Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Vana-Ameerika kunst ( slaidid ) (0)

1 Hindamata
Punktid
Vana-Ameerika kunst
Sissejuhatus
· Asustati inimeste poolt 17 000 aastat tagasi
· Suurelt osalt elasid põliselanikud kiviajatasemel kui
Kolumbus sinna jõudis
· Vanim kultuurrahvas olid olmeegid
· Olmeegid pärandasid oma kultuuri edasi teistele
Ameerika kultuuridele
· Mehhiklased ja inkad hindasid ilu ja kunsti kõrgelt
· nad uskusid, et "lilled ja laulud" on elamise
peamiseks mõtteks
· Hispaanlased käitusid barbaritena hävitades
põlisrahvaste kultuuri
Olmeegid
· Kesk-Ameerika suurte
tsivilisatsioonide aeg algab
olmeekide esiletõusuga
· Mehhiko lahe äärsetes dzunglites
1200. aasta paiku e.m.a
· Leiutasid Uue Maailma jaoks kirja,
kalendri, lõid hästiorganiseeritud Olmeegi mask
riigi ja ehitasid esimesed linnad
· Olid nagu sumerid kuid ei leiutanud ratast
· Kultuurist on vähe teada
· Väikestes külades valmistati keraamikat ja riiet
· Rajasid suuri mullast ja kivist püramiide, kus peeti usuteenistusi
· kasutasid ka kirja ning töötasid välja keeruka
kalendri
· olmeekide hieroglüüfkirja ei suudeta tänini lugeda
· valmistasid nad hiiglaslikke kivikujusid ning kauneid
nefriidist kujukesi
· mitme meetri kõrgused kõvast
basaldist välja raiutud inimpead
tähelepanuväärsemad mälestused
· Olmeegid pärandasid oma ligi
pooleteist tuhande aasta vanuse
kultuuri teistele Kesk-Ameerika
rahvastele
· On arvatud et olmeegid on pärit Olmeegi
Aafrikast hiigelpea
Maajad
· Elasid Yucatani poolsaare ürgmetsades
· Kui hispaanlased saabusid Ameerikasse olid
maajad juba peamised linnad maha jätetud
· Väga head matemaatikud ja astronoomid ­ täpsem
kalender kui euroopalastel
· Esimesed jäljed maajadest on pärit 3.
aastatuhandest keskel eKr, kui peamine tegevus oli
põlluharimine
· Kõrgkultuuri aeg jääb aastatesse 300-900. a. pKr
· Linnad rajati vihmametsadesse kus olid uhked
astmikpüramiidid ja valitsejate suured paleed.
· linnad olid jumalateenimise- ja valitsemiskeskused
· Ühtset riiki maajadel ei tekkinud, vaid ainult
linnriigid
· Linnriigi eesotsas seisis valitseja ­ ,,tõeline
mees"
· Valitsejad andsid uhket rõivastust, näod olid
tatoveeritud ning hambad lihvitud
· Tunti metallidest aint kulda ja hõbedat seega
tööriistad olid tehtud
puust ja kivist
· Põhiliselt kasvatati maisi
· Peale maisi kasvatati veel
tubakat,puuvilla, uba ja
kakaod
· Kakaoube kasutati rahana
· Käsitööliste ülesandeks oli
savinõude valmistamine,
kangakudumine,
sulgedest riideesemete ja
peaehete valmistamine,
roost mattide punumine (maaja
elamu peamine "mööbliese"),
kivist tööriistade valmistamine
· Käsitöölised olid ka linnade ehitusmeistrid ja kiviraiujad
· orjad, keda kasutati põhiliselt linnades ehitustöödel lihttöölistena
· Väga tähtsal kohal maajade elus oli
usk
· Kõige tähtsam oli taevajumal
Itzamna ja vihmajumal Chach kes
esines nelja jumalana
· Igaüks neist valitses ühte neljast
ilmakaarest ning teda sümboliseerid seda
ilmakaart tähistav värv
· taevaid oli kolmteist, Mida paremat elu inimene
maa peal elas, seda kõrgemasse taevasse ta
pärast surma sattus
· Allilmu oli üheksa
