Maailm kahe maailmasõja vahel (0)

1. Pariisi rahukonverents ja  Versailles '  rahuleping  
18.  jaanuaril  1919  avati  Pari si  rahukonverents,  sealseteks  otsustajateks  olid  USA, 
Prantsusmaa ja Inglismaa.  Kaotajad  ri gid kutsuti Pari si al es rahulepingutele al a kirjutama.  
Saksamaaga  sõlmiti  Verssail es`i  rahuleping  28.  juunil  1919,  mil e  kohaselt pidi Saksamaa 
loovutama  Prantsusmaale  Elsassi  ja  Lotringi,  samuti  mõned  alad  Belgiale  ja   Taanile   ning 
sõja tagajärjel tekkinud uutele r
  i kidele n
  agu L
  eedu, P
  oola j a T
  šehhoslovakkia. S
  aksamaa j äi 
ilma  ​kaheksandikust  maaalast​.  Lisaks  pidi  ta  vähendama  sõjaväge,  ta  ei  tohtinud 
kehtestada  sõjaväeteenistuskohustust,  keelati  omada  al veelaevu  ja  lennuväge,  lisaks  pidi 
maksma  ​reparatsioone​.  Sel eks  et  Saksamaa  Verssail es´i  lepingu  tingimusi  täidaks, 
hõivasid li tlased 15 aastaks Reini jõe pi rkonna. 
 
Rahvasteliit : selle loomise eesmärgid ja põhjused, miks ta töövõimetuks osutus. 
Pari si  rahukonverentsil  sõlmiti  rahulepingutega  koos  ka  Rahvasteliidu  ​põhikiri.  See 
kavandati kõikide maailma ri  kide  ühisorganisatsioonina, mis e
  i l aseks r
  i kidevahelistel t ülidel 
enam  sõjaks  kasvada  ning  suudaks  jõude  ühendades  taltsutada  võimalikke  agressoreid. 
Paraku  jäid  Rahvasteli  dust   välja  mitmed  maailma  võimsad  ri gid,  nagu  näiteks  Ameerika 
Ühendri gid.  See  muutis  Rahvasteli du  ebatõhusaks  organisatsiooniks,  mis ei suutnud täita 
võetud  ülesandeid.  Ka  seetõttu  et  Rahvasteli dus  polnud  kindlat  järelvalvet  ega  karistust, 
sel eks kui keegi ei peaks lubadustest üle  astuma  (mida nt Saksamaa tegigi) 
 
2. Impeeriumite  lagunemine  ja uute riikide tekkimine Kesk- ja Ida-Euroopas. 
● Venemaast ​- Soome, Eesti, Läti, Leedu, Poola,  Rumeenia  
● Saksamaast  -   Elsass -Lotring  Prantsusmaale,  Poola,  Leedu,  Taani,  Belgia, 
Tšehhoslovakkia 
● Austria-Ungari  -  Poola,  Tšehhoslovakkia,  Austria,  Ungari,  Rumeenia,  Jugoslaavia, 
Itaalia 
● Ingismaa loovutas enda küljest Iirimaa 
● Türgi - Süüria-Li banon, Iraak, Transjordaania, Palesti na 
 
Missugused  vastuolud  ja   pinged   tekkisid või jäid pärast Esimese maailmasõja lõppu 
püsima  maailma,  eriti  Euroopa  riikide  vahelistesse  suhetesse?  Kas  ja  kuidas  oleks 
neid saanud vältida või lahendada? 
Ainsaks  selgeks  võitjaks  jäi  Ameerika  Ühendri gid  -  Euroopa  ri gid  jäid  Ameerikale 
võlglasteks. 
Saksamaa oli kaotanud kõige rohkem, Verssailes´ rahuleping o
  li nende j aoks e
  baõiglane, nt 
sakslastega  asustatud  alad  tuli  loovutada  naabritele.  Ungari  pidi  loovutama  enamiku  oma 
senisest   territooriumist.  Venemaa  pidas  end  ka  kaotajaks  ja  seadis  eesmärgiks  maailm 
uuesti  ümber  kujundada.  ​1922  sõlmisid  ​Venemaa  ​ja  ​Saksamaa  Rapal os  Versail es´i 
süsteemi  vastase  koostöölepingu,  seejärel  alustas  Saksamaa  Venemaa  toetusel  looma 
armeed   ja  arendama  sõjatehnikat.  ​Itaalia  ja  ​Jaapan  ei  saanud  ka  sõjast  mingit kasu, nad 
pidid loovutama territooriumid ja kolooniad, mida nad seni olid omaks pidanud. 
 
