Kahe maailmasõja vahel (0)

Venemaa kokkuvarisemine
1917.a. alguseks oli Venemaa revolutsiooni lävel. Maailmasõjas osalemine käis talle üle jõu.
Süvenevast kriisist olid tunnistuseks:
Rahutused sõjaväes – palju hukkunuid , halb varustamine
Majanduslik kaos – tööjõupuudus, toorainepuudus, transpordi- ja kütusekriis, majandus halvatud
Keisrivõimu autoriteedi langus – moraalne laostumine
Rahulolematuse üldine kasv – aktiviseerus töölisliikumine, isevalitsuse vastu astus ka järjest rohkem haritlasi, kodanlasi ning isegi aadlikke
Veebruarirevolutsioon
Puhkes Petrogradis veebruari lõpul. Põhjuseks oli linna halb varustamine toiduga. Ülestõusnute poole läksid üle ka sõjaväelased. 27.veebruariks oli võim pealinnas mässajate käes.
Nikolai II andis 3.märtsil 1917 allkirja dokumendile, millega loobus oma troonist ning riigijuhtimine läks üle Ajutisele Valitsusele.
Kaksikvõim Venemaal
Pärast keisrivõimu langemist tekkis Venemaal kaksikvõim. Ühel pool oli Petrogradi Tööliste ja Soldatite Saadikute Nõukogu ning teise poole IV Riigiduuma koosseisu kuulunud kodanlike parteide baasil loodud Ajutine Valitsus. Ajutine Valitsus lubas oma deklaratsioonis tagada demokraatlikud vabadused ning kutsuda kokku Asutava kogu.
Kaksikvõimu perioodil olid mõjukamateks parteideks Rahva Vabaduse Partei (nägi tulevast riiki dem.vabariigina), Sotsialistide-revolutsionääride Partei (esseerid)(suur mõju talurahva hulgas, vasakpoolne, nägid Vnm tulevikku sotsialistliku riigina), Venemaa Sotsiaaldemokraatliku Tööliste Partei (VSDTP) reformistlik organisatsioon (vähemlased)(suurim mõju linnatööliste ja haritlaste hulgas). VSDTP marksitlik organisatsioon ( enamlased ) (eesmärk oli kehhtestada proletariaadi diktatuur ja vägivallaga üles ehitada sotsialistlik Venemaa)
Enamlaste esiletõus
Segadused riigis tulid kasuks enamlastele, kes andsid rahvamassile suuri lubadusi (rahu, leiba, maad jm) Enamlaste tegevust toetas Saksamaa, kes lootis, et enamlased lammutavad Venemaa lõplikult.
Sakslased lasid Lenini pagulusest lahti ning Lenin alustas kampaaniat Ajutise Valitsuse vastu, nõudes Venemaa kiiret väljaastumist sõjast ning võimu üleandmist nõukogudele.
Ajutise Valitsuse etteotsa tõusis Kerenski , kes oli hea kõnemees, kuid nõrk organisaator .
Oktoobripööre
Ajutise valitsus oli sügiseks langenud nii madalale, et mis tahes jõulise rühma riigipööre oleks osutunud edukaks. Lenini arvates tuli esiteks haarata võim Petrogradi ümbritsevates linnades. 25.oktoobril 1917 võtsid enamlastele alluvad väeüksused linna oma kontrolli alla ilma suurema vastupanuta. Võimu ülemineku enamlastele vormistas 26.oktoobril 1917 II nõukogude kongress , mis moodustas Rahvakomissaride nõukogu. Tegu oli vp.esseeride ja enamlaste koalitsioonivalitsusega. Selle esimeheks sai V. Uljanov ehk Lenin. Kongress võttis vastu rahu- ja maadekreedi. Rahudekreedis pöörduti maailma poole ettepanekuga alustada läbirääkimisi õiglase rahu sõlmimiseks. Maadekreediga likvideeriti mõisnike suurmaaomandus.
Enamlaste võimu laienemine 1917-1918
Surmaohtu enamlastele kujutas peagi valitav Asutav Kogu. Ülekaaluka edu said esseerid, kuid 6.jaanuaril 1918 saatsid enamlased valitsuse laiali. Esseeride juhid lasti maha. Kehtestati üheparteisüsteem
Bresti rahu
1917.a. novembris alustasid enamlased rahuläbirääkimisi Saksamaa ja tema liitlastega Brest -Litovski kindluslinnas. Sakslaste tingimused olid rängad ja sinna alla kuulusid ka Poola ja Ukraina eraldamine Venemaast. Pärast sakslaste rünakut 17.veebruaril läksid enamlased paanikasse ning nõustusid kõikide tingimustega. 3.märtsil 1917 sõlmiti Bresti rahu. Sellega loovutati sakslastele alad, kus elas ligi veerand Vnm rahvastikust, neljandik tööstusest, kolmandik põllumajanduslikust maast. Paljud pidasid lepingu sõlmimist reetmiseks.