· Kõige sügavamas põrgus, valitses surmajumal
Ah Puch
· Usuti, et jumalad tarvitavad toiduks inimveres
leiduvat võluainet
· Toodi palju inimohvreid
· Ohverdamiseks valitud inimese
keha värviti siniseks ning viidi
rituaalsete laulude saatel
püramiidi tipule
· Neli ohvrit saatvat preestrit
haarasid seal tal käsist-jalust
ja asetasid ta ohvrikivile
· Laip heideti püramiidilt alla ning nüliti
· Peapreester tõmbas värskeltnülitud naha endale
selga ja alustas rituaalset tantsu
· Ohvri keha samal ajal kas põletati või ­ kui
ohverdatu oli mehine sõjamees ­ jaotati talitusel
osalejate vahel söömiseks
· Surm ohvrialtaril oli iga maaja Jaoks soovitud,
omamoodi aukohus
· Usklikud maajad ohverdasid oma verd,
torgates teravate okastega endale keelde,
kõrva või käsivarde
· Surma ei kardetud, kui sind ohverdati
pääsesid kohe kõige kõrgemasse taevasse.
· Jumalaile ohverdati aga ka loomi,
toiduaineid, lilli, sulgi jne
· Maajad kasutasid arvutamisel
kahekümnendsüsteemi, mille põhiühikuks oli
1 uinal (inimene), mis jagunes 20 kiniks (10
sõrme+10 varvast)
· Esimestena võtsid nad kasutusele arvu nulli
· Ainsaks erinevuseks on see, et meie
kasutame kümmet numbrit, maajad kasutasid
kahtkümmend
· Maajade kiri oli hieroglüüfkiri, mis sisaldas endas
mitusada märki
· Osa neist tähistasid silpe, osa aga üksikuid
häälikuid
· Vanimad kirjutised kivisteelidel pärinevad
esimestest sajanditest pärast Kristuse sündimist
· Kahjuks pole maaja kiri lõplikult desifreeritud
· Maajade raamatud olid kirjutatud nahale või
puukoorest valmistatud paberitaolisele materjalile
· Säilinud ainult 4 raamatut
· Suure osa maajade raamatuist lasi Ycatanil
teostatud inkvisitsiooni käigus põletada Yucatani
provintsiaal Diego da Landa
· Kahjuks on maajade kultuur sureosas tänu
hispaanlaste sissetungile hävinenud
Asteegid
· 14. ja 15. sajandil ühendasid
asteegid suure osa praegusest
Mehhikost üheks impeeriumiks,
alistamata jäid ainult maajad
· Linna läbisid kanalid, saart
ühendas järvekaldaga lai tamm
mitme tõstesillaga, linna keskel
asus võimas templite ja paleede
kompleks
· Mõnede uurijate arvates elas seal
300 000 inimest ja oli ligi 60 000 kivihoonet
· Kultuurist on jälle tänu hispaanlaste hävitustööle väga
vähe teada
· Asteekide tõus võimule algas 14. sajandil, mil nad
ehitasid Tenochtitláni linna saarele, kus praegu seisab
MexicoCity
· Oma suure impeeriumi loomist alustasid nad
naaberlinnade vallutamisega, liikudes põhiliselt
lõuna ja ida suunas
· Asteekide valitsejaks oli kuningas, kes kuningriigi
kaitsmisel ja laiendamisel tugines sõdalaste
klassile
· Tähtsuselt järgmised olid preestrid
· Lihtinimesed olid talupojad,
kaupmehed, käsitöölised ja orjad
· Toitu kasvatati ujuvates aedades
(mida nimetati chinampadeks)
· Kasvatati maisi, aedvilju ja puuvilla,
liha saamiseks peeti kalkuneid ja koeri
· Asteegid hakkasid esimeste seas kasutama
kakaoube sokolaadijoogi valmistamiseks ja
asteegi keelest pärinevad ka sõnad "tomat" ning
"avokaado"
· Kui Montezuma II1502. aastal troonile tuli ja
hiiglasuure palee ehitas, oli asteekide impeerium
oma võimsuse tipul
· Religioon oli asteekide jaoks
väga tähtis
· Nad kummardasid arvukaid
