,,Mees, kes teadis ussisõnu" Andrus Kivirähk November 2009 1. Leemet oskas ussisõnu. Ta oli üks viimastest meestest nende soos. Leemet elas metsas. Tal oli viis aastat vanem õde Salme. Kuueaastaselt oli Leemet olnud Manivaldi matustel. Manivald oli olnud niivõrd vana ja tark, et ta oli isegi Põhja Konna näinud. Põhja Konn oli suur madu, kes oskas lennata ja inimesi vaenlaste eest kaitses. Nüüd aga Põhja Konn magas ja tema äratamiseks oli vaja mitmekümne tuhande inimese suust lausutud ussisõnu. Kuid neid, kes ussisõnu oskasid, oli vähe. Manivald põletati. Leemet jooksis mere äärde, sest ta ei olnud kunagi seal käinud. Ta kohtas lesivat Meemet, kes näris kärbseseent
1. Leemet oskas ussisõnu. Ta oli üks viimastest meestest nende soos. Leemet elas metsas. Tal oli viis aastat vanem õde Salme. Kuueaastaselt oli Leemet olnud Manivaldi matustel. Manivald oli olnud niivõrd vana ja tark, et ta oli isegi Põhja Konna näinud. Põhja Konn oli suur madu, kes oskas lennata ja inimesi vaenlaste eest kaitses. Nüüd aga Põhja Konn magas ja tema äratamiseks oli vaja mitmekümne tuhande inimese suust lausutud ussisõnu. Kuid neid, kes ussisõnu oskasid, oli vähe. Manivald põletati. Leemet jooksis mere äärde, sest ta ei olnud kunagi seal käinud. Ta kohtas lesivat Meemet, kes näris kärbseseent. Meeme andis Leemetile kotikese, milles oli sõrmus. Leemet läks onu Vootelega koju. 2. Leemet oli külas sündinud. Isa oli ema Lindale peale käinud, et nad külla koliksid. Isale meeldisid raudmeeste kombed. Nad hakkasid körti ja leiba sööma. Linda oli aga selle vastu. Ta tahtis elada metsas, süüa liha. Linda käis metsas
Mees, kes teadis ussisõnu – märkmed *minategelane = mt. = Leemet 1. - mets on vaikseks jäänud, vaevu kohtab kedagi, kui minna allikale vett tooma - minategelane oskab ussisõnu ehk loomadekeelt, uued loomad on kartlikud ja pelgavad teda tema oskuse pärast, eelistaksid põgeneda, kuid ussisõnad ei luba - mt. sisistas neid nimme korduvalt, et loomi enda juurde kutsuda ja nendega vanadele kommetele vastavalt rääkida, ussisõnu aga uued loomad ei teadnud ning see vihastas mt.-d nii, et ta sõnu veelgi tugevamini sisistas ja loomad pingest lõhki läksid, ta polnud oma teo üle uhke - ühel korral oli aga teisiti, kui allikalt tulles mt. põtra nägi ja teda ussisõnadega kutsus, reageeriski loom sellele ja tuli aupaklikult mt. juurde nagu vanadel headel aegadel, mil niiviisi perele toitu hangiti – kutsudes sõnadega looma alistunult enda juurde ja lõigates tal kõri läbi - mt
vett talle, Manivaldi matused, Põhja Konn, Meeme annab punase kiviga sõrmuse poisile. 2. lk14 - leivasöömine on eputamine, kuidas nad külla kolisid ja isa ajaga kaasas soovis kâia, ussisõnad unustanud isa leidis voodist karu kes tal pea otsast hammustas, kolisid tagasi metsa, öökullimunad 3. lk21 - Leemet&Pärtel läksid küla uurima, läksid mingile tüdrukule külla vokki jne vaatama, tüdruku isa meelitab poisse külla, Onu Vootele laidab Leemeti imestuse külast maha ja lubab hakata ussisõnu õpetama 4. lk28 - onu Vootele annab endast paeima et Leemetile kõik ussisõnad korralikult õpetada, vanaisade surid sòjas ja vanaemad surid kurvastusest, Leemetile hakkavad ussisònad meeldima, siil kiusab rästikut ja Leemet läheb appi, Ints (rästik) kutsub Leemeti külla, ussid võtavad Leemeti omaks ja hakkavad ise ka ussisõnu õpetama 5. lk37 - Tambeti hundikasvatus, Tambeti põlgus Hiie suhtes kes ei
