks. Kuid ometigi uskus Mulder, et tegemist on teispoolsusega, UFOde ja muu säärasega. Mõne aja pärast hakkab juhtuma rohkem kui enne. Mulder ja Scully lähevad sinna metsa, kus tavaliselt kõik

Kirjandus

6

doc

10kl. Muusika kokkuvõte

Hipiliikumine ja rock Need kaks nähtust põimusid 60- ndate lõpus, keskuseks oli San Francisco. Hipiliikumine kutsus üles sõdimise asemel üksteist armastama (käimas oli Vietnami sõda), paraku kaasnes sellega ohjeldamatu narkootikumide tarvitamise kultus. Esile kerkis mitmeid omapäraseid soliste ja ansambleid, mille saatus kujunes sageli traagiliseks.(Jimi Hendrix, Jim Morrison, Janis Joplin) Sel perioodil läksid moodi ka suured vabaõhukontserdid majakõrguste võimendussüsteemide ja sadade tuhandete kuulajatega (Woodstock 1969). Janis Joplini tegelik tähendus ei ilmne küllap muusikas. Pigem on asi olnud tema vastuseisus naiselikkuse toonastele stereotüüpidele, tema pöördumises meeste kontrakultuuri (ennast)hävitavate liialduste poole (alkohol + narkootikumid). Sellest omamoodi vabadusihast sugenes tema kehasse nii lopsakat hedonismi kui ka piinavat masohhismi ning see kombinatsioon ta lõpuks ka tappis. Meile nüüd ja praegu pole tema tragöödia suurt muud kui rom

Muusika

4

odt

"Videvik" sisukokkuvõte

"Videvik" Helen Heinat 205 MRA "Videvik" on ülemaailmselt hästi tuntud. See on üks praeguse aja suuremaid filme, millel on tohutu fännibaas. Ta on võrdväärselt populaarne Harry Potteri saagaga. Ainult, et Harry Potterit loetakse ja filme vaadatakse igas vanuses, aga "Videvik" on põhiliselt teismeliste lemmik. Stephenie Meyer on loonud fantaasiarikka ja romantilise teose, mis on miljonites inimestes huvi tekitanud. Film algab sellega, et peategelane Isabella ( Kristen Stewart) kolib Arizonast oma isa juurde. Isa elab Ameerika ühes kõige vihmasemas kohas, linnas nimega Forksis. Kuigi Bellale ei meeldi vihmased pilves ilmad ja isegi rohelus, ta ikkagi kolib isa juurde, sest ta tahab parimat oma emale. Ema on abielus elukutselise pesapalluriga ning mees

Kirjandus

Kommentaarid (0)