Ajalugu §11-14 (2)

5 VÄGA HEA

Ajaloo kordamine - §11-14 Maailm kahe maailmasõja vahel

Poliitiline kaart pärast I maailmasõda (uued riigid)
Austria-Ungari laguneb  Austria, Ungari ja Tšehhoslovakkia. Serbia ja Tšernogooria piirkonnad liitusid Serbia-Horvaatia-Sloveeni (hiljem Jugoslaavia ) kuningriigiks. Venemaast eraldusid Poola, Leedu, Läti, Eesti, Soome. Uued riigid veel Ukraina , Valgevene ja Taga- Kaukaasia .

Rahvusvahelised suhted 1920ndatel: Pariisi rahukonverents, Versailles ’i rahu tingimused, reparatsioonide küsimused, Rahvasteliidu asutamine, Ruhri okupeerimine, Dawesi plaan, Locarno konverents , Briand - Kellogi pakt, patsifism
Pariisi rahukonverents  18.01.1919 avati Pariisis rahukonverents, millest võttis osa 27 Saksamaa ja tema liitlastega kas sõdinud või diplomaatilised suhted katkestanud riiki. Konverents lükkas tagasi Ameerika presidendi Wilsoni laiahaardelise rahuplaani ning keskendus peamiselt Prantsusmaa (Clemenceau) ja Inglismaa (Lloyd George) huve arvestavate rahulepingute koostamisele. Kaotanud riikide esindajad kutsuti Pariisi alles rahulepingute allakirjutamiseks.
Versaille rahu  Kirjutati alla 28.06.1919 Versailles’i peeglisaalis. Põhipunktid:

Saksamaa loovutas alasid Elsass -Lotringi alad Prantsusmaale, Poola sai tagasi nn Poola koridori (Ida- Preisimaa polnud enam Sks koos) ja Danzig ehk Gdansk ; Tšehhoslovakkiale anti Sudeedi alad; Leedule Memeli ehk Klaipeda alad, Taanile – Sks piiri nihutati lõuna poole. Saksamaalt võeti ära kõik kolooniad – Vaikse ookeani saared Jaapanile, Aafrikas asuvad kolooniad jagati ära Prantsusmaa ja Suubritannia vahel. Kokku jäeti Saksamaa ilma ligi 1/8 territooriumist.
Reini vasakkallas ning parema kalda ala 50km raadiuses kuulutati demilitariseeritud tsooniks
Saksamaa sõjavägi võis olla vabatahtlik, sõjaväekohustus keelati. Lisaks pidi Saksamaa vähendama oma sõjaväge 100 000 mehele, kellest vaid 4000 võisid olla ohvitserid
Saksamaa ei tohtinud omada tanke, allveelaevu, sõjaväelennukeid. Sõjalaevade hulka piirati
Saksamaa pidi tunnistama end sõjasüüdlaseks ja pidi hakkama tasuma reparatsioonimakse sõjas tsiviilisikutele tekitatud kahjude eest ( summat kirja ei pandud)

Võitjariigid ei suutnud omavahel kokku leppida reparatsioonide suuruses. Kui Prantsusmaa nõudis ränki kahjutasusid, siis Inglismaa ja Ameerika Ühendriigid olid leebemal seisukohal. Et Saksamaa täidaks Versailles’i lepingu tingimusi, hõivasid liitlased 15 aastaks Reini jõe piirkonna, kuulutades selle demilitariseeritud tsooniks. Amaloogsed rahulepingud sõlmiti Saksamaa liitlaste Austria, Bulgaaria , Ungari ja Türgiga. Eriti rängalt kannatasid rahulepingute tulemusena Ungari jaTürgi, kes kaotasid suured territooriumid.
Rahvasteliit  Loomise ideega tuli välja Woodrow Wilson. Põhikiri panddi kirja Versailles’i rahulepinguga. Asutati seega 1919.a. Põhieesmärgid:

Rahu- ja julgeoleku tagamine
Majandus- ja kultuurilise koostöö korraldamine rahvaste vahel

Kokku oli 32 asutajaliiget. Eesti võeti RL 1921.a. Kaks tähtsamat organit: Täiskogu ja Nõukogu. Täiskogus olid kõikide riikide delegatsioonide esindajad. Nõukogus oli otsuste vastuvõtja. Sinna kuulusid 5 alalist liiget (UK, USA, FRA, ITA ja JPN) ning 4 vahelduvat liiget (vaheldus igal aastal).
Ruhri okupeerimine  Sõja nõudmistele vastanud majandus ei suutnud rahuaja tingimustega kohaneda, maailmakaubandus ei taastunud oodatud kiirusega, ebakindel oli olukord rahanduses. Kasvas tööpuudus, mis oli eriti suur sõjast naasnud meeste seas. Kõige keerulisemaks kujunesid majandusprobleemis Saksamaal, mille majanduslikku olukorda raskendasid Antandi riikidele makstavad reparatsioonid. Kui Saksamaa ei suutnud neid maksta, okupeeris Prantsusmaa 1923.a. Saksa suurima tööstuspiirkonna Ruhri. Saksamaal algas hüperinflatsioon, mille käigus raha kaotas väärtust kiiremini, kui seda jõuti trükkida. Eriti raskelt kannatas keskklass , kes kaotas raha väärtuse kadumise tõttu kõik säästud. Saksamaa majanduslik nõrkus aeglustas kogu Euroopa majanduse arengut. See tõi kaasa tööpuuduse ning inflatsioonu mujalgi. Kasvavad sotsiaalsed probleemid lõid soodsa pinnase äärmusliikumiste levikuks.
Dawesi plaan  USA rahandusministri Dawesi ettepanekul kergendati sakslaste reparatsioonikoormat ning pikendati maksete tasumise tähtaegu, Ameerika andis Saksamaale reparatsioonide maksmiseks ka laenu. Saksa majandusele mõjusid sellised sammud elustavalt, rahandus stabilieerus, majandus pöördus ülesmäge kogu Euroopas. Inimeste elujärg hakkas paranema ning maailmasõja haavad kaduma.
Locarno konverents  1925.aastal, millest võtsid osa Inglismaa, Prantsusmaa, Itaalia, Belgia, Poola, Tšehhoslovakkia ning Saksamaa, kes esimest korda pärast maailmasõda osales mitte võidetu, vaid võrdõigusliku partnerina. Konverentsil sõlmiti Reini tagatispakt, mis kindlustas Saksamaale Versailles’s paika pandud läänepiiri. Sarnased lepingud sõlmis Saksamaa ka Poola ja Tšehhoslovakkiaga.
Briand-Kellogi pakt  1928.a. sõlmitud leping, millega kohustuti loobuma sõjast kui rahvusliku poliitika vahendist ning lahendama kõik konfliktid rahumeelselt. Paktile kirjutas alla 15 riiki, hiljem ühines veel 48 riiki.
Patsifism – maailmavaade, mis mõistab hukka kõik sõjad ja üldise vägivalla. Püüd vägivalda ja sõjalisi vahendeid iga hinna eest vältida.

