Mees, kes teadis ussisõnu - Andrus Kivirähk (0)

1.Manivaldi matused -onu Vootele võttis kaasa. Hõbesõrmus punase kiviga- Meeme andis
2. Leemeti (heleda peaga, kõhn) ema ei söönud leiba ja odrakörti. Isa tahtis elada linnas ema aga metsas. Isa sai tänu emale surma, sest ema sahmerdas karuga. Salme -leemeti õde, viis aastat vanem
3.Öökullimunad olid Leemeti lemmikud. Pärtliga hiiliti linnale lähemale. Kohtuti omavanuse tüdruku( Magdalena ) ja ta isaga(Johannes), kes oli külavanem . Onu Vootele ei olnud hämmastunud linnainimeste elust. Onu lubas õpetada ussisõnu .
4.Ussisõnade õppetunnid. Raudmehed tapsid vanaisa. Põhjakonnalt abi ei saadud. Leemetile räägiti võigas lugu oma mürgihammastega vanaisast, kes uputati.
5.Suur sõber Ints ( rästik ). Hiie isa Tambet ei sallinud Leemetit. Hundid olid inimese teenimiseks. Tambeti naine Mall. Hiie ei suutnud hundipiima juua. Kolati mööda mahajäetuid maju ringi. Põhjakonna kohta pärimine vanakestelt. Valvuritest ja võtmest tuli jutt, tänu millele leida põhjakonn . Võtmeks olevat sõnajalaõis Pööriööl. Kohtuti Meemega.
6.Võti käis valvuri käest valvuri kätte ja oli hästi peidetud aare . Leemet päris onu Vootelelt Meemeti kohta. Asuti teele, et sõrmuse arvatatavat väge proovida. Teele sattus munk (Leemet arvas väiksena, et mungad on raudmeeste naised), kes sõrmuse alla neelas. Vaskuss aitas neid.
7.Põhjakonn jäi leidmata . Pirre ja Rääk rääkisid muistsetest tavadest ( inimahvid ), kasvatasid täisi. Aretati kitse suurune täi ., millega jalutama mindi. Hiietark pidas järvehaldjaks täid , kes ujuma läks. Hiietark tahtis Leemeti hunte ohvriteks selle teo eest.
8.Leemet jooksis koju. Salme halvustas Pirret ja Rääki. Ema kartis , et Salme läheb sama teed karuga sahmerdades, kui mõmmiku nimi tal üle huulte lipsas. Hiietark ootas Leemetit huntidega keskööks. Ema oli ühe korraga nõutu nende uudiste peale. Onu Vootele tuli neid rahustama. Hiietark vihastas, et hunte kaasa ei võetud. Vootele hammustan Hiietarka, sest ta hakkas Vootelet ähvardama. Nad läksid koju.
9.Hiietark väitis, et viskas 1000 nirki järve, et järvehaldjat lepitada. Tambet üritas nooruses Leemeti emale muljet avaldada puuotsast toodud meekärjega. Naised käisid täiskuuöödel vihtlemas, et kauem elada. Hiie läks sinna samuti esimest korda. Poisid olid põnevil paljaste naiste nägemisest. Kuuvalguse saunaks nimetati seda. Vihtlejaid oli paarkümmend. Karu oli samuti naisi vahtima läinud eriti Salmet.
10.Leemet oli Salmes pettunud aga ei saanud sellest emale rääkida. Intsul oli juhtunust ükskõik, sest ta oli ju rästik. Mindi Hiie juurde. Leemet lausis ussisõnu, et hundid magama jääksid ja õpetas seda ka Hiiele. Tambet leppis sellega, et Hiietark ütles, et hundid magavad selleks, et mitte haldjaid äratada. Hiietark ja Tambet ei taibanud, et huntidele lausuti ussisõnu. Tänu sellele said Hiie ja Leemet ringi hulkuda. Hiie veeti endaga külla kaasa, eelmisest korrast oli 5 aastat möödas. Magdalena oli ilusaks kasvanud nad asusid tuppa. Magdalena kiljatas ja Johannes üritas Intsu tappa, sest ta oli rästik.