jumalaid ­ sõja-, vihma-,
päikese- ja tuulejumalaid
· tõid oma jumalate soosingu
võitmiseks inimohvreid
· Preestrid tapsid lahingutes
vangid altaril
· Nad lõikasid ohvri rinnast välja veel tuksuva
südame, kasutades selleks üliteravast kivist
valmistatud tseremoniaalseid nuge
· Ohvri verega kallati üle jumalate kujud.
Inkad
· 15. sajandi algul kerkis
Andides esile ketsua rahvas,
keda ajaloos nende valitseja
tiitli Inca järgi rohkem
inkadeks nimetatakse
· Olid vägagi sõjakad
· Inkade hiigelriiki võib vabalt Inkade kadunud linn
võrrelda Rooma impeeriumiga
· Võtsid palju üle kõrgkultuuridest
· Tähtsal kohal olid teede ehitused ­ teed on
tänapäevani kasutatavad
· Rääkisid ketsua keelt
· Kuulusid iidsesse indiaani hõimu
· On olemas ka pärimus, mille järgi lõi inkade riigi ja
Cuzco kõige esimene inka, päikesepoeg Manco
Cpac
· eeskujulik teedevõrk, mis oli tolle aja kohta väga
hea saavutus
· uhked linnad, mis olid ehitatud ilma
mördita, lihtsalt kivi kivi peal
· Valmistati suurepärast keraamikat,
mis vormi, värvi ja ilustuste poolest
tõuseb kõrgemale teistest selle ala
leidudest Peruus
· kõrgelt oli arenenud ka tekstiilikunst,
tikandite tegemine, brokaadist ja
hiigelkangast esemete valmistamise
oskus
· Nad oskasid ehitada nii rippsildu kui
ka kivisildu - Igat suuremat kuristikku
või jõge sai ületada silla abil
· Linnade ja põldude kaitseks rajati kividega
kindlustatud terrasse, mis kaitsesid edukalt
vaenlaste eest
· Inkade arhitektuur oli asjalikult rangejooneline ja
otstarbekohane
· kasutasid nad tohutuid kiviplokke, töödeldes neid
nii täpselt, et noateragi ei õnnestu kahe kivi vahele
suruda, ei kasutanud mörti
· Nad ehitasid enda hooneid
looduslikest, tahutud kividest,
mis nad ladusid üksteise peale
· Sagedaste maavärinate tõttu on
inkade ilma mördita laotud müürid
lukustatud üheks tervikuks
omapärase võttega - kivid on
hulknurksed ja üksteisega väga
täpselt sobitatud
· Inkad olid religioonilt päikesekummardajad
· Suurt päikesepidustust Capac Raymi´t peeti Cuzcos
aasta pikimal ja lühimal päeval
· Koidikul pakkus Inka päikesejumal Intile karikatäie
püha õlut ja ohverdas talle valge laama, et võita tema
abi ja kaitset
· Tähtsate jumalate hulka kuulusid veel peajumal
Viracocha ja maa- ning merejumalannad
· Nende valitseja arvatigi
olevat päikesesaadik
ehk päikesepoeg maa peal
· Veel oli riigipea
ülemkohtunik, vägede
juhataja ja ülempreester
· Inkad ei ohverdanud
jumalatele inimesi
· Inkad ei väärtustanud kulda ­
oli lihtsalt ilu asi
· Inkade maa oli jagatud kas
templitele või inkadele endile,
kuigi palju sellest kuulus ka
eraldi seisvatele külakogu-
kondadele
· Maa jagati iga aasta uuesti ümber Machu Picchu
· Inkade pealinna Cuzco kohal kõrgub siiani
Sacsayhuamani kindlus, mille kolmekordses
müüris leidub nii 12-nurkne kui ka 300-tonnine kivi
· Inkate kätetöö oli nii võimas et vallutajatest
hispaanlased arvasid, et see on deemonite kätetöö
· Cuzco kõrval on teiseks tähtsamaks inkade
ehitusmälestiseks üsna h
· ästi ajahambale vastu pidanud Macchu Picchu
Indiaanlased
· Nimetuse said nad Kolumbuselt, kes
arvas, et oli üle Atlandi ookeani