Mees, kes teadis ussisõnu Peategelane Leemet. Tema isa ja ema elasid metsas. Kõik hakkasid küladesse kolima ja seal moodsa ja euroopalikku elu elama. Leemeti isa tahtis ka väga külasse minna, kuid ema ei tahtnud, teda ei meelitanud sinna medagi. Isa tahtis väga, ja lõpuks nad ikka läksid. Isa hakkas põllul tööd tegema, sirbiga vilju lõikama. Kuid ema igatses oma vanu sõpru, kes metsas elasid. Kui isa põllul käis, käis ema metsas oma sõprade külas. Kui asi juhtus nii, et ema kohtas metsas üht karu ja armus. Kui i sa oli tööl. Käis karu neil kodus ja kord kohtas isa seda karu oma sängis. Ta unustas
1.Manivaldi matused -onu Vootele võttis kaasa. Hõbesõrmus punase kiviga- Meeme andis 2.Leemeti (heleda peaga, kõhn) ema ei söönud leiba ja odrakörti. Isa tahtis elada linnas ema aga metsas. Isa sai tänu emale surma, sest ema sahmerdas karuga. Salme-leemeti õde, viis aastat vanem 3.Öökullimunad olid Leemeti lemmikud. Pärtliga hiiliti linnale lähemale. Kohtuti omavanuse tüdruku(Magdalena) ja ta isaga(Johannes), kes oli külavanem. Onu Vootele ei olnud hämmastunud linnainimeste elust. Onu lubas õpetada ussisõnu. 4.Ussisõnade õppetunnid. Raudmehed tapsid vanaisa. Põhjakonnalt abi ei saadud. Leemetile räägiti võigas lugu oma mürgihammastega vanaisast, kes uputati. 5.Suur sõber Ints(rästik). Hiie isa Tambet ei sallinud Leemetit. Hundid olid inimese teenimiseks. Tambeti naine Mall
KIRJANDUSTEOSE ANALÜÜS TEOSE AUTOR: Andres Kivirähk TEOSE PEALKIRI: Mees, kes teadis ussisõnu TEOSE ŽANR: Sürrealistliku maiguga rahvuslik tragikomöödiline äärmuslik igapäavea realism. ILMUMISAASTA: 2007 1. Autorist kokkuvõte (pere, haridus, ametid, eraelu, tervislik seisund jt. võimalikud loomingule mõju avaldanud tegurid) Andrus Kivirähn sündinud. 1970 sai tuntuks teosega " Ivan Orava mälestused ehk Minevik kui helesinised mäed"(1995). Ja ta jutustab jutustab ajalugu niimodi nagu seda eesti ühiskonna populaarne arusaam kajastab, ehk joonistab iseseisvus ajast
Mees, kes teadis ussisõnu Mees kes teadis ussisõnu on raamat mis räägi vanast ajast. Raamatu peategelaseks on Leemet kellel on viis aastat vanem õde Salme, onu Vootele ning ema Linda.Leemet sündis külas sest tema isale meeldisid raudmeeste kombed kui Leemeti emale ei meeldinud külas elada ning ka hakkas läbi käima karuga. Ema jäi isale karuga olles vahele ning isale läksid ussisõnade lausumine sassi ning karu hammustas isal pea otsast ära. Peale isa surma läks ema metsa elama ning selleks ajaks oli saanud Leemet aastaseks. Metsas hakkas ema kasvatama hunte kes neile piima andsid. Onu vootele õpetas Leemetile ussisõnu. Ussisõnadega sai ............Veel elas metsas poiss nimega Pärtel
Sisukord 1. 2. 3. 4. 5. 6. 7. 8. 9. 10. 11. Sissejuhatus 12. 13. ,,Mees, kes teadis ussisõnu" on 2007.aastal ilmunud romaan, mille autoriks on Andrus Kivirähk. Minategelane Leemet, viimane mees, kes teadis ussisõnu on jäänud üheks vähestest metsa alles jäänud inimestest. Kõik on külla kolinud, ussisõnad unustanud ning hakanud elama uut elu, elama jumala jaoks, sööma leiba, põldu harima. Vaid Leemet, tema pere ema ja õde, ning onu Vootele ja mõni pere veel, on metsa alles jäänud. Samuti võib metsast leida ka rästikud, kellega Leemet peale ussisõnade selgeks saamist tihti suhtlema hakkab, inimahvid Pirre ja Rääk, kes on viimased endi hulgast ja kes kasvatavad metsas kitsesuuruseid
