Ameerika kultuur (0)

TARTU KUTSEHARIDUSKESKUS
Eesnimi Perenimi
Ameerika kultuur
Referaat õppeaines „ Kultuuriloo alused“
2013

SISUKORD

1.Ameerika sünd 4
2.Põlisasukad 5
2.1. Indiaanlased 5
2.1.1. Kes on Indiaanlased? 5
2.1.2. Indiaanlaste välimus 6
2.1.3. Ravitsemine ja vaimude maailm 6
2.2. Maajad Kesk-Ameerikas 7
2.3. Asteegid Mehhikos 7
2.4. Inkade Andid mägismaal 8
3.Ameerika 8
4. Ameeriklased 10
5.Kultuur ja selle areng 10
5.1. Televisioon 11
5.2. Muusika 11
5.3. Kunst 12
5.3.1. Abstraktne ekspressionism 12
5.3.2. Popkunst 13
5.4. Sport 14
5.5. Köök 15
5.6. Kombed ja tavad 15
5.7. Vaatamisväärsused 16
KOKKUVÕTE 18
KASUTATUD ALLIKAD: 19
20

SISSEJUHATUS

Kultuuril on väga lai mõiste, kuid kõige üldisemas mõttes on see inimtegevus, mis vastandub täielikult loodusele . Kultuur hõlmab mitmeid valdkondi: keel, teadmised, eetika ja moraal , oskused, traditsioonid, uskumised, kombed. Kultuur on inimtegevus, mis on iseloomulik teatud rahvale, piirkonnale või ajastule . Enamasti on kultuurid määratletavad keele kaudu. Inimese kui ühiskondliku olendi kultuurilised omadused antakse talle selle ühiskonna poolt, kus ta kasvab ja areneb. Inimühiskonnast isoleeritud inimolendil pole võimalik omandada kultuuri, ehkki veel 20. sajandil usuti selle võimalikkusse. Individuaalselt omandatakse kultuur teistelt ühiskonnaliikmetelt läbi kasvatuse ja õppimise, harjutamise, jäljendamise ja kordamise abil.
Käesolev referaat annab ülevaate Ameerika kultuurist. Väga põnevalt ja üksikasjalikult on välja toodud Ameerika sünd, mis sai alguse Aasiast sisserännanud indiaanlastest, kes oli omamoodi rahvas ja moodustas huvitava koosluse. Eraldi on juttu Ameerika põlisasukatest, kes tegelikult on olnud kultuuri tekitajad ja loojad : maajad, asteegid ja inkad, kes paiknevad oma hõimudega eri kohtades. Töö kolmandas osas on põhiliselt üldinformatsioon Ameerikast: geograafiline asukoht, valdav kliima, rahvaarv, riigikord jm. Seejärel saab teada, millised on ameeriklased rahvana ja millised on nende ühised huvid: televisioon, sport , muusika ning kombed ja tavad. Kuna teema oli väga laiaulatuslik, proovisin välja tuua olulisema ja huvipakkuvaima informatsiooni.