Maailm esimese maailmasõja järel
Pinged säilivad
Esimese maailmasõja ainsaks selgeks võitjaks osutus USA, mille alad jäid sõjast puutumata ja sõjavägi väheste kaotustega.
Suurim pettumus oli Saksamaal, kes polnud rahul Versailles ’ rahulepingu tingimustega. Ungari loovutas osa oma aladest . Kaotajaks pidas end ka venemaa, kes seadis eesmärgiks maailm uuesti ümber jagada. 1922 sõlmisid Saksamaa ja Venemaa Rapallos Versaille ’ süsteemi vastase koostöölepingu.
Sõjajärgne majanduskriis
Pärast sõja lõppu kasvas tööpuudus ning kaubandus ei taastunud eeldatava kiirusega. Kõige keerulisemad olid probleemid Saksamaal, mille maj.olukorda raskendasid Antand riikidele makstavad reparatsioonid. Maksejõuetuse tõttu okupeeris Prantsusmaa 1923 Ruhri, mis oli Saksamaa suurim tööstuspiirkond. Saksamaal hakkas hüperinflatsioon. Eriti raskelt kannatas keskklass. Saksamaa nõrkus tõi kaasa inflatsiooni ja tööjõupuuduse mujalgi.
Äärmusliikumiste tugevnemine
Igatsus kõva käega võimu järgi tugevdas 1920.a. algul Euroopas kommunistlike liikumiste mõju. 1919 moodustati Moskvas maailma kommunistlikke parteisid ühendav Komitern. Kommunistide eesmärk oli haarata võim ning vajadusel kasutada vägivalda. Komitern rahastas kommunistlike riigipöörete ettevalmistusi mitmes Euroopa riigis.
Saksa kommunistid – spartakistid, Itaalia kommunistid – fašistid, kes tulid võimule 1922.
Uue majandusliku tõusu aastad
Äärmusliikumiste mõju nõrgenes 20date majandusliku tõusuga kogu maailmas. USA rahandusministri Dawesi ettepanekul vähendati sakslaste reparatsioonikoormat ning pikendati tähtaegu. Eriti kiire majanduskasv oli sel ajal Ameerikas. Sealne kasv tugines enamjaolt soodsatele laenuvõimalustele. Majandust toetasid riikidevahelised laenusuhted.
Rahvusvahelised suhted 1920 Euroopas
1925 lõpul toimus Locarno konverents , millest võtsid osa paljud riigid, kes osalesid võrdõiguslike partneritena. Konverentsil sõlmiti Reini tagatispakt, mis kindlustas Saksamaale Versailles’ paika pandud läänepiiri. Konverentsi järel levis Euroopas lootus, et on käes leppimise ja rahu ajastu. Patsifistlike unistuste tipphetkeks oli Briand ’i-Kellogi pakti allkirjastamine 1928.a. Prantsuse välisministri ja USA riigisekretäri koostatud leppes kohustuti loobuma sõjast kui vahendist ning lahendama konflikte rahumeelselt. Alla kirjutas lepingule 15 riiki, millele hiljem liitus veel 48.
1929-1933 ülemaailmne majanduskriis
Esimesed kriisinähud ilmnesid majanduses, kus valitses tohutu ületootmine. 29.oktoobril 1929 puhkes New Yorki börsi paanika . Ülemaailmse majanduskriisi põhjusteks peetakse: 1.ületootmist 2.vale majandamine 2.valitsuste vead kriisi ajal
Demokraatia levik Imaailmasõja järel
Demokraatlike riikide arv suurenes massiliselt pärast Esimese maailmasõja lõppu
Seda just eelkõige seetõttu, et sõjas peale jäänud riigid olid demokraatliku riigikorraldusega – Inglismaa, Prantsusmaa, USA
Laienesid ka demokraatlikud vabadused. Näiteks 1918.a. Suurbritannias vastu võetud valimisseadus suurendas valimisõiguslike kodanike arvu ligi kolm korda ning valimisõigus anti ka naistele.
Demokraatlike riikide arv suurenes massiliselt pärast Esimese maailmasõja lõppu
Seda just eelkõige seetõttu, et sõjas peale jäänud riigid olid demokraatliku riigikorraldusega – Inglismaa, Prantsusmaa, USA
Laienesid ka demokraatlikud vabadused. Näiteks 1918.a. Suurbritannias vastu võetud valimisseadus suurendas valimisõiguslike kodanike arvu ligi kolm korda ning valimisõigus anti ka naistele.