purjetades jõudnud Indiasse
· Indiaanlased kuuluvad mongoliidsesse
rassi ja kõnelevad u. 1200 omavahel
suuresti erinevat keelt
· Indiaanlaste eellased rändasid Ameerikasse
Aasiast üle Beringi väina viimase jääaja lõpus
· Ameerika avastamise paiku (16 saj.) elas palju
suguharusid ürgkogukondliku korra tasemel
· Koduloomadena peeti koera ja Andides ka laamat
· Ratast ega raha ei tuntud
· Indiaani riikide ehituskunstile oli
iseloomulik neljatahuline
astmikpüramiid, mille tipus
paiknevasse templisse viis trepp
· Päikesejumala ja sõjajumala
kultusega seostuvail usutalitustel
ohverdati hulgaliselt inimesi
· Põhja-Ameerika põliselanike
jaoks oli maailm täis üleloomulike
jõude
· Nähtamatult, kuid kõikjal peituvate
vaimude üleloomulik vägi mõjutas
nii inimesi, loomi kui ka taimi
· Samaanid olid erilised inimesed, kes suutsid osa
sellest väest vangistada, et selle abil maiseid
eluprobleeme lahendada, näiteks haigeid ravida
· Kuna samaanid kasutasid ravimtaimi, kutsusid
eurooplased neid "nõid-arstideks"
· Samaanid esitasid erutavaid tseremooniaid, et aidata
haigel tõbe oma meelest tõrjuda
· Nad tundsid ka uimastavaid aineid, näiteks stimulaator
kofeiin ja salitsüülhape (aspiriin)
· astma vastu skungikapsa juurt ja
kergemate haavade raviks
raudrohtu, mis mõlemad on tõhusa
ravitoimega
· Kuid siiski oldi võimetud katkude
vastu
· Olid vahendajaks inimese ja
kõrgemate jõudude vahel
· Samaanidele omistati võimet haigusi ja õnnetusi ära
hoida, kuid ka neid põhjustada
· Rituaalse sõjatantsuga usuti kaitsehingedelt jõudu
saavat, et võita vastane
· Mõned hõimud uskusid, et nende esivanemaks on
mõni kindel loom või lind, keda nimetati tootemiks ­
tihtilugu kotkas
· Tootemit austati, temale pühendati
laule ning tantse, talle toodi ohvreid
· Erilised võimed omistati lindudele,
sest nad said liikuda kahe ilma-
maa ja taeva-vahel
· Templeid kasutati usutalitluste ja
rahvakogunemiste paigaks
· Indiaani peamine jumal oli
Ketsalkaatl
· Ketsalkaatl sümboliseeris maa ja taeva võitlust ning
ühtsust.
Vasakule Paremale
Vana-Ameerika kunst- slaidid- #1 Vana-Ameerika kunst- slaidid- #2 Vana-Ameerika kunst- slaidid- #3 Vana-Ameerika kunst- slaidid- #4 Vana-Ameerika kunst- slaidid- #5 Vana-Ameerika kunst- slaidid- #6 Vana-Ameerika kunst- slaidid- #7 Vana-Ameerika kunst- slaidid- #8 Vana-Ameerika kunst- slaidid- #9 Vana-Ameerika kunst- slaidid- #10 Vana-Ameerika kunst- slaidid- #11 Vana-Ameerika kunst- slaidid- #12 Vana-Ameerika kunst- slaidid- #13 Vana-Ameerika kunst- slaidid- #14 Vana-Ameerika kunst- slaidid- #15 Vana-Ameerika kunst- slaidid- #16 Vana-Ameerika kunst- slaidid- #17 Vana-Ameerika kunst- slaidid- #18 Vana-Ameerika kunst- slaidid- #19 Vana-Ameerika kunst- slaidid- #20 Vana-Ameerika kunst- slaidid- #21 Vana-Ameerika kunst- slaidid- #22 Vana-Ameerika kunst- slaidid- #23
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 23 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2011-04-05 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 13 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor tsilts Õppematerjali autor
Olmeegid, Maajad, Asteegid , Inkad , Indiaanlased

