tänapäeval kuulsam tõenäoliseks ei peeta, siis kaugemas 1281 meetrit purse toimus tulevikus nähakse suurt ohtu, sest kõrge. 24. augustil vulkaanil on ajalooliselt olnud kalduvus Vesuuv on 79, mattes äärmiselt ootamatutele ja vägivaldsetele Euroopa tuha alla pursetele ning sellel võivad olla mandriosa Pompeji ja kohutavad tagajärjed arvestades, et ainus Herculaneum mäe ümbruses elab üle 3 miljoni tegevvulkaan i linna. Linn inimese. . See asub mattus nii Ka sõdade ajaloos on Vesuuvil olnud vaid 16 km kiiresti, et oluline osa. 73 eKr kogus seal oma kagus inimesed ei poolehoidjaid Spartacus. 553 langes Naapolist ja jõudnud Vesuuvi lähedal Lactariuse mäe juures sama kaugel viimane idagootide kuningas Teja, võideldes Bütsantsi väejuhi Narsesega. Teised
Teise linna Herculaneumi kodanikud olid tegelikult purskele lähemal, kuid pääsesid tahast, kuna olid allatuult. Öö saabudes paistis Vesuuvilt vaatemänguline tulemäng. Veidi enne keskööd muutus purske iseloom traagiliselt. Tohutu sammas ülikuuma materjali, mis vulkaanist tõusis, hakkas kokku varisema ning muutus sulanud pimsist ja kivimitest koosnevaks püroklastiidiliseks vooluks, mis voolas alla mööda vulkaani külge, kiirusega 100 kilomeetrit tunnis, temperatuuril 398 kraadi. Herculaneum mattus selle alla sekundite jooksul, koos kõigi linna elanikega. Viimane purse kell 6:30 mattis enda alla kogu Pompei linna, koos seal olnud 200 elanikuga, kes surid sekundite jooksul (kõrbedes ja lämbudes). Ehhki Pompeis sai hulk inimesi surma langevate kivide ja lämbumiste tõttu, oli suurim hädaoht tuhasete, mis purustas oma raskuse all maju. Tuhk langes kaheksa tundi, kuhjudes 2-4 meetri kõrguseni. Tuhanded linnaelanikud evakueerusid ja suundusid välja maale, jättes maha
Skulptuurid olid realistlikud ning tõetruud. Ei üritatud kehade ebatäiuslikkust varjata. Enamasti kujutati iseend või valitsejaid. Naisterahvaste portreid iseloomustas maaliline juustekäsitlus või rõivastus. Reljeefidel jäädvustati tõelisi sündmusi ja võidetud lahinguid. Väga harva tuli portreedes ette ilustamist või idealiseerimist, nagu näiteks noore keisri Augustuse kuju puhul. Maalikunst. · Tuntuimad kunstnikud olid Pompeji, Herculaneum, Stabiae. · Kunsti kasutati ka igapäevaelus ning oma kodude kaunistamisel, näiteks seinamaalid tahvlimosaiigid ja põrandamosaiigid. · Tihti jäljendati maalidel loodust ning tõetruid inimesi, vahest ka silmapetet. · Maalide temaatikas olid esile tõstetud kirjandus, mütoloogia, natüürmort ning ka loodusvaade.
kaunistavate sangadega Vaaside kaunistamiseks erinevaid stiile. Arhailisel ajal peamiselt geomeetriline stiil Mustafiguuriline stiil- musta lakkiga figuurid, taust punane savi Punasefiguuriline stiil- musta lakiga taust ja figuurid jäid punaseks Vaasimaale ka allkirjastati, tavaliselt mitu autorit. Maalikunstis ka kunstnike vahelised võistlused Tahvelmaale säilinud ka rooma ajast, kutsutakse muumiaportreeks Neid leitud väikestest aga väga hea kunstiga linnadest nagu Pompei ja Herculaneum. Need olid ülikute suvituslinnad, mille vesuuvi vulkaanipurse mattis laavasse. Mosaiiki tegid roomlased ja kreeklased mõlemad. Mosaiik „Aleksandri lahing“ leitud Fanni majast Tuntud on Vettiuse maja seinamaalid. Seinamaalid täitsid tapeedi eesmärki Peateemad olid motiiv aknast, mis avaneb maastikule või motiiv jumalatega Tuntuimad maalikunstnikud Kreekas. Ateenast Apollodoros ja Apelles Apollodoros- modelleeris valguse ja varjudega, algeline perspektiiv.
Klassitsism Tallinn Algus 1760-1830 Põhja-Ameerikas ja Euroopas levinud arhitektuuri- ja kunstisuund Mõjutajad: 1. Valgustajad(Voltaire,Diderot,Montesquieu) 2. Väljakaevamised(Pompei,Herculaneum) 3. Kirjandus(J.J. Winckelmann) Kuidas jagatakse? Klassitsism jagatakse kaheks: 1. Varaklassitsism(1770-1800) 2. Kõrgklassitsism(1800-1830) Prantsuse klassitsism jaguneb kolmeks: 3. Loius XVI stiil(1760-1790) 4. Direktooriumistiil(1790-1800) 5. Ampiirstiil(1800-u.1820) Tunnused 1. Eeskujuks võeti antiikkunsti ehitised 2. Lihtsus, rangus, reeglipärasus ja suurejoonelisus 3. Üle kahe korruse ulatuvad sambad 4. Esiosa meenutab Kreeka templit 5. Ümarkaare ja kupli kasutamine 6. Sümmeetrilisus Madeleine'i kirik Pariisis. 1806-1843. Panthéon Pariisis. 1764-1789. Iisaku katedraal Peterburis. 1818-1858. Peastaabi kaarhoone Peterburis. 1819-1829. Skulptuur Täielikult...