Seda  oleks  võinud  ära  hoida  kui  eelkõige  Ameerika  Ühendri gid  oleksid  ühinenud 
Rahvasteli  duga .  Samuti  oleksid  võinud  Versail es´i  süsteem  leebem  ol a  kaotaja  ri kide 
vastu. 
Kaotajaid oleks võinud vähem mõnitada - viha ja  trots   kogunes  10 aastaga, samuti t õmmati 
ri gipi rid ainult suurte (mõjukamate) ri kide heaolu järgi. 
 
 
3.​ ​Demokraatia levik Euroopas pärast Esimest maailmasõda: miks ja kuidas? 
Sõjas  olid  peale  jäänud  demokraatlikud  ri gid  -  Inglismaa,  Prantsusmaa,  Ameerika 
Ühendri gid - nende ri gikorralduste autoriteet tõusis. Näiteks Suurbritannias võeti vastu u
  us 
valimisseadus, 
mis 
suurendas 
valijaskonda 
(ka 
naised 
said  valimisõiguse). 
Sotsiaaldemokraadid   saavutasid  võidu  liberaalide  üle,  kaitstes  rohkem  kodanike  huve. 
Saksamaal,  Prantsusmaal  ja  Põhja-Euroopas  tekkisid  sotsialistlikud  erakonnad,  ka 
Suurbritannias. Uued ri gid läksid enamasti üle demokraatiale. 
 
4. Demokraatia õitseaeg 1920ndate USA-s: saavutused ja puudused. 
Eriti  ki re   majanduskasv   toimus  Ameerikas,  kus  inimesed  rikastusid  ki resti  ja  tarbisid  üha 
rohkem.  USA  andis   laene   Saksamaale  oma  reparatsioonide  tagasi  maksmiseks,  samuti 
pikendas  ta  nende  tagastamistähtaegu.  ​Prosperty  -  õitseaeg  kuni  20  aastate  sügiseni. 
Ameerika  jaoks  tundus  nagu  poleks  ükski  ettevõtmine  võimatu  ja  ni   otsustati  teha  lõpp 
alkoholi  tarbimisele (​kuiv seadus - alkoholi müümise, tarbimise ja kasutamise keeld). Sel e 
tagajärjel  tekkis  ​ maffia ​,  kes  hakkas  alkoholi  ise   salaja   valmistama  ja  levitama.  Kuid  kuna 
majanduse  kasv  oli  ebaühtlane,  sest  kasv  koondus  vaid  teatud   aladele ,  ri kide  vahel  olid 
keerulised  laenusuhted,  mis  muutsid  ri gid  üksteisest  sõltuvaks,  st  et  iga  ri kidevaheline 
ebakõla  võis  tuua  kaasa  kri si.  Majandukasv  tugines  ka  tegelikult  rohkem  soodsatele 
laenuvõimalustele kui suuremale tootlikkusele. 
 
5.  Ülemaailmne   majanduskriis   (1929-1933):  miks  ja  kus  see  alguse  sai?  mida  see 
endaga kaasa tõi?  Roosevelti  new deal 
Esimesena  ilmnesid  kri sinähud  põl umajanduses,  sest  seal  toimus  ületootmine  (hinnad 
langesid ); v
  äljapääsu otsiti v
  iljatootjate h
  innapoli tikast, kuid k
  ui v
  aluutanappuses N
  õukogude 
Li t  paiskas  maailmaturule  suure  koguse  alandatud  vilja,  varises  seegi  lootus  kokku. 
Probleemid  põl umajandustoodanguga  tekitas  ebakindlust  Ühendri kide  aktsiaturul.  ​29. 
oktoobril  1929 ​puhkes New  Yorgi  börsil  paanika . Hakati müüma väärtpabereid ning nende 
hinnad langesid kohutava ki rusega. M
  iljonid i nimesed k
  aotasid mõne p
  äevaga s
  uurema o
  sa 
oma  varandusest.  Kuna  laene  ei  suudetud  enam  tagasi  maksta,  langes  kokku  ka 
pangandus.  Järgnes  pankrottide  laine  tööstustes,  tööta  jäid  miljonid  inimesed.  Ostujõud 
vähenes ja see vähendas tootmist veelgi. 
 