Majandus pärast I maailmasõda: sõjajärgne kriis, kriisist välja tulek, Suur majanduskriis 1929-1932
Keeruline olukord pärast sõda – maailmakaubandus ei elavnenud, ebakindel olukord rahanduses. Kasvas tööpuudus ja inflatsioon . Sotsiaalsed probleemid. Seejärel rakendati Dawesi plaani, mille tulemusena olukord Saksamaal ja Euroopas hakkas paranema ning seejärel ka ülejäänud maailmas. Eriti kiire oli majanduskasv 1920ndate teisel poolel Ameerikas. Tegemist oli tõelise majandusbuumiga. Inimesed rikastusid kiiresti ning tarbisid üha rohkem. Paraku tugines majanduskasv pigem soodsatele laenuvõimalustele kui suuremale tootlikkusele. Rikastumise lootuses osteti kokku väärtpabereid ehk aktsiaid , mille hinnad tõusid kõrge nõudluse tõttu tegelikust väärtusest kõrgemaks. Üha suureneva tarbimise tõttu püsis majandus mõnda aega tõusuteel. Kuid majanduse areng oli ebaühtlane, sest kasv koondus vaid teatud aladele . Paljuski toetasid majandust riikidevahelised keerulised laenusuhted, mis muutusid riigid üksteisest sõltuvaks. Väiksemgi ebakõla rahvusvahelises rahanduses võis seetõttu kaasa tuua kriisi. Esimesena ilmnesid kriisinähud põllumajanduses. Siin valitses juba mõnda aega ületootmine, mistõttu põllumajandustoodete hinnad hakkasid langema. Väljapääsu otsiti viljatootjate hinnapoliitika kooskõlastamises, kuid pärast seda, kui valuutanappuses Nõukogude Liit paiskas maailmaturule suure koguse alandatud hinnaga vilja, varises teraviljaturg kokku. 29.10.1929 puhkes New Yorgi börsil paanika . Hakati müüma väärtpabereid ning nende hinnad langesid kohutava kiirusega. Miljonid inimesed kaotasid mõne päevaga suurema osa oma varandusest. Kuna nad ei suutnud enam oma laene tagasi maksta, varises kokku pagandus. Järgnes pankrottide laine tööstuses, tööta jäid miljonid inimesed. Ühendriigid nõudsid Euroopast tagasu sinna antud laenud ning kehtestasid sisseveetavatele kaupadele kõrged tollimaksud . See viis kriisi Euroopa ning seejärel ka ülejäänud maailma.
Ülemaailmse majanduskriisi tagajärjed olid rasked. Enneolematult suur tööpuudus, töö kaotas kuni 30 miljonit inimest, see omakorda põhjustas nälja ja rahulolematuse. Keskklass hakkas vaesuma. Kriisist pääsemiseks asus riik senisest rohkem sekkuma majanduse korraldamisse.

Demokraatlike riikide iseloomulikud jooned

Diskussioonivõimalus, üksteise seisukohtade arvestamine ning kompromissivalmidus
Seaduslikult tegutseva opositsiooni olemasolu
Erinevate väärtushinnangute ja seisukohtade aksepteerimine
Ühe partei või ideoloogia domineerimise puudumine
Peamiste inimõiguste tunnustamine
Vabadus avaldada arvamust

