MAAILM ESIMESE MAAILMASÕJA JÄREL Pinged säilivad 1. Ainsaks selgeks võitjaks Ameerika ühendriigid territoorium jäi sõjast puutumata, maj. võimsus kasvas, enne I ms oli Euroopa riikide võlglane, nüüd vastupidi 2. Suurim pettumus Saksamaal- Versailles' rahulepingu tingimustega poldud rahul, sakslastega asustatud alad tuli loovutada 3. Ungari pidi loovutama peaaegu kogu oma territooriumi 4. Venemaa pidas ka end kaotajaks, eesmärgiks maailm uuesti ümber jagada 5. 1922 SM ja VM Rapallos Versailles' vastane koostööleping (sõjatööstus, armee) 6. Antandi poolel vähem rahul Itaalia ja Jaapan jäeti ilma territooriumitest ja kolooniatest, mida enda omaks peeti, ei saanud mingit kasu sõjast; Itaalia kandis raskeid kaotusi Sõjajärgne majanduskriis 1. Tavaliselt maj elavnes, nüüd seda ei juhtunud maailmakaubandus ei taastunud oodatud
allutada rahvuse huvidele 1922.a määrati Mussolini peaministriks, likvideeris demokraatliku riigikorralduse. 1925.a kehtestati Itaalias üheparteisüsteem, Mussolinile ehk duce´le anti seadusega piiramatu võim, loodi salapolitsei ning rajati koonduslaagreid Mussolinil aitas võimul hoida intensiivne riiklik propagnda Natsionaalsotsialistide võimuletulek Saksamaal Saksamaal hakkasid maailmasõja tulemuste ja Welmari vabariigi rahulolematud koonduma Natsionaalsotsialistlikku Saksa Töölisparteisse, mida juhtis Adolf Hitler. 1923.a üritas Hitler Münchenis võimu haarata, kuid natside mässukatse suruti maha Hitler mõisteti vangi, kus ta kirjutas teose ``Mein Kampf´´ Raamatus kuulutas Hitler Saksamaale suurt tulevikku, selleks tuleks tühistada Versailles´ rahu ja teised lepingud, riigis tuleb kehtestada uus kord , mis pidi
Sakslaste tingimused olid rängad ja sinna alla kuulusid ka Poola ja Ukraina eraldamine Venemaast. Pärast sakslaste rünakut 17.veebruaril läksid enamlased paanikasse ning nõustusid kõikide tingimustega. 3.märtsil 1917 sõlmiti Bresti rahu. Sellega loovutati sakslastele alad, kus elas ligi veerand Vnm rahvastikust, neljandik tööstusest, kolmandik põllumajanduslikust maast. Paljud pidasid lepingu sõlmimist reetmiseks. Maailm esimese maailmasõja järel Pinged säilivad Esimese maailmasõja ainsaks selgeks võitjaks osutus USA, mille alad jäid sõjast puutumata ja sõjavägi väheste kaotustega. Suurim pettumus oli Saksamaal, kes polnud rahul Versailles' rahulepingu tingimustega. Ungari loovutas osa oma aladest. Kaotajaks pidas end ka venemaa, kes seadis eesmärgiks maailm uuesti ümber jagada. 1922 sõlmisid Saksamaa ja Venemaa Rapallos Versaille' süsteemi vastase koostöölepingu. Sõjajärgne majanduskriis
elujõulisteks kuulutatud pankadel => suur osa inimeste hoiustest taastati 1933. a Ühendriigid hakkasid majanduskriisist üle saama, olid siiski veel järelnähud. Osa tööd oli küll enne Roosevelti võimuletulekut tehtud majanduskriisi ületamiseks, kuid rahvas luges just Roosevelti meheks, kes tõstis Ühendriigid taas jalule. 1936. a presidendivalimised võitis võimsalt Roosevelt. Välispoliitikas ajasid Ühendriigid maailmasõdade vahel isolatsioonipoliitikat, püüdes maailmas toimuvast eemale hoida. Franklin Delano Roosevelt · Ameerika Ühendriikide 32. president. · On 4. korda järjest Ühendriikide presidendiks valitud. · Franklinile meeldis ajalugu. Ta luges palju ning ema õpetas talle keeli. Ema õpetas teda kuni tema 14. eluaastani, siis saadeti ta Grotoni põhikooli Massachusettsis. Sellel oli riigi parima erakooli maine. Roosevelt oli eeskujulik