Ameerika sünd

Esimesed asukad Ameerikas olid Aasiast pärit indiaanlased. Nad saabusid sinna 25 000 a tagasi ning neid oli kusagil 400 hõimu. Nad elasid hütides. Naised tegelesid taimekasvamisega (kasvatasid tubakat ), mehed käisid jahil ja püüdsid kalu. Pärast seda kui Cristofer Columbus 1492. aastal avastas Ameerika, hakkasid paljud inimesed uute riiki sisenema. Uute asukate hulka kuulus kaupmehi, talupoegi, käsitöölisi, kuid oli ka neid, kellest Euroopa tahtis vabaneda , näiteks vargad ja röövlid.Uues riigis oli elu raske. Nälja, haiguste ja epideemiate tõttu suri 2/3 sisse rännanutest.
17. sajandil oli Ameerikas paljude riikide kolooniad . 18. sajandini jäid ainult inglise ja prantsuse kolooniad. Inglased ja Prantslased kehtestasid oma kultuuri ja reegleid. See tõttu toimus seitsme aastane sõda, kus võitjaks tulid inglased. Prantslastele jäi ainult üks väike koloonia Canadas - Quebeci.
Ameeriklased kutsusid Indiaanlasi punanakadeks, sest pidude ajal värvisid nad enda keha punaseks. Indianlased seevastu kutsusid Ameeriklasi kahvanägudeks. Esialgu oli kõik hästi - nad olid sõbrad. Indiaanlased õpetasid maiskasvamist ja kuidas tubakat suitsetada. Nad vahetasid karunahkasid, tubakat, toiduaineid, alkoholi ja relvi. Kõik läks hulluks kui Ameerikasse tuli liiga palju inimesi. Neid oli nii palju, et oli juba raske hingata . Indiaanlased ei saanud aru, kuidas maad võib osta või müüa. Esialgu nad müüsid oma maa raha vastu, aga nad ei saanud sellest aru. Selle pärast sai 17. sajandil alguse indiaanisõda. Inglastel olid head relvad, mundirid ja nod oli hästi õppinud. Inglased võitsid sõja. 19.sajandil indiaanlaste kultuur oli hävitanud ja neid tõrjuti lääne ameerikasse.
18.sajandil keskpaigaks oli Ameerikas 13 kolooniat. Põhja osas elasid Farmerid koos oma peredega. Nad tegelesid loomade kasvamisega, käisid jahil, tegelesid põllutööga ja pidasid ülal majapidamist . Lõuna-Ameerikas olid väga suured puuvilja- ja tubakaistandused. Oli vaja palju tööjõudu. Aafrikast hakati laevadega orje tooma . 1775. a.elas Ameerika kolooniates 2 miljonit valget ja pool miljonit musta inimest.
Ameerikas läks elu lihtsamaks, peaegu igaüks võis osta maad. Ameerika kolooniates kujunes kodanlik ühiskond. Ülemkihis olid juristid, suured kaupmehed ja maaomanikud. Keskkihis olid arstid, õpetajad, kirikutöötajad, käsitöölised ja väikesed kaupmehed. Alumises kihis olid meremehed ja lihttöölised. Valitsejaks oli kuberner . Igal koloonial oli omavalitsus . Mida rohkem kuberneri ja Inglismaa võim nõrgenes, seda enam hakkasid Ameeriklased end tundma iseseisvalt.
18. sajandil tõusid Inglismaal maksud . See ei meeldinud ameeriklastele ja nad tahtsid sõda alustada. Algas isesisvuse sõda. 4. Juulil, 1776. aastal oli Philadelfias kolooniatekongress, kus võeti vastu iseseisvusdeklaratsioon, mille juhiks oli George Washington. Deklaratsioonis oli kirjutatud, et kõik 13 kolooniat hakkavad olema isesisvateks riikideks. 4. juulil tähisatakse Ameerikas iseseisvusepäeva. 1787 aastal kehetsati põhiseadus, milles oldi kodanikuvabad ja demokraatia ning födiralvõimud. Födiralvõim tegeles poliitikuka ja majandusega. Uuus riik sai nimeks Aameerika Ühendriigid. Osariikide võimkonda jäi majandus, haridus ja õiguskord. (Konspekt 2013)

Põlisasukad

Esimesed asukad Ameerikas olid pärit Aasiast. Nad saabusid sinna 20000 aastat tagasi. Kuna sel ajal oli just möödunud suur jääaeg siis oli meres veetase nii madal, et Põhja-Ameerikat ja Aasiat ühendas maariba, millel alguses kütiti küll loomi toiduks ja riieteks, hiljem aga jõuti selle kaudu lõpuks Ameerikasse.
Ameerika on üks noorimaid avastatut maailmajagusid kuid arvatakse, et juba XV-XVI sajandil elas Ameerikas sama palju inimesi kui Lääne-Euroopas ehk siis 40 miljonit. Alguses puudusid seal kõrgkultuur ja riigid. Elati hõimudes ja sugukondadena. Elatist teeniti küttides ja korilusega. (Konspekt 2013)

2.1. Indiaanlased

2.1.1. Kes on Indiaanlased?

Indiaanlased on Ameerika põlisrahvad. Nimetuse said nad Kolumbuselt, kes arvas , et oli üle Atlandi ookeani purjetades jõudnud Indiasse . Indiaanlased kuuluvad mongoliidsesse rassi ja kõnelevad u. 1200 omavahel suuresti erinevat keelt. Indiaanlaste eellased rändasid Ameerikasse Aasiast üle Beringi väina viimase jääaja lõpus. Ameerika avastamise paiku (16 saj.) elas palju suguharusid ürgkogukondliku korra tasemel. Põhja-Ameerika metsades ja Lõuna-Ameerika lõunaosas elatuti kalastusest ja jahindusest, mujal oli peamine elatusala maaviljelus . Kesk-Ameerika ja Andides olid suhteliselt kõrge kultuuriga riigid: Mehhikos ja Guatemalas asteekide ja maajade , Peruus inkade riik. Seal kasvatati maisi, kartulit , tomatit, kõrvitsat, pipart ja tubakat, seega mitut tollases Euroopas tundmatud taime. Koduloomadena peeti koera ja Andides ka laamat. Ratast ega raha ei tuntud. Maajadel oli üsna kõrgesti arenenud matemaatika ja astronoomia , täpne kalender (18 kuud, igaühes 20 päeva) ja piltkiri . Indiaani riikide ehituskunstile oli iseloomulik neljatahuline astmikpüramiid, mille tipus paiknevasse templisse viis trepp . Päikesejumala ja sõjajumala kultusega seostuvail usutalitustel ohverdati hulgaliselt inimesi. Ameerika avastamisele järgnenud sõdades hukkus palju indiaanlasi. Asteekide, maajade ja inkade riik hävitati. Hulk hõime hävitati hilisemais sõdades, ülejäänud tõrjuti viljatuile aladele . 19 saj. eraldati Põhja-Ameerikas indiaanlaste jaoks omaette maa-alad - reservaadid (suurim Oklahoma osariigis), kuhu valged tollal ei tohtinud asuda .Tänapäevaks on palju indiaanlasi segunenud hispaanlaste jt. rahvastega, segaverelised (mestiitsid) moodustavad mitmes Kesk-ja Lõuna-Ameerika riigis rahvastiku enamuse. (Miksike 2005)