Suurbritannia , Prantsusmaa ja Ameerika Ühendriigid: sisepoliitika , majandus ja välispoliitika
Suubritannia  Sisepol: 1918.a. valimisreformiga suurendati valimisõiguslike isikute arv pea kolmekordseks. Tööliste osatähtsuse suurenemine valijate hulgas tugevdas Töölispartei ehk leiboristide positsioone. 1923.a. valimiste tulemusel moodustasid leiboristid liberaalide toel esimest korda pahempoolse valitsuse. Kõige vaatamata jäi Inglismaa poliitline olukord üldiselt stabiilseks. See aitas Inglismaal edukamalt kui teistes riikides toime tulla ülemaailmse majanduskriisiga. Majandus: peamiseks probleemiks kujunes aeglane kaasaminek moodsate tehnoloogiate ning uute tööstusharudega. Söetööstuses kuhjunud probleemid viisid 1926.a. Inglismaa ajaloo esimese üldstreigini, mis lõppes palgatõusu nõudnud söekaevuritele aga lüüasaamisega. Tööpuudus püsis ühtlaselt kõrgek, tõustes majanduskriisi ajal haripunkti . Kuid naelsterlingi kiire devalveerimine aitas säilitada Inglise tööstuse konkurentsivõimet. Inglismaa väljus kriisist teistest Euroopa riikidest kiiremini ja suutis seetõttu oma positsioone maailmamajanduses mõnevõrra tugevdada. Välispoliitika: tegeldi paljuski impeeriumi rahvaste iseseisvumispüüetega. Esimesena suutid end UK võimu alt vabastada Iirimaa . Inglased oli kaua püüdnud iirlaste vabadustahet jõuga alla suruda, kuid veendusid lõpuks selle lootusetuses. 1921.a. lõppes vaenutegevus kompromissiga: Põhja-Iirimaa kuus krahvkonda jäid Suurbritannia koosseisu, ülejäänud Iirimaa saavutas aga sõltumatuse. 1937.a. kuulutas Iirimaa end täielikult iseseisvaks. 1931 .a. võttis Briti parlament vastu Westministeri statuudi, mis muutis senised dominioonid sise- ja välispoliitiliselt täiesti suveräänseks, pannes seega aluse Briti Rahvaste Ühendusele.
Prantsusmaa  Majandus: sõja tulemusena liitis Pr. endaga suure tööstusliku potentsiaaliga piirkonnad, mis andsid majanduse arengule tugeva tõuke. Majandust elavdasid ka võimsad investeeringud sõjas purustatud alade ülesehitamisse. Seetõttu oli sõjajärgne majanduskriis Prantsusmaal väikse kui enamikus Euroopa riikides. Enne I maailmasõda oli Prantsusmaa olnud agraar -industriaalmaa, nüüd muutus ta aga lõplikult tööstusriigiks. Sõjajärgsetel aastatel oli Prantsusmaa majanduslik areng selgelt kiirem, kui see oli Inglismaal. Sisepol: Poliitiliselt ebastabiilne. Ei tekkinud stabiilseid poliitilisi parteisid. See tõi kaasa valitsuste kiire vahetumise. Aastatel 1919-1939 oli Prantsusmaal 41 valitsust. See tekitas rahvas pahameelt ja pettumust. Olukord pingestus veelgi kui algas ülemaailma majanduskriis. Hakkasid tugevnema äärmusliikumised. Hoidmaks ära nende tõusu võimule, sõlmisid prantsuse kommunistid ja sotsialistid 1934.a. koostööleppe ja esitasid Rahvarinde idee, mis avas võimaluse koostööks ka kodanlike erakondadega. Rahvarinde teke suutis poliitilist olukorda veidi stabiliseerida. Välispol: Pürgis jätkuvalt Euroopa mandriosa tähtsaimaks suurvõimuks. Algselt suhtuti kommunistlikku Venemaasse vaenulikult , kuid 1930ndatel hakati NSVL koostööd otsima , lootes nii luua vastukaalu Saksamaale.
USA  Majandus ja sisepol: otsustati lõpp teha alkoholi tarbimisele ning kehtestati nn kuiv seadus. Inimesed aga ei loobunud alkoholist ning selle valmistamise ja levitamise võttis enda peale organiseeritud kuritegevus ehk maffia , rikastudes salaalkoholi toel ja suurendades seega märkimisväärselt oma mõju. Ameerika justkui tuhande võimaluse maa, kus võib tõusta ajalehepoisist miljnäriks. Seda soodustas ka vabariiklaste poliitika, mis piiras järjest riigi osalemist majanduselus ning rõhutas vaba ettevõtlust. Selle kõige parimaks kehastuseks oli lihtfarmeri perest pärit ning hiljem üheks rikkaimaks meheks saaud president Herbert Hoover . Suur majanduskriis oli eriti ränk just Ameerikale , kus kiire elatustaseme tõus oli tuginenud heldele tarbimislaenude jagamisele ning aktsiaspekulatsioonidele. Majanduse kokkuvarisemise tagajärjel kaotasid inimesed oma kodud ja kogu varanduse . 1932.a. valiti USA presidendiks demokraat Franklin D. Roosevelt , kes lubas maa riiklikku sekkumist suurendades kriisist välja viia. Roosevelti reformikava sai nimeks New Deal ehk nn uus kurss . Roosevelt tugines arusaamale, et majanduskasvu taastamiseks tuleb soodustada tarbimise kasvu, see omakorda eeldab elanike sisstulekute suurendamist. Inglise majandusteadlase John M. Keynesi teooria järgi võis selle nimel tasakaalust välja lasta riigieelarve ning sallida mõõdukat inflatsiooni.
Uue kursi põhupunktid:

Korraldus kõik pangad sulgeda
Uusi panku avati ainult riigikontrolli all
Dollari kurssi langetati 40%
Reguleeriti tööstustoodangut
Farmerid kutsuti vähendama tootmist. Premeeriti selle eest, kui kasvatasid vähem kulda (?)
Töötutest noortest moodustati töölaagrid. Ülevaatajateks sõjaveteranid. Maksti miinimumpalka
Kaotati kuivseadus – alkoholimüük riigimonopoliks
Laiendati ametiühingu õigusi
Töötati välja sotsiaalhoolekande süsteem

Välispol: aeti üldiselt isolatsioonipoliitikat, kuid mõnigaid asju siiski toimus. Näiteks Wilsoni Rahvasteliidu idee, Dawesi plaan, Briand-Kellogi pakt. Nõukogude Liidu mitte tunnustamise poliitika. 1933 – diplomaatilised suhted NSVL – põhjuseks kriitiline olukord Vaikse ookeani lähedal-Jaapani militariseerumine. 1935.a. – võeti vasti neutraliteediseadus. Rõhutati, et USA jätkab isolatsioonipoliitikat.