Andrus Kivirähk ,,Mees kes teadis ussisõnu" 1. ,,Loom, kes ei mõista ussisõnu peab surema." Sellel ajal pidi oskama ussisõnu. ,,Me elasime erinevates maailmades nagu kaks tigu, kes ei pääse teineteise kodadesse pilku heitma." Inimesed on erinevad ja nende tegelikkumõttemaailma ei ole võimalik näha ega teada. ,,Paavst on jumala asemik maa peal." Ei ole jumalat maa peal, seda vaid usutakse olevat taevas. Paavst on tema asemik maa peal. Vatikanis. 2. Raamat räägib vanade eestlaste elust metsas ning sellest kuidas kõik lõpuks hääbus. Läbivaks valuteemaks on ussikeele oskamine, mille
Mees,kes teadis ussisõnu Tegevus toimub muistes Eestis. Enamik inimesi on tulnud metsast välja ja läinud küladesse elama.Laande on elama jäänud vaid mõningad üksikud ja raugad.Metsast välja tulemist soodustab raudmeeste tulek(saksalased).Raudmehed toovad endaga kaasa ristiusu,leiva ja kördi,mis tarbeks hakatakse rajama põllumaid,sirp võetakse kasutusele(moodne tööriist). Igapäevane on ka saksa keel ja kirik. Need,kes on metsa elama jäänud vaatavad toimuvat põlastavalt.Samamoodi vaatab külarahas metsainimesi. Ajast maha jäänud ning ei tea mis on hea,milleks nii
Uued elatumismeetodid toovad endaga kaasa hoopis teise väärtussüsteemi ja elulaadi. Meeleheitlikult üritatakse oma juurtest kinni hoida ja ei suudeta kohaneda.Kivirähk laseb oma raamatus loo kangelastele kui ka vaenlastele osaks saada suurest julmusest .Verd pritsib ja laipu lendab "Ussisõnades" märksa rohkem kui mõnes kolmanda kategooria õudusfilmis. http://www.youtube.com/watch?feature=player_embedded&v=RzuLtfdWzgc#! romaan ,,Mees, kes teadis ussisõnu" kirjeldab peategelase Leemeti, kes on sündinud enda generatsiooni uueks ja viimaseks lüliks, elulugu. Leemet on alati viimane, kes midagi teeb või näeb, olgu selleks põhja-konna nägemine või oskus mõista uusikeelt. Leemet on sunnitud jälgima, kuidas inimesed valivad iidsete kommete asemel uue elustiili . Raamatus ei anta ühelegi poolele armu. Antud teoses on väga palju tegelasi, kes kõik annavad oma panuse suhete keerisesse. Raamatu tegevus toimub muinasajal, kui eestlased olid veel metsarahvas
Tema kirjutatud teoseid on umbes kokku 28 sinna lisanduvad ka veel 21 lavastatud näidendit ja 8 stenaariumi. A. Kivirähk on saanud tunnustusi: 1)1993:Lutsu huumoripreemia 2)1995,2000:Eesti kirjanduse aastapreemia 3)1998:Friedebert Tuglase novelliauhind 4)2001:Virumaa Kirjandusauhind 5)2006:Nukits-parim lastekirjanik(teos´´Limpa ja mereröövlid) Tegelased:Leemet(Peategelane) Vootele(Leemeti onu) Salme(Leemeti õde) Leemeti ema Leemeti vanaisa Mõmmi(Salme karu) Tambet(Hiie isa) Mall(Hiie ema) Hiie(Leemeti naine) Ülgas(Hiietark) Pirre ja Rääk(inimahvid) Ints(Leemeti rästikust sõber) Meeme(Põhja Konna valvur) Möigas(tuuletark) Magdaleena(Leemeti teine naine) Külavanem Johannes Pärtel-Peetrus(Leemeti lapsepõlve sõber) Teised külaelanikud(mungad,raudmehed) Raamatust:
1. Leia toestavaid argumente järgmistele väidetele: 1) "Mees, kes teadis ussisõnu" on romaan sellest, kuidas inimkond on kaotanud oma kunagise võime elada loodusega kooskõlas. See on nii, kuna järjest rohkem inimesi hakkas külla kolima, kus nende väärtushinnangud muutusid. Sealsed inimesed ei pidanud tähtsaks enam ussisõnu õppida, pealegi nende arvates olid ussid saatanast. Ussid aga salvasid neid, kes ei osanud ussisõnu kõnelda. Inimesed, kes rääkisid ussidega said nendega ka imeshästi läbi. Näiteks Leemet ja Ints elasid metsas, Leemet oskas ussisõnu ning tänu sellele suhtlesid nad omavahel. Neist olid saanud ka parimad sõbrad. Külatüdrukud kartsid karusid, samal ajal kui metsas elavad naised leidsid, et karud on hoolivad, õrnad ning ilusad loodusloomad. Metsanaised suudsid karu armastada nagu meest. 2) "Mees, kes teadis ussisõnu" jutustab eestlaste hääbumisest. Kivirähk väidab, et õiged
1. Kirjastus Eesti Keele Sihtasutus, 2013. a trükk, 380 lk 2. Tegevus toimub Eestis ristisõdade ajal. 3. Probleemid: - Rahvas lahkus metsast ja läks külla elama, mille käigus unustati metsa traditsioonid ja hakati loodust kartma (nt madusid) - Mõlemas paigas, nii külas kui metsas, sõltuti kõrgemast jõust ning oldi usu nimel kõigeks valmis 4. Tsitaat: “Oli täiesti loomulik, et Pärtel mu nende vastu vahetas, nii oli lihtsam” Tsitaat on olukorrast, kus Leemeti parim sõber oli metsast lahkunud ning nad ei puutunud enam kokku ning kui kohtusid, polnud neil millestki rääkida. Leemet ei mõistnud teda hukka, sest kujutas ette, et käituks võib-olla isegi samamoodi. 5. Seos kaasajaga Ka tänapäeval on kultuure/rahvaid, mis hääbuvad. Neid asub näiteks vihmametsades või kasvõi Eestis, sest kuna eestlasi on vähe, kardetakse traditsioonide kadumist ja keele liigset muutumist. 6. Hinnang Arvatavasti üks paremaid raamatuid, mida lugenud olen
Kivirähk. Uurin seda raamatut kuna see on üks viimasel ajal enim kajastatud ning huvipakkuv ilmunud teos. Tekitas huvi, et miks see nii kuulus raamat on. Teost uurin ma teose analüüsiga ja toon välja põhiprobleemid ja nende iseloomustused. 4 Taustainfo Ussisõnade oskamine ei tähenda teoses ainult metsarahva looduse mõistmist, vaid ka võimu ja valitsemist selle asukate üle. Need tarkused võtab Leemet lapsepõlves üle oma onu Vootelelt. Kogu Leemeti elu käib aga heitlus maailma mõistliku tajumise üle ühel pool end poolearuliseks loitsinud hiiekummardajad, teisel pool silmakirjalikud kristluse kummardajad, kes on ka ise kõik endised metsaasukad, koos raudmeeste ja munkadega. Väheseid huvitab, mis ümbruses tegelikult toimub. Tasapisi metsaasundus siiski hääbub ning selle tarkust, juuri ja Põhja Konna jääb hoidma ainult Leemet viimane mees, kes teadis ussisõnu. 5
Sisukokkuvõte Romaan ,,Mees, kes teadis Ussisõnu" räägib metsaelust ning, kuidas kõik inimesed kolivad metsast küladesse. Peategelaseks oli Leemet, kellel oli metsas kolm parimat sõpra: Hiie, Ints ja Pärtel. Ints oli rästik ning Leemetil polnud temaga raske rääkida, kuna onu Vootele oli talle ussisõnad selgeks õpetanud. Hiie ja Pärtel olid tema sõbrad, kuigi Hiie oli veel päris väike ning temaga mängida ei saanud. Ning ta isale Tambetile ei meeldinud ka, et Hiie mängiks Leemetiga, kuna Leemet oli ju ikkagi ju külas sündinud ning seega saatanast tulnud. Pärtel oli sõber, kellega nad igalpool koos mängisid , pööripäeva öösel käisid Salme sõbrannasid piilumas ning õppisid ussisõnu. Kuid varsti tuli Pärtel suurest kurvastusest Leemetile ütlema, et tema vanemad tahavad külla ära minna