11.Põgeneti metsa tagasi. Leib ununes Leemeti kätte metsa joostes. Prooviti leiba, seda keelatut ja mahatembeltatud vilja. Hiie proovis ka leiba pika noolimise peale ja hakkas oksele. Peres tekkis Leemetil leiva söömisest tüli ja Leemetit valvas süütunne .
12.Hiie oli ööläbi oksendanud, Pärtlile ei teinud leib aga midagi. Suur täi oli ikka alles aga targemaks muutunud. Hiie hoidis täid, mis sai seinale suurelt ja punaselt joonistatud. Hiies ohverdati rebaseid , et uurida välja, mis haldjatel on mõttes. Parim sõber Pärtel teatas, et kolib vanematega külla.
13.Mitte ainult Pärtel ei läinud vaid ka paljud. Onu Vootele julgustas Leemetit, et küll nad seal metsas veel kaua elavad. Tambet püüdis endiselt vabakslastud hunte. Hiiet ei lubatud enam välja. Üle pika aja nägi Leemet Pärtlit. Pärtel polnud enam endine, tema vaated olid muutunud. Pärtlist sai Peetrus . Seekord magas ta rästikuurus.
14.Pärtel oli sattnunud uude maailma. Sügiseks oli mets veel enamgi tühjaks jäänud. Leemet ja Salme läksid trullakamateks tänu põdralihale. Leemet kutsuti perega rästikupessa talveunne suurde koopasse, kuhu inimesi kuhugile ei kutsutud. Kevad oli jõudnud kätte. Onu Vootele suri ära, sest lihatükk oli kurku kinni jäänud. Onu keldrist välja vedades murdis ta käeluu. Abistamas polnud kedagi. Intsu isa oli ussikungingas.
15.Mets on muutunud. Külainimesedki käivad vahel metsas. Tema on viimane mees, kes mõistab ussisõnu. Onu surmast oli juba möödas 7 aastat. Mõmmist sai Salme mees juba 5 aastat tagasi. Ema mõistis , et karu on viisakaim, keda ta on näinud. Tambet halvustas seda kõike. Hiie sai 17.aastaseks ja mõmmi proovis teda võrgutada, kuid ei õnnestunud. Külatüdrukud olid väga ilusad.
16.Ema arvas, et Leemet võtab Hiie ära kuid Leemet nii ei arvanud. Leemetile meeldisid aga külatüdrukud, keda ta vahelt metsaveerelt piilus. Hiietark oli vanaks jäänud ja kokku kuivanud. Hüüdis ikka ja endiselt ähvardusi. Meeme oli endiselt elus. Inimahvid olid kolinud nüüd puuotsa. Pirre ja Räägi täikasvatus oli samuti seal. Intsust oli saanud ussikuningas ja ta oli saamas lapsed. Ints on hoopis emane. Ema ei rahunenudki maha sellest.
17.Leemet tahtis Hiiet ainult sõbraks. Metsaäärel nägi Leemet Magdaleenat. Teda oli rästik salvanud kuid Leemet päästis ta. Magdaleena suudles teda põsele tänutäheks. Johannes kiitis ja ülistas toas jumalat ja laites usse. Leemet muutus tigedaks, sest Johannes ajas arutut juttu .
18.Laual oli suur päts leiba, mida ka Leemet proovis. Pudru nägemine ajas tal südame pahaks. Johannes päris Leemetilt libahundiks olemise kohta. Leemetis võpatas miski, et ta tahab teda kuid samas oli ta hirmunud. Leemet oli veendunud toredas tulevikus. Magdalena läks äkiliseks kuuldes haldjatest, nad läksid kloostri juurde. Leemet kohtas Pärtlit.
19. Poisse oli kolm kokku. Meenutab Pärtliga koosveedetud aegu. Leemet on vaid kord haige olnud peale rukkileiva söömist. Räägiti sellest, kuidas munkadel oli nö ilus lauluhääl, sest nad olid kastraadid. Pärtel oli ussisõnad unustanud. Johannes oli rääkinud poistele, et meeste kõrval on tavaline magada. Lehm Miira oli haigeks jäänud ja Johannes tappis ta oma talitlustega. Magdalena pidas endiselt Leemetit libahundiks.
