Venemaa 1917aastal. (0)

Kodusõda Venemaal.
6. detsembril 1917. aastal kuulutas Soome välja iseseisvuse ja enamlased leppisid sellega. 1918. aastal kuulutasid end iseseisvaks Leedu, Eesti, Tšehhoslovakkia, Poola, Läti, Ukraina , Valgevene. Venemaal algas suur kodusõda, kuna paljud piirkonnad keeldusid enamlaste võimu tunnustamast. 1918. aastal tekkisid „valged valitsused“, kelle eesmärgiks oli ühtse ja jagamatu Venemaa taastamine. Neid abistas Antant, samas ei kiirustanud enamlasi kukutama. 1918. aastal kuulutasid enamlased välja „punase terrori“ (Lenini korraldusel rajati koonduslaagreid, hukati keisri pere ja tapeti vastaseid). Vastukaaluks korraldati „valge terror “ (kokku hukkus ligi 10 miljonit inimest). Lev Trotski muutis punaarmee võitlusvõimeliseks ja enamlased saavutasid edu. Majanduses kasutasid täielikku riigikontrolli (nimetati sõjakommunism). Presti rahu tunnistati kehtetuks, kaotatud alasid hakati tagasi vallutama ja läände püüti viia maailmarevolutsiooni. Enamlaste tähtsaks löögiüksuseks kujunesid Läti kütipolgud. Valged ei toetanud Eesti, Soome ja Poola iseseisvust ja kaotasid nende näol suured abijõud. Tegutsesid koordineerimatult.
Enamlased kasutasid oma ressursse maksimaalselt, kontrollisid tööstuspiirkondi ja raudteid . Väliselt näitasid enamlased välja head tahet ka Eesti, Läti, Leedu ja Soomega rahulepinguid sõlmida. Venemaal kõigutas enamlste enesekindlust talurahvas, kes astus välja saagi konfiskeerimise ja ühismajandite loomise vastu. Tekkis ka sõda Poolaga, mille kaudu Vene enamlased soovisid Saksamaale jõuda. Kodusõda lõppes 1922. aastal, mil punaarmee oli lõplikult purustanud valged, vallutanud Aserbaidžaani, Armeenia, Kruusia ja Kesk- Aasia . Maailmas oli seega tekkinud esimene totalitaarne riik, mis sai tulevikus eeskujuks teistele.
Maailm I maailmasõja järel.
Ainsaks tõeliseks võitjaks sõjas oli USA (väikesed inimkaotused ja majanduse kasv). Saksamaa pidas Versailles rahulepingu tingimusi ebaõiglaseks. Sama tundis Ungari (loovutas suure osa territooriumist). Rahul ei olnud ka Venemaa (soovis maailma uuesti ümber jagada).
1922. aastal sõlmisid Venemaa ja Saksamaa Versailles rahulepingu vastase koostöölepingu, mis kandis nimetust Rapollos. Saksamaa asus oma sõjatööstust arendama Venemaa abiga.
Antanti riikidest ei olnud rahul Jaapan ja Itaalia, kes ei saanud sõjast mingit otsest kasu.
Komintern ehk kommunistlik internatsionaal.
1919. aastal Venemaal moodustatud organisatsioon , mis koondas maailma kommunistlikke parteisid. Eesmärgiks oli ülemaailmne proletaarne revolutsioon ja ülemaailmne Nõukogude Vabariigi loomine. Mitmes riigis prooviti korraldada riigipöördeid (nt. Bulgaaria , Poola, Saksamaa, Eesti), mis ebaõnnestusid.
Majandus peale I MS.
Ei taastunud loodetud kiirusega. Kasvas tööpuudus ja rahanduses oli raske olukord. Saksamaa olukorda raskendasid reparatsioonid. Et tagada rahasaamist, okupeeris Prantsusmaa Saksamaa Ruhri tööstuspiirkonna, mis tõi Saksamaal kaasa hüperinflatsiooni. Sotsiaalsed pinged tõid kaasa äärmuslike liikumiste aktiviseerumise. Inimesed arvasid, et karmi käega valitsejad ja riigikontroll suudavad riigi raskest olukorrast välja tuua.
USA-s allkirjastati Dawes´i plaan – USA andis Saksamaale laenu ja vähendas reparatsioone. USA majandusele mõjus I Maailmasõda hästi ( laenuintressid , relvamüük, kaubad Euroopasse). USA-s tekkis majandusbuum, mis tugines kergele laenusaamisele ja ületarbimisele. Rikastumisootuses osteti kokku kõikvõimalikke väärtpabereid. Selle tulemusel kujunes ülemaailmne majanduskriis , mis sai alguse põllumajandusest (1929. a.). Järgnes ebakindlus aktsiaturul. Oktoobris tekkis paanika New Yorki börsil („Must neljapäev“). Kõik müüsid, hinnad langesid , inimesed kaotasid vara, laene ei suudetud tasuda, panganduses krahh, tööstuses pankrotid, inimesed töötuks, tarbimine lõppes.
Ülemaailmne majanduskriis kestis 1929-1933 a.
PÕHJUSED:

ületootmine.

valemajandamine (rahva liigne laenukoormus).

valitsuse vead kriisi ajal (kõrged tollimaksud impordil).
TAGAJÄRJED:

30 miljonit inimest töötuks.

nälg, rahulolematus, keskklassi vaesumine.

riik hakkas rohkem majandusse sekkuma.

rahvas hakkas pooldama diktaatorlikke juhte.
Rahvusvahelised suhted 1920datel.
1925. a. – Locarno konverents – Osalesid Inglismaa, Prantsusmaa, Itaalia, Belgia, Poola, Tšehhi, Saksamaa. Esimene tippkohtumine pärast I MS, kus Saksamaa osales võrdse partnerina. Sõlmiti Reini tagatispakt ehk Saksamaa piirileping naaberriikidega, mida karanteerisid Inglismaa, Prantsusmaa ja Itaalia. Lubati piire mitte rikkuda.
1928. a. – Briand(Prantsusmaa)-Kellogi(USA) pakt – Kohustuti loomuma sõjast ja lahendama kõik konfliktid rahumeelselt. Alla kirjutas 15 riiki, hiljem lisandus 48 riiki.
Demokraatlikud riigid.
I MS järel algul tänu võitjariikidele demokraatia mõju kasvas. Suurenes demokraatlike riikide arv ja laienesid demokraatlikud vabadused (üldine valimisõigus).
Ideoloogiad.
Liberaalid kaotasid populaarsust. Konservatiivid võitsid valijaid juurde. Sotsiaaldemokraadid muutusid väga populaarseks seoses valimisõiguse laienemisega töölistele.
USA.
- Majanduse tõus peale I MS.
- Kuiv seadus (alkoholi keeld) – järgnes maffia mõju plahvatuslik suurenemine ja korruptsioon .
- President Hoover vähendas riigi osa majanduses miinimumini, et kriisist välja tulla. Võttis vastu reformikava „New Deal“ („Uus kurss “):
1. Riik organiseeris hädaabitöid ja uusi töökohti.
2. Kehtestas minimaalse lubatud töötasu.
3. Alustas abirahade ja pensionite maksmist.
4. Põllumajandussaadustele kehtestas tootmispiirangud.
5. Suurendati ametiühingute õigusi.
6. Riik kontrollis täielikult pangandust.
7. Välispoliitikas tuli uuesti kasutusele isolatsionism.
Inglismaa.
Inglismaa ja Põhja- Iirimaa ühendatud kuningriik kaotas juhtiva koha maailmas. Ei suutnud kaasa minna moodsa tehnoloogia ja uute tööstusharudega. Tööpuudus tõusis, söetööstuses tekkis kriis. Esmakordselt võitis 1923. a. valimised vasakpoolne töölispartei (leiboristid). Sellest hoolimata oli poliitiline olukord stabiilne. Majanduse stabiliseerimiseks devalveeriti nael .
Välispoliitikas muutus probleemiks kolooniate iseseisvumissoov.
Prantsusmaa.
I MS järel sai endale kasulikud tööstuspiirkonnad ja muutus kiiresti tugevaks tööstusriigiks. Sisepoliitiliselt oli ebastabiilne. 1919-1939 vahetus 14 valitsust. See tõi kaasa rahva pettumuse demokraatias . Et ära hoida äärmuslaste võimulepääsu, sõlmisid sotsialistid ja kommunistid koostööleppe.
1936. a. moodustati erinevatest parteidest Rahvarinne , mis võitis valimised. Välispoliitiliselt sooviti saada Euroopas juhtpositsioonile. Saksamaa vastu tehti koostööd Venemaaga.
Diktatuurid .
1920date lõpul tekkis Euroopas demokraatia kriis. Kõigis probleemides süüdistati demokraatlikku valitsemisviisi.