Demokraatia ei olnud jätkusuutlik mitmes riigis.
Peamisteks põhjusteks olid
Demokraatlike traditsioonide nõrkus
Poliitiliste erakondade arenematus
Vead noorte demokraatiate põhiseadustes ja valimisseadustes
Ei suudetud tasakaalustada parlamendi võimu presidendi institutsiooniga
Üliproportsionaalne valimisseadus tõi parlamenti väikese toetusega erakondade esindajad ega võimaldanud luua stabiilset valitsust
Ebastabiilne valitsus nõrgestas demokraatia autoriteeti kodanike silmis ning tekitas igatsuse “kõva käega” valitsuse järele, milleks võib pidada diktatuuri
Demokraatlikud ideoloogiad
19.sajandil olid läänemaailma peamised poliitilised ideoloogiad konservatism ja liberalism
20.sajandil olukord muutus
Konservatiivid hakkasid süvenema majandusküsimustesse:
Taheti kaitsta vaba turgu
Hakati pooldama riigi mittesekkumist majandusellu
Meelitasid liberaalide valijaid enda poole
Nad uskusid, et see, mis on ajaloos läbi proovitud, on hea
Keskendusid üksikisiku vabadusele ning traditsioonide hoidmisele
Klassikalised konservatiivsed parteid olid Inglise konservatiivid ja Ühendriikide Vabariiklik partei
Liberaalid kaotasid valijaid sotsiaaldemokraatidele, kes kaitsesid tööliskonna huve
Sotsialistlikud erakonnad tekkisid Saksamaal, Prantsusmaal ja Põhja-Euroopas 19.sajandi lõpul, Suurbritannias aga 20.sajandi algul Tööpartei ehk Leiboristliku Partei näol
Vasakpoolsed erakonnad:
Toetasid riigi sekkumist majandusellu
Toetasid kõrgemate maksude kehtestamist, et aidata abivajajaid
Nende eesmärgiks oli sotsialism ehk ühiskond, kus elanike vahel ei ole suurt ainelist ebavõrdust
Soovisid oma eesmärke saavutada järkjärguliste seadusmuudatustega
Sattusid oma põhimõtete pärast vastasseisu vägivaldse diktatuuri kehtestamist propageerivate kommunistidega
Vasakpoolsete erakondade toetajaskond suurenes tänu valimisõiguse andmisele töölistele.
Vasakpoolse suuna mõju suurendas ka F.D.Roosevelti “New Deal” poliitika
Ameerika ühendriigid
Ameerika areng sõjajärgsetel aastatel oli kiire
Kasvas nii väline võimsus kui ka kodanike jõukus
USAs kehtestati kuiv seadus, mille järgi keelustati alkoholi tootmine, müük ning sisse- ja väljavedu
Inimesed ei tahtnud alkoholist loobuda ning hakkasid otsima ebaseaduslikumaid viise selle omandamiseks
Salaalkoholi vahendamisel kogus võimu organiseeritud kuritegevus ehk maffia
Ameerika tundus olevat tuhande võimaluse maa
Seda hoiakut toetas 1920.aastatel riiki juhtinud vabariiklaste poliitika, mis piiras riigi osalemist majanduses ning rõhutas vaba ettevõtluse tähtsust
Sellise mõtteviisi kehastuseks oli lihtfarmeri perekonnast pärit president Herbert Hoover , kellest sai Ameerika rikkaim mees
1929.a. algas Ühendriikides suur majanduslangus, mis tõi kaasa massilise vaesumise
1932.a. valiti presidendiks demokraat F.D.Roosevelt, kes lubas maa riiklikku sekkumist suurendades kriisist välja viia
1932.a. valiti presidendiks demokraat F.D.Roosevelt, kes lubas maa riiklikku sekkumist suurendades kriisist välja viia
Reformikava sai nimeks New Deal, mis tähendab uut kurssi
Roosevelt tugines sellele, et majanduskasvu taastamiseks tuleb soodustada tarbimise kasvu, mis omakorda eeldab elanike sissetulekute suurendamist.
