Kurt Vonnegut Tapamaja (0)

Kurt Vonnegut
„ Tapamaja , korpus viis ehk Laste ristisõda”
1. Kirjuta vähemalt 50-sõnaline kokkuvõte K. Vonneguti elust ja loomingust.
Kurt Vonnegut oli saksa päritolu neljanda põlve ameeriklane. Ta sündis Indianapolises 11. novembril 1922. aastal ja suri New Yorkis 11. aprillil 2007. aastal. Ta osales teises maailmasõjas ameeriklaste poolel jalaväelasena ning ta koges Saksa linna Dresdeni hävitamist. Tema kuulsaimad teosed on „Tapamaja, korpus viis“, mis räägibki Dresdeni hävitamisest, ja „Tšempionide eine“. Ta on kirjutanud nii romaane kui ka näidendeid.
2. Uuri Dresdeni pommitamise lugu Teises maailmasõjas. Mis olid selle eesmärgid, kes selle toime pani, mis tagajärjed sel olid.
Dresdeni pommitamise eesmärk oli murda sakslaste vastupanutahe, kuid see hoopis suurendas viha vaenlaste vastu ja ajendas sakslasi kibeda lõpuni võitlema. Selle panid toime Ameerika ja Briti pommitajad. Dresdeni pommitamise tagajärjel suri ligikaudu 25000 tsiviilisikut ja sõjapõgenikku.
3. Uuri piiblilugudest Soodoma ja Komorra hävitamislugu. Miks Jehoova need hävitas? Miks ta päästis Loti ja ta pere? Mis juhtus Loti naisega? Millise seose võib leida K. Vonneguti teosega?
Jehoova hävitas Soodoma ja Gomorra, sest need olid tõelised patupesad. Jehoova päästis Loti, sest Lott oli nõus oma külaliste päästmiseks tütred linnaelanikele andma. Ta pidas külalislahkust tähtsamaks kui oma tütarde au. Loti naine eiras inglite käsku mitte tagasi vaadata, kui ta koos perega hävitatavast linnast põgenes, ning selle tulemusena muutus ta soolasambaks. Soodoma ja Gomorra peale sadas tuld ja need hävisid täielikult nagu Dresden 1945. aastal.
4. Miks Mary Dresdeni-raamatu kirjutamist heaks ei kiitnud? Miks ta pealkirjaga „Laste ristisõda” rahule jäi?
Mary ei kiitnud selle raamatu kirjutamist algul heaks, sest sõjas olid Kurt ja O´ Hare alles lapsed ja Mary arvas , et raamatu autor kirjutab nagu ta oleks sõjas mees olnud. Mary arvas, et sõjaraamatud olid sõdade tekke kaassüüdlased. Ta jäi uue pealkirjaga rahule, sest see näitas, et sõdades sõdivad paljud alles lapse ealised poisid.
5. Autor on Billy elujuhtumised kirja pannud segipaisatuna. Millest see tuleb?
Billy oli eriline selle poolest, et ta pendeldas edasi-tagasi oma eluetappide vahel.
6. Mille poolest erineb Billy ajataju teiste inimeste ajatajust? Millise eelise see Billyle annab?
Billy rändab edasi-tagasi pikki oma elusirget- ta teab tulevikku, elades minevikus. Billy teab täpselt, mida ta millal peab tegema ja mis millal juhtub.
7. Kirjuta lugemise käigus välja Billy elu põhietapid kronoloogilises järjekorras (mis aastal kus oli ja millega tegeles?).
1944- Billy osles teises MS-is.
1945- Koges Dresdeni pommitamist.
1948- Ta oli sõjaveteranide hospidalis USA-s.
1957- Billy valiti Lions Club ´i esimeheks.
1958- Ta oli Little League´i meeskonna auks korraldatud banketil.
1961- Ta oli optikute vanaaastaõhtu peol.
1965- Külastas oma ema vanadekodus.
1968- Ta on lennuõnnetuse ohver, aga jäi ellu, tema naine hukkub teises õnnetuses ja Billy kirjutab ajalehtedele tulnukatega kohtumisest.
1976- Billy tapetakse pärast kõne pidamist.
8. Mida kasulikku õppis Billy tralfamadoorlaselt?
Billy õppis, et elus tuleb keskenduda heale , mitte halvale.
9. Inimese tõeline olemus avaldub siis, kui ta seisab silmitsi raskustega, kannatustega. Ka sõda võib inimeses esile tuua tõelised väärtused. Too näide, kus avaldub mõne tegelase suuremeelsus , eneseväärikus, hoolimine.
Sakslasest võõrastemaja pidaja suuremeelsus avaldus, kui ta pakkus ameerika sõduritele ja saksa valvuritele ulualust pärast Dresdeni pommitamist.
10. Sõda võib inimese muuta ka „loomaks”. Too näide, kus sõjas avaldub mõne tegelase väiklus, mittehoolimine, jõhkrus.
Sõda muutis Weary loomaks, kui kaks luurajat Weary ja Billy maha jätsid, hakkas Weary Billyt läbi peksma.
11. Sõjas ei kannata vaid inimesed, vaid ka loomad. Too selle kohta 2 näidet.
Pärast Dresdeni pommitamist sunniti katkiste kapjade ja veritseva suuga hobune vankrit vedama.
Kui Billy saab uued riided sõjavangide laagris, ütleb ta, et kõik loomad, kes nendes riietes enne elasid on nüüd surnud.
12. Kirjuta teosest välja mõni mõte, mis võiks olla ka tänapäeva inimeste elujuhiseks.
Elus tuleb keskenduda sellele, mis on hea ja mitte sellele, mis on halb.
13. Sõda jätab jälje inimeste hinge. Too näide, kuidas see Billyl avaldus.
Meeskvarteti laulu kuulmine oli Billyle piin, sest neli laulvat meest meenutasid Billyle nelja valvurit, kellega ta Dresdeni pommitamise üle elas.
14. Loe hästi tähelepanelikult lk 161-162 (9. ptk) Rumfoordi ja Billy jutuajamist Dresdeni pommitamise kohta. Miks ütleb Billy, et kõik oli nii, nagu olema peab, ja igaüks peab tegema täpselt seda, mida ta teeb. Kas Billy õigustab Dresdeni pommitamist?
Billy ei õigusta Dresdeni pommitamist ta on lihtsalt seisukohal, et kõik, mis juhtub, on juba juhtunud ja seetõttu ei saa asjad kuidagi teistmoodi minna.
15. Mida on Billylt õppida?
Billylt võiks õppida surma ja paratamatute asjadega toime tulemist.
16. Milliseid mõtteid tekitas Sinus selle teose lugemine?
Teos pani mind paratamatute asjade üle mõtlema ja kinnitas minu arvamust, et elus tasub rohkem keskenduda heale.
17. Miks peetakse seda üheks parimaks sõjavastaseks teoseks üldse? Põhjenda.
Tegemist on paroodiaga. Teos jätab mulje, nagu suurem osa sõduritest oleks klounid või muidu võitlus võimetud ja abitud. Teos parodeerib ka usku, mis õigustab sõdu: öeldes, et inimesed, kes on surnud, olid kunagi elus ja piisab , kui neid vaid elusana näha, ning et asjad, tragöödiad on paratamatud – kõik, mis juhtus pidi juhtuma.
20. Sõnasta teose põhiprobleem.
Kas sündmused on paratamatud ja kas nendega tuleks leppida?
21. Millist sõnumit edastab see romaan lugejale?
Sõda on mõttetu ja paratamatu.