Renessanss. 14. sajandi lõpp kuni 16.sajand UUE EUROOPA TEKE Rooma katoliku kiriku ja kuninga vahel oli tüli. Ilmalikustamine tõi tihtipeale kaasa ka kriitilise või iroonilise hoiaku kiriku suhtes. Boccaccio ,,Dekameron" 1348 - 53 Muusika ilmusid vaimulike zanrite kõrvale ilmalikud ja alates 14. Sajandis avalduvad uuendused just ilmalikus muusikas. Rikaste ja kiiresti arevenate linnadega Põhja-itaalias kujunes kogu euroopale eeskuju andev varakapitalistlik ühiskond. Selles keskkonnas tekkis ideaal vabast haritud inimesest ja nn. Humanistlik (inimeste lähtuv) mõtlemine. See mõtteviis erines põhimõtteliselt keskaegsest, mille väärtushinnangud olid inimesest kõrgemal. 14.sajandil toimusid itaalias esimesed arheoloogilised väljakaevamised (Pompeji ja Herculaneum). Termin ,,renessanss" tähendab taassündi. Teaduste areng Suured maadeavastajad avastasid kaubanduslikud mereteed Ameerikasse, Aafrikasse ja Indiasse. Palju leiutisi : Kompass, püss...
sõjaliste võitude või tähtsate sündmuste auks. Nt: Keiser Constantinuse triumfikaar. 10.Kirjelda Panteoni? Kuppel ehitis, jumalate tempel, kõige paremini säilinud ümara põhipinnaga. 11.Milline monumendi liik sai alguse roomast (võesti taaskasutusele renessansis)? Relfieefid 12.Millise kunstiliigi õitsengu põhjustas roomlaste esivanemate kultus? Porteeskulptuur 13.Milliste linnade järgi tunneme Rooma seinamaali, kirjelda? Pompeji, Herculaneum ja Stabiae. Keerukad poosid, ilmekad näod, valguse ja varjude mäng. 14.Mille poolest erineb ristiusk roomlaste uskumustest? Alandlikkus, käsk armastada ka vaenlasi ja Jumala ees on kõik võrdsed 15.Milline Rooma Keiser muutis ristiusu lubatuks? Keiser Constatinus 16.Milleks kasutati katakombe? Sinna maeti surnud 17.Milline ehitustüüp võeti kasutusele kiriku arhitektuuris? Relieefkunst? 18
langes seejärel alla. Vesuuvi ümbruses sadas tennisepalli suuruseid kive. 3. Tuul puhus tuhapilve Pompeji kohale ja kattis kogu linna tuhaga. Lähedalasuv Herculaneum sellest küll pääses, kuid kuna järgnev vihm muutis tolmu mudaks, voolas see mööda mäekülgi alla ja mattis linna. Kui purse oli magma surve 2. Plahvatus pihustas magma. See alt vabastunud, jäi vesuuv jälle
Vesuuvist Vesuuv on vulkaan Euroopas Apenniini poolsaarel Türreeni mere kaldal. Ta asub Campanias Napoli lahe ääres Napolist kagus. Vulkaan on tänapäeval 1281 meetrit kõrge, peakoonuse läbimõõt on 4.km. Vanal ajal oli vulkaan inimestele kui õnnistus Viljakas vulkaaniline muld andis piirkonnale suurepärase taimekasvu. Kuid 24.aug aasta 79. Pöördus vulkaan Pompei kodanike vastu. Pärast aasta 79. katastroofo on vulkaan pursanud umbes kolmel tosinal korral. Teadaolevalt on vulkaan pursanud veel aastatel 203, 472, 512, 787, 968, 991, 999, 1007, 1036, 1631, 1660, 1682, 1694, 1698, 1707, 1737, 1760, 1767, 1779, 1794, 1822, 1834, 1839, 1850, 1855, 1861, 1868, 1872, 1906, 1926, 1929 ja viimati 1944. Kuigi Vesuuvi kraatri põhjast on viimasest purskest saadik vaid auru ja suitsu välja tulnud, siis peetakse seda jätkuvalt üheks maailma ohtlikumaks vulkaaniks, sest see on varemgi ajaloos vaikne olnud. Kuigi purset vahetus tulevikus tõenäoliseks ei...
Vana-Rooma kunst Vladislav Härm 2015 Rooma linn Rooma linn kujunes 10. - 7. saj. Tiberi jõe alamjooksule. Rooma linna aeg jaguneb mitmeks perioodiks Kuningate aeg Rooma vabariik Kuningate aeg 753-510 eKr Selle aja jooksul valitses 7 kuningat Kuningas vaiti rahvakoosolekul Kuningas valitses koos senatiga (nõukoguga), tema võim oli piiratud. Rooma vabariik 510-30 eKr Kolm ühiskonnakihti: patriitsid (suursuguste suguvõsade liikmed); plebeid (lihtkodanikud e. talupojad, sõjaväekohuslased, õigus osaleda rahvakoosolekutel); orjad. Aristokraatlik valitsemisviis: riigiametitesse kuulusid patriitsid ja rikaste plebide esindajad. Arhitektuur Roomlased õppisid etruskidelt kaarte, võlvide ja kuplite ladumist. Kivide sidumiseks kasutati mörti Akende ja uste kohale laoti kaare...
Purske esimeses pooles oli näha hiiglaslike kive ja tuha pilve, mis tõusid 20 km kõrgusele atmosfääri ning seejärel hakkasid tagasi maale laskuma. See sade langes paksu kõrvetavkuuma vaibana Pompei tänavatele 10 km Vesuuvist eemal. Veidi enne keskööd purske iseloom muutus traagiliseks. Tohutu vool ülikuuma materjali, mis vulkaanist tõusis, hakkas kokku varisema ning muutus jõeks, mis liikus alla mööda vulkaani külge, kiirusega 100 kilomeetrit tunnis, temperatuuril 398 kraadi. Herculaneum mattus selle alla sekundite jooksul just nagu Pompei linn koos seal olnud 200 elanikuga. Ehhki Pompeis sai hulk inimesi surma langevate kivide ja lämbumiste tõttu, suurim oht oli tuhasete, mis purustas oma raskuse all maju. Tuhk langes kaheksa tundi, kuhjudes 2-4 meetri kõrguseni. Tuhanded linnaelanikud evakueerusid ja suundusid välja maale, jättes maha kogu oma varandust. Purse tagajärjel hukkus umbes 2 000 inimest ja pääses 20 000-30 000 elaniku. Linnad
Klassitsism Klassitsism (lad. k. classicus esmaklassiline) 1760-1830 Euroopas ja Põhja-Ameerikas levinud kunsti ja arhitektuurisuund. Eeldused, mõjutajad: 1) Valgustusfilosoofid (Voltaire, Montesquieu, Diderot). 2) Arheoloogilised väljakaevamised (Herculaneum, Pompeji). 3) Antiikkultuuri käsitlev kirjandus (J. J. Winckelmanni teos "Antiikkunsti ajalugu"). Klassitsism jagatakse: 1) Varaklassitsism ca 1770-1800; 2) Kõrgklassitsism ca 1800-1830; Prantsuse klassitsism: 1) Louis XVI stiil 1760-1790; 2) Direktooriumistiil 1790-1800; 3) Ampiirstiil (pr. k. empire - keisririik) 1800-1820. Klassitsismi tunnused. 1) Antiikkunsti eeskujude järgimine (selge ja reeglipärane vormitäius). 2)Andrea Palladio mõju (üle 2-korruse ulatuvad sambad, antiiktempli otsafassaadi meenutavat väljaehitist) 3) Lihtsus, rangus, reeglipärasus ja suurejoonelisus moodustas piduliku ansamb...