samas poosis. Taolise rahvuskangelase kirjeldusega sobiks Karl Suure vasall paremini kui ükski teine. Teoses pole armastust ega huumorit, ainult rahvuse kaitsmise idee. Eeposes on vastamisi Karl Suur ja kristlik maailm Marsiliuse ja muhameedlusega. Karl Suure ja Marsiliuse vahel oli sõda. Karl Suur tahtis muhameedlasi sundida ristiusku vastu võtma ja sõda sellega lõpetada. Ta valis Ganeloni saadikuks, et see tema otsuse Marsiliusele teatavaks teeks. Ganelon arvas, et Karl Suur tahab temale halba ja vihastas. Ta otsustas Karl Suure välja anda Marsiliusele. Ta läks vastaste kantsi ja lasi ennast Marsiliuse telki juhatada. Marsilius oli väga rõõmus, kuuldes kui lihtne on tal vastast võita. Nad leppisid kokku, et Marsilius lubab Karl Suurele ristiusku astuda. Karl Suur jääb tema valet uskuma ja hakkab tagasi Prantsusmaale minema, jättes maha väikese järelväe, eesotsas oma õepoja Rolandi ja tema sõbra Oliveriga
Tallinna Polütehnikum "Mees, kes teadis ussisõnu " Andrus Kivirähk Referaat kirjandusteosest Koostaja Deniss Skrabutenas AA-12 Tallinn 2013 2 Kirjaniku CV Ees- ja perekonnanimi: Andrus Kivirähk Sünniaeg ja koht: 17.august 1970, Tallinn. Elukohad: Tallinn, kõrghariduse omandamise vältel Tartu. Perekonnaseis: Abielus Ilona Kivirähaga, peres kasvab kolm tütart. Haridustee: Tallinna 32
2010: Nukits parim lastekirjanik (teos "Kaka ja kevad") 2011: Läti Janis Baltvilksi lastekirjanduse preemia 2 Raamatukaart Tegevuskoht: Rannikuäärne mets ning küla Eestis, täpset tegevuskohta pole mainitud. Tegelased: eraldi skeem! Tegevuse toimumise aeg: Teoses pole tegevuse toimumise aega täpsustatud, kuid Eesti ajaloole tuginedes võiks pakkuda muinasaja lõpuperioodi ajavahemikul 12.-13.sajand. Raamat jälgib Leemeti elu ning tegusid alates 6.eluaastast kuni surmani. Autori eesmärk/teema: Ussisõnad sümboliseerivad keele hääbumist ning elanike kolimine metsast külla globaliseerumist. Nagu külla kolimisel, nii on ka globaliseerumisel omad head ning halvad küljed: kõik uus on huvitav ning justkui magnetina ligitõmbav, kuid samas kaovad mitmed väärtuslikud traditsioonid ning vanem generatsioon kohaneb uudsete oludega üldjuhul raskustega, hoides juurtest meeleheitlikult kinni
Loomeprotsessi juures naudid ta kõige enam algust, kui ideed alles tekivad ning tekib ettekujutas, kuidas kõik olema saab. Romaan ,,Mees, kes teadis ussisõnu" ilmus 2007.aastal. Romaan on tekitanud palju vastakaid arvamusi, paljud peavad kirjutist tippteoseks, teised on üllatunud kohates sellist pessimismi Kivirähki poolt. 4 3.Teose temaatika Romaanis ,,Mees, kes teadis ussisõnu" mõtiskleb Leemet, kes viimase mehena mõistab ussisõnu, oma elu üle. Vanast ja vägevast metsarahvast on saanud abitud külaelanikud; ajapikku on muistsete aegade teadmised ja oskused unustusse vajunud, asemele on tulnud uued ahvatlevad asjad. Ussisõnade oskamine ei tähenda teoses ainult metsarahva looduse mõistmist, vaid ka võimu ja valitsemist selle asukate üle. Need tarkused võtab Leemet lapsepõlves üle oma onu Vootelelt.