2.1.2. Indiaanlaste välimus

Kuigi erinevad loodustingimused on vorminud erinevaks ka indiaanlaste välimuse, võime leida siiski ühiseid jooni. Neil on sirged mustad, siledad ja tihedad juuksed. Rässakas kehaehitus ja kollakaspruun nahk (punanahkadeks on neid kutsutud sellepärast, et nad värvisid ennast). Neil on kõrge, reeglina küllaltki lame laup. Nina on jõuline ja kongus. Domineerivaks silmavärviks on tumepruun . Suu on suhteliselt lai, eenduvad sarnad ja vähene habemekasv. Mongoliididele iseloomulikku ülalaukurdu ehk mongoli kurdu neil pole. Enamasti on indiaanlased keskmist kasvu, vahel ka väiksemad.

2.1.3. Ravitsemine ja vaimude maailm

Põhja-Ameerika indiaanlaste jaoks oli maailm täis üleloomulikke jõude. Nähtamatute, kuid kõikjal peituvate vaimude üleloomulik vägi mõjutas nii inimesi, loomi kui taimi. Šamaanid olid erilised mehed või naised, kes suutsid osa sellest väest vangistada, et selle abil maise elu probleeme lahendada, näiteks haigeid ravida. Kuna šamaanid kasutasid ravimtaimi, kutsusid eurooplased neid "nõid-arstideks". Šamaanid esitasid erutavaid tseremooniaid, et aidata haigel tõbe oma meelest tõrjuda. Nad tundsid ka uimastavaid aineid, näiteks olid Kagu Viiele Suguharule teada stimulaator kofeiin ja salitsüülhape (aspiriin). Suurtasandiku suguharud kasutasid astma vastu skungikapsa juurt ja kergemate haavade raviks raudrohtu, mis mõlemad on tõhusa ravitoimega. Šamaanid (nagu valgete arstidki) olid siiski võimetud suurte Euroopa epideemiate vastu, nagu näiteks rõuged, mis vähendasid põliselanike arvu 1500. aasta 1,3 miljonit 400 000 inimeseni. Stingl (1981: 126-129)

2.2. Maajad Kesk-Ameerikas

Kõige kiirem areng oli Kesk- Ameerikas Yucatani poolsaarel. Seal elati enamasti džunglites.Kuna sealsed elanikud tegelesid alepõllundusega saadi enamus oma toidust omalt maalt. Peamiselt kasvatati mais ja see oli ka suurim toiteallikas. Kuna seal oli maa viljakas ei pidanud osa elanikest enam tööd rabama , põhenduti jumalatele.
Maajade tsivilisatsioon püsis seal poolsaarel 300-900 aastate vahel. Nad olid kõige kõrgema kuultuuriga ning kõige kõrgema haridusega. Nad ehitasid džunglisse palju astmikpüramiide ehk teiseti öeldes templeid kus sai käija kummardams jumaliad kuid kus peeti ka koosolekuid ja olid lihtsalt ühiskonnaelu keskused.
Maajadel puudus üks suur, sõltuv riik ja selle pärast toimus elu templite ümber. Igal templil oli oma preestrid ja valitsejad ning neile allusid teise kasti elanikud. Enamus maajadest tegeles põlluharimisega ning nad maksid üleval pool olevatele andamit.
Maajade elus mängis suurt rolli religioon ning see kuidas saava preestrid hakkama oma keeruliste rituaalide ning ohverdamistega. Nende jaoks oli tähtis olla heas nimekirjas jumalate juures. Suuresti olenes kõik preestritest.
Maajad on leiutanud piltkirja. Nende kalender oli täpsem kui see mida kasutati sel ajal Euroopas, astronoomia oli kõrgemalt arenenud, olid esimesed hindude kõrval kes võtsid kasutusele matemaatikas arvu 0, oskasid ennustada päikesevarjutusi.
Maajade hiilgus langes pärast 900 aastat. Nad lahuksid oma templitest ja need võeti üle uute rahvaste poolt. Maajad ei saavutanud enam mitte kunagi sellist hiilgust nagu neil oli. (Konspekt 2013)