20.Meeme ütles, et mets on tühjaks jäänud kui Leemet talle kogemata pimedas kõhule astus. Ta tahtis elada metsas kuid olla koos Magdalenaga ja mitte kõduneda. Hiie oli planeeritud ohverdama, et päästa muistne eluviis. Mall ei julgenud astuda Tambetile vastu, et päästa Hiiet. Nad põgenesid paadiga järvele .
21.Leemet vaatas Hiiet paadis nii nagu ta polnud teda kunagi märganud. Hiie oli justkui teine inimene, mis muutis Leemeti päeva kõige ilusaimaks tema elus. Linda oli Leemeti ema. Leemet kohtus oma vanaisaga. Leemetil polnud mürgihambaid nagu vanaisal. Vanaisa ehitas tiibu luudest.
22.Hiie oli jänese ära küpsetanud. Saaremaalt saavat tuulekoti tibade jaoks. Vanaisa plaan tekitas temas võitlushimu. Nad jõid kolpadest allikavett. Saaremaale minek oli justkui pulmareis. Nad nägid kõige üüratumat olendit, keda võib ette kujutada, kes sisises ussisõnu. Kala(Ahteneumium) habe oli meeletult pikk. Põhjakonna polevat teda enam ammu näinud ja suur kala väitis, et on viimast korda pinnal.
23.Saaremaale jõudes kohtuti rästikuga. Tuuletark Möigast otsiti. Taneil oli tema poeg. Tuuletargal oli poja pärast häbi , kes oli munk. Tuuletark rääkis tuuleköitest. Tuul olevat tark ja kaval. Poeg oli tal igatahes raisku läinud. Munk lööritas ja see ajas naabrimeest närvi. Naabrimehe tütar läks ka kloostrisse nunnaks.
24.Hiie isa paat oli nende läheduses ja nad kohkusid Saaremaal. Tuulekott oli vaja viia vanaisale. Vanaisa oli Tambeti ära tapnud ja teda keetma hakanud. Vanaisa oli Tambeti kolbast hämmastunud. Leemetil olid suured plaanid koos Hiiega. Leemet väitis Hiiele koopas , et armastab teda.
25.Paadis oli tohutult kolpasi. Kodukaldal märgati esimesena täid. Inimahvid olid neid tulnud tervitama . Hiietark oli väga jubedaks välimusest läinud. Salme mõmmi oli saanud haavata. Tambet tõukas mõmmit koldesse ja ta põletas taguotsa ära. Leemeti ema sattus oma isa kuulmisest põnevaks. Leemeti ema oli õnnelik kui kuulis , et nad Hiiega tahavad abielluda .
26.Leemet tappis hundi enesekaitseks kuid tulid kaks uut hunti . Kaks ussikuningat salvasid hunte kõrri-Ints ja tema isa. Hiie kodus hundilauda uks oli lahti, kõik hundid olid läinud. Mall oli endiselt elus ja oli õnnelik, et nad Hiiega abielluvad. Ema oli kohkunud sellest, kuidas lapsed püha hiie põletamisest rääkisid.Leemet proovis esimest korda Meeme veini.
27.Ööbiti rästiku juures. Pulmapeaoks hangiti veini, samuti suurel hulgal küpsetatud liha. Mõmmi oli veinist purju jäänud. Hunt lõi hambad Hiiele kaela, vigastas Hiie ema ja karu tappis ta. Hiiepuudest lõke ja haldjate viha oli selle põhjus Hiie ema arvates. Hiie ema suri ja ka Hiie. Ka täi oli ära surnud Hiie kõrvale.
28.Leemeti ema tundis sisemises pisaraid. Leemet läks metsaäärde tüdrukuid vaatama. Ta märkas Magdalenat ning taipas, et armastab teda endiselt. Magdalena arvas, et Leemet murdis lambatalle maha. Magdalena oli õhinas, et üks rüütel temaga magas ja et ta arvatatavasti rasedaks jäi. Leemetit tahtis Magdalena meheks.
29.Leemet tahtis endiselt Magdalenat. Johannes tervitas Leemetit. Leemet ei läinud külla elu nautima. Johannes nõustus hambaid krigistades sellega, et Leemet sinna elama jääb ja Magdalena last kasvatama hakkab.
30.Ta oli harjunud mõttega, et on igalpool viimane. Poisid hoidsid Magdalenast eemale ja tüdrukud olid sellest ärevuses. Leemet kohtus taas Pärtliga. Linalakk ja Leemet vaidlesid ussikuningate üle. Leemet istus nüüd inimeste keskel, kes tahtis tema sõpru Intsu ja tema peret tappa. Võõramaalaste kombed pahandasid Leemetit. Ainult Magdalena ja laps huvitas teda. Kevadel sündis poiss.
31.Laps sai nimeks Toomas. Raudmeestest oli juttu pidevalt. Uss nõelas Katariinat, kes oli kiigel ussisõnade kohta pärinud. Põõsast roomas välja Ints. Külameherõivad tegid Leemetile häbi. Salme oli õmmelnud karule püksid . Inimahvid olid vanaks jäänud. Intsu pojad olid suureks kasvanud. Ema oli puuotsa roninud aga oli haiget saanud.
32.Maailm oli muutunud uueks. Ema oli jäänud mõneks ajaks Intsu juurde elama. Ints lõi hambad Katarinna kaela ja ta suri. Intus isa ründas Andreast ja Jakob pages tagasi koopasuu poole. Toomasel oli kõri läbi hammustatud, ka Magdalena oli surnud. Hiietark oli nad tapnud.
33.Hiietark tundis metsas Leemeti ära. Hiiekoerad väidetavalt tapavad ka tema. Leemet tappis Hiietarga. Külainimesed eesotsas Johannesega olid ümber lõkke , mis oli rästikute koopa ümber tehtud, kus oli Ints ja Leemeti ema. Pärtel oli samuti seal koos külameestega.
34.Leemetil pole enam kedagi, kellele ussisõnu edasi pärandada. Leemet ei kartnud surma peale kõiki neid sündmusi. Vanaisa tuli talle appi kui ta nägi Leemetit verisena tuleriidal. Tiibade tegemine võttis kaua aega. Vanaisa päris Hiie kohta ja tahtis Leemeti emaga kohtuda , kes olid aga surnud.
35.Vastastest saadi jagu. Vanaisa tegi taeva kohal vägevaid tiire ja Leemet ütles, et Põhjakonn on naasnud. Vanaisa tundis karude lõhna. Läbi müüride oli kuulda karude häält, neid oli kokku 10. Karud ütlesid, et ei tapa enam kedagi, et nad kummardavad oma isandaid. Vilepillimängja sai surma, karud nutsid. Leemetil oli oma elust ükskõik. Nad olid kloostris hoopis mitte lossis.
36.Riided olid verest märjad, vanaisa tegeles pealuudest karikatega. Jõuti jälle kodumetsa. Talle meenus, et Salme peaks veel endiselt seal olema. Puude tagant kappasid välja ratsanikud , kes jahti pidasid. Hiie ja Leemeti mereretk algas umbes sealtsamast. Raudmehi tabas tundmatu jõud ja neid justkui tiris miski merre. Inimahvid olid seda pealt näinud, neil läks palju aega. Täid vedasid mehed merre. Merekaldal oli suur lõke, süüdates vanaisa.
37.Leemet kohtus oma õe Salmega. Õde oli vahepeal väga vanaks jäänud. Mõmmi oli rasvunud ja voltidega. Pime ja jahe mets oli vaid alles jäänud ja tühi onn metsaserval. Külavanem Johannes oli veel alles. Peetrus oli väidetavalt väljamaale läinud paganatega võitlema. Johannese kisa oli kuulda veel kaua.
38.Leemet nägi Meemet, kes nagu ikka mätaste vahel vedeles. Meeme tahtis talle rääkida Põhjakonnast. Meeme oli olnud valvuriks. Sõrmuse ümber olev kotike oli tehtud Põhjakonna nahast , see pidigi olema võtmeks, kui ta selle ära sööb. Põhjakonn hõõdus kui kustuv lõke, ta oli suurem kui ette oleks võinud kujutada. Põhjakonn üksnes magas. Inimahvid olid surnud. Õde käis ta nüüd harva vaatamas ja üldse enam mitte. Ta on juba 40 aastat olnud Põhjakonna valvuriks. Ta sisistab tühjusesse mõned ussisõnad, mis onu Vootele talle õpetas.