Indiaanlased (0)

SISUKORD:
Sissejuhatus 2
Kes on indiaanlased ? 3
Indiaanlaste välimus 4
Ravitsemine ja Vaimude Maailm 5
Kokkuvõte 6
Kasutatud Allikad 7
SISSEJUHATUS:
Indiaanlased on Ameerika põlisrahvaste (välja arvatud eskimod ja aleuudid ) üldnimetud.
Praeguste seisukohtade kohaselt asustas enamik indiaanlasi Ameerika Siberist vähemalt 16 000 aastat tagasi ning nad jagunesid sadadeks kultuuriliselt erinevateks rahvasteks ja hõimudeks.
Tänapäeval elab Ameerikas umbes 35 miljonit indiaanlast
Indiaanlaste välimus on erinevate loodustingimuste tõttu vorminud erinevaks ka indiaanlasete välimuse, kuid siiski võime leida ühiseid jooni.
Kes on indiaanlased?
Indiaanlastel on kindel usk näiteks usuvad nad sõjajumalat ja rahujumalat sellepärast ongi neil sellinne asi nagu rahupiip. Indiaanlased on Ameerika põlisrahvad. Selle nimetuse said nad Kolumbuselt, kes arvas , et oli üle Atlandi ookeani purjetades jõudnud Indiasse . Kolumbus kirjeldas indiaanlasi nii et nad on sõnakuulelikud, nii rahumeelsed on need inimesed, et ta vaannub, et maailmas pole paremat rahvast. Nad armastavad oma naabreid nagu iseendid ja nende kõnepruuk on alati õrn ja mahe ning naeratusest saadetud. Indiaanlased kuuluvad mongoliidsesse rassi ja kõnekevad umbes 1200 omavahel suuresti erinevaid keeli. Indiaanlaste eellased rändasid Ameerikasse Aasiast üle Beringi väina viimase jääaja lõpus. Ameerika avastamise paiku (16. sajandil) elas palju suguharusid ürgkogukondliku korra tasemel. Põhja-Ameerika metsades ja Lõuna-Ameerika lõunaosas elatuti kalastusest ja jahindusest, mujal oli peamine elatusala maaviljelus . Kesk-Ameerika ja Andides olid suhteliselt kõrge kultuuriga riigid: Mehhikos ja Guatemalas asteekide ja maajade , Peruus inkade riik. Seal kasvatati maisi, kartulit , tomatit, kõrvitsat, pipart ja tubakat , seega mitut tollases Euroopas tundmatud taime. Koduloomadena peeti koera ja Andides ka laamat. Ratast ega raha ei tuntud. Maajadel oli üsna kõrgesti arenenud matemaatika ja astronoomia, täpne kalender (18 kuud, igaühes 20 päeva) ja piltkiri . Indiaani riikide ehituskunstile oli iseloomulik neljatahuline .Praeguste seisukohtade kohaselt asustas enamik indiaanlasi Ameerika vähemalt 16 000 aastat tagasi ning nad jagunesid sadadeks kultuuriliselt erinevateks rahvasteks ja hõimudeks.
Tänapäeval elab Ameerikas umbes 35 miljonit indiaanlast. Astmikpüramiid, mille tipus paiknevasse templisse viis trepp. Päikesejumala ja sõjajumala kultusega seostuvail usutalitustel ohverdati hulgaliselt inimesi. Ameerika avastamisele järgnenud sõdades hukkus palju indiaanlasi. Asteekide, maajade ja inkade riik hävitati. Hulk hõime hävitati hilisemais sõdades, ülejäänud tõrjuti viljatuile aladele . 19 saj. eraldati Põhja-Ameerikas indiaanlaste jaoks omaette maa-alad - reservaadid (suurim Oklahoma osariigis), kuhu valged tollal ei tohtinud asuda.Tänapäevaks on palju indiaanlasi segunenud hispaanlaste jt. rahvastega, segaverelised (mestiitsid) moodustavad mitmes Kesk-ja Lõuna-Ameerika riigis rahvastiku enamuse.
INDIAANLASTE VÄLIMUS
Kuigi erinevad loodustingimused on vorminud erinevaks ka indiaanlaste välimuse, võime leida siiski ühiseid jooni. Neil on sirged mustad, siledad ja tihedad juuksed. Rässakas kehaehitus ja kollakaspruun nahk (punanahkadeks on neid kutsutud sellepärast, et nad värvisid ennast). Neil on kõrge, reeglina küllaltki lame laup. Nina on jõuline ja kongus. Domineerivaks silmavärviks on tumepruun . Suu on suhteliselt lai, eenduvad sarnad ja vähene habemekasv. Mongoliididele iseloomulikku ülalaukurdu ehk mongoli kurdu neil pole. Enamasti on indiaanlased keskmist kasvu, vahel ka väiksemad.
RAVITSEMINE JA VAIMUDE MAAILM
Põhja-Ameerika indiaanlaste jaoks oli maailm täis üleloomulikke jõude. Nähtamatute, kuid kõikjal peituvate vaimude üleloomulik vägi mõjutas nii inimesi, loomi kui taimi. Šamaanid olid erilised mehed või naised, kes suutsid osa sellest väest vangistada, et selle abil maise elu probleeme lahendada, näiteks haigeid ravida. Kuna šamaanid kasutasid ravimtaimi, kutsusid eurooplased neid "nõid-arstideks". Šamaanid esitasid erutavaid tseremooniaid, et aidata haigel tõbe oma meelest tõrjuda. Nad tundsid ka uimastavaid aineid, näiteks olid Kagu Viiele Suguharule teada stimulaator kofeiin ja salitsüülhape (aspiriin). Suurtasandiku suguharud kasutasid astma vastu skungikapsa juurt ja kergemate haavade raviks raudrohtu, mis mõlemad on tõhusa ravitoimega. Šamaanid (nagu valgete arstidki) olid siiski võimetud suurte Euroopa epideemiate vastu, nagu näiteks rõuged, mis vähendasid põliselanike arvu 1500. aasta 1,3 miljonit 400 000 inimeseni.
KOKKUVÕTE
Indiaanlased on väga tore rahvas. Nad on väga targad ja andekad.
Nad armastavad oma naabreid nagu iseendid ja nende kõnepruuk on alati õrn ja mahe ning naeratusest saadetud.
KASUTATUD ALLIKAD
www.miksike.ee
www.wikipedia.ee
M.Stingl „Indiaanlased ilma tomahookideta“
7