2.3. Asteegid Mehhikos

Mehhiko kiltmaal arenes ka kõrgkultuur kuid aja jooksul tungisid sinna põhja poolt sõjakad hõimud, neist osad jäid Mehhikosse, osad aga liikusid edasi.
Kunagi rajasid asteegid ühe järve keskel paikneva saare peale oma pealinna- Tenochtitlan. Nüüd asub seal Mehhiko pealinn Mexico . XV sajandi jooksul vallutasid asteegid endale kogu kiltmaa . Teised kes seal elasid pidi maksma andamit.
XVI sajandil olid asteegid võimu tipus kuid Euroopast sisse rännanud hispaanlased vallutasid nad kohe peale seda. Asteekide valistseja oli sama tähtis nagu jumal. Teda asutati, kanti kättel ning tal polnud millesti puudus. Tal oli kõige suurem võim ja see oli piiritu . (Konspekt 2013)

2.4. Inkade Andid mägismaal

Kolmas kõrgelarenenud piirkond oli Peruu . Peruulased kasvatasid laamasid ning harisid põldu. Juba ennem Kristust õpiti ehitama niisutuskanaleid.
1200 aasta paiku tõusis seal kandis esile rahvas, kellede kuningas kutsus ennast inkaks ning selle järgi sai kogu rahvas nimeks endale inka . Nad vallutasid kogu mägismaa ning XVI sajandiks olid neil hiigelriik. Rahval olid omad kindlad kohustused- ehtiada teid, korrastada neid, harida oma maatükki ning templi ja valitseja oma ka.
XVI sajandi esimesel poolel vallutati nende riik nagu ka askeetide oma eurooplaste poolt.(Konspekt2013)

Ameerika

Üldinfot Ameerikast: pindala 9.36 miljonit km2, pealinnaks Washington, kus on elanikke 700 000 ning koos eeslinnadega 2,7 miljonit Valitsemis korralduselt on Ameerika föderatiivne vabariik. Riigikeeleks on inglise keel ning rahaühikuks on kasutusel dollar (tähis $).
USA koosneb 50 osariigist, 2 neist - Alaska ja Havai - asuvad põhiterritooriumist eraldi. Sõltuvate aladena kuuluvad USA valdusesse Buertorico ning mõned Lääne-India ja Vaikse ookeani saared. Kõrgeim riigivõimuorgan on senatist ja esindajatekojast koosnev kongress . Riiki juhib neljaks aastaks valitav suurte volitustega president . Igal osariigil on oma konstitutsioon ja võimuorganid.
Pinnamoelt jaguneb USA kaheks: valdavalt tasandikuliseks ida- ja mägiseks lääneosaks. USA on rahvaarvult läänepoolkera suurim riik. Üle 4/5 ameeriklastest on Euroopast, eelkõige Briti saartelt sisserännanute järglased. Ligi 11% rahvastikust moodustavad neegrid (25 milj.), kunagiste Aafrikast toodud neegerorjade järeltulijad.
USA on majanduslikult ja sõjaliselt võimsaim kapitalistlik suurriik . Tähtsaimad tööstusharud on elektrienergeetika, kütusetööstus, must ja värviline metallurgia , metalli töötlemine ja igasuguste masinate, aparaatide ja kemikaalide valmistamine. Hästi mehhaniseeritud suurfarmide tõttu on põllumajandus kõrgel tasemel.
Ameerika kultuur sõltus Euroopa tavadest kuni 18. saj II poolel algas iseseisvumine . Hiljem hakkas Ameerika kultuur mõjutama hoopis Euroopa ja teiste mandrite kultuuri. Aben, Allik (1985: 179-183)

Ameeriklased

Ameeriklased on nagu lapsed - lärmakad, uudishimulikud, võimetud saladust hoidma, mitte eriti peenetundelised ning altid avalikkuses ettearvamatult käituma. Kui leppida teadmisega, et sellised noorukiloomuga olendid need ameeriklased juba on, siis saab mõistetavaks nende kultuuriline külg, ja kõik see, mis esialgu tundus nende juures kuidagi jõhkralt hoolimatu ning rumal, osutub hiljem lihtsalt võluvaks tarmukuseks.
Võõraid võib rabada ameeriklaste ülevoolav sõbralikkus, seda eriti kesk- ja lõunaosariikide ameeriklastes. Istuge lennukis ameeriklase kõrvale ja ta hakkab teid otsekohe eesnimepidi kõnetama ja küsimustega üle külvama. Tegelikult ei tarvitse ta homme enam teie nimegi mäletada. Ameeriklased lihtsalt on sõbralikud ja nad ei saa teisiti, neile lihtsalt meeldib olla abivalmis ning sedasama ootavad nad ka teistelt. Faul (1998: 64)

Kultuur ja selle areng

Kultuur arenes sõjajärgses Ameerikas väga jõudsalt. Jazzmuusika, moe, kino , teatri ja kirjanduse võidukäik oli suur. Sellest ajastust on pärit sellised maailmanimed nagu Greta Garbo, Charlie Chaplin , Sigmund Freud . Suurt populaarsust omasid tantsimine , laulmine ja sport. Eriti oluline spordiala oli ameerika jalgpall. Hakati pidama ka swingimaratone, millest sai tõeline kultus. 1921 aastal valiti ka esimene Miss Ameerika, kelleks sai Margaret Gorman, kes oli tol hetkel vaid 16aastane. (Miksike 2012)