Põhjused, miks Ülemaailmne majanduskri s algas: 
1. Ületootmine - ​kaupu toodeti rohkem kui suudeti osta; 
2. Vale  majandamine  -  ​ri gi  toetusel  võeti  li ga  palju  laene,  ühel  hetkel  muutus 
laenukoormus li ga suureks ning inimesed ei suutnud enam laene tagasi maksta; 
3. Valitsuse vead kriisi ajal - ​loobumine vabakaubandusest ning k
  õrgete t ol imaksude 
kehtestamine; sel e veaga muudeti kri s ülemaailmseks ja pikendati seda. 
 
Majanduskri si tagajärjed: 
● Suur  tööpuudus;  töö  kaotas  kuni  30  milj  inimest  ning  see  omakorda  põhjustas 
vaesumise , nälja ja rahulolematuse; 
● inimesed  kaotasid  oma   kodud   ja  kogu   varanduse ,  muututi  passi vseks  (kannataja, 
kõrvalt vaataja); 
● kaupade nõudlus vähenes mistõttu ka tootmine vähenes; 
● see  andis  ka  tõuke  diktatuuri  tekkele,  just  nendes  maades  kus  olid  äsja  oma  ri gi 
loonud, sest demokraatias pettuti (Saksamaal Hitleri võimuletuleku põhjus). 
Demokraat  Franklin Delano  Roosevelt  ​sai 1932. aastal USA presidendiks, kes lubas maa 
ri klikku  sekkumist  suurendades  kri sist  välja  vi a.  Rooseveldi  reformikava  sai  nimeks  ​New 
Deal.  ​See  põhines  arusaamal,  et majanduskasvu taastamiseks tuleb soodustada tarbimise 
kasvu,  see  omakorda  eeldab  elanikkonna  sissetulekute  suurendamist.  Tähtsamad 
Roosevelti  algatatud   reformid   olid  järgmised:  ri k  asus  suuremas  ulatuses   toetama   uute 
töökohtade  loomist  ning  organiseerima  hädaabitöid. Seadusega kehtestati mi nimumpalk ja 
tööpäeva  maksimaalne  pikkus,  suurendati  ametiühingute  õigusi,  ri k  hakkas  abivajajatele 
maksma  toetuseid;  samuti  hakkas  ri k  reguleerima  põl umajandus,  kehtestades  pi ranguid. 
Lubati tegutseda ka ainult pankadel mis olid ri gi poolt elujõulisteks kuulutatud 
 
6.  Diktatuuride  teke Euroopas: põhjused,  autoritaarsed  ja  totalitaarsed   diktatuurid ​. 
Paljud   rahvad   lootsid,  et  üleminek  demokraatlikule  ri gikorraldusele  toob  kaasa  ühiskonna 
ki re  arengu  ja  õitsengu,  majandusliku  heaolu  ja  poli tilise  stabi lsuse,  et  seda  aga  ei 
juhtunud,  levisid  üle  Euroopa  nähtused,  mida  võib  nimetada  kokkuvõtlikult  nimetada 
demokraatia kriisiks​. 
Diktatuuride  tekkele  aitas  kaasa  sõjajärgses maailmas kujunenud olukord, mil e olulisemad 
tunnusjooned olid järgmised: 
● uute,  ​kergemini  manipuleeritavate  ​e  suunatavate  ​rahvakihtide  ​kaasamine 
poliitilisse  ellu  (valimisõiguse  laienemine,  kogenematute  ja  rahulolematute valijate 
ära kasutamine); 
● pettumine Versailles’ süsteemis​: paljud rahvad (eriti  sakslased )  pidasid  V
  ersail es’ 
rahu tingimusi ülekohtuseks ja toetasid juhte, kes lubasid ebaõigluse jõuga heastada; 
● pettumine  deokraatlikus  riigikorralduses​:  valimiskünnise  ja  demokraatlike 
traditsioonide puudumisel tekkinud ​ terav  riigisisene võimuvõitlus ​ja ​ ebastabiilsus  
kahjustas demokraatia autoriteeti ja tõi kaasa igatsuse “kõva käega” valitsuse järele; 
● majanduslikud  raskused​:  tulevased  diktaatorid  lubasid  võimule  pääsedes  ri gi  abi 
kitsaskohtade lahendamisel ning elujärje ki ret paranemist. 
Autoritaarne riik​: 
● enamik võimust on koondatud ​ühe isiku​ või ​isikute rühma​ kätte; 
● poliitiliste erakondade tegevus​ on kas ​lõpetatud​ või​ piiratud​; 
●  rahval ​ puudub otsene võimalus​ oma juhtide otsuseid mõjutada; 
● tähtsustatakse  konservati vseid  väärtusi  (ajaloost  tuleb  üle  võtta  ja  säilitada  kõik 
väärtuslik); 
● ei propageerita vägivalda​ ri gi ees seisvate probleemide universaalse lahendusena. 
Nt  Hispaania , Portugal, Poola, Leedu, Eesti 
Totalitaarne riik​: 
● võim on koondunud​ ühe juhi​ ja tema sõltlaste kätte; 
● kontroll ​inimeste mõtteavalduste ning tegevuse (pm kogu elu) üle; 
●  hirmuvalitsus ​: rikutakse inimõigusi, kõrgeimaks seaduseks on  diktaatori  suva. 
Nt Saksamaa ja  NSVL  
 