President tõstis makse, kuid kuna sellest programmide läbiviimiseks ei piisanud , suurendas ta ka järsult USA riigivõlga
Tähtsamad tehtud reformid :
Riik asus senisest suuremas ulatuses toetama uute töökohtade loomist
Hakati organiseerima hädaabitöid
Seadusega kehtestati miinimumtöötasu ja tööpäeva maksimaalne pikkus
Suurendati tunduvalt ametiühingute õigusi
Riik hakkas maksma töötutele, pensionäridele ja vaestele peredele abirahasid
Riik hakkas reguleerima põllumajandust ning kehtestati tootmispiirangud
Kehtestati riigi kontroll panganduse üle – lubati tegutseda vaid elujõulistel pankadel
1933.a. Hakkas USA majanduskriisist üle saama
Välispoliitikas hakkasid Ühendriigid maailmasõdade vahel kasutama isolatsionismipoliitikat, mille abil püüti hoiduda maailmas toimuvast eemale
Diktatuurid Lääne-Euroopas. Itaalia ja Saksamaa
Diktatuuride tekke põhjused
Paljud rahvad lootsid, et üleminek demokraatlikule korrale toob kaasa õitsengu ja kiire arengu. Et aga edu ei tulnud piisavalt kiirelt tekkis demokraatia kriis. Kujunesid mittedemokraatlikud liikumised, mis süüdistasid kõikides hädades demokraatiat ning nõudsid diktatuuri. Esimesena kujunes välja kommunistlik liikumine, mis soovis kehtestada töölisklassi nimel kommunistlikku diktatuuri ning pidas hävitamisele kuuluvaks kihiks kodanlust. Fašistlik ja natsioaalsotsialistlik liikumine tähtsustasid rahvuse ühtlust, reeturiteks pidasid nad teisi rahvaid ja kommuniste.
Diktatuuride tekkeni viisid:

Uute rahvakihtide kaasamine poliitilisse ellu

Pettumine Versailles’ süsteemis

Pettumine demokraatlikus riigikorralduses: valimiskorralduse ja demokraatlike traditsioonide puudumine

Majanduslikud raskused
Autoritaarsed ja totalitaarsed riigid
Parlamentaarsest demokraatiast kõrvale kaldunud riigid on totalitaarsed ja autoritaarsed.
Autoritaarses riigis on enamik võimust koondatud ühe isiku või väikese rühma kätte. Pol. Erakondade tegevus on piiratud või lõpetatud. Peetakse tähtsaks konservtiivseid väärtusi – tavaliselt seda diktatuuriks ei nimetatagi.
Totalitaarne riigikorraldus on diktatuur. Juhil on kontroll inimeste mõtteavalduste ning tegevuse üle. Tegu on hirmuvalitsusega. Kõige elavamad näited : Hitler Sm-l, Stalini diktatuur NSVLs
Fašistlik diktatuur Itaalias
Lääne-Euroopas kehtestati esimesena diktatuur Itaalias. Itaalia oli pettunud Pariisi rahukonverentsi tulemustes. Oli raske tööpuudus, majanduslikud raskused. Kommunstide vastu astus välja endisi sõdureid ühendanud fašistide liikumine. Mussolini lubas teha Itaalia sama võimsaks kui oli kunagi olnud Rooma impeerium. Tähtsaimal kohal oli rahvuse heaolu. Egoistlikud püüdlused tuli allutada rahvuse huvidele.
Majandus võeti riigi kontrolli ala, riik organiseeriti kutsekogude ja korporatsioonide kaudu mis pidid ära hoidma streigid ja tööseisakud. Võimu aitas hoida intensiivne propaganda. Tegelikult ei suutnud Mussolini Itaaliat hädas aidata. Agressiivne välipoliitika ammendas Itaalia napid ressursid lõplikult.
Natsionaalsotsialistide võimuletulek Saksamaal
Saksamal kogunesid maailmasõja tulemuste ja Weimari vabariigiga rahulolematud NSDAPsse (nats.sots saksa töölisparteisse), mida juhtis Hitler. Hitler kuulutas sakslastele suurt tulevikku. Tuli vaid tühistada Versailles’ rahu ning teised Saksamaad ahistavad lepingud ning laiendada sakslaste eluruumi. Aasja rass kuulutati teistest kõrgemaks. Uus võimalus avanes natsidele siis, kui puhkes ülemaailmne majanduskriis.1930 suurendasid nad Riigipäeva valimistel oma saadikute hulka mitmekordselt. Hitleri peatamiseks oleks piisanud Saksa sotsiaaldemokraatide ja kommunistide tagasihoidlikust koostööst, kuid selle oli Stalin ära keelanud.