5.1. Televisioon

Televisioon on Ameerika elu tugevaim kultuuriline mõjutaja. Veevärki ei tarvitse nii mõneski kodus olla, aga televiisor on seal kindlasti ja keskmine laps veedab rohkem aega televiisori ees kui klassiruumis .
Televisioon mõjutab elu omal kombel: sündmust, mida pole kajastanud televisioon, pole juhtunud, samal ajal kui üksnes teleekraanilt nähtud juhtum suudab kogu riigis vastukaja äratada.
Päevased saated kujutavad endast truudusetuse või meditsiiniliste kriiside ümber pöörlevaid seebioopereid või talk showsid, milles intervjueerijad pitsitavad oma külalisi paljastama intiimasju, millest ükski terve mõistusega inimene poleks nõus avalikkusele pajatama. Ameeriklase igatsus mille millegi eest midagi saada kulmineerub õhtuse game show hulluses. Üheks teiseks masse hullutavaks põhisaateks on vintske õhtune arutelu niisugustel süngetel teemadel , nagu laibaröövid, narkoäri ja prostitutsioon.
Televisioon saavutas oma haripunkti kaabeltelevisiooni käikuminekuga, mis oma rohkem kui 50 kanaliga on suuteline kõikemõeldavat jaburust pakkuma. Mõned vestlusained meenutavd kõndimist kultuuri miiniväljadel. Keerake mistahes õhtupoolikul teler mõnele ameerika kanalile ja te näete inimesi miljonite vaatajate silme all avameelselt ja peensusteni arutlemas asjadest, millest muu rahvas ei söendaks isegi pimedas sosistada. Kogu seda häbenematut enesepaljastust vaadates tahaks kriisata: „ On siin ilma peal üldse midagi veel püha?" Ja vastus sellele kõlaks: „Igatahes mitte televisioonis!“ Faul (1998: 43)

5.2. Muusika

Tänapäeval on Ameerikas kujunenud välja popmuusika žanr“ Rütm ja bluus “, mis on saanud inspiratsiooni džässist, bluusist ja gospelist. Algselt esitasid seda afroameeriklased . Rhythm and blues 'ist on välja arenenud rock'n'roll, soul , funk ja reggae . Rhythm and blues', mille nimetamiseks kasutatakse sageli lühendit R&B, on 1940ndail aastail alguse saanud afroameerika popmuusika žanr. Seda terminit hakkasid kasutama kõigepealt plaadifirmad omaaegse "urbanistliku", jazzile baseeruva rütmimuusika kohta, mille sihtgrupiks olid USA linnades elavad afroameeriklased. See termin on kandnud oma olemasolu ajal ka mitmeid erinevaid tähendusvarjundeid - 1950ndate alguses ühendati rhythm and blues'i sageli bluesiplaatidega. 1950-ndatest edasi - olles oma panuse andnud rock'n roll'i arengule -hakati terminit R&B kasutama muusika kohta, mis arenes välja ning samal ajal ka sisaldas endas electric blues'i, gospelit ja souli. 1970-ndail kasutati rhythm and blues'i soulmuusika ja funkmuusika varjunimena. 1980-ndail arenes välja R&B uus stiil, mida on hakatud kutsuma kaasaegseks R&B-ks.
Popmuusika eelkäijateks on 1930- aastatel alanud USA afroameeriklaste migratsioon suurlinnadesse Chicagosse, Detroiti, New Yorki , Los Angelesesse ja mujale tekitas uue turu jazzile, bluesile ja muudele nendega seotud muusikastiilidele, mida sageli esitasid professionaalsed muusikud nii üksi kui ansamblites. Rhythm & bluesi eelkäijad tulid jazzist ja bluesist, mis hakkasid kattuma tänu sellistele muusikutele nagu Leroy Carr , Cab Calloway, Count Basie ja T-Bone Walker . Sel ajal toimus ka elektrikitarri kui sooloinstrumendi laiem kasutuselevõtt, populaarsed olid ka klaver ja saksofon . (Vikipeedia 2013)
Tänase päeva seisuga on Ameerika tuntumad lauljad Britney Spears, veidra väilimusega Lady Gaga, imekaunis Beyonce Knowels, kadunud popkuningas Elvis Bresley, räppiv valge neeger Eminem ja popkuninganna Madonna, kellele pürgib järgi oma kuulsusega Justin Bieber.