7.  ​Fašistlik  diktatuur  Itaalias:  kehtestamine,  iseloomulikud  jooned  sise-  ja 
välispoliitikas. 
Lääne-Euroopas kehtestati esimesena diktatuur Itaalias. I taalia o
  li 1. m
  aailmasõjas k
  andnud 
raskeid  kaotusi  ja seetõttu  pettunud  Pari si rahukonverentsi tulemustes, mis ei tunnustanud 
Itaalia  panust  sõjas.  Olukorda  teravdasid  majanduslikud  raskused  ning  kasvav tööpuudus. 
Rahulolematust  kasutasid  ära   kommunistid ,  paisates  Itaalia  streikide  ja  väljaastumistega 
veelgi suuremasse kaosesse. 
Kommunistide  vastu  astus  välja  endisi  sõdureid  ja  töötuid  ühendanud  ​fašistide  li kumine, 
mida  juhtis   Benito   ​Mussolini​,  kes  ​1922.  aastal  määrati  peaministriks.  Mõne  aastaga 
likvideeris  ta  ​demokraatliku  riigikorralduse​.  1925.  aastal  kehtestati  Itaalias 
üheparteisüsteem​,   Mussolinile   ehk  ​ duce ​’le  anti  seadusega  pi ramatu  võim,  poli tilise 
opositsiooni  al asurumiseks  ​loodi  salapolitsei  ​ning  ​rajati koonduslaagrid​. Ulatuslik  terror  
Itaalias si ski puudus (Mussolini head suhted katoliku  kirikuga ). 
Majandus võeti r
  iigi kontrolli alla, ri k o
  rganiseeriti k
  utsekogude ja korporatsioonide k
  audu, 
mis pidid ära hoidma  streigid  ja tööseisakud. 
Intensiivne  riiklik   propaganda   aitas  Mussolinil  võimu  hoida  ning  veenda  ni   itaal asi  kui 
lääne vaatlejaid ri gi vägevuses. 
Majanduskasv oli fašistide v
  õimuloleku ajal ​m
  adalam kui enne j a p
  ärast s
  eda. ​A
  gressiivne 
välispoliitika​ ammendas Itaalia ni gi napid  ressursid  aga lõplikult. 
 