Andrus Kivirähk "Mees, kes teadis ussisõnu" Raamat on Leemeti jutustus sellest, kuidas ta suureks kasvas. Jutustus toimubki ajal, kus viimased inimesed elasid metsas, mil enamik hakkasid linnadesse ja küladesse kolima. Metsas elavad inimesed oskasid ussisõnu, mida eestlastele õpetasid kunagi rästikud. Ussisõnu hakatakse aegamisi unustama, ainult Leemet õpib neid veel enda onult Voolelt. Metsas elas vähe rahvast ja needki jäid vanaks. Leemet jääb suhteliselt üksikuks. Tal õnnestub küll kaks korda abielluda, kuid abielud lõppevad õnnetult. Nimelt Hiie tapetakse huntide poolt ning Magdaleena raudmeeste poolt. Mõlemat tüdrukut armastas Leemet väga. Metsas oli Leemetil kolm sõpra, kelleks olid Pärtel, Hiie ja Ints. Pärtel kolib külasse ja nende sõprus hääbub. Ints on rästik, kellega Leemet on väga hea sõber. Kuna Leemet oskab
Kirjanduse Eksam 2013 1. Homerose eeposed ,,Ilias" ja ,,Odüsseia" . Eepose mõiste. Eepos suur eepiline värssteos, lugulaul, mis kujutab maailma loomist, jumalate ja kangelaste vägitegusid, müütilisi või tegelikke ajaloosündmusi, looduskatastroofe. Vanimaid säilinud eeposi on sumerite "Gilgames", india "Mahbhrata" ning Vana-Kreekast pärit Homerose koostatud "Ilias" ja ,,Odüsseia" . Eesti rahvuseepos on ,,Kalevipoeg" , Lätis ,,Karutapja" , Soomes ,,Kalevala" ."Ilias" on vanakreeka eepos, mille autoriks peetakse traditsiooniliselt pimedat Joonia laulikut Homerost. Ilias on üks väheseid säilinud kirjandusteoseid, mille tegevus toimub pronksiajal. Laulude praegune kuju pärineb allikatest, mis on kirja pandud 7.-6. sajandil eKr, tekstide aluseks arvatakse olevat aga palju vanem suuline traditsioon. Sõnavara erinevusi ja sarnasusi kirjeldav mudel näitas, et "Ilias" pärineb ligikaudu aastast 762
vennad. Ratsutati huntide seljas ja tuhandete meeste suust kaikuvate ussisõnade toel kutsuti appi Põhja Konn, kes aitas jagu saada kõikidest vaenlastest, on möödanikuks saamas. Noorem rahvas kolib metsast küladesse, võtab kiiresti üle uued kombed ja usu. Hakkab entusiastlikult mõisapõllul kündma ja külvama ning käima kirikus, õpib rääkima saksa keelt, et raudmeeste käest veelgi vahvamaid ja uudseimaid vigureid õppida. Romaani peategelane on Leemet, kellel oli metsas kolm sõpra: Ints, Pärtel ja Hiie. Ints oli rästik ning kuna onu Vootele oli Leemetile ussisõnad selgeks õpetanud, polnud tal raske Intsuga suhelda. Hiie ja Pärtel olid tema parimad sõbrad, kuigi Hiie oli veel päris pisike ja temaga mängida ei saanud. Hiie isale, Tambetile ei meeldinud ka, et Leemet Hiiega mängiks, kuna Leemet oli külas sündinud ning seega ju saatanast tulnud. Pärtel oli tõeline sõber,
mõisapõllul kündma ja külvama ning käima kirikus ja õppima saksa keelt, et raudmeeste käest "veelgi vahvamaid ja moodsamaid vigureid üle lüüa" (lk 15). Teos oli väga sündmusterikas ja peategelase elu raske ning rusuv. Esimene hoop peategelasele Leemetile oli see, et tema parim sõber Pärtel kolis koos paljude teistega külasse elama ja muutis oma nime ristiinimesele sobilikumaks Peetrus. Peagi unustas ta Leemeti, ega tahtnud temaga suhelda, rääkimata sellest, et ussisõnad olid ununenud. Teiseks hoopiks oli, et tema õde Salme hakkas koos elama paksu karu Mõmmiga. Metsas oli tihti nii, et karud meelitasid endale noori neide. (Leemeti emale oli see veelgi rusuvam, sest minevikus oli ta petnud karuga oma meest ning karu oli tapnud Leemeti isa.) Lisaks sellele elasid metsas ka imelikud elanikud- hiietark Ülgas, kes tahtis ohverdada metshaldjatele suurtes koguses
kuid edukad kohanejad. ,,Rehepapis" on talurahvas Kivirähu kujutluses ahne, riukalik ja pragmaatiline, varastab nii mõisa kui üksteise järelt. Kirikus käiakse vaid selleks, et suus ära tuua armulaualeiba, millega jahimehe püss alati märki tabab. Kuid ,,Ussisõnades" on talurahavas väga ristiusu meelt -kõigepealt jätsid nad lihtsa elu metsas ja hakkasid raskelt maad harima ja lisaks sellele lasid oma nimed ristiinimese kombel ümber nimetada. ,,Mees, kes teadis ussisõnu" peategelane Leemet jutustab oma elukäiku muinasjutulise loona. Kogu Leemeti elu kulgeb võitlus maailma kahe vastandi - poolearulised hiiekummardajate ja silmakirjalike Kristuse jüngrite vahel. Lugu on täis pikitud mõistukõnest nii minevikust kui käesolevast ajast. Kuid loo arenedes käib metsarahva maailm alla ja hääbub tasapisi. Metsaasukate tarkust, juuri ning müütilist Põhja Konna jääb hoidma ainult Leemet- viimane mees, kes teadis ussisõnu.