5.3. Kunst

5.3.1. Abstraktne ekspressionism

Ameerikas viljeletakse paljusid kunsti suunde, neist peamine on 1940. aastal sündinud abstraktne ekspressionism ehk nüüdiskunst. Sõjast laastatud Euroopa kõrval oli USA majanduslikult ja poliitiliselt võimas ja kaitsejõuline suurriik. Euroopas oldi Ameerika rikkust juba ennegi tunnistatud , ent ameeriklaste provintslikkukultuuri pigem üleolevalt suhtutud. Sõjajärgselt toimus aga USA kultuuri prestiizhi äkiline tõus jaseoses sellega kõige ameerikaliku ekspansioon USA st lähtus ka funktsionalistliku arhitektuuri uus laine Euroopa purustatud linnades hakkasid ülesehitustööde käigus kerkima üleni klaasist välispindadega risttahukad. Peagi võttis USAs isegi valitsus avangardi oma hoole alla ja tagas ka moodsale maalikunstile riikliku soosingu. Selleks ajaks oli Euroopast New Yorki saabunud sürrealistide rühmituse energiline tuumik eesotsas teoreetik André Bretoniga.
Selle kunstivoolule iseloomulik kujutus või väljenduslaad on ideelis kunstiliste iseärasuste Kogum: väljend " kunstivool " on tarvitusel kindlapiirilisema ja laiaulatuslikuma eriilmelise kunstiperioodi või suundumuse märkimiseks; kunstivoolu ja stiili piir on aga tihti ebakindel ning tunnetuslik kunstikirjanduses kasutatakse neid väljendeid ka sünonüümidena (sama sõna pideva kordumise vältimiseks).
Jackson Pollock (1912-1956)
Jackson Polloch oli abstraktse ekspressionismi kõige silmapaistvam esindaja.
Sürrealistide automatistlikud joonistused ja põlisameeriklaste tseremooniate nägemine
mõjutasid teda looma täiesti ebatraditsioonilist kunsti. Kuulsuse tõid talle nn. dripping -maalid. Pollock laotas hiiglasliku lõuendi maha ja lasi värvil pintsli otsast või augustatud plekkpurgist sellele niriseda. Ümber maalipinna liikudes, kükitades ja tantsiskledes ning hoogsate käeviibutustega värvi niristades tekkis sellele joonte ja täppide rägastik. Selline maalimiseprotsess sarnanes rituaaliga, mille üks kriitik nimetas action paintinguks ehk tegevusmaaliks.
Veel abstraktsele ekspressoinismile kuulsaid kunstnike: Arshile Gorky ( 1904 -1948), Franz Kline 1910 - 1962). (Weebly 2013)

5.3.2. Popkunst

Järgmine üle maailma tuntud suund on popkunst. 1950ndatel Inglismaal ja USA tekkinud ning Mandri-Euroopasse levinud moodne kunstivool. Nimetus on pärit Inglismaalt ( popular art), kus sellega hakati tähistama massikunsti, peagi laienes see kõigile, kes kasutasid kaasaegse suurlinna keskkonnast pärinevaid visuaalseid kujundeid. Mõiste võttis kasutusele kriitik Lawrence Alloway. Popkunsti tekkele on mõju avaldanud neodada .
Popkunsti motiivid ei olnud traditsioonilised, vaid kaasaegset tarbijalikku ühiskonda kujukalt iseloomustavad produktid ja industriaalse kultuuri objektid. Popkunst kasutas kõige argisemaid, banaalsemaid ja iseenesest tühisemaid esemeid ja nähtusi, mille keskel tavainimene argipäevas viibib, tihti kistes need tavapärasest keskkonnast välja ja tõstes mingil kunstilisel viisil eriliselt esile. Popkunsti teosed on sageli ülisuurtes mõõtmetes ja väga erksavärvilised. Tehnika võib olla väga mitmekesine: kollaaž, assamblaaž, ready -made, installatsioon. (Vikipeedia 2013)
Popkunsti tuntuim tegelane oli Andy Warhol (1928-1987), kes alustas oma karjääri tarbekunstnikuna. Oma töödes rühutas ta masinlikkust, standardsust, isikupärasust. Tema teosed kujutavad kommentaarideta objekte. Ta on tegelenud ka filmikunstiga. Tuntuim teos on „Campelli supipurk“.