8.  Natsionaalsotsialistlik  diktatuur  Saksamaal:  kehtestamine,  iseloomulikud  jooned 
sise- ja välispoliitikas. 
 
SA - Rünnak rühmlased, Hitleri löögirühm 
SS - kaitsemalev, musta mundriga (nende alla kuulus salapolitsei e.  GESTAPO ), ​mida 
juhtis H. ​ Himmler  
Saksamaal  hakkasid  maailmasõja  tulemuste  ja  Weimari  vabari  giga   rahulolematud 
koonduma  ​Natsionaalsotsialistlikku  Saksa  Töölisparteisse  ​(NSDAP),  mida  juhtis  ​Adolf 
Hitler ​.  Hitleri  1923.  aasta  võimuletuleku  katse  suruti  maha  ning  ta  mõisteti  koos 
kaasosalistega vangi, kus ta kirjutas oma programmi tutvustava teose “Mein  kampf ”. 
Raamatus k
  uulutas  Hitler  S
  aksamaale s
  uurt t ulevikku, s
  el eks tuli tühistada Versail es’ r
  ahu jt 
Saksamaad ahistavad  lepingud  ja laiendada sakslaste eluruumi. Tuli kehtestada “
  uus k
  ord”, 
mis  kõrvaldaks  demokraatia,  kommunismi,  juutluse  jms.   Aaria   rass  kuulutati  teistest 
rassidest kõrgemaks. 
Uus võimalus avanes sakslastele si s, kui puhkes ülemaailmne majanduskri s, mida üritasid 
ära  kasutada  kommunistid  oma  võimule  tulemiseks.  Paljude  sakslaste  arvates  oli  “punast 
katku”  võimalik  peatada  vaid  “pruuni katku” e pruuni mundrit kandvate Hitleri löögirühmade 
abil, seega natside populaarsus kasvas. 
1933.  aastal  õnnestus  Hitleril  saada  valitsuse   etteotsa   ehk  ta  nimetati  kantsleriks.  Peagi 
suutis ta kogu võimu enda kätte koondada. Kehtestati ​üheparteisüsteem (võimul N
  SDAP). 
Hitlerist  sai Saksamaa diktaator ehk ​füürer​. 
Hitleri  võimuletulek  tähendas  ​demokraatlike  institutsioonide  ning  ​vabaduste  kaotamist 
(ri klik  meelsusjärelvalve).  Ri giorganid  asendati  keskvõimu  määratud  juhtidega.  Majandus 
võeti ri gi kontrol i al a ja seda hakati juhtima nelja-aasta plaanide kaudu. 
Rassilise  puhtuse  tagamine  -  ​juutide   tagakiusamine ​,  nende  poli tiliste,  majanduslike  ja 
kodanikuõiguste pi ramine. 
Ri gis  toimuvat  kontrol isid  julgeolekuamet  ja  isiklikult  füürerile  al uvad  relvastatud 
rühmitused. Hitleri võimu tugisambaks oli SS (‘kaitsemalev’), mida j uhtis H. ​Himmler​. SS-ile 
al us ri klik salapolitsei ehk ​Gestapo​.  
Ehitati  rohkesti  uusi  sõjatehaseid,  rajati  palju  uusi  teid,  mis  likvideeris  peaaegu  täielikult 
tööpuuduse  ja  elatustaseme  tõusu,  kuid  majanduslik  areng  sai  ol a  vaid  ajutine,  seetõttu 
vajas  Hitler  võimalikult  ki resti  võidukat  sõda.  Välispoli tika  oli  algusest  peale  äärmiselt 
agressiivne​ ja ​ jultunud ​. 
 
9.  Kommunistlik  diktatuur  Venemaal/NSV  Liidus:  riikluse  vorm,  erinevad 
majanduspoliitikad,  sisepoliitika:  võimuvõitlus,  terror;  Komintern  ja   kurss  
maailmarevolutsioonile.   
 