Kuulub Eesti Kirjanike Liitu ning on võitnud mitmeid autasusid Näiteid teistest teostest “ Ivan Orava mälestused ehk Minevik kui helesinised mäed” “ Sirli, Siim ja saladused” “ Rehepapp ehk november” “Wremja. Zorro märk” (koos Mart Juurega ) “Mees, kes teadis ussisõnu” Autori üks tuntuimatest romaanidest Ilmunud aastal 2007 On ilmunud läti, tšehhi ja prantsuse keeles Romaani peategelased Leemet – viimane mees metsas,viimane inimene kes teadis ussisõnu ja põhjakonna asukohta, peab kinni ja hindab vanu tavasid , kuid on huvitatud ka uutest tavadest Salme – Leemeti õde, kes abiellub karu Mõmmiga Linda – Tölpi tütar, Leemeti ja Salme ema, iseseisev naine, on oma laste heaks valmis tegema kõike Vootele – Leemeti onu, elutark ja arukas tegelane, oskab väga hästi ussisõnu Tölp – Leemeti vanaisa, iidne sõdalane,sihikindel, tugev, kaval ja nutikas vanamees Madu Ints – Ussikuninga tütar, Leemeti parim sõber
Raamat “Mees, kes teadis ussisõnu” on ühe mehe (Leemeti) jutustus sellest, kuidas ta üles kasvas. Tema katsumustest, arenemisest ja viimaseks jäämisest. Jutustus toimub ajal, kui viimased inimesed veel elasid metsas ja enamus neist kolisid linnadesse/küladesse moodsat euroopalikku elu elama. Metsas elav rahvas oskas veel ussisõnu, mida neile õpetasid kunagi rästikud, kuna inimesed ja maod olid nagu vennad. Ussisõnu hakatakse unustama aja möödudes. Leemet õpib oma onu Vootele käest veel õigeid ussisõnu. Ussisõnade abil sai kergelt loomi tappa, kuna loomad allusid ussisõnadele. Metsas elas vähe rahvast ning see rahvas vananes, nii Leemet jääbki üksikuks. Tal õnnestub kaks korda abielluda, üks abikaasa Hiie tapetakse hundi poolt ja teine abikaasa Magdaleena tapavad raudmehed. Metsas on Leemetil kolm sõpra: Põrtel, Hiie ja Ints. Pärtel kolib külasse ja nende sõprussuhted kaovad. Ints on rästik, kes on Leemetile väga heaks sõbraks
Vootele(Leemeti onu) Ints(Leemeti rästikust sõber) Salme(Leemeti õde) Meeme(Põhja Konna valvur) Mõmmi(Salme karu) Magdaleena(Leemeti teine naine) Tambet(Hiie isa) Külavanem J ohannes Mall(Hiie ema) Teised Hiie(Leemeti naine) külaelanikud(mungad,raudmehe Ülgas(Hiietark) d) Peategelaste iseloomustused Leemet Üsna julge, osav, kuna oskas hästi ussisõnu. Hulkuja, uudishimulik, nutikas, abivalmis, sõbralik. Hiie Arg, üles kasvanud vanemate karmi käe all, sõnakuulekas, kohusetundlik, kaasaminev Magdaleena Hea välimusega, jutukas, eriliste nõudmistega, sõbralik, seltskondlik. Raamat räägib... Inimeste ja loomade metsaelust Inimeste kolimisest metsast külla Ussisõnade õppimisest ja kasutamisest Hiie ja Leemeti suhetest
Andrus Kivirähk on osaks saanud ka tunnustustele. Tunnustused: · 1993: Lutsu huumoripreemia · 1995, 2000: Eesti kirjanduse aastapreemia · 1998: Friedebert Tuglase novelliauhind · 2001: Virumaa kirjandusauhind · 2006: Nukits parim lastekirjanik (teos "Limpa ja mereröövlid") 4 Raamatust Raamat ,,Mees, kes teadis ussisõnu" on ühe mehe ( Leemet ) jutustus sellest, kuidas ta üles kasvas. Tema katsumustest, arenemisest ja viimaseks jäämisest. Jutustus toimub ajal kui viimased inimesed veel metsas elasid ja ussisõnu oskasid. Ussisõnu õpetasid eestlastele kunagi rästikud, sest inimesed ja maod olid vennad. Probleem seisneb selles, et inimesed ei pea enam vanaaja kommetest ja uskumustest lugu. Inimesed kolivad metsast ära külasse vilja kasvatama, leiba sööma ja kristust kummardama