Ajaloo kordamine - §11-14 Maailm kahe maailmasõja vahel 1. Poliitiline kaart pärast I maailmasõda (uued riigid) Austria-Ungari laguneb Austria, Ungari ja Tsehhoslovakkia. Serbia ja Tsernogooria piirkonnad liitusid Serbia-Horvaatia-Sloveeni (hiljem Jugoslaavia) kuningriigiks. Venemaast eraldusid Poola, Leedu, Läti, Eesti, Soome. Uued riigid veel Ukraina, Valgevene ja Taga-Kaukaasia. 2. Rahvusvahelised suhted 1920ndatel: Pariisi rahukonverents, Versailles'i rahu tingimused, reparatsioonide küsimused,
Viimased kaotasid suured territooriumid. Balti riikides nähti tulevase mittebolsevistliku Venemaa autonoomseid osi. Lepingud tekitasid uusi pingeid. Rl koostisosaks oli Rahvasteliidu põhikiri. Rahvasteliit, mis ei laseks riikidevahelistel tülidel enam sõjaks kasvada ning suudaks jõude ühendades taltsutada võimalikke agressoreid. Sellest jäi välja USA ise. Uuenenud Türgil õnnestus sõlmida uus rahuleping, mis andis osad kaotatud alad tagasi. Maailma kahe maailmasõja vahel USA- territoorium jäi sõjast puutumata, kaotati vähe inimesi, majanduslik võimsus kasvas Saksa- polnud rahul rl tingimustega, pahased, et alad tuli loovutada naabritele Ungari- loovutama enamiku oma senisest territooriumist 1922. Saksa ja Vene sõlmisid Rapallos V süsteemi vastase koostöölepingu. Saksa asus Vene sõjatehaseid ja armeepolügoone kasutades arendama oma sõjatööstust ja taas looma ning välja õpetama armeed.
Rooma impeerium. 1922. korraldas Mussolini mustades särkides toetajatega marsi ja ta määrati peaministriks ja mõne aastaga likvideeris ta demokraatliku riigikorralduse, 1925 kehtestati Itaalias üheparteisüsteem, anti seadusega piiramatu võim, poliitilise opositsiooni allasurumiseks loodi salapolitsei ja rajati koonduslaagrid, majandus võeti riigi kontrolli alla, riik organiseeriti kutsekogude ja korporatsioonide kaudu, mis pidi ära hoidma streigid ja tööseisakud. Saksamaal hakkasid maailmasõja tulemuste ja Weimari vabariigiga rahulolematud koonduma Natsionaalsotsialistliku Saksa Töölisparteisse, mida juhtis Adolf Hitler , 1923 üritas Münchenis võimu haarata, kuid natside mässukatse suruti kiiresti maha, Hitler mõisteti koos kaasosalistega vangi, kus ta kirjutas oma programmi tutvustava teose ,,Mein Kmapf ,, kus ta kuulutas Saksamaale suurt tulevikku, selleks tuli tühistada Versailles rahu ja teised Saksamaad ahistavad
vaja võimalikult kiireesti võidukat sõda) Kommunistid: Ideoloogia põhines Marx’i „Kapital” ja Lenini „Riik ja revolutsioon” raamatutel; ideaaliks oli nö klassideta ühiskond ehk kõik olid võrdsed; taheti kaotada riigibürokraatia; põhineti majandusteoorial(majanduslik determinism). Agressiivne välispoliitika(Stalin tahtis läbi viia maailmarevolutsiooni, mille tulemusena pidi kogu maailm muutuma kommunistlikuks) Diktatuuridele iseloomulikud tunnused koos näidetega Itaalias, Saksamaal ja Venemaal (Nõukogude Liidus) Itaalia:Kehtestati üheparteisüsteem, Mussolinile anti seadsutega piiramatu võim, poliitilise opositsiooni allasurumiseks loodi salapolitsei ja rajato koonduslaagrid, majandus oli riigi kontrolli all Saksamaa:Võim koondus ühe isiku(Hitleri) kätte, hirmutamispoliitika, kehtestati üheparetisüsteem(kõik parteid peale
Kõik kommentaarid