Sarnased õppematerjalid

Mesoameerika kunst
12
doc

Mesoameerika kunst

Maaja linnade keskustes kõrgusid templipüramiidid, asusid valitsejate paleed, observatooriumid ja staadionid rituaalsete pallimängude jaoks. Linnu ühendasid omavahel nöörsirged teed. Tavaks oli püstitada steele - nikerdatud kivisambaid oluliste sündmuste tähistamiseks. Säilinud on ka värvikirevaid seinamaale. Palee Palenques Pallimängustaadion Steel Chichen-Itzas Tõsi küll, meile võib nende kultuur ja kunst näida sünge ja isegi jõhkrana. Maajade usund oli tõepoolest karm - tavaline oli näiteks inimeste ohverdamine. Peab aga meeles pidama, et selle aja indiaanlane ei kartnud surma ja valu, ta pidas seda enesestmõistetavaks ja paratamatuks. Sarnased jooned on omased ka kõigile teistele Vana-Ameerika kõrgkultuuridele. Tenochtitlani Asteegi Asteekide kalendrikivi rekonstruktsioon türkiisidega Mehhiko

Kunstiajalugu
Ameerika põliskultuurid
21
doc

Ameerika põliskultuurid

Olmeegid pärandasid oma ligi pooleteist tuhande aasta vanuse kultuuri teistele 18 Kesk-Ameerika rahvastele, nii itta kui läände. Lääne pool puhkes meie ajaarvamise alguses kõigepealt õide Teotihuacani kultuur. Nime on see saanud Teotihuacani linna järgi, mille suurejoonelised varemed tänase päevani säilinud on. Eriti tuntud on seal asuv ligi 65 m kõrgune Päikesepüramiid. Erinevalt Egiptuse püramiididest on Vana-Ameerika omad eelkõige templite aluseks. Samas kõrval asub mõnevõrra väiksem Kuupüramiid. Teotihuacani pidasid pühaks pea kõik Kesk-Ameerika arvukad hõimud, selle nimi tähendab nahua keeles "Linn, kus inimesed muutuvad jumalaiks". Teotihuacan oli ilmselt jumal Quetzalcoatli - tõlkes 'sulismadu' kultuse keskuseks, kuivõrd tema kujutisi seal palju leidub. Quetzalcoatlit peeti inimestele kunstide ja hariduse õpetajaks. Milline rahvas Teotihuacani ehitas, on siiani ebaselge

Ajalugu
Vana-Ameerika kunst
8
doc

Vana-Ameerika kunst

Kahtlemata on kogu see omapärane maailmavaade mõjustanud ka kunsti üldilmet ­ sageli on kujudel karm näoilme ning väga harva kohtame midagi rõõmsat euroopalikus mõttes. Siiski oleks vale vanade indiaanlaste kunsti rõõmutuks pidada . Indiaanlane ei kartnud surma , ta pidas seda loomulikuks ja paratamatuks. Seetõttu on indiaanlaste kunstis tegelikult väga palju elurõõmsat. Vanad mehhiklased ja inkad hindasid kõrgelt ilus ja kunsti. LadinaAmeerika kaasaegne kunst on saanud oma vanade eelkäijate kunstist mitmeid mõjutusi. Kasutatud kirjandus : * http://et.wikipedia.org/wiki/Asteegid *http://www.hot.ee/mayapeople/text/maajad3.htm *http://www.paideyg.ee/kunstiajalugu/kunstilugu/ameerika/index.htm *http://www.paideyg.ee/kunstiajalugu/kunstilugu/ameerika/keskameerika.htm *http://www.miksike.ee/docs/referaadid2005/inkad_evelin.htm *Jaak Kangilaski ``Üldine kunstiajalugu´´ Tallinn 2007 *Voldemar Vaga ´´Üldine kunstiajalugu´´Tallinn 1999

Kunstiajalugu
Vana Ameerika kunst
13
docx

Vana Ameerika kunst

(kool) Vana Ameerika kunst referaat SISUKORD 2 1.SISSEJUHATUS 3 2. VANA-AMEERIKA KULTUURI HARUD 4 2.1.Arhitektuur 4 2.2.Skulptuur, keraamika, maalikunst ja tarbeesemed 5 2.3.Kultuuri seos usuga 6 2.4.Arengutase 7 3.KESK-AMEERIKA KÕRGKULTUURID 7 3.1.Olmeekide kultuur 8 3.2.Maiade kultuur 8 3.3. Sapoteekide ja misteekide kultuur 10 3.4.

Kunstiajalugu
Vana-Ameerika Kunst
22
ppt

Vana-Ameerika Kunst

Vladislav Tsõpov 10A 09.05.2010 Tallinna Humanitaargümnaasium Maajad Yucatani poolsaare ürgmetsades elanud maajade ligi poolteist tuhat aastat vana kultuur oli äärmiselt rikkalik ja mitmekesine; nad olid geniaalsed matemaatikud ja astronoomid Umbes 12. sajandil jõudsid maajade juurde tolteegid ja kaks kultuuri sulasid kokku omapäraseks tervikuks Maaja linnade keskustes kõrgusid templipüramiidid, asusid valitsejate paleed, observatooriumid ja staadionid rituaalsete pallimängude jaoks Linnu ühendasid omavahel nöörsirged teed Tavaks oli püstitada steele - nikerdatud kivisambaid oluliste sündmuste tähistamiseks Säilinud on ka värvikirevaid seinamaale Nii deformeeriti maaja ülikute kolpa, et saavutada õilis kotkaprofiil Õigeid võlve maajad laduda ei osanud. Selle asemel kasutati pseudovõlvi Tikali Suur Väljak templipüramiidiga Raidkirjade püramiid Palenques - üks väheseid Ameerika püramiide milles on hauakamber Kukulcani