Autoritaarsete ja totalitaarsete riikide iseloomulikud jooned
Autoritaarsete režiimide puhul teenis diktatuur konservatiiveid eesmärke, oli traditsiooniliste väärtuste ning sageli ka välja kujunenud sotsiaalse struktuuri säilitamise vahend. See tuli saavutada revolutsioonita ja rahvamasse üles kütmata. Enamik võimust koondatud ühe isiku või isikute kätte, poliitiliste erakondade tegevus on kas lõpetatud või piiratud, rahval puudub otsene võimalus oma juhtide otsuseid mõjutada.
Totalitaarsed režiimid taotlesid muutusi, neil olid palju radikaalsemad programmid, rahvamasse aktiviseeriti täiesti sihilikult “revolutsioonilist liikumist” teenima . Sinna juurde kuulus ka ideoloogia.
Totalitaarse riigi tunnused:

Üheparteisüsteem ja ideoloogia
Üksiisiku allutamine riigi huvidele
Ametiühingute ja streikite keelustamine
Parlamendi laialisaatmine või võimuta jätmine
Salapolitsei ja repressiivsete organite tähtsus
Tsensuur
Liidrit ümbritsev isikukultus
Koonduslaagrid , hukkamised
Ulatuslik propaganda
Majanduses – valitsus kontrollib kõike; majandus teenib ideoloogia eesmärke (nt sõjatööstuse arendamine)
Valitsus jälgib inimeste igapäevaelu
Haridus kui propaganda vahend
Vaba aja riiklik reguleerimine, militarismi austamine
Riik kontrollib kogu kultuurisfääri

Diktatuur Itaalia näitel: Mussolini võimuletuleku põhjused, Mussolini sise-, välis- ja majanduspoliitika
Itaalia oli I MS kandnud raskeid kaotusi ja seetõttu pettunud Pariisi rahukonverentsi tulemustes, mis ei tunnustanud Itaalia panust sõjas. Olukorda teravdasid majanduslikud raskused ning kasvav tööpuudus, mille alla kannatasid eriti sõjast tagasi pöördunud noored mehed. Rahulolematust kasutasid ära kommunistid, kes paiskasid Itaalia streikide ja väljaastumistega veelgi suuremasse kaosesse. Kommunistide vastu astus välja endisi sõdureid ja töötuid ühendanud fašistide liikumine, mida juhtis Benito Mussolini. Mussilini lubas taastada riigis korra ning muuta Itaalia sama võimsaks, kui oli olnud Rooma impeerium . Mussolini õpetuses oli tähtsaimal kohal rahvuse kui terviku heaolu. Üksikisikul polnud rahvuse kõrval mingit tähtsust, klassihuvid ning teised egoistlikud püüdlused tuli allutada rahvuse huvidele. 1921.a. valimistel olid fašistid edukad , kuigi enamust parlamendis siiski ei saavutatud. Mussolini korraldas nüüd oma mustades särkides toetajatega marsi Rooma ja see mõjus – 1922.a. määrati ta peaministriks. Mõne aastaga likivideeris Mussolini demokraatliku riigikorralduse.
Sisepol: 1925.a. kehtestati Itaalias üheparteisüsteem, Mussolinile ehk duce ’le anti seadustega piiramatu võim. Poliitilise opositsiooni allasurumiseks loodi salapolitsei (OVRA) ning rajati koonduslaagrid. Ulatuslik terror Itaalias siiski puudus, osalt aitasid kaasa sellele Mussolini head suhted katoliku kirikuga .
Majandus: kõik võeti riigi kontrolli alla, riik organiseeriti kutsekogude ja korporatsioonide kaudu, mis pidid ära hoidma streigid ja tööseisakud; majanduskasv tegelikult sel ajal madal
Välispol: agressiivne välispoliitika. 1935-1936 – Itaalia- Etioopia sõda, mille Itaalia võitis ja sai Abessiinia endale. 1939 mai – vallutas Albaania alad. Hispaania kodusõjas toetas kindral Francot ja tema režiimi. Soosis ka Hitlerit.