Venemaal  kehtestati  kommunistlik  diktatuur  relvastatud  ri gipöörde  ning  sel ele  järgnenud 
verise kodusõjaga. 
1918. aastast ​üheparteisüsteem​, kõik peale kommunistliku partei keelatud. 
1922.  aastal  ühendati  kommunistide  võimualad  (Ukraina,  Valgevene,  Taga- Kaukaasia ) 
üheks - ​Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liiduks​. 
Rahulolematus   kommunistide  võimuga  (eriti  talupoegade  puhul,  keda  laostas  toiduainete 
andmise kohustus) vi s ​1921​. aastal kommunistidevastase ülestõusuni ​Kroonlinnas​. 
1921​.  olid  kommunistid  sunnitud  ​senise  röövellikku  majanduspoliitikat   muutma   -  uus 
majanduspoliitika  sai nime ​NEP​. Toiduainete a
  ndmise k
  ohustus asendati k
  indla s
  uurusega 
maksuga, mil e tasumise järel võis  talupoeg  toodangu ülejäägid turule vi a. 
Rahareform   taastas  raha  väärtuse.  Ennistati  kauplemisvabadus,  eraettevõtlusele  anti  taas 
õigus  tegutseda.  Enamik  majandusest  jäi  ri gi  kontrol i  al a  (suurtööstus).  Kokkuvõttes 
kujunes  Venemaal  omapärane  ​segamajandus​.  Sel e  tulemusena  hakkas  Venemaa 
majandus taastuma, eriti ki resti arenes põl umajandus. 
NEP oli kommunistide jaoks si ski vaid ajutine lahendus. 
1924​.  aasta  jaanuaris  suri  ​ Lenin ​.  Lenin  soovitas  oma  järglaseks  Lev  ​Trotskit​,  kuid  too  ei 
suutnud end järgnenud v
  õimuvõitluses maksma panna. Esile t õusis p
  artei peasekretäri k
  ohal 
töötanud  Jossif  ​ Stalin ​,  kes  edukalt  Trotski  kõrvaldas.  See-eest  tegi  karjääri  Stalini  truu 
toetaja ​ Molotov ​, kes oli 1930-1941 NSVL valitsusjuht. 
Stalini võimuletõusule järgnes tema lõputu ülistamine ehk ​ isikukultus ​. 
Stalini  võimuletõus  tähendas   NEPi   lõppu.  Saavutamaks  täielikku  kontrol i  ühikonna  üle, 
otsustas  Stalin   likvideerida   igasuguse  eraettevõtluse,  k.a  põl umajanduses, ühtlasi võttis ta 
taas  kursi  maailmarevolutsioonile.  Ta  loobus  uut  majanduspoli tikat  iseloomustanud 
majanduse  tasakaalustatud  arendamisest  ja  tegi panuse suurtööstuse edasiarendamisele - 
industrialiseerimisele.  Hakati  kehtestama  vi saastaku   plaane ,  kõik  ressursid  suunati 
rasketööstusesse, suunates sel e osa majanduses ja m
  uutes N
  SVL t ööstusri giks. K
  una a
  ga 
puudus tururegulatsioon, hakkas tootlikkus  langema , põhjustades elanike vaesumise. 
Vilja  madala  kokkuostuhinna  tõttu  polnud  talupojad  huvitatud  vilja  müümisest.  Kuid  sel e 
asemel,  et  kehtestada  õiglast  hinda,  hakkas  Stalin  tarvitama  vägivalda  -  talupoegadelt 
konfiskeeriti jõuga kõik viljatagavarad. 
1932​.-​1933​. puhkes ri gis ​suur näljahäda​, mil e tulemusel hukkus ligi 7 miljonit inimest. 
Talupoegade  vastu  käivitatud  vägival akampaania  osaks  oli  sundkol ektiviseerimine,  mis 
tähendas  talumajapidamiste  ühendamist  ühismajanditesse  ehk  kolhoosidesse.  Jõukamad 
talupojad kuulutati kulakuteks ning s
  aadeti sunnitöölaagritesse v
  õi S
  iberisse. Kokku küüditati 
aastatel  1929-1933  ligi  9  miljonit  inimest.  Talupoegade  vastupanu  murdus. 
Kol ektiviseerimine andis põl umajandusele raske hoobi. 
1934​.  aastal  alustas  Stalin  vägival akampaaniat  -  ​suur  terror​.  Seni  oli  terror  suunatud 
“klassivaenlaste”,  näiteks  talupoegade  või  monarhistide  vastu,  nüüd  asus  Stalin  aga  oma 
vastatstest  puhastama  komparteid,  nõukogude  võimu  keskasutusi,  julgeolekuorganeid  ja 
armeed. 
Erilise  hoo  omandas  ​terror  1937​.  aastal,  mil  hävitati  peaaegu  kogu  Punaarmee   juhtkond , 
keda  süüdistati  vandenõus  Stalini  vastu.  Terrori  ohvriks  langesid  ka  NSVL 
rahvusvähemused, hävitati enamik nende juhtivaid kommuniste. 
Loodi  ülemaailmne  sunnitöölaagrite  süsteem  ​ GULAG ​.  Siberis  ja  NSVL  põhjapi rkondades 
asunud  sunnitöölaagrites valitsenud ebainimlikes t ingimustes s
  urid v
  angid m
  assiliselt. Stalini 
jaoks kujunes GULAG oluliseks  vahendiks  nõukogude rasketööstuse ülesehitamisel. 
Kokkuvõttes  võib  kommunistlikku  diktatuuri  pidada  veriseimaks  diktatuuriks  20.  sajandi 
ajaloos. 
NSVL ​välispoliitika​ muutus 1930. aastatel selgelt vägivaldseks. 
 
Oska võrrelda diktatuuri Saksamaal ja Itaalias. 
Oska võrrelda diktatuuri Saksamaal ja Venemaal