Ameerika (0)

25000 a. tagasi Aasiast Amerikase tulid indianlased. Neid oli kuskil 400 hõimu. Nad elasid hütides. Naised tegelesid taimekasvamisega, kasvatasid tubakat . Mehed käisid jahil ja püüdsid kalu.
Pärast seda kui Cristofor Calumbus 1492 aastal avastas Ameerikat. Uue riigi sisse hakkasid paljud inimesed sisse tulla.
Uute asukate hulka oli kaupmehi, talupojad, käsitöölisi ja olid ka kellest Euroopa tahtis vabaneda, näiteks varastajad, röövlid jne.
Uues riigis elu oli raske. Nälga, haiguste, ja epideemiate tõttu surid 2/3 tulnud inimestest.
17. sajandil Ameerika oli palju riikide kolooniad , aga 18 sajandini jäid ainult inglise ja prantsuse kolooniad.
Inglased ja Prantslased kehtestasid oma kultuuri ja reegleid. See tõttu toimus seitsme aastane sõda. Kus võidsid Inglased. Prantslasted jäi ainult üks väike koloonia Canadas .Quebeci.
Ameeriklased kutsusid Indiaanlasi punanakadeks, sest pidude ajas nad värvisid enda keha punaseks. Indianlased kutsusid Ameeriklasi kahvanäodeks.
Esialgu kõik oli hästi. (nad olid sõbrad) Indiaanlased õpetasid kuidas tubakat suitsetama ja maiskasvamist.
Nad vahetasid karunahkade, tubakad ja toidainet alkohooli ja relvi vastu.
Kõik läks hulluks kui Ameerikasse tulid liiga palju inimesi.
Neid oli nii palju, et juba oli raske hingata . Indiaanlased ei saanud aru kuidas maat võib osta või müüa. Esialgu nad müüd oma maad raha vastu, aga nad ei saanud aru sellest aru. Ja selle pärast 17. Sjandil algas indiiansõjad. Inglastel olid head rõlvad, mundirid ja nod oli hästi õppinud. Inglased võidsid sõja. 19.sajandil indiaanlaste kultuur oli hävitanud ja neid tõrjuti lääne ameerikasse.
18.sajandil keskpaigas Ameerikas oli 13 kolooniat. Põhja osas elasid Farmerid koos oma peredega. Nad tegelesid loomade kasvamisega, ise käis jahil, tegeles põllutööga ja veel tegeles kõikiga mis oli vaja majapidamises . Lõuna ameeriaka oli väga suure puuvilja ja tubakaistundatusi. Oli vaja palju tööjõudu. Aafrikast hakasid laevadega orju tooma . 1775 a. Ameerika koloonides elasid 2 miljonit valget ja pool miljonit negreid inimesi.
Ameerikas elu läks lihtsamaks peaegu iga võiks osta maat. Ameerika kolooniades kujunes kodanlik ühiskond.
Üleskihis olid juristid, suured kaubamehed ja suurte maaomanikud. Kesk kihis olid arstid, õpetajad, kirikutöötajad, käsitöölised ja väikesed kauba mehed.
Allas kihis olid meremehed ja lihttöölised.
Inglismaast Ameerikase valitses kuberner. Igal koloonial oli omavalitsus . Mida heljem seda rohkem kuberneri ja Inglismaa võim nõrgenes ja Ameeriklased hakkasid ent tundma iseseisvaks.
----------------------------------------------------------------------------
18. sajandil Inglismaa tõusis maksud. See ei meeldinud Ameeriklastele ja nad tahtsid sõja alustama.
Algas isesisvuse sõdu sõda. 4. Juulil 1776 aastal Philodelfias kolooniatekongress võttis vastu iseseisvusedeklogatsiooni mille juht oli George Washington. Dekloratsiionis oli kirjutatud, et kõik 13 kolooniad hakkavad olema isesisvaks riigideks.
4. juulil ameerikas tähisatakse iseseisvusepäeva.
1781 a Ameerika võidis Iseseisvuse sõja ja nad kopituleerisin Inglastel.
1787 aastal kehetsati põhiseadusi milles oli kodanikuvabad ja demokraatia ning födiralvõimud.
Födiralvõim tegeles poliitikuka ja majandusega.
Uuus riik sai nimerk Aameerika Ühiksriigid. Osariigide võimkonda jäi majandus, haridus ja õiguskord.