Nõukogude Liit: sõjakommunism, NEP, muudatused alates 1920ndate lõpust, industrialiseerimine , kolhoseerimine, massirepressioonid, maailmarevolutsiooniidee ja Komintern , Nõukogude Liidu välispoliitika
Sõjakommunism – majanduspoliitika, kus kogu majandus allutatu riigi kontrollile , kaotati palgad , aga ka tasu suure hulga teenuste eest. Toiduaineid ja esmatarbekaupu jaotati tsentraliseeritud korras, toiduainete kokkuostu asmel hakati neid konfiskeerima, millega tegelesid maale saadetud relvastatud toitlussalgad.
Enamlaste vägivald ja ebaõnnestunud maapoliitika viisid ulatuslike vastuhakkudeni, mis andsid hoogu valgete liikumisele. Idas valgete etteotsas admiral Aleksandr Koltšak, kes kuulutati Venemaa valitsejaks. Lõuna-Venemaal kindral Anton Denikin. Valged said lüüa – nad ei toetanud oma potensiaalseid liitlasi (teised rahvad ), tegevuse koordineerimatus, enamlaste käes tööstuspiirkonnad ja raudteesõlmed.
1922.a. ühendati erinevad sotsialistlikud vabariigid Venemaaga ja loodi Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit, kus ametlikult olid kõik liiduvabariigid võrdsed, kuid tegelikult tähendas see Vene impeeroumi taastamist punases kuues ja keskusega Moskvas. Põhiseaduse kohaselt kuulus kõrgeim võim kommunistlikule parteile.
1921.a. hakati elluviima uut majandus poliitikat (NEP). Toiduainete riigile andmise kohustus asendati kindla suurusega maksuga, mille tasumise järel võis talupoeg toodangu ülejäägid turule viia. Olulist osa majanduse stabiliseerimisel etendas rahareform, mis taastas rahaväärtuse. Ennistati kauplemisvabadus ning eraettevõtlusele anti taas õigus tegustseda. Enamik majandusest jäi aga ikkagi riigikontrolli alla. Uue majanduspoliitika tingimustes hakkas Venemaa majandus taastua. Kiirelt arenes põllumajandus. Kuid kommunistide jaoks oli NEP vaid ajutine lahendus ja esimesel võimalusel see likvideeriti.
1924.a. sureb Lenin . Lenin soovitas enda järglaseks Lev Trotskit, kuid järgnenud võimuvõitluses ei suutnud Trotski end maksma panna. Esile tõusis partei peasekretäri kohal töötanud Jossif Stalin , keda Lenin oli kritiseerinud liigse võimuahnuse pärast. Oma positsiooni kasutades kehtestas Stalin kontrolli kompartei liikmete üle, tagades selle juhtivates organites endale meelepärase elamuse. 1927.a. õnnestus Stalinil Trotski ja ema lähemad toetajad kompartei juhtkonnast eemaldada. 1929.a. saadeti Trotski Nõukogude Liidust välja. Stalini võimuletõusule järgnes tema lõputu ülistamine ehk isikukultus. Stalini võimuletulek tähendas NEP-i lõppu.
Suurtööstuse eelisarendamine ehk industrialiseerimine. Loobuti välismaistest investeeringuterst ning eraettevõtlusest, majandus allutati rangel tsentraalsele juhtimisele. Hakati kehtestama viisaastaku plaane , mis nägid ette NSV Liidu möödumise kapitalistlikest riikidest. Kuigi plaane ei suudetud täita, suurendas kõigi ressursside suunamine rasketööstusesse selle osa majanduses ning muutus NSVL tööstusriigiks. Industrialiseerimise käigus kadus tööpuudus, palju ei mõjutanud NSVL-i ka ülemaailmne majanduskriis.
1920.a. lõpul tekkisid NSVL raskused viljavarumisega. Riiklikud kokkuostuhinnad olid madalad ja talupojad polnud huvitatud jääkide müügist. Riik aga vajas vilja kasvava tööliskonna ja sõjaväe toitmiseks. Õiglase hinna kehtestamise asemel asus Stalin tarvitama vägivalda. Talupoegadelt konfiskeeriti jõuga kõik viljatagavarad, vilja varjamise eest ähvardas surmanuhtlus. Seda poliitikat viidi ellu sõjaväepoliitikaga. 1932-1933 puhkes NSVL suur nälg, suri ligikaudu 7 miljonit inimest. Talupoegade vastu käivitatud vägivallakampaania osaks oli sundkollektiviseerimine, mis tähendas talumajapidamiste ühendamist ühismajanditesse ehk kolhoosidesse. Jõukamad talupojad kuulutati kulakuteks ning saadeti sunnitöölaagritesse või Siberisse. Talupoegade vastupanu murdus ning 1932.a. oli kolhoosidesse ühinenud 62,4% talumajapidamistest. Kollektiviseerimine andis põllumajandusele raske hoobi. Vähenes nii teraviljasaak kui loomade arv, tootlikkus ei tõusnud.
Et oma võimu enne uut maailmasõda kindlustada, alustas Stalin 1934.a. vägivallakampaaniat, mis on tuntud suure terrori nime all. Seni oli terror suunatud “klassivaenlaste” vastu, nüüd asus Stalin aga oma vastastest puhastama komparteid, nõikogude võimu keskasutusi, julgeolekuorganeid ning armeed . Tihti langesid terrori ohvriks samad inimesed, kes Stalini võimule olid aidanud. Erilise hoos omandas terror 1937.a., mil hävitati peaaegu kogu Punaarmee juhtkond , keda süüdistati vandenõus Stalini vastu. Mõrvati või vangistati kokku ligi 40 000 eri astme sõjaväejuhti. Terrori ohvriks langesid ka NSVL rahvusvähemused. Loodi ülemaaline sunnitöölaagrite süsteem – GULAG . Siberis ja NSVL põhajapiirkondades asunud sunnitöölaagrites valitsenud ebainimlikes tingimustes surid vangi massiliselt. Stalin pidas terrorit sotsialistliku riigi loomulikuks koostisosaks, milleta on võimatu ühiskonda kommunistliku partei võimu all hoida.
Maailmarevolutsioon – ülemaailmne revolutsioon , oli marksistlikus ajalookäsitluses lõplik eesmärk, millega pidi kogu maailm jõudma uude, kommunistlikku arengujärku. Maailmarevolutsiooni kiirendamiseks kasutati aktiivselt luure - ja õõnestustööd teistes riikides, korraldati riigipöördeid (revolutsioone) jne.
Komiterm – 1919.a. moodustati Moskvas maailma kommunistlikke parteisid ühendav Kommunistil Internatsionaal ehk Komintern. Oma II kongressil 1920.a. kuulutas Komintern avalikult välja suuna ülemaailmsele sotsialistlikule proletaarlaste revolutsioonile ja ülemaailmse nõukogude vabariigi loomisele. Komintern asus rahastama ettevalmistusi riigipöördeks mitmes Euroopa riigis. 1923.a. sügisel organiseeris Komintern relvastatud mässud Bulgaarias ja Poolas. 1.12.1924 Eestis, kuid need lõppesid ebaõnnestunult.

Saksamaa: Weimari vabariik ja selle vastased, Hitleri võimuletuleku põhjused, Hitleri sise-, majandus- ja välispoliitika, antisemitism
Weimari vabariik  Kui Wilhelm II loobus troonist kuulutati Saksamaa vabariigiks. Kuna see vabariik kuulutati välja Weimari linnas, siis hakati ka riiki üldiselt nimetama Weimari vabariigiks. Presidentaalne vabariik.
Saksamaal hakkasid maailmasõja tulemuste ning Weimari vabariigiga rahulolematud koonduma Natsionaalsotsialistlikku Saksa Töölisparteisse (NSDAP), mida juhtis Adolf Hitler . 1923.a. üritas Hitler Münchenis võimu haarata, kuid natside mässukatse suruti maha ja Hitler koos kaasosalistega mõisteti vangi. Vangis kirjutas Hitler oma programmi tutvustava teose “ Mein Kampf ”. Oma raamatus kuulutas Hitler Saksamaale suurt tulevikku. Selleks tuli tühistada Versailles’ rahu ja teised Saksamaad ahistavad lepingud ning laiendada sakslaste eluruumi. Riigis tuli Hitleri meelest kehtestada uus kord, mis pidi kõrvaldama demokraatia, kommunismi ja juutluse ning teised “õõnestavad tegurid”. Aarja rass kuulutati teistest rassidest kõrgemaks ja selle puhtuse säilitamine Saksamaa üheks suurimaks eesmärgiks.
Uus võimule pääsemise võimalus avanes siis, kui puhkes ülemaailmne majanduskriis. Kommunistid Saksamaal kritiseerisid demokraatlikku riigikorraldust ning üritasid oma töösalkade abil agressiivselt võimu võtta. Palju sakslaste arvates oli “punane katk” võimalik peatada vaid “pruuni katku” ehk pruuni mundrit kandvate Hitleri löögirühmade abil. See tõi kaasa natside suure populaarsuse. Valimistel oli neil järjest suurenev edu. Kuigi Hitleril puudus Riigipäevas enamus, õnnestus tal ometi 1933.a. lasta end valitsuse etteotsa ehk kantsleriks nimetada. Esialgu tegutses Hitler põhiseaduse raamides ning tema valitsusse kuulusid ka teiste erakondade esindajad. Peagi suutis ta aga võimu enda kätte koondada. Kasutades Riigpäevahoone süütamist, mille põhjused olid segased , ettekäändena rünnakuks kommunistide vastu, asus Hitler piirama demokraatlikke väärtusi. Mitme erakorralise valimise järel saavutas ta oma parteile terrori ja hirmutamisega absoluutse enamuse. Natslik Riigipäev võttis 1933.a. märtsis vastu seaduse, millega parlament loobus võimust ja Hitler sai erakorralised volitused . Kehtestati üheparteisüsteem, kõik parteid peale NSDAP saadeti laiali.
Hitleri sisepol  demokraatlike institutsioonide kaotamine ning vabaduste kaotamine, riigi ülesandeks rassilise puhtuse tagamine, milleks kehtestati eraelu piiravaid seadusi, algas juutide tagakiusamine , riigis toimuvat kontrollisid julgeolekuamet ja isiklikult füürerile alluvad rühmitused. Hitleri võimu tugisambaks oli SS, mida juhtis Hitleri lähim kaastööline Heinrich Himmler . SS-ile allus riiklik salapolitsei ehk Gestapo . Teisitimõtlejaid jälitati halastamatult ning paigutati koonduslaagritesse.
Hitleri majandus  majandus riigi kontrolli all, nelja-aasta plaanid, ehitati rohkelt uusi sõjatehaseid, rajati palju uusi teid, tööpuuduse likvideerimine ning rahva elatustaseme tõus
Hitleri välispoliitika  Saksamaa lahkub Rahvasteliidust, 1935.a. – seati sisse üldine sõjaväekohustus, loodi oma lennuvägi ja sõjalaevastik. WERMACHT. Samal aastal ka Inglise-Saksa mereleping, mille alusel Saksamaa võib omada sõjalaevu ja laevastikku. 1936.a. – sõlmiti Itaalia ja Sks sõjalise koostöö leping – Berliin -Rooma telg . 1938 – Austria anschluss
Antisemitism  juudivastasus, Saksamaa peab olema judenfrei ehk juudivaba. Juudid tuli eristada, nad kandsid kuusnurk märki rinnas. Ei tohtinud teatud ametites töötada. 1935.a. võeti neilt ära kodakondsus , pidid lahkuma riigiametitest. Keelustati juutide ja mitte juutide abielud. 1938 – kristallöö

Miks kujunes ühtedes Euroopa riikides kahe maailmsõja vahelisel perioodil diktatuur, teised aga säilitasid demokraatia?
Mitmes riigis ei osutunud demokraatia jätkusuutlikuks, sest oli demokraatlike traditsioonide nõrkus ning poliitiliste erakondade arenematus, aga ja vead noorte demokraatiate põhiseadustes ning valimisseadustes. Tihti ei suudetud tasakaalustada parlamendi võimu presidendi institutsiooniga, üliproportsionaalne valimisseadus tõi parlamenti väikese toetusega erakondade esindajad ega võimaldanud luua stabiilset valitsust. See nõrgestas demokraatia autoriteeti rahva silmis ning tekitas igatsuse stabiilse, “kõva käega” valitsuse järele. Diktatuuride teket soodustasid ka kergemini manipuleeritavate rahvakihtide kaasamine poliitikasse, pettumine Versailles’i süsteemis ning majanduslikud raskused.