Kõik inimesed peaksid tegema nii nagu nende arvates on õigem ja parem, mitte järgima kedagi teist. Inimene peaks jääma iseendaks, mitte olema kellegi teise moodi. Inimesed peaksid hoidma vanu kombeid ja tavasi, et säilitada kultuur ja uskumused. 2. Johannes - Külavanem, kes siiralt uskus, et kõik inimesed peaksid tulema metsast külla elama, uued kombed ja usu vastu võtma ning end ristida laskma. Ta uskus pimedalt kõike, mida rääkisid talle raudmehed ja mungad, sest arvas, et nood on maailmas ühed targimad inimesed. Leemet - Viimane mees, kes teadis ussisõnu. Ta austas vanu traditsioone, kuid oli uudishimulik külaelu suhtes. Temas avaldusid nii õrnad tunded kui ka ürgne metsikus Leemeti ema Linda - Võimukas ja iseseisev naine. Armastas meeletult oma lapsi ja tegi nende heaks kõik. Ta küpsetas iga päev liha, peamine oli see, et lastel ikka kõht korralikult. Põhja Konn - Ta oli suur madu, kes oskas lennata ja inimesi aidata. Kui Leemet tahtis Põhja
“ 5. „Mitte miski ei saa olla koledam, kui sulle ammu tuttava ja armsa inimese muutumine kellekski võõraks ning arusaamatuks.“ Kokkuvõte teosest Raamat “Mees, kes teadis ussisõnu” on Leemetist ja kuidas ta üles kasvas. Tema katsumustest ja arenemisest. Raamatu sisu toimub ajal, kui 2 viimased inimesed veel elasid metsas ja enamus neist kolisid linnadesse või küladesse elama. Metsas elav rahvas oskas veel ussisõnu, mida neile õpetasid kunagi rästikud, kuna inimesed ja maod olid nagu vennad. Ussisõnu hakatakse unustama aja möödudes. Leemet õpib oma onu Vootele käest veel õigeid ussisõnu. Ussisõnade abil sai kergelt loomi tappa, kuna loomad allusid ussisõnadele. Metsas elas vähe rahvast ning see rahvas vananes, nii Leemet jääbki üksikuks. Tal õnnestub kaks korda abielluda, mõlemad abikaasad aga tapetakse. Metsas on Leemetil kolm sõpra: Põrtel, Hiie ja Ints.
parima romaani autor "Rehepapp" , "Ivan Orava mälestused ", "Mees, kes teadis ussisõnu". Click icon to add picture Click icon to add picture Andrus Kivirähk http://www.estonianguild.co.uk/wp-content/uploads/ki Tegelased Leemet põhipeategelane, viimane mees, kes teadis ussisõnu; austab vanasid tavasid, kuid ei põgene ka uute eest, hooliv ja hea südamega, enesekindel ja teadmishimuline; Salme Leemeti õde, abiellub karu Mõmmiga; Linda Leemeti ja Salme ema, võimukas ja iseseisev naine, armastab meeletult oma lapsi ja teeb nende heaks kõik; Vootele Leemeti onu, elutark, arukas ja sümpaatne tegelane, tunneb äärmiselt hästi ussisõnu ja on ka Leemeti õpetajaks selles vallas; Tölp Leemeti vanaisa, iidne sõjamees, meeletult sihikindel, tugev ja nutikas vanamees; Madu Ints Ussikuninga poeg, Leemeti parim sõber;
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
