· Olulised sammas, poolsammas, pilaster(kandiline poolsammas), kuppel, läänefassaad, voluut(rullpadjand), ümarkaar, kolmnurkne viil jne. · 17. Saj. Valitses Euroopat monarhia (absolutism) · Giacomo da Vignola · Il Gesu kirik Roomas · Barokkarhitektuuri eeskäija Lorenzo Berinini!!!!!!! (1598- · Rooma Peetri kiriku väljak ja koloonnaad (sammastunnel) · Ca 1656-1667 · Vatikan · ,,Taavet" · ,,Apollon ja Daphne" · ,,Pluto ja Proserpina" Itaalia maalikunst · 2 suunda Rooma bariokimaalis: 1. Naturalistlik suund 2. idealistlik suund · ,,Keldriluugivalgus" · Hele-tumedus, tugevad kontrastid · Kogu Euroopale eeskujuks Caravaggio (1573-1610) · Poiss puuviljakorviga · Juudith lõikab maha Holovermese pea · Hambatõmbaja Natüürmort- kompositsioon surnud esemetest (puuviljad, potid, pannid jne...) Artemisia Gentileschi (1593- u. 1653)
näos on tunda mõnu elurõõmudest, aga on ka kõrkust ning iseteadvust. Tähelepanu äratab Borghese läikiv näonahk, üks pooleldi suletud nööp. · ,,Constanza Bonarelli büst"- Bernini on suutnud tabada noore naise ilmes kummalise tundevirvenduse. See on segu imestusest, umbusust, ehmatusest. · ,,Thomas Bakeri büst" · ,,Kardinal Armand de Richelieu` büst" Lisad ,,Triitoni purskkaev" Roomas ,,Proserpina röövimine" ,,Scipione Borgese büst" ,,Apollon ja Daphne" Kasutatud Kirjandus · http://portfoolio.varstukk.edu.ee/Barokk/html/Bernini/index.html (10.01.2009) · http://en.wikipedia.org/wiki/Bernini (10.01.2009) · http://www.tdl.ee/~anu/kunstiajalugu/barokk.htm (10.01.2009) · http://www.artchive.com/artchive/B/bernini.html (10.01.2009) · http://www.wga.hu/frames-e.html?/bio/b/bernini/gianlore/biograph.html (10.01.2009)
Hall haavasuru Kimalas lottsuru Harilik (Hemaris fuciformis) lottsuru(Hemaris tityus) Joonsuru (Hyles Kassitapusuru (Agrius Madara vöötsuru(Hyles lineata) convolvuli) gallii) Männisuru (Hyloicus Oleandrisuru (Daphnis Piimalille vöötsuru (Hyles Punalaik haavasuru (Laothoe (Proserpinus proserpina) populi) Pärnasuru (Mimas tiliae) Silmiksuru (Smerinthus ocellatus) Sirelisuru (Sphinx ligustri) Päevasuru (Macroglossum stellatarum) Suur punasuru (Deilephila Väike punasuru (Deilephila elpenor) Röövikute värvikirevus Kasutatud kirjandus • 1.http://www.zbi.ee/satikad/putukad/liblik/liblik17. htm • 2.https://en.wikipedia.org/wiki/Sphingidae • 3.http://www.ut.ee/BGZM/heteroce/sphinx
Saatür ja Veenus laulavad temaga koos mõttetut riimikest. Vahepeal on Orfeus leidnud tee allilma ning soovib kohtuda Pluuto ja Proserpinaga. Viimased, olles võlutud Orfeuse kaunist laulust, on nõus Euridice peigmehele tagasi andma tingimusel, et too teel elavate maailma tagasi ei vaata. Emotsiooni ajel vaatab Orfeust tagasi, et heita pilk oma kaunile pruudile ning kaotab ta taas, seekord igaveseks. Hinged kingivad õnnetule neiule igavese une. Ka Pluuto ja Proserpina uinuvad. Orfeus jääb oma valuga üksi. 15. Nimeta Itaalia barokiajastu heliloojaid! (min 3) Firenze Camerata, Claudio Monteverdi, Arcangelo Corelli, Johann Sebastian Bach 16. Mis iseloomustab saksa barokk-muusikat võrreldes teiste maadega? (polüfoonia jätkuvus, eriti Johann Sebastian Bachi loomingus, kus polüfoonia leidis oma kõrgeima meisterlikkuse) 17. Millal elas Johann Sebastian Bach? 1685-1750 18. Millist muusikat ehk mis otstarbeks kirjutas Bach muusikat
Teda hüüti ka Plutoniks, jõukuse jumalaks, maapõue peidetud väärismetallide isandaks. Roomlased kutsusid nagu kreeklased teda selle nimega (Pluto), kuid sageli kasutasid ka nime Dis, mis tähendab ladina keeles ,,rikas". Hadesel oli ka kurikuulus kiiver, mis muutis selle kandja nägematuks. Ta polnud ju teretulnud külaline. Ta oli halastamatu, järeleandmatu, kuid õiglane; kardetud, kuid mitte õel jumal. Hadese naine oli Persephone (Proserpina), kelle ta röövis maa pealt ja tegi allilma kuningannaks. Hades oli surmajumal, mitte aga surm ise; viimast kutsusid kreeklased Thanatoseks ja roomlased Orcuseks. 5 Pallas Athena (Minerva) Tema oli ainult Zeusi tütar. Ema tal polnudki. Täiskasvanuna ja täies relvastuses kargas ta välja Zeusi peast
nimega (Pluto), kuid sageli kasutasid ka nime Dis, mis tähendab ladina keeles "rikas". Hadesel oli ka kurikuulus kiiver, mis muutis selle kandja nägematuks. Väga harva lahkus ta oma pimedusriigist, et külastada Olümpost või maapealseid, ja ega seda keegi soovinudki. Ta polnud ju teretulnud külaline. Ta oli halastamatu, järeleandmatu, kuid õiglane; kardetud, kuid mitte õel jumal. Hadese naine oli Persephone (Proserpina), kelle ta röövis maa pealt ja tegi allilma kuningannaks. Hades oli surmajumal, mitte aga surm ise; viimast kutsusid kreeklased Thanatoseks ja roomlased Orcuseks. Tema oli Zeusi tütar. Ema tal polnudki. Täiskasvanuna ja täies relvastuses kargas ta välja Zeusi peast. Varasemates lugudes, "Iliases", kujutas teda pöörase, hoolimatu lahingujumalannana; kuid teistes müütides on ta sõjakas ainult riigi ja kodu kaitsmisel
Tal oli peas kuldne kroon, kinnastatud kätes hoidis ta skeptrit: sõrmeküüned olid kindad katki puurinud ja neist läbi tunginud. Ümber tema oli lubjast ja marmorkivist valmistatud kate. Kohale jõudes murdsime kohe sellesse avause. Kui me siis tema juurde sisse astusime, tundsime tugevat lehka. Otsekohe pöördusime põlvi nõtkudades palves tema poole." Arvati, et Otto III lasi Karli surnukeha panna sargofaagi, sest hiljem leiti see just sellises, Proserpina-sarkofaagis. Jällegi oli Karli haud unustatud. Pärast haua taasleidmist laskis Friedrich Barbarossa oma ,,esiisa Karli" pühakuks kuulutada. Pärast seda kui Karli säilmed olid 1215. aastal, taas ühe Hohenstaufenist keisri, Friedrich II kaasabil leidnud oma viimse ja lõpliku puhkepaiga kuldses kirstus Aacheni toomkiriku kooris, vajus keiser Karli kahel korral ära unustatud esialgne haud jälle unustusse. Hiljem leiti palju andmeid ja kõik klappis