peeti võitlusi, koosolekuid, tehti teatrit. Kaarteridu nim. arkaadideks. Termid e. saunad . kuulsaimad Caracalla termid. Saunad olid kultuurikeskused olemas pesuruumid, basseinid, raamatukogud, koosoleku ja vestlusruumid ning kanalisatsioon. Ansamblid kuulsaim Foorum. Triumfikaared monumendid mingi sündmuse auks. Toimusid väljakaevamised vesuuvi jalamil, kus asusid kaks linna: Pompeij (peale vulkaanipurset tuhasadu looduslik betoneerimine inimkujujäljendid) ja Herculaneum. Skulptuur. Domineerisid Kreeka meistrid, jäljendati Kreeka skulptuure. Oluline portreeskulptuur, inimesi ei idealiseeritud, pööraati tähelepanu sarnasusele ja iseloomule. Mündid kellegi, millegi auks. Tehti ka täisfiguure, kujutati inimese ebatäiuslikkust, asetati ka pjedesaadile. Valmistati reljeefe, millel kajastati sündmusi. Hakati püstitama monumente. Püstitati kõrgeid sambaid, kuulaim Trianuse sammas. Maalikunst
Rooma arhitektuurisüsteem. Pärimuse järgi rajas Rooma linna 753.a.ekr. Romus. 6.saj. lõpul ekr. kehtestati Roomas vabariik. Aegade jooksul kujunes Rooma linna ümber suur rüü??, mis asus oma territooriumi suurendama naabrite arvel. Rooma arhitektuur Võeti kasutusele lubjamört. See võimaldas kasutada konstruktsioone: kaari, võlve ja templeid. 1.Kaart kasutati seintes olevate avade sildamiseks. Kaare lihtsaim vorm on pooringi kujuline kivirida. 2.Võlvi võib ette kujutada kui üksteisetaha ehitatud kaarte rida tulemuseks silindervõlv, millega saab katta 4nurkset ruumi. 3.Kuppel ehitati ümmarguse ruumi katmiseks. Tähtsamateks ehitusmaterjalideks olid betoon ja tellis. 18.Ehitusmälestised Roomas. Monumentaalne skulptuur Keiservõimu kehtestamisega toimus ehituskunstis suuri muudatusi. Esimene keiser Augustus väitis, et ta on tellistest linna asendanud marmorist linnaga. Vabariigi aegsele foorumile oli peaaegu iga põlvkond lisanud mõne eh...
· Keiser Hadrianuse ajal(117-138) ehitati Panteon. Rooma lähedal Tivolis asus keisri villa. Asusid ka teised paleed, raamatukogud, teatrid, termid ja palestra. Aedades oli sammaskäike terrasse, basseine ja palju skulptuure. · Rooma riigi igas linnas oli foorum e. kohtu ja koosoleku väljak. Selle ääres seisis Kohtu ja ärihoone basiilika. · Suurim teater Colosseum · Triufikaared ja sambad · Aastal 79 jäid Vesuuvi tulemäe purske ajal tuha alla Pompeji ja Herculaneum. Nendes linnades säilis rohkelt näitteid maalikunstist. · Ratsamonumendid · Riik varises kokku 476 aastal
• Põnevad on mitmesugused petlikke muljeid taotlevad pildid. • Maalitud avadest paistaksid nagu teised ruumid või maastikud, seal on fantastilisi ehitusdetaile, inimfiguure, ornamente ja muud. Väljakaevatud piirkondade elu paistab olevat olnud rahulik: mõned poed, väikesed töökojad, vähekulunud teed (erinevalt mere äärde viivaist tiheda liiklusega tänavaist), ägeda valimisgraffiti puudumine (erinevalt Pompeiist). Herculaneum, nii nagu me seda tunneme, jäi eemale suurtest kaubanduskeskustest ja poliitilistest võitlustest, linna väiksus ei kaotanud sotsiaalset seotust, ja kaunid elamud olid Napoli ja selle ümbruskonna rikastele meeldivaks puhkepaigaks. Rooma riigi lagunemine: Lääne-Rooma keisririik lagunes suure rahvasterändamise käigus. Riiki ründasid hunnid, kes ületasid 451. aastal Reini, tungisid Gallias Orleans'ini, Katalaunia
MUUSIKA ARVESTUSLIK KT.3 1. „renessanss“ e. taassünd(it k rinascimento) 14 sajandil hakkasid Euroopa majandusel toimuma muutused. Avanesid kaubanduslikud mereteed Ameerikasse, Aafrikasse ja Indiasse. Kasvas raha tähtsus. Linnades tekkis rikaste kodanike kiht, kes tellis ja finantseeris kunsti ning muusikat. Itaalias toimusid esimesed arheoloogilised väljakaevamised ( Pompei ja Herculaneum), taasavastati antiikmaailma suursugusus. „humanism“ e. ilu(keskajal ainult õige, st kooskõlas jumalikuga). Mis tähendas väärtushinnangute lähtumist inimesest (keskajal jumalikust). Kunsti hindamisel sai kriteeriumiks kategooria ilus. 2. Kosmopoliitiliselt vaba . Tihe side õukondade vahel soosis kaunite kunstide kiiret levikut ning muusikute liikumist riigist riiki. 3. lauto( keelpill) klavessiin ja klavikord (klaveri eelkäijad) viola da gamba (tšello eelkäija) pommer, grummhorn ja tsink (puhkpillid) ...
magmast välja. Seega on efusiivne purse pigem rahulik ning kivimite ja tuha asemel on vulkaaniliseks produktiks vedel laava. Läbi ajaloo on maailmas olnud mitmeid kuulsaid ja tuntuid vulkaanipurskeid. Mõned neist nõudsid palju inimohvreid ja hävitasid ümbruses oleva looduse pikaks ajaks. Üheks maailma ohtlikumaks vulkaaniks peetakse Vesuuvi Itaalias. Vesuuv on pursanud umbes tosinaid kordi, kuid kuulsaim neist toimus 24. Augustil 79.a. Vesuuvi ümber olevad linnad Pompeji ja Herculaneum mattusid tuha alla nii kiiresti, et inimesed ei jõudnud põgeneda. Kui praegu pole ohtu, et lähiajal see uuesti purskaks, siis kaugemas tulevikus võib oodata äkilist ning katastroofilist purset, arvestades, et selle ümbruses elab üle 3 miljoni inimese. Indoneesias asuva Tambora 1815.aasta vulkaanipurset peetakse aga uusaja võimsaimaks. See algas 10.aprillil ja kestis 15.juulini. Plahvatusele ja laavavooludele järgnes nälg ja haigused.
einevaikelud. • Natüürmorte võib leida juba Vana-Egiptuse sarkofaagidelt. Usuti, et sarkofaagil kujutatud esemed muutuvad teispoolsuses reaalsuseks ja surnu saab neid siis kasutada. Natüürmorte on leitud ka Pompei ja Herculaneumi seinamaalidelt. • Kuigi nüüdisaegseset vaikelu vaadeldakse 17 sajandist, on sellest ka varasemaid jälgi olnud Kreekas. POMPEII JA HERCULANEUM • 50 a. eKr - 79 a. pKr. Nendest kahest Vana-Rooma linnas on leitud natüürmorte freskodena. • Kasutatud on varju ja valgust, tänu millele on loodud ruumiline pilt. • Juba rooma kirjanikud, nagu Plinius (23/24-79), on kiitnud kaasaegset vaikelumaalijate oskust luua piltidel sedavõrd tõetruuid kujutisi, et vaatajad pidasid •neid tõelisteks.hakkas laiemalt levima Natüürmort renessansiaegses Itaalias 14.
VANA-ROOMA LINN JA EHITUSKUNST Varajase vabariigi periood - Algselt kandis rooma arhitektuur väga suuri ja otseseid mõjutusi etruskide ehituskunstist. - Hiljem hakkas üha suuremat rolli mängima ka kreeka ehituskunsti mõju, mis eriti selgelt avaldus vabariigiajastu lõpu poole ja sellele järgnenud keisrite ajastul. - Arhitektuuris sai määravaks mitmete ehitustehniliste uudsuste nagu lubimördi ja nn. rooma betooni laiaulatuslik kasutuselevõtt. Betooni saadi lubjast või vulkaanilisest tuhast valmistatud mördi segamisel kruusa ja tellisepuruga. Samuti võeti taas kasutusele idamaades tuntud tellis, kuid nüüd juba põletatud kujul. Kõik see võimaldas kasutada hoonete juures uusi konstruktsioone ning ehitada senisest suursugusemaid ja kõrgemaid rajatisi. - Mängu tulid enne vähetuntud kaared, võlvid ja kuplid. Kõiki neid võis kohata mingil määral ka juba etruski ja samuti vanade idamaade kunstis, kuid roomlased andsid neile teostustasem...
· kujutati realistlikult, selleks võidi kasutada vahast surimaski · portreid tehti ka riigile teeneid osutanutest · olulised olid keisri portreed, kujud isikupärased, rõhutatud on vaimne ja hingeline omapära · oluline oli Kreeka antiigi mõju · kunsti hakati koguma, tehti koopiaid · lisaks realismile levis ka idealiseeriv laad · nt keiser Augustuse marmorkuju MAALIKUNST · maalikunsti allikaks 2 linna: Pompeji ja Herculaneum · kaevati välja 19. saj · on säilinud tänu tuhale vulkaanipurse · pemiselt 4 erinevat stiili · kasutati ruumide kaunistamiseks · omane illusionism, looduse jäljendamine · valguse, varju kasutamine ruumilisuse saavutamiseks · inimkehad keerukates poosides · teemad: 1) mütoloogia 2) ajalugu 3) elurõõmsad, värvikad sündmused · vahel ka pikantsed stseenid · mosaiigid värvilistest kividest (nt põrandamosaiigid)
17.sajandil. VANA-KREEKA · Muinaskreeka kunstnikud esitasid seinamaalingutel, mosaiikidel ja pannoodel oma igapäevaseid tarbeesemeid. · Nende maalitud kujutised roogadest kandsid nime xenia, mis algselt tähistas kostitaja poolt külalistele pakutavat toitu. · Ükski vanakreeka vaikelu pole küll tänini säilinud, kuid neid on kirjeldanud mitmed antiikautorid, ülistades nende realistlikku loomutruudust, mis võimaldas vaataja silma ära petta. POMPEII JA HERCULANEUM · 50 a. eKr - 79 a. pKr. nendest kahest Vana-Rooma linnas on leitud natüürmorte freskodena. · Mõlemad linnad hävinesid Vesuuvi purske tagajärjel ja mattusid tuha alla. · Need maalid tõid looduse, väikestesse klaustrofoobilistesse ja akendeta roomlaste tubadesse. KESKAEG · Keskajal ja renessansiajastul ei jõudnud vaikelu veel iseseisva maalizanrini. · Küll aga kaunistati keskaegsete käsikirjade vabu pindu lilledega ning mõnedes 15. sajandi
KUNSTI SUUNAD Varakristliku kunsti all mõeldakse kunsti, mis on loodud esimeste kristlaste poolt Rooma riigi aladel. Jagatakse ajaliselt: 1) 1-3.saj. - on peaaegu ainsateks kunsti viljelemise paikadeks maa-alused koopad e katakombid, mille seintesse maeti surnuid. Kristlased on sel perioodil tagakiusatavad. 2) 4-6. saj. seoses ristiusu muutumisega võrdseks teiste rooma usunditega (4.saj.) sai võimalikuks kunsti viljelemine avalikult. Hakatakse ehitama esimesi kirikuhooneid, eeskujuks kirikule leiti kõige sobivam olevat rooma kohtu- ja koosolekuhoone tüüp basiilika. Romaani 8-11 saj.arhitektuur võttis üle mitmeid Antiik-Rooma peajooni. Eeskujuks oli Rooma basiilika.Romaani hooned olid sageli hiiglaslikud, rangeilmelised. Kõige raskemaks osutus ehitiste katmine vastupidava laega. Kirikutel olid erinevate kõrgustega tornid, väikesed laskeavataolised aknad. Skulptuurid skemaatilised, kehavormid tihti moonutatud. Kaunistamiseks kasutati ...
Ehituste juures kasutati võlvimistehnikat. Ruumid kaeti kas silindervõlvi või ristvõlviga.Eeskujulik tänavatevõrk ja kanalisatsioon,majades oli veevärk ja keskküte. Ehitati mitmeid pidulike ehitiste ansambleid, mille seas tähtsaim keskväljak ehk foorum- lahtiste sammaskäikude ja ühiskondlike hoonetega ümbritsetud väljak. Kõige parema ettekujutuse hilise vabariigiaegsest arhitektuurist, annavad meile vulkaanipurske tagajärjel paksu tuhakihi alla mattunud linnad Pompeji ja Herculaneum. Basiilikakujunemine- oli avar piklik hoonetüüp, mille sambaread kolmeks või viieks lööviks jaotasid. Keskmine lööv oli sealjuures teistest laiem ja ka kõrgem, aknad paiknesid seinte ülaosas, külglöövide katuste kohal. Skulptuuris nagu ka muudel kunstialadel toimus hilise vabariigi ajastul erinevate traditsioonide ja stiilide segunemine. Rooma skulptuurportree õitsengu aluseks on esivanemate austamine. Eriti ülikute hulgas oli
22. laavavool 23. mudavool 24. Atmosfääri paisatakse gaase, tuhka 25. Maavärinad 26. väävel Kodus: Mõtle ja vasta vihikusse: Kas vulkaanide näol esinevat ohtu on võimalik vähendada, vältida? Lisamaterjalina saab kasutada: 27. Arold, I., Raukas, A., Viiding, H., Geoloogia alused. Tallinn: Valgus 1987 28. Terra . Toimiva maapallo. Ihminen ja Ympäristö. WSOY. 1994 29. National Geographic 05.1984 Herculaneum, 12.1992 Volcanoes 30. EE köide 6 lk. 56 Maa geosfääride areng( saab näidata vulkaanilise aktiivsuse muutusi aja jooksul) 31. L. Saveljev. Jäljed kivil. RK" Teaduslik kirjandus" Tartu 1947 32. http://volcano.und.nodak.edu/
Tartu Kivilinna Gümnaasium "Teadus ja kultuur uusaja esimesel perioodil" Kristi Vitkar 8a klass Juhendaja: Õp. Piia Jullinen Tartu 2009 SISUKORD Sisukord lk. 1 Sissejuhatus lk. 2 Teadussaavutused lk. 3 Kultuur 1) Barokk lk. 4-5 2) Klassitsism lk. 6 3) Romantism lk. 7 Mood ja rõivastus 1) Naiste riietus lk. 8 2) Meeste riietus lk. 12 3) Ehted, soengud, jalanõud lk. 15 Kokkuvõte lk. 16 Kasutatud materjalid lk. 17 1 SISSEJUHATUS Uusaja algus tõi kaasa inime...
. 2.Rooma Skulptuur: Portreeskulptuur lähtus esivanemate austamisest. Neid kujutati realistlikult, sest arvati, et sarnasus kindlustab hinge kohaloleku. Kasutati vahast surimaske. Keisrite portreed ja monumendid olid loomutruud. Ilmekalt väljendatud kehaline, hingeline ja vaimne omapära. Roomlased võtsid kunstiteoseid sõjasaagina vallutatud maadest kaasa ja tegid neist koopiaid. 3. Rooma Maalikunst: Peamiseks maalikunsti varaaidaks on 79 pkr Vesuuvi tuha alla mattunud Pompeji, Herculaneum ja Stabiae. Põrandamosaiigid ja seinamaalid- keerukad poosid, ilmekad näod, valguse ja varjude mäng. Suur illusionism ja looduse jäljendamise meisterlikkus, ruumilisus. Mitmekesine temaatika. Majad on saanud hüüdnimed. Tahvelmaalikunst- maalitud portreed, neid koguti, säilinud ainult Egiptusest toodud, enkaustikatehnikas, lihtsad, realistlikud ja veenvad, ilmekas silmavaade.
Ürgaja kunst. 1.homo sapiens: tark inimene ladina keeles (mõtlev) 2.3 kunstiliiki-maal, skulptuur, arhitektuur. 3.vandalism-kultuuriväärtuste hävitamine, vandaal-märatseja, lõhkuja 4.vandalism meil-hauakivide ja mälestusmärkide hävitamine 5.Kunstiliigid ürgajal -*kiviaja koopamaal *luust ja kivist kujud 6.*kiviaeg-enne metallitöötlemise leiutamist, tööriistad kivist*pronksiaeg-pronksist tööriistad 7.Euroopa kuulsaimad koopamaalid-Hispaanias Altamira koobastes, Prantsusmaal Lascaux koobastes, ligi 20 000 aastat tagasi 8.Koopamaalidel kujutati tavaliselt loomi 9.Hämmastav nendel maalidel-tõetruudus ja värvitoonid (must, punane, valge ja kollane) 10.*menhire-püsti aetud teravatipulised kivimürakad, *dolmen-algeline hauakamber, püstiaetud kivimürakate peale asetati kiviplaat, *kromlehh-menhirid või dolmenid ringikujuliselt. Kunstiliik-ehituskunst 11.Dolmen-algeline hauakamber 12.Megaliitsed (mega-suur, Lithos-kivi) rajatised- Stonenhe...
on kujutatud realistlikult toodud on välja mitte ainult kehaline, vaid ka hingeline ja vaimne omapära jumalaid peaaegu ei loodud, kujutati iseend b)populaarne oli koopiate valmistamine c)telliti uusi teoseid hellenistlikelt meistritelt d) kreeka kunsti mõjul levis ka idealiseerivam laad (Augustus ja tema õukond) 2.Maalikunst a)tunduvalt vähem säilinud kui skulptuuri b)varaaidaks Pompeji, Herculaneum ja Stabiae enamikus majades leitud põrandamosaiike ja seinamaale c)olemus seinamaalidele on iseloomulik illusionism, looduse jäljendamise meisterlikkus temaatika on mitmekesine c)kirjandusest on teada, et Roomas levis ka tahvelmaalikunst väga populaarsed olid maalitud portreed enkaustikatehnika värvimuld segatakse kuuma vaha sisse ning värv säilitab kaua oma puhtuse ja sära X RISTIUSU MÕJU KUNSTILE . KATAKOMBID
Rooma kunsti on enim mõjutanud Etruskid. 3. Rooma kunst iseseisvus 31a. eKr. ja 14a. pKr. 4. Rooma riigi linnades oli foorum linna keskväljak, kus asus turg. 5. Amfiteater Colosseum sai oma nime keiser Nero hiigelkuju järgi(koloss). 6. Rooma riigi linnade kõige luksuslikumad ühiskondlikud hooned olid termid ehk saunas, kus end pesti ning seda võisid lubada vaid rikkad. 7. Roomlastel võimaldas püstitada suuri kupleid ja akvedukte kasutades kive ja savi(plaate). 8. Pompeji ja Herculaneum on linnad, mis jäid tulemäe Vesuuvi purske alla. 9. Mosaiigid olid väikestest värvilistest kivikestest ja klaasist kokkupandud pildid. 10. Ateenas käiakse tänapäeval imetlemas Parthenoni ja Roomas Panteoni. Panteon on kõigi jumalate tempel ja Parthenon on neitsi Athena tempel. 11. Minu arust on tänapäeva Euroopa kunsti mõjutanud Kreeka, sest Rooma omastas need alad. Varakristlik ja varajase keskaja kunst 1
Kreeka kunsti mõjul levis Rooma skulptuuris lisaks realismile ka idealiseeriv laad. Seda eelsitasid esimene keiserAugustus ja tema õukond. Tema seisva figuuri eeskujuks on POLUKLEITOSE "ODAKANDJA". KEISER AUGUSTUSE MARMORKUJU Keiser Carcella pea, Keiser Tiberiuse pea maalikunst Rooma maalikunst on hoopis vähem säilinud kui skulptuurI. Peamiseks rooma maalikunsti vaaraidaks on 79. aastal pKr Vesuuvi tuha alla mattunud Pompeji , Herculaneum ja Stabie, mida alates 18. sajandist on välja kaevatud. Pompejis on enamikus majades põrandamosaiike ja seinamaalne, mis näitab maalikunsti populaarsust ja nende põhjal võib saada ettekujutuse antiikaja maalikunstist. Pompeji seinamaalidele on enamasti iseloomulik suur iluusionism, looduse jäljendamise meisterlikkus. Maalimisega on jäljendatud erinevaid materjale, näiteks marmorit. Eriti armastati ruumilisi silmapetteid. Seintele on maalituid aknaid ja uksi, millest
Rooma kõige varasem foorum on Forum Romanum, mida pole liialt säilinud. Sama lugu on enamuste varase ja ka hilise vabariigiaegse arhitektuuriga, mis on hävitatud sõdades või jäänud keisririigiaegsete ümberehituste teele ette ja see läbi hävinud. Mõned ehitusmälestised meil siiski on ka sellest ajast. Kõige parema ettekujutuse hilise vabariigiaegsest arhitektuurist, annavad meile vulkaanipurske tagajärjel 79. aastal paksu tuhakihi alla mattunud linnad Pompeji ja Herculaneum. Kuigi tuleb nentida, et sealsed varemed on eelkõige ikkagi väga suurte kreeka mõjutustega hilise vabariigi lõpuperioodi näideteks. Ja seega ei anna nad täielikku kujutluspilti enne meie aegse 3. ja 2. sajandi alguse arhitektuurist. Võime siiski arvata, et tollane arhitektuur oli lihtsalt eeletapp sellele, mis hiljem järgnes. Vaadates Pompeji ja Herculaneumi varemeid, hakkab esmajärjekorras silma eeskujulik tänavatevõrk (pilt 2) ja kanalisatsioon. Majades oli veevärk ja
Algab juutide diasporaa. Moosese suuliste pärimuste järgi koostatakse 68 Pärast Nero tapmist algab Roomas anarhia Toora ja keisriks kuulutatakse Vespasianus (69) 73 Titus, Vespasianuse poeg vallutab viimase juutide tugipunkti - 71-81 Toimub Vesuuvi purse. Hävivad Pompei, Masada kaljukindluse.Seloodid-kindluse kaitsjad (1000 in) teevad enesetapu Stabiae, Herculaneum 132-135 Bar-Kohba ülestõus. 133 Hadrianus surub maha juutide ülestõusu. Juudud ei tohi enam 274 Aurelianus võtab endale tiitli ,,Isand ja Jumal" Jeruusalemmas elada. (Dominus et Deus) ja mmudab päikesekultuse üleriigi- 227-241 Sassaniidide Uus-Pärsia. &37 alistavad riigi araablased kiseks. 312
varase ja ka hilise vabariigiaegse arhitektuuriga, mis on hävitatud sõdades või jäänud keisririigiaegsete ümberehituste teele ette ja see läbi hävinud. Mõned ehitusmälestised Page 6 of 12 5/3/2009 10:58:45 AM meil siiski on ka sellest ajast. Kõige parema ettekujutuse hilise vabariigiaegsest arhitektuurist, annavad meile vulkaanipurske tagajärjel 79. aastal paksu tuhakihi alla mattunud linnad Pompeji ja Herculaneum. Kuigi tuleb nentida, et sealsed varemed on eelkõige ikkagi väga suurte kreeka mõjutustega hilise vabariigi lõpuperioodi näideteks. Ja seega ei anna nad täielikku kujutluspilti enne meie aegse 3. ja 2. sajandi alguse arhitektuurist. Võime siiski arvata, et tollane arhitektuur oli lihtsalt eeletapp sellele, mis hiljem järgnes. Vaadates Pompeji ja Herculaneumi varemeid, hakkab esmajärjekorras silma eeskujulik tänavatevõrk (pilt 2) ja kanalisatsioon
ruum*Teedeehitus. 2. Skulptuur: Portreeskulptuur lähtus esivanemate austamisest. Neid kujutati realistlikult, sest arvati, et sarnasus kindlustab hinge kohaloleku. Kasutati vahast surimaske. Keisrite portreed ja monumendid olid loomutruud. Ilmekalt väljendatud kehaline, hingeline ja vaimne omapära. Roomlased võtsid kunstiteoseid sõjasaagina vallutatud maadest kaasa ja tegid neist koopiaid. 3. Maal: Peamiseks maalikunsti varaaidaks on 79 pkr Vesuuvi tuha alla mattunud Pompeji, Herculaneum ja Stabiae. Põrandamosaiigid ja seinamaalid- keerukad poosid, ilmekad näod, valguse ja varjude mäng. Suur illusionism ja looduse jäljendamise meisterlikkus, ruumilisus. Mitmekesine temaatika. Majad on saanud hüüdnimed. Tahvelmaalikunst- maalitud portreed, neid koguti, säilinud ainult Egiptusest toodud, enkaustikatehnikas, lihtsad, realistlikud ja veenvad, ilmekas silmavaade. Varakristlik kunst: Aastal 313 kuulutas uus keiser Constantinus ristiusu lubatuks. 1-2 sajandi kristliku kunsti
ruum*Teedeehitus. 2. Skulptuur: Portreeskulptuur lähtus esivanemate austamisest. Neid kujutati realistlikult, sest arvati, et sarnasus kindlustab hinge kohaloleku. Kasutati vahast surimaske. Keisrite portreed ja monumendid olid loomutruud. Ilmekalt väljendatud kehaline, hingeline ja vaimne omapära. Roomlased võtsid kunstiteoseid sõjasaagina vallutatud maadest kaasa ja tegid neist koopiaid. 3. Maal: Peamiseks maalikunsti varaaidaks on 79 pkr Vesuuvi tuha alla mattunud Pompeji, Herculaneum ja Stabiae. Põrandamosaiigid ja seinamaalid- keerukad poosid, ilmekad näod, valguse ja varjude mäng. Suur illusionism ja looduse jäljendamise meisterlikkus, ruumilisus. Mitmekesine temaatika. Majad on saanud hüüdnimed. Tahvelmaalikunst- maalitud portreed, neid koguti, säilinud ainult Egiptusest toodud, enkaustikatehnikas, lihtsad, realistlikud ja veenvad, ilmekas silmavaade. Varakristlik kunst: Aastal 313 kuulutas uus keiser Constantinus ristiusu lubatuks. 1-2 sajandi kristliku kunsti
RENESSANSS 1. Mis keelest tuleb ajastu nimetus, mida see sisuliselt tähendab ning millist ajavahemikku see hõlmab? Mõiste ,,renessanss" võeti esimesena kasutusele Itaalia kultuuris ja kunstis (it. k. rinascimento taassünd). Vararenessanss 14.saj 15.saj I pool, avaldus eelkõige prantsuse ja itaalia muusikas Kõrgrenessanss 15.saj II pool 16.saj 1.veerand, tooni andisid Madalmaad Hilisrenessanss 1520-ndad 1600, peamiselt Itaalias 2. Mida uut tõi kaasa renessanss keskajaga võrreldes (tabel) 14.saj. hakkasid Euroopa majanduselus toimuma muutused. Avanesid kaubanduslikud mereteed Ameerikasse, Aafrikasse ja Indiasse. Kasvas raha tähtsus. Linnades tekkis rikaste kodanike kiht, kes tellis ja finantseeris kunsti ning muusikat. Itaalias toimusid esimesed arheoloogilised väljakaevamised (Pompei ja Herculaneum), taasavastati antiikmaailma suursugusus. Huviorbiiti kerkis kirikukammitsatest vaba, antiikeeskujusid järgivalt ilus, vaimsust hin...
03.09 Mesoliitikum 10 000-8000(4000) a. tagasi neoliitikum Neoliitikumi alguseks peetakse põlluharimise algust ja keraamika kasutusele võttu ning inimeste paikseks jäämist. Tekivad kalmistud, karjakasvatus, põlluharimine, inimeste hulk, asulad, isiklik jõukus, kihistumine spetsialiseerunud elukutsed, kanga kudumine ja mood. Astronoomia ja astroloogia ja selle kajastumine religioonis leiutised- neoliitiline revolutsioon Kultuurilised eripärad Kunst Petroglüüfid- kujutised kaljudel mesoliitikumist varase rauaajani Kraabitud kujundid aga ka pigmendid. Uued pigmendid ja sideained, võimaldavad säilimise ka vabas õhus. (Alpera, Valltorta, Hispaania; Gilf Kebir, Egiptus; Sahara kõrb; ) Tassili n'Ajer, Alžeeria- kummalised proportsioonid, jumalad, tantsimine, mood, erinevad mõõtkavad, 20s. Kunst on sealt palju inspiratsiooni saanud, ufoteooriad, Hakatakse kujutama inimese tegevust, võitluse ja jahi stseenid, dünaamika. Loomade puhul taan...
RENESSANSS 1. Mis keelest tuleb ajastu nimetus, mida see sisuliselt tähendab ning millist ajavahemikku hõlmab? Mõiste ,,renessanss" võeti esimesena kasutusele Itaalia kultuuris ja kunstis (it. k. rinascimento taassünd). Vararenessanss 14.saj 15.saj I pool, avaldus eelkõige prantsuse ja itaalia muusikas Kõrgrenessanss 15.saj II pool 16.saj 1.veerand, tooni andisid Madalmaad Hilisrenessanss 1520-ndad 1600, peamiselt Itaalias 2. Mida uut tõi kaasa renessanss keskajaga võrreldes (vaata ka ajastute tabel) 14.saj. hakkasid Euroopa majanduselus toimuma muutused. Avanesid kaubanduslikud mereteed Ameerikasse, Aafrikasse ja Indiasse. Kasvas raha tähtsus. Linnades tekkis rikaste kodanike kiht, kes tellis ja finantseeris kunsti ning muusikat. Itaalias toimusid esimesed arheoloogilised väljakaevamised (Pompei ja Herculaneum), taasavastati antiikmaailma suursugusus. Huviorbiiti kerkis kirikukammitsatest vaba, antiikeeskujusid järgivalt ilus...
Antiigipärand Euroopas Küsimused ja teemad kordamiseks 2010.a. Nende teemade alusel tuleb 5 lühivastustega küsimust (4-5 lauset). Pikem analüüsiv vastus valmistada ette 2 teema jaoks. Teemade loetelu ja vastavad teosed on AY loengukavas (ÕIS) ja loengus jagatud materjalides. Iseseisva tööna on osa vastuseid vaja ette valmistada Antiigileksikoni ja Tragöödialeksikoni alusel. Mütoloogia teemade kohta vt. õpikud kirjanduse loetelust. 1. Millises seoses on omavahel mõisted humanism ja antiik (vt. ka Antiigileksikon, HUMANISM, UUSHUMANISM? Humanistid leidsid klassikalisest antiigist absoluutsed standardid, mille järgi hinnata kultuuri ja õigupoolest kõiki inimtegevuse alasid. Saadi aru, et elu ühiskonnas ei kulge mitte ainult Jumalast seatud korra järgi, nagu arvati eelmistel sajanditel. Algas usk inimesesse, tema mõistuse jõusse ja loomingulistesse võimetesse. http://wiki.zzz.ee/index.php/Renessans...
Rooma portreeskulptuuri õitseng lähtus esivanemate austamisest. Keisrite ajal muutus valitseja portree oluliseks riikliku võimu kindlustamise vahendiks. Portreedest valmistati palju koopaid ja neid toimetati laiali üle riigi. Realistlik portree oli oluline, kuid siiski ainult üks osa Rooma skulptuurikunstist. Rooma maalikunsti on hoopis vähem säilinud kui skulptuuri. Peamiseks rooma maalikunsti varaaidaks on 79.a pKr Vesuuvi tuha alla mattunud Pompeji, Herculaneum ja Stabiae, mida alates 18.saj on välja kaevatud. Maalide temaatika on mitmekesine. Kirjandusest on teada, et Roomas levis ka tahvelmaalikunst. Väga populaarsed olid maalitud portreed. § 19. Ristiusu mõju kunstile. Katakombid. Sarkofaagid. Vahemere idarannikul Palestiinas tärganud ristiusk e kristlus levis kiiresti kogu Rooma riigis. Rooma riigi usuelu oli kirev ja salliv, sest roomlastel oli tavaks üle võtta alistatud maade ja rahvaste jumalad ja usukombed.
voolas nagu laviin Herculaneumi linna ja ujutas selle täielikult üle. Nagu tihti tugevate vulkaanipursete ajal, valas ka 79. aastal vihma nagu oavarrest. Vihmavesi segunes sadava tuhaga püdelaks mudaks, mis hiljem kivistus. Seetõttu oli herculaneumi väljakaevajatel suuri raskusi, ent tasuks leidsid nad esemeid, mis olid säilinud palju paremini kui leiud Pompei vett läbilaskvast pimssstufist. Samaoodi nagu kuulus naaber Pompei, kaevati ka Herculaneum välja alles 1600 aastat hiljem. Ka pärast 79. aastat purskas Vesuuv aeg-ajalt välja tuhka ja pimsskivi, 1036 aastal aga laavat. Mõnele rahulikule sajandile järgnesid aastatel 1631, 1779, 1872 ja 1906 tugevad pursked, mis laastasid maad ja nõudsid ka inimohvreid. 16. detsembril 1631 toimunud purske ajal hukkus 4000 inimest. Tuha paksus oli Napolis 30 cm, seitse laavavoolu valgus Boscoraelele, Torre Annunziatale, Torre del Grecole ja Giuglianole. 1845.
1. Iseloomustage 12. saj. renessansi lähenemist antiikkirjandusele. 12.sajandi renessansi ajal hakati Vana-Kreeka töid ladina keelde tõlkima, et saada uusi teadmisi. Keskenduti teaduslikele, filosoofilistele ja matemaatilistele tekstidele, eriti Aristotelese töödele. 2. Iseloomustage antiikkultuuri kajastamise viise ja võimalikke funktsioone filmis. Tooge näiteid. Antiikkultuuri on kajastatud Kreeka mütoloogia tegelaste kaudu. Püüd jäädvustada müütilist, rõhutatakse atraktiivset. Eelkõige kujutatakse kangelasi ja nende vägitegusid. Herakles – vägiteod, uskumatu tugevus „Hercules: The Animated Series“ Disney multifilm „Hercules: The Legendary Journeys“ teleseriaal „Hercules“ Pietro Francisci väga üldiselt seotud Herklese müüdi ja vanakreeka eepilise poeemi „Argonautikaga“ Theseus – Ateena kangelane Odysseus – eksirännakud „L’Odissea“, 1969, Franco Rossi - Odysseuse ja Penelope äratundmine „The Odys...
laad. Roomas paigutati tublide kodanike kujusid linna väljakutele. Tähtsal kohal olid ka monumendid. Reljeefid ja raidkirjad esinevad ka triumfikaarte seintel. Roomlaste originaalse panus kunstiajalukku on ajalooteemalisest reljeefikunstist. Rooma reljeef püüdis olla realistlik ja täpne, kuid leidus ka idealiseerivamat reljeefi. 13.Rooma maalikunst. Rooma maalikunsti on säilinud hoopis vähem kui skulptuuri. Peamiseks maalikunsti allikaks on Vesuuvi tuha alla jäänud Pompeji, Herculaneum ja Stabiae, mida on alates 18.sajandist välja kaevatud.Pompejis on enamus majades põrandamosaiike ja seinamaale, mis näitavad maalikunsti poluaarstust ja nende põhjal võib saada ettekujutust ka antiikaja kunstist. Suur pind mosaiikidel on kokku seatud väikestest eri värvi kuupidest. Nendega antakse edukalt edasi ilmekaid nägusid, keerukaid poose ja ka valguse ja varju mängu. Seinamaalidele on iseloomulik illusionism, looduse jäljendamise meisterlikkus. Maalimisega on jälendatud
Rooma kõige varasem foorum on Forum Romanum, mida pole liialt säilinud. Sama lugu on enamuste varase ja ka hilise vabariigiaegse arhitektuuriga, mis on hävitatud sõdades või jäänud keisririigiaegsete ümberehituste teele ette ja see läbi hävinud. Mõned ehitusmälestised meil siiski on ka sellest ajast. Kõige parema ettekujutuse hilise vabariigiaegsest arhitektuurist, annavad meile vulkaanipurske tagajärjel 79. aastal paksu tuhakihi alla mattunud linnad Pompeji ja Herculaneum. Kuigi tuleb nentida, et sealsed varemed on eelkõige ikkagi väga suurte kreeka mõjutustega hilise vabariigi lõpuperioodi näideteks. Ja seega ei anna nad täielikku kujutluspilti enne meie aegse 3. ja 2. sajandi alguse arhitektuurist. Võime siiski arvata, et tollane arhitektuur oli lihtsalt eeletapp sellele, mis hiljem järgnes. Ühiskondlike hoonete nagu näiteks termid, stiilimuutusi vabariigi ajast keisririigi aega vaadeldes
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