5.4. Sport

Kuigi ameeriklastel on väga olulosel kohal toit, hindavad nad ka sporti. Palju tegeletakse kergejõustikuga. Selles vallas on tuntumad tegijad sprinter Bolt, kes on nüüdseks neljakordne olümpiavõitja ja Felix, naistest Marion Jones , kes viimati jäi vahele dopingu kasutamisega.
Tuntud on ka sellised spordialad nagu jalgpall ja korvpall, jäähoki, iluuisutamine jne. USAs on väga palju spordikoondiseid ja liite. New Yorgi meeskonnad on võitnud 35 Major League Baseballi korraldatavat World Series 'i maailmameistrivõistlust. New York on vaid üks viiest suurlinnast ( Chicago , Los Angelese , San Francisco linnastu ja Baltimore -Washingtoni kõrval), kus tegutseb kaks pesapallivõistkonda. Lisaks on seal toimunud 14 maailmameistrivõistlust (viimane neist 2000. aastal).
National Football League’is esindavad linna New York Giants ( ametliku nimega New York Football Giants) ja New York Jets, kuigi mõlemad meeskonnad mängivad oma kodumänge New Jerseys East Rutherfordi lähedal paikneval MetLife'i staadionil. 2014. aastal toimuvad sellel staadionil XLVIII Super Bowl 'i mängud.
Hokimeeskond New York Rangers esindab linna National Hockey League 'is (NHLis). Linnastus tegutseb veel kaks NHLiga lepingu sõlminud meeskonda: New Jersey Devils, kes mängib New Jerseys Newarki lähistel ja meeldib peamiselt New Jersey põhja- ja keskosa fännidele, ning New York Islanders, kes mängib Long Islandil.
Jalgpallis esindab New Yorki Major League Soccer ' isse kuuluv võistkond New York Red Bulls. Red Bulls mängib oma kodumänge Red Bull Arenal New Jerseys Harrisoni lähistel.
Queensis toimuvad USA lahtised meistrivõistlused tennises, mis on üks neljast igal aastal toimuvast suure slämmi turniirist. New Yorgi maraton on üks osavõtjarohkeimaid maratone maailmas ning lõpetanute arvu poolest kuuluvad 2004.–2006. aasta jooksud kolme suurima maailmas peetud maratoni hulka. Millrose Games on iga-aastane kergejõustikuvõistlus, mille oluline ala on võidujooks Wanamaker Mile. Tähtis osa linna spordielus on ka poksil, mille näiteks on igal aastal Madison Square Gardenis peetav amatöörpoksivõistlus Golden Gloves.
Paljud spordialad on seotud New Yorki sisserännanute kogukondadega. Tänavapesapalli (stickball) muutsid 1930. aastatel Saksa, Iiri ja Itaalia linnaosades populaarseks töölisklassinoored. Üks Bronxi tänav nimetatigi New Yorgi kõige kuulsama tänavaspordi auks ümber Stickballi puiesteeks. (Vikipeedia 2012)

5.5. Köök

Söögikultuur hõlmab paljude rahvuste kööke, mida on mõjutanud sisserändajad. Kui sisserändajad Ida-Euroopast ja Itaaliast on teinud linna kuulsaks soolakringlite (bagels), juustukoogi (cheesecake) ja New Yorgi stiilis pitsa poolest, siis üldlevinud on ka hiina restoranid. Ligikaudu 4000 linnalt tegevusloa saanud liikuvat toidumüüjat, kellest paljud on sisserännanud, on teinud Lähis-Ida toidust, näiteks falafelidest ja kebabidest, tänapäeva New Yorgi tänavatoidu varuvariandi, kuigi põhilise tänavamenüü moodustavad endiselt viinerisaiad (hot dogs ) ja soolakringlid või - pulgad (pretzels). Linnas asub ka palju Ühendriikide parimaid ja eripalgelisemaid gurmeerestorane. (Vikipeedia 2012)

5.6. Kombed ja tavad

Ilmaliku riigina on Ühendriikidel raskusi pühadega, sest usupühi ja pühakupäevi on rahvuskalendris ääretult palju. Seetõttu võetakse neid kahe tasandina: esimesel tasandil on riiklikud pühad, kuhu kuulub tosina tähtpäevi, meenutamaks tähelepanuväärseid isikuid ja tähtsaid sündmusi riigi elus. Enamik neist hõlmab peale laupäeva-ühapäeva ka lähima esmaspäeva, et võimaldada kontoriametnikele kolmepäevast nädalalõppu. Pangad ja riiklikud asutused on sel ajal suletud ning ka post ei liigu. Üksnes kauplused on avatud. Jõulude ajal on aga ka need suletud. Ilmalike põhade tähistamine piirdub praadide ja kõnedega. Kuid Ameerika kolm rituaalkalendri suvist püha – mälestuspäev ( Memorial Day), neljas juuli, iseseisvumise aastapäev (Independence Day) ja tööpäev ( Labour Day) on keskendunud vabaõhupidustustele, mille keskseks sündmuseks on grillimine . Kuigi niisugune tagahoovi lihagrillimine käib muidugi terve suvi. Üldiselt tähistatakse ka paljusid mitteametlikke tähtpäevi: sekretäripäev, vanematepäev, magusapäev. Patrikupäev (St.Patricks Day) teeb igast ühendriiklasest iirlase ja kõik muutub ühtäkki roheliseks , isegi need asjad, mida tavaelus rohelisena ei nähta. Pakutakse rohelist õlut, küpsetatud rohelist saia. Sel päeval muutuvad kõik baarid ja musikud iiripäraseks. Riigi tõelised alkohoolikud peavad seda päeva tõeliseks „amatööride päevaks“. Vähesed tähtpäevad on ameerika hingele nii lähedased nagu seda on halloween. Trallitatakse maskides, prostestitakse ja ollakse saama peal väljas. Kõik, nii lapsed kui täiskasvanud kannavad maskeraadirõivaid sageli koguni töölgi. Kärarikas vana-aastaõhtu võib nii mõneski ameeriklases äratada masendava alandus- ja häbitunde: kui ollakse üksik, oautub vajalikkus leida keegi kaaslane , kelle seltsis õhtu mööda saata. Idarannikul keskenduvad uue aasta vastuvõtupidustused New Yorgi Times Square´ilt tehtava teleülekande ümber. Faul (1998: 32)