Kunst
Maajad
3
doc

Maajad

Maajad Maaja kultuur tekkis Mehhiko lõunaosas, sealt levis see hiljem Yucatani poolsaarele. Esimesed jäljed maajadest on pärit 3. aastatuhandest keskel eKr. Siis olid nad juba põlluharijad, kuid kõrgkultuur tekkis neil palju hiljem, ajavahemikus 300-900. a. pKr. Siis ehitati Kesk-Ameerika selvasse (vihmametsa) linnu, kus kõrgusid võimsad kivist astmikpüramiidid ja laiusid ruumikad valitsejapaleed. linnad olid jumalateenimise- ja valitsemiskeskused. Seal elasid ainult preestrid ja valitseja oma kaaskonnaga. Ühtset riiki maajadel ei tekkinud, vaid ainult linnriigid, mis hõlmasid pealinna ja seda ümbritsevad külad. Linnriigi eesotsas seisis valitseja ­ ,,tõeline mees". ,,Tõelise mehe" tundis ära juba tema välimusest. Peas kandis ta uhket krooni, haruldaste lindude sulgedest valmistatud peaehet, seljas samasugust sulgedest keepi, jalas värvilisi sandaale. Tema nagu ehtis keeruline tätoveering, hambad olid lihvitud ja kaun

Ajalugu
Inkad
3
doc

Inkad

INKAD Inkad olid rahvas, kes elas Lõuna-Ameerika Andides umbes 1200. aastast kuni 16. sajandi keskpaigani. Nad lõid rikka ja kõrgelt arenenud impeeriumi. Inkade impeeriumi keskuseks oli Cuzco ­ kõrgmaal asuv org Peruu Andides. Impeerium ulatus tänapäeva Ecuadori, Colombia, Boliivia, Argentina ja Tsiili aladeni. Nad rääkisid ketsua keelt ja kuulusid iidsesse indiaani hõimu. Kuigi riigis elas arvukalt hõime, pärinesid valitseja ja tema ülikud ainult inkade hõimust. Impeerium varises kokku pärast hispaanlaste sisetungi 1532. aastal. Inkade kõrgkultuur Sellele, et nende kultuur oli väga kõrgelt arenenud, viitab üpris palju fakte. Neil oli olemas eeskujulik teedevõrk, mis oli tolle aja kohta väga hea saavutus. Neil olid uhked linnad, mis olid ehitatud ilma mördita, lihtsalt kivi kivi peal. Ka käsitöö oli heal tasemel. Valmistati suurepärast keraamikat, mis vormi, värvi ja ilustuste poolest tõuseb kõ

Ajalugu
Ameerika tsivilisatsioonid
7
docx

Ameerika tsivilisatsioonid

Olmeegid Olmeegid on 14. ­ 3. sajand eKr. Mehhikos elanud indiaani hõimud. Nende esiletõusuga (u 1200a. eKr) algab Keks-Ameerikas, Mehhiko lahes, suurte tsivilisatsioonide aeg. Olmeege võib nimetada, kui Uue Maailma sumerid ­ nemad leiutasid Uue Maailma jaoks kalendri, kirja, lõid organiseeritud riigi ja ehitasid esimesed linnad. Nende linnad ei olnud suured (arvatavasti 1000 elaniku kandis) ja nende keskel olid püramiidikujulised templid. Põhikeskused olid La Venta, Tres Zapotes ja San Lorenzo. Olmeekide kultuurist on suhteliselt vähe teada. Pika peale on nende linnad hävinenud koos kultuursete päranditega, näiteks nende hieroglüüfkirja ei suudeta tänapäevalgi veel lugeda. Igapäeva elus tegeleti alepõllunduse (kasvatasid maisi, ube, kõrvitsaid) ja kalastamisega, kaevati tiike ja maa-aluseid kanaleid ja valmistati nefriidist väikeplastikat. Nende silmatorkavaimad mälestised on kõvast baasaldist välja raiutud inimpead (2-3 m kõrged, 15-30 t rasked). Kummalisel

Ajalugu




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun