määravad alateadvuses juurduvad kompleksid ja keelatud kired, peidetud pahed ja hukutavad ihad. Tippteoste hulka kuulub ka O'Neilli viimane näidend, julmalt aus autobiograafiline perekonnadraama ,,Pikk päevatee kaob öösse". Ekspressionismi mõjusid leidub ka Thornton Wilderi loomingus. ,,Meie linnake" on autori sõnul ,,katse leida hindamatut väärtust igapäevase elu kõige väiksemates sündmustes". Jean Giraudoux võttis oma näidendite aine müütidest ja piiblilegendidest. Giraudoux näidendite maailm on varjamatult mütloogiline. Ent teisendades süzeed ja psühhologiseerides tegelassuhteid, tõstab Giraudoux esile suured moraalsed ja elutunnetuslikud vastasseisud , mis on olulised ka XX sajandil, ning annab müüdile uue tähenduse. Inimeste maailma poetiseerib kummatigi lakkamata seda mõõtmast absoluutse ja ideaalsega. Inimlike ja jumalike väärtuste vahekorda vaeb Giraudoux eri vaatenurkadest näidendeis ,,Amphitryon 38" ja ,,Undiin".
Sophrosyne piirides püsimine, enese üle valitsemine, enesekontroll. Arete sõjaline hiilgus, tegelik tegu, sõjamehe osavus. Naisel vaikus. Vt eepose ülesanded eelmise loengu konspekt. Soo kultuuriline ettemääratus pikemaks mõtlemiseks. Mis sobib naistele, mis meestele. Kumb on tugevam geneetiline programm või käitumisprogramm (kasvatuslik programm; traditsioonid)? Pierre Bourdieu ,,Meeste domineerimine" http://en.wikipedia.org/wiki/Pierre_Bourdieu 1935 Jean Giraudoux ,,---" http://en.wikipedia.org/wiki/The_Trojan_war_will_not_take_place Simone Weil (1909-1943) ,,L'Iliade ou le poeme de Force" (1940). Tegelikult on Iliases väga palju sõjavastaseid ideid. Nemesis saatus. Thersites 7. okt. 09. a. Georges Duby ja ,,Guillaume de Maréchal" *kirjutamise aeg *lugemise aeg *teose (toimumise) aeg Michel Foucault Diskursus William Marshal ehk maailma parim rüütel ( meest mõõdetakse tegude järgi, vt ,,Ilias"!) - http://en.wikipedia
Saksa kultuuriruumi tähtsus: müüt idealismi, romantismi ja folklooriuurimuste jaoks. Võrdlev mütoloogia: James Frazer The golden bough, 13 köidet. F. Nietzsche ja dionüüsoslikkus; müüt ja psühhoanalüüs (Sigmund Freud). Ajalugu ja müüt: Varuse lahing 9 AD, Arminius ja Hermann saksa rahvuse kujunemisel. Rahvusmüüdi kasutamine poliitikas. 5. Milliste teemade kandjana on läinud Odüsseus Euroopa kultuurilukku ja millistes tuntumates teostes ta esineb? Odysseus: Jean Giraudoux Trooja sõda ei tule (1935); Nikos Kazantzakis Odysseia (1938); James Joyce Ulysses (1922). Kreeka kirjanik Kazantzakis on öelnud, et inimestest, kes tema hinge kõige sügavama jälje on jätnud, eristaks ta ise järgmisi: Homeros, Buddha, Nietzsche, Bergson ja Zorbas. Esimest kirjeldas ta ise kui päikeseketast, mis valgustab kõike oma vabastava säraga. Kazantzakise meelistegelane ja suurim eeskuju Homerose loomingust oli kahtlemata Odysseus, nii võib
võistluskaaslast. Nii säilitab lõpuni ta oma vabaduse - ta ei anna ennast kellelegi ära Albert Camus - "Võõras", "Katk". Elu ainus mõte saab seisneda teadvuse ärksuses püsivas vabaduse otsingus. Müütide teisendamine ja kaasaja vaimus tõlgendamine kujunes 1920-1930-ndate aastate prantsuse draama peateeks. Jean Cocteau - võttis oma näidentite aluseks antiikmüüdid ning võimendas neis 20. sajandi inimesele olulisi teemasid: paramtamatus, surm, alateadvis, kunstniku saatus jne. Jean Giraudoux - Ehkki kirjanik möönab inimese ebatäiuslikkust ja nõrkusi, ülendab ta heroiliste väärtuste asemel maist ja inimlikku. Tema dramaturgia on intellektuaalne, seda iseloomustavad selge mõttearendus ja peen stiilitaju. Antonin Artaud - müütidele toetuv rituaalne teater oli tema sihiks. Teater ei ole kutsutud jäljendama elu, vaid ilmsiks tooma varjatud tõde, tungides sügavama, müstilise tõeluseni. Julmusteater peab tungima inimhinge tumedaima põhjani ja vapustama vaatajat
teatrikonventsioonid. Tegelast luues tehakse valikuid erinevate, kuid mitte üksteist välistavate võimaluste vahel. Nii lõikuvad tegelaskujus mitu tasapinda Personifikatsioon on tegelane, kes isikustab mõnd abstraktset ideed, üldist nähtust vms. Et draamas ei saa probleeme esitada ilma tegelase vahenduseta, võib just siin tekkida vajadus personifitseeritud üldmõistete järele. Nii näiteks esinesid keskaja moraliteedes Voorus, Karskus, Patt. J. Giraudoux' draamas "Trooja sõda ei tule" on tegelaseks Rahu. Tüüp on üheplaaniline tegelane, kes representeerib (esindab, kehastab) mingite sotsiaalsete ja/ või psühholoogiliste tunnuste kogumit (Pfister 1977:244-245): üldine, grupiomane domineerib selgelt isikupärase üle. Tuleks vältida "tüübi" kasutamist negatiivse hinnanguna - kui tüüptegelase lihtsustatus ja skemaatilisus on taotluslikud, ei saa kirjanikku andevaesuses süüdistada
Repertuaar oli mitmekesine. 1923 lavastas Cocteau ,,Antigone" (kujundus Piccassolt). Sokeeriv lavastus, sellist klassika tõlgendust polnud pr teater varem näinud. Dullin järgis Copeau õpetust. Oli ka ise väljapaistev näitleja. LOUIS JOUVET: Ka Copeau üks lähedasemaid kaastöölisi. 20. saj üks olulisemaid prantsuse lavastajaid. Lõi 1922 oma teatri. Lavastus: 1923 Jules Romains'i ,,Knock ehk Meditsiini triumf" (1000 etendust 30 a jooksul). Leidis oma näitekirjaniku: J. Giraudoux. GASTON BATY: Teater peab esile tõstma elu varjatud tahke. 1930 lõi oma teatri. Tähtsustas teatri visuaalset külge. Lavastas ka mitu mitte prantsuse dramaturgiat nt ,,Kuritöö ja karistus", ,,Hamlet". Tema lavastused olid väga stiliseeritud. Stiliseeritus, selged vormid. GEORGES PITOEFF: Rändas Venemaalt Pariisi, pärit on rikkast armeenia perekonnast. Suurepärane näitleja, oma lavastustes mängis meespeaosi, naisi mängis tema abikaasa Ludmilla. 1925 rajas oma teatri
annaabi.ee 