5.7. Vaatamisväärsused

NewYork
Empire State Building - 102- korruselise pilvelõhkuja kõrgus on 381 m, koos antenniga 449,5 m. Ameerika Ehitusinseneride Ühing valis Empire State Building’u seitsme kaasaegse maailmaime hulka.
Brooklyn Bridge – Brooklyn Bridge ristub East River’iga, ühendades omavahel Manhattani ja Brooklyni linnaosa .
Statue of Liberty –Vabadusesammas on silmapaistev arhitektuuri- ja kultuurimälestis ning sümboliseerib rahu ja vabadust. 1931 . aastal ehitatud arhitektuurimälestiste hulka kuuluv art déco stiilis hoone on 1454 jalga ehk 442 meetrit kõrge ning selle 86. korrusel asuvalt vaateplatvormilt avanevad suurepärased vaated tervele Manhattanile.
LosAngeles
Hollywood Walk of Fame – Hollywood Walk of Fame asub piki Hollywood Boulevardi ja Vine Street ’i kvartaleid ning koosneb kõnniteesse sisse surutuna rohkem kui 2500 5-nurksest staaride tähekestest.
Triforium – 60 tonni kaaluv skulptuur Mall Civic Center kompleksi piirkonnas, mis ehitati 1975. aastal.
Chinatown – Los Angeles ’i Hiinalinna on esile tõstetud paljudes filmides.
( Gomaailm 2013)

KOKKUVÕTE

Töö eesmärk oli leida materjali Ameerika kultuuri kohta, kasutades seejuures VKHK „Kirjalike tööde koostamise juhendit“ ja erinevaid infoallikaid. Töö tegemise käigus sain teada erinevaid fakte ja uusi teadmisi Ameerika avastamisest. Erili huvitas mind Ameerika spordikultuur, ning uurisin seda põhjalikumalt. Vajalik informatsioon leiti ning töö eesmärk saavutati.

KASUTATUD ALLIKAD:

Konspekt kodulehekülg. Ameerika sünd. http://konspekt.ee/ajalugu-2/?wpfb_s=Ameerika (25.05.2013)
Konspekt kodulehekülg. Põlisasukad. http://konspekt.ee/ajalugu-2/?wpfb_s=ameerika
(25.05.2013)
Miksike kodulehekülg. Indiaanlased. http://www.miksike.ee/docs/referaadid2005/indiaanlased_merlimikko.ht m (24.05.2013)
Stingl, M. 1981. „Indiaanlased ilma tomahookideta“ Tallinn. Raamatukoi. 126-129 lk. (22.05.2013)
Konspekt kodulehekülg. Maajad Kesk-Ameerikas, Askeegid Mehhikos, Inkade Andid mägismaal. http://konspekt.ee/ajalugu-2/?wpfb_s=Ameerika (24.05.2013)
Aben, A. Allik, H. 1985 . „ Eneke , nr 1“. Tallinn. Valgus. 179-183 lk. (22.05.2013)
Faul, S. 1998. „Sellised nad on...Ameeriklased“. Tallinn. Egmont Estonia. 64 lk. (22.05.2013)
Miksikese kodulehelülg. Muusika. http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/muusika_8.ht m (24.05.2013)
Vikipeedia kodulehekülg. Muusika. https://et.wikipedia.org/wiki/R%C3%BCtm_ja_bluus (24.05.2013)
Vikipeedia kodulehekülg. Popkunst. http://et.wikipedia.org/wiki/Popkunst (24.05.2013)
Weebly kodulehekülg. Abstraktne ekspressionism. http://kunstiabi.weebly.com/abstraktne-ekspressionism.html (24.05.2012)
Miksike kodulehekülg. Kultuur ja selle areng. http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/ameerika_yhendriigid_1920.ht m (23.05.2013)
Vikipeedia kodulehekülg. Sport http://et.wikipedia.org/wiki/New_York#Kultuur_ja_t.C3.A4nap.C3.A4evaelu (25.05.2013)
Vikipeedia kodulehekülg. Köök. http://et.wikipedia.org/wiki/New_York#Kultuur_ja_t.C3.A4nap.C3.A4evaelu (26.05.2013)
Gomaailm. Vaatamisväärsused. http://wiki.gomaailm.ee/wiki/ameerika-uhendriigid/ (26.05.2013)