1933 nimetati Hitler kantsleriks. Esialgu tegutses ta põhiseaduse raamides. Hitler kasutas ära riigipäevahoone süütamist, asus ta piirama demokraatiat. 1933 märtsis võeti vastu seadus, millega Hitler sai erakorralised volitused:

• Kehtestati üheparteisüsteem (NSDAP)
  
• Hitlerist sai füürer
  

Hitleri Saksamaa
Kaotati demokraatlikud vabadused, kehtestati riiklik meelsusjärelvalve. Majandust hakkas kontrollima riik ja loodi nelja-aasta plaanid. Riigi ülesandeks sai rassilise puhtuse tagamine, algas juutide tagakiusamine. Hitleri võimu tugisambaks oli SS (kaitsemalev), mida juhtis Himmler ja salapolitsei ehk Gestapo . Hitleri eesmärgiks oli Saksamaa kiire taasrelvastamine ning Versailles’ rahulepingu katkestamine. Ehitati rohkelt uusi sõjatehaseid, rajati uusi teid. Tööpuudus likvideeriti peaaegu täielikult ning tõusis rahva elatustase.
Kommunistlik diktatuur venemaal
Olukord Venemaal pärast kodusõda. NL loomine
Euroopas tulid diktaatorid võimule varjatud või mõõduka vägivalla abil.. Venemaal kehtestati kommunistlik diktatuur relvastatud riigipöörde ja sellele järgnenud kodusõjaga.
1918.a. kevadest kehtis Venemaal üheparteisüsteem. Kuulutati välja Venemaa Nõukogude Sotsialistlik Föderatiivne Vabariik + Ukraina, Valgevene, Taga- Kaukaasia sotsialistlik vabariik. 1922 ühendati need Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liiduks. Põhiseaduse järgi kuulus kõrgeim võim Kommunistlikule parteile. Eriti rahulolematud olid kommunistidega talupojad, keda laostas toiduainete andmise kohustus. 1921 puhkes kommunistidevastane ülestõus Kroonlinnas. Ülestõus suruti maha suurte kaotustega.
Uus majanduspoliitika
1921 loodi NEP. Toiduainete riigile andmise kohustus asendati kindla suurusega maksuga, mille tasumise järel võis talupoeg toodangu ülejäägid viia turule. Toimus rahareform, mis taastas raha väärtuse. Ennistati kauplemisvabadus ning eraettevõtluele anti taas õigus tegutseda. Eriti kiirelt arenes põllumajandus. Kommunistide jaoks oli NEP ajutine lahendus ja esimesel võimalusel tuli see likvideerida .
Stalini tõus võimule
1924 suri Lenin. Enda järglaseks tahtis ta Trotskit, kuid ta ei suutnud end maksma panna. Esile tõusis Džugašvili – Stalin. Stalin tõusis võimule tänu pidevale pooltevahetamisele. Tekkis isikukultus , millega kuulutati Stalin töörahva juhiks ja õpetajaks. Kirjutati ümber kompartei ajalugu ning võltsiti ajaloolisi fotosid . Stalini ülistamisega tegeles riiklik propagandaaparaat.
NEP’i lõpp, industrialiseerimise algus
Stalini võimuletõus tähendas NEPi lõppu. Likvideeriti igasugune eraettevõtlus. Käivitati ulatuslik relvastusprogrmm. Alustati industrialiseerimist – loobuti välismaistest investeeringutest ja eraettevõtlusest, majandus allutati rangele tsentraalsele juhtimisele. Hakati kehtestama viisaastaku plaane (I 1928-1932). Tootmismahtude poolest oli NSVL tipus, kuid kvaliteet oli väga madal. Kadus tööpuudus. Eriti hoogsalt arenes sõjatööstus. Kuna puudus tururegulatsioon, hakkas tootlikkus langema .
Sundkollektiviseerumine
1920.a. lõpus tekkisid NSVL raskused viljavarumisega. Õiglase hinna kehtestamise asemel asus stalin konfiskeerima talupoegade viljatagavarasid. 1932-1933 tehislik näljahäda, 7miljonit hukkunut. Alustati sundkollektiviseerumist, mille käigus ühendati majapidamised – loodi kolhoosid . Jõukamad talupojad kuulutati kulakuteks. Kollektiviseerumine andis põllumajandusele raske hoobi.
Suur terror
Stalin alustas 1934 suurt terrorit. Ta hakkas komparteid oma vaenlastest puhastama. NSVL hakati pidama näidispotsesse. Terrori ohvriks langesid ka rahvusvähemused. Loodi ülemaailmne sunnitöölaagrite süsteem ( GULAG ), millel oli oluline roll nõukogude rasketööstuse ülesehitamisel. Stalini diktatuur oli 20.saj veriseim Stalin pidas terrorit sotsialistliku riigi loomulikuks koostisosaks, milleta on võimatu ühiskonda kommunistliku partei võimu all hoida. Erinevalt Hitlerist esines Stalin rahutoojana.