Euroopa kaart kahe maailmasõja vahel (demokraatia ja diktatuurid )
Demokraatlikud
Diktatuurid
Belgia kuni 1939 – dem. livkideerimine natside poolt
Albaania – Ahmet Zogu kuulutas end kuningas Zoguks 1928
Holland – 1939, natsid lõpetasid dem.
Austria – Dollfusi parempoolne valitsus, 1932
Iirimaa
Bulgaaria – kuningas Borisi ainuvalitus, 1934
Luksemburg
Eesti – Pätsi ainuvalitsus, 1934
Norra – kuni vallutamiseni natside poolt
Hispaania – kindral Franco võim, 1939
Prantsusmaa – kuni vallutamiseni natside poolt
Itaalia – Mussolini, 1929
Rootsi
Jugoslaavia, 1936
Soome
Kreeka, 1926
Suurbritannia
Leedu, 1940
Šveits
Läti, 1940
Taani – kuni vallutamiseni natside poolt
NSVL, 1917
Tšehhoslovakkia – kuni vallutamiseni natside poolt
Poola, 1926
Portugal
Rumeenia , 1938
Saksamaa, Hitler, 1933
Ungari

.DOC Laadi alla originaalfail 11 lk · .doc · 43 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 11 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2010-12-06 Kuupäev, millal dokument üles laeti

43 laadimist Kokku alla laetud

2 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

KristinKartsep1992 Õppematerjali autor

ajaloo kordamine - maailm kahe maailmasõja vahel, rahulepingud

rahvusvahelised suhted kahe maailmasõja vahel pariisi rahukonverents versailles?i rahu reparatsioonid rahvasteliidu asutamine ruhri okupeerimine dawesi plaan locarno konverents briand-kellogi pakt patsifism plemaailmne majanduskriis autoritaarsed ja totalitaarsed riigid diktatuur itaalias mussolini

Sarnased õppematerjalid

doc

AJALUGU KORDAMINE: diktatuurid ja demokraatlikud riigid

Lenin oli kritiseerinud liigse võimuahnuse pärast 2. 1927 õnnestus Stalinil Trotski ja tema toetajad juhtkonnast eemaldada (karjääri tegi Molotov, 1930-1941 NL valitsusjuht) 3. 1929 Trotski liidust välja, samal aastal suure pidulikkusega Stalini 50. juubel, sai ainuvõimu 4. isikukultus: kuulutati maailma töörahva ,,juhiks ja õpetajaks", kõikjal plakatid, skulptuurid, kirjutati kompartei ajalugu, võltsiti ajaloolisi fotosid. 5. Riiklik propagandaaparaat, kommunistlikes noorteorganisatsioonides õpetati lapsi muu kõrval oma vanemate järele nuhkima ja nende peale kaebama Uue majanduspoliitika lõpp. Industrialiseerimise algus. 1. Stalini võimuletulek tähendas NEP lõppu: Stalin likvideeris igasuguse eraettevõtluse, ka põllumajanduses, võttis kursi maailmarevolutsioonile, käivitas ulatusliku

Ajalugu

pdf

Maailm kahe maailmasõja vahel

1. Pariisi rahukonverents ja Versailles' rahuleping 18. jaanuaril 1919 avati Pariisi rahukonverents, sealseteks otsustajateks olid USA, Prantsusmaa ja Inglismaa. Kaotajad riigid kutsuti Pariisi alles rahulepingutele alla kirjutama. Saksamaaga sõlmiti Verssailles`i rahuleping 28. juunil 1919, mille kohaselt pidi Saksamaa loovutama Prantsusmaale Elsassi ja Lotringi, samuti mõned alad Belgiale ja Taanile ning sõja tagajärjel tekkinud uutele riikidele nagu Leedu, Poola ja Tsehhoslovakkia. Saksamaa jäi ilma kaheksandikust maaalast. Lisaks pidi ta vähendama sõjaväge, ta ei tohtinud kehtestada sõjaväeteenistuskohustust, keelati omada allveelaevu ja lennuväge, lisaks pidi maksma reparatsioone. Selleks et Saksamaa Verssailles´i lepingu tingimusi täidaks, hõivasid liitlased 15 aastaks Reini jõe piirkonna. Rahvasteliit: selle loomise eesmärgid ja põhjused, miks ta töövõimetuks osutus. Pariisi rahukonverentsil sõlmiti rahulepingutega koos ka Rahvasteliidu põhikiri. See kavan

Ajalugu

doc

Lähiaeg 1914-1945

1. Maailm 20. sajandi alguses nn lühike 20. saj e lähiaeg (1914-1991), äärmuste ajastu (kohutavate katastroofide sajand-uskumatute saavutuste sajand) >1914-1918 -I maailmasõda *1871-1914 polnud Euroopas sõdu, ca 100 aastat suuremast sõjast >1991 NSVL kokkuvarisemine, idablokki e sotsialismileeri kokkuvarisemine eurotsentrism- Euroopa-keskne maailm >mõjukaimad riigid: nt Inglismaa, Saksamaa, Prantsusmaa, Venemaa, Austria-Umgari, Itaalia >Euroopa on majanduslikult ja sõjaliselt kiiremini arenenud > 1/3 inimestest elas kolooniates; 1/3 poolkolooniates (Eur sõltuvad, nt Hiina) imperialism- suurriikide püüe saavutada võimalikult suur mõjuvõim kogu maailmas >sovinism, rahvuslus =>imperialism >koloniaalvallutused, majandusliku võimu laiendamine >Põhjendus: vajadus 'hoolitseda' vähe arenenud rahvaste eest, levitada Euroopa tsivilisatsiooni saavutusi (isikuvabadus, eraomand, demokraatia) USA esilekerkimine põhjused >majanduslikult võimas, polnud sõjal

Ajalugu

odt

Ajaloo mõisted

Rapallo leping-1922.Venemaa ja Saksamaa vahel, Venemaa koostööleping Saksamaaga, vene loobus saksale sõjakahjude hüvitamisest ja sõjaline koostöö. Tänu sellele lepingule hakkab saksamaa end üles ehitama sõjaliselt Dawesi plaan-Saksamaa ja USA. USA püüab saksamaad abistada, vähendatakse sakslaste reparatsioonimakseid ja pikendatakse nende tähtaega. USA laenab raha reparatsioonimaksete tasumiseks Briand-Kelloggi pakt-1928 , 15 riiki kirjutasid alla, välistas sõja kui ühevahendi rahvusvahelistes suhetes Locarno konverents-1925- saksamaa saab enda õigused tagasi. Pannakse paika saksamaa läänepiir Kominterni-vastane pakt-1936 Jaapani ja Saksamaa vaheline pakt, milles lepiti kokku võitluses kominterni vastu Müncheni sobing-1938 suurbritannia, saksamaa, prantsusmaa nõudsid et Tsehhoslovakkia loovutaks sudeedimaa saksamaale, loodeti sõda ära hoida MRP-23.08.1939 mittekallaletungi leping saksamaa ja venemaa vahel, salajases lisaprotokollis jagati euroopa Venemaa ja sa

Ajalugu

doc

Maailm enne Teist maailmasõda ja Teine Maailmasõda

MAAILM ESIMESE MAAILMASÕJA JÄREL · Pinged säilivad · Ainsaks võitjaks USA · Kõige suurem pettumus aga Saksamaal · Ungari polnud ka tingimustega rahul · Kaotajaks pidas ennast ka Venemaa · 1922. aastal sõlmisid Saksamaa ja Venemaa Rapallos Versailles süsteemi vastase koostöölepingu · Itaalia ja Jaapan olid Atandi poolel võidelnud riikidest kõige vähem rahul tulemustega SÕJAJÄRGNE MAJANDUSKRIIS · Majandus ei elavnenud · Kasvas tööpuudus · Saksamaal olid kõige keerulisemad majandusprobleemid (reparatsioonide maks) · Saksamaal algas hüperinflatsioon, mille käigus raha kaotas väärtust kiiremini, kui seda trükiti · Saksamaa majanduslik nõrkus mõjus ka kogu Euroopa majanduse arengule ÄÄRMUSLIIKUMISTE TUGEVNEMINE. KOMINTERN · 1919. aastal moodustati Moskvas maailma kommunistlikke parteisid ühendav Kommunistlik Inernatsionaal e Komintern · Komintern kuulutas välja suuna ülemaailmsele sotsialistlikule proletaarlaste revolutsioonile ja ülemaai

Ajalugu

doc

Venemaa 1917aastal.

- taastati kauplemisvabadus ja eraettevõtlus. - suurtööstus jäi riigi kontrolli alla. - kehtestati uus raha tservoonets. Reform oli ajutine järeleandmine, mis tuli esimesel võimalusel lõpetada. Võimuvõitlus. 1924. a. suri Lenin. Soovitas enda järglaseks Levtrotskit, kes jäi alla Stalinile. Tema ustavaks abiliseks sai V. Molotov (valitsusjuht). Kujunes Stalini isikukultus. Kogu ühiskonnal oli kohustus teda ülistada. Kirjutati ümber ajalugu ja võltsiti dokumente. Majandus. Täieliku kontrolli saavutamiseks tuli likvideerida eraettevõtlus. Uuesti kerkis esile maailmavallutusplaan. Majandus allutati sõjalistele eesmärkidele. Kehtestati uuesti sundmüügi kohustus. Arendati suurtööstust ja tehti 5 aasta plaanid. Rasketööstuse mahtudes mööduti paljudest riikidest, kuid kvaliteet oli olematu. Tööpuudus kadus ja ülemaailmne majanduskriis ei mõjutanud. Riik vajas järjest rohkem vilja tööliste ja sõjaväe toitmiseks

Ajalugu

docx

Maailm I maailmasõja järel

Maailm I maailmasõja järel · USA USAst sai maailma juhtivaim riik · Rahvasteliit riikidevaheline organisatsioon mis hoiab sõdu ära o Keskuseks oli Genfi linn (Sveits) o Jõuetu kuna: USA ei astunud rahvasteliidu liikmeks Rahvaste liitu ei võetud algul sõja kaotanud riike (saksamaa ja venemaa) · 1922 sõlmiti Rapallo leping (saksamaa ja venemaa liidu leping) · Itaalia ja jaapan pole rahul I maailmasõja tulemustega · 1923 sõjaärevusaasta (euroopas olid sel aastal mitmed väga olulised konfliktid) o Nt. Ruhri kriis · Dawesi plaan - saksamaale laenuandmine, kergendati reparatsioone · Komintern kommunistlik intermatsionaal (maailma kommunistlike parteide liit) o Eesmärk: maailma revolutsioon (kogu maailm muuta kommunistlikuks) · 1925 Locarno konverents esimest korda oli saksamaa teistega võrdne (lepiti kokku saksa-Prantsuse piir) · Patsifism: o

Ajalugu

doc

Kahe maailmasõja vahel

eraettevõtluele anti taas õigus tegutseda. Eriti kiirelt arenes põllumajandus. Kommunistide jaoks oli NEP ajutine lahendus ja esimesel võimalusel tuli see likvideerida. Stalini tõus võimule 1924 suri Lenin. Enda järglaseks tahtis ta Trotskit, kuid ta ei suutnud end maksma panna. Esile tõusis Dzugasvili Stalin. Stalin tõusis võimule tänu pidevale pooltevahetamisele. Tekkis isikukultus, millega kuulutati Stalin töörahva juhiks ja õpetajaks. Kirjutati ümber kompartei ajalugu ning võltsiti ajaloolisi fotosid. Stalini ülistamisega tegeles riiklik propagandaaparaat. NEP'i lõpp, industrialiseerimise algus Stalini võimuletõus tähendas NEPi lõppu. Likvideeriti igasugune eraettevõtlus. Käivitati ulatuslik relvastusprogrmm. Alustati industrialiseerimist loobuti välismaistest investeeringutest ja eraettevõtlusest, majandus allutati rangele tsentraalsele juhtimisele. Hakati kehtestama viisaastaku plaane (I 1928-1932)

Ajalugu

Rohkem sarnaseid