väärismetallide isandaks. Roomlased kutsusid nagu kreeklased teda selle nimega (Pluto), kuid sageli kasutasid ka nime Dis, mis tähendab ladina keeles "rikas". Hadesel oli ka kurikuulus kiiver, mis muutis selle kandja nägematuks. Väga harva lahkus ta oma pimedusriigist, et külastada Olümpost või maapealseid, ja ega seda keegi soovinudki. Ta polnud ju teretulnud külaline. Ta oli halastamatu, järeleandmatu, kuid õiglane; kardetud, kuid mitte õel jumal. Hadese naine oli Persephone (Proserpina), kelle ta röövis maa pealt ja tegi allilma kuningannaks. Hades oli surmajumal, mitte aga surm ise; viimast kutsusid kreeklased Thanatoseks ja roomlased Orcuseks. Pallas Athena (Minerva) Tema oli Zeusi tütar. Ema tal polnudki. Täiskasvanuna ja täies relvastuses kargas ta välja Zeusi peast. Varasemates lugudes, "iliases", kujutas teda pöörase, hoolimatu lahingujumalannana; kuid teistes müütides on ta sõjakas ainult riigi ja kodu kaitsmisel
Peleus -Aigina kuningas Aiakose poeg. Ta oli üks argonautidest, kes saatis Iasoni kuldvillaku otsinguil. Peleuse kuulsaim poeg oli Achilleus, keda hüüti isa järgi peleiidiks. Pelias - Iolkose kuningas, Tyro poeg, Aisoni, Pherese ja Neleuse vend, Alkestise ja Akastose isa. Penelope - Penelope oli Odysseuse naine, kes ootas oma mehe tagasipöördumist Troojast kakskümmend aastat. Ta oli Telemachose ema. Penelope on truu ja ilus abielunaine: ta oskas anda lootust oma arvukatele kosilastele. Proserpina kevadeneiu. Demeteri tütar. Ta sõi allilmas granaatõuna seemet, mis tähendas , et ta pidi igal aastal tagasi allilma minema. Phaeton Heliose poeg ehk päikesepoeg. Ta kaotas päikesekaarikut juhtides võimu hobuste üle ning kukkus koos Päikesega Eridanose jõkke. Phaidra Ariadne õde, Theseuse naine. Armus Theseuse poega Hippolytosse, kelle pärast hilhem ka enesetapu tegi. Plejaadid - Atlase ja merenümfi Pleione seitse tütart. Nad olid nümfid, Artemise kaaslased ja
6 stseeni Firenze 1600 (6.10.), Palazzo Pitti, Maria di Medici ja Henri IV pulmapidu Tegelased: Tragöödia Tragedia sopran Eurydike Euridice; sopran (Vittoria Archilei) Orpheus Orfeo, legendaarne laulik kr. müt., Apolloni (?) ja muusa Kalliope poeg; tenor Arcetro, karjus; alt Tirsi, karjus; tenor Aminta, karjus; tenor Daphne Dafne, sõnumitooja; sopran Venus Venere, roomlaste armastusjumalanna, =kr. Aphrodite; sopran Pluton Plutone, rooma müt. allilma Hadese valitseja, =kr.Hades; tenor Proserpina Proserpina rooma müt. allilma valitsejanna, eelmise abikaasa, =kr. Persephone; sopran Radamanto; tenor Charon Caronte, allilma viiva unustusejõe Lethe paadimees; tenor Koor: karjused, nümfid, varjud, allilmajumalused Orkester: Basso continuo. Triflauto (ainult Tirsi etteastes) (B.c. võiks koosneda eri kõlavärviga pillidest - cembalo, lauto, chitarrone, teorb, harf, viola da gamba, lirone, violone) Tegevustik: Tragöödia hoiatab, et jutustab kurva loo
” Itaalia: Vatikani muuseumid – Aadress: Viale Vaticano, Vatikan, Rooma. Paavstide ainulaadne kunstikogu. Nii maalid kui ka skulptuurid. Tähtteosed: Michelangelo “Aadama loomine,” Sixtuse kabeli laemaalingud, Michelangelo skulptuur “Pieta.” Viimane asub Püha Peetri katedralis. Villa Borghese Roomas – Aadress: Piazzale del Museo Borghese 5, Rooma. Skulptuurid peamiselt, aga ka maalikunst. Tähtsaimaid teoseid: Skulptuur Lorenzo Bernini “Proserpina röövimine,” koopia Leonardo da Vinci kaduma läinud maalist, millel kujutatud Leda koos luigena esineva Zeusiga ning kaksikud Castor ja Pollux. Horvaatia: Mimara ja Moodsa kunsti Muuseum – Aadress: Roosevelti väljak, Zagreb. Tähtteoseid: Camille Corot “tüdruku portree,” Barna da Siena “Püha perekond,” Dusan Dzamonja raudskulptuurid. Läti: Riia Riiklik Kunstimuuseum – Aadress: A K. Valdemara iela 10, Riia. Kunstikogud peegeldavad Läti ajalugu
Gondola 1508 1580), Michelangelo Roomas (arhitektuur, skulptuur, maal). Barokk: Reaktsioon renessanssile: kristluse rõhutamine, orienteerus prantsuse aristokraatlikule maitsele, juhindus kliseedest (kulunud väljend). Antiigist teemad ja tegelased, klassikalise vormi diktaat, esteetiline kontroll ja ja moraalne talitsetus (reeglid, normid). 17.-18. saj. kunsti iseloom liikuvus, kirg, paatos, teatraalsus.. Giovanni Bernini (1598-1680): Proserpina röövimine, Apollon ja Daphne. Kunstis diagonaalne dünaamika, kontrastid, paatos mütoloogia ja usuteemade kujutamisel. Michelangelo da Caravaggio (Medusa). Muusikas arenes ooper, oratoorium: Claudio Monteverdi (Orfeo, Arianna); Domenico Scarlatti, Henry Purcell Dido ja Aeneas 9. Võrrelda klassitsismiaja kultuuripilti romantismiga suhtumises antiigipärandisse, tuua näiteid kirjandusest ja kunstist.
Barokk 16. lõpp – 18. saj. algus. Keskus: Itaalia, Hispaania, Prantsusmaa. Klassitsismi suund Prantsusmaal, Saksamaal. Reaktsioon renessanssile: kristluse rõhutamine, orienteerus prantsuse aristokraatlikule maitsele, juhindus klišeedest. Antiigist teemad ja tegelased, klassikalise vormi diktaat, esteetiline kontroll ja ja moraalne talitsetus (reeglid, normid). 17.-18. saj. kunsti iseloom – liikuvus, kirg, paatos, teatraalsus.. Giovanni Bernini (1598-1680): Proserpina röövimine, Apollon ja Daphne. Kunstis diagonaalne dünaamika, kontrastid, paatos mütoloogia ja usuteemade kujutamisel. Michelangelo da Caravaggio (Medusa). Muusikas arenes ooper, oratoorium: Claudio Monteverdi (Orfeo, Arianna); Domenico Scarlatti, Henry Purcell Dido ja Aeneas. Klassitsism kui baroksuse ratsionaalne avaldus orienteerus antiigile, taotles korrapära, selgust. Kirjandus: kontrastide kaudu vormiselgus. Nicolas Boileau (1636-1711) Poeesiakunst (L’art poétique, 1674)
Camões, Os Lusíadas) Versailles' palee kabel 3) Keskajateemaline rüütlieepika (Lodovico Talvepalee, St. Peterburg Ariosto, Orlando Furioso; Edmund Kadrioru loss Spenser, The Faerie Queene; Torquato Tasso, Gian Lorenzo Bernini (15981680) La Bernini, San Pietro kolonnaad Gerusalemme liberata) 4) Kristlik eepika (John Milton, Bernini, Proserpina röövimine Paradise Lost, Paradise Regained) Baroki kunsti iseloomustavad: liikuvus Renessansi proosa rahutus François Rabelais, kirg Gargantua et paatos Pantagruel dramaatilisus Miguel de Cervantes teatraalsus Saavedra, Don Quixote efektsus
annaabi.ee 