• Kommunistid – kodanlus tuleb hävitada.
  
• Fašistid ja natsid – rahvuse ühtsus. Vaenlased on juudid , kommunistid, slaavlased .
  

TEKET SOODUSTASID:

• valimisõiguse laienemine – kasutati edukalt ära tööliste ja harimata inimeste rahulolematust .
  
• Versailles´ rahu tundus paljudele ebaõiglane.
  
• demokraatliku riigikorralduse ebastabiilsus ja parteide võimuvõitlus.
  
• majandusraskused.
  

Itaalia.
Üldine kaos ja rahulolematus, mida kasutasid ära kommunistid. Nende vastu astusid fašistid Benito Mussolini juhtimisel. Tähtsaim on riigi ja rahvuse heaolu ja Itaalia antiikse Itaalia võimsuse taastamine.
Vastanduti teravalt klassivõitluse ideele. 1922. a. sai Mussolini peaministriks. Sellega kaasnes Mussolini piiramatu võim, aktiivne propaganda , majanduse kontroll korporatiivse süsteemi kaudu, salapolitsei tegevus.
Välispoliitiliselt oli Itaalia agressiivne. Esimene sihtmärk oli Etioopia (1935. a.).
Saksamaa.
NSDAP – Natsionaalsotsialistlik Saksa Töölispartei. Hitleri juhtimisel püüdis 1923. a. Saksamaal võimu haarata.
Majanduskriisi ajal astusid natsid kommunistide vastu välja ja nende populaarsus tõusis. 1932. a. võitsid nad valimistel, 1933. a. sai Hitler Saksamaa kantsleriks.
Hitleri võimuletulek:

• ühe partei süsteem.
  
• täielik riigikontroll majanduse üle (4 aasta plaanid).
  
• rassilise puhtuse tagamine.
  
• massirepressioonid.
  
• salapolitsei laialdane tegevus.
  
• sõjatehaste ja kiirteede ehitamise abiga tööpuuduse vähendamine ja majanduse tõus.
  

Teised autoritaarsed riigid:
Albaania, Poola, Leedu, Portugal , Jugoslaavia, Austria, Läti, Eesti, Hispaania , Kreeka, Rumeenia .
Venemaa.
1922. a. kuulutati välja Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit ( NSVL ). Sinna kuulusid Venemaa, Ukraina, Valgevene, Taga-Kaukaasia).Kõrgeim võim oli kommunistlikul parteil. Tekkisid talurahva rahutused , mis kandusid armeesse (põhjuseks majanduspoliitika). Kommunistid olid sunnitud muutma senist majanduspoliitikat:
- kadus kohustus toiduaineid riigile anda.
- kehtestati kindal toitlusmaks, ülejäänud võis turustada.
- taastati kauplemisvabadus ja eraettevõtlus.
- suurtööstus jäi riigi kontrolli alla.
- kehtestati uus raha – tšervoonets.
Reform oli ajutine järeleandmine, mis tuli esimesel võimalusel lõpetada.
Võimuvõitlus.
1924. a. suri Lenin . Soovitas enda järglaseks Levtrotskit, kes jäi alla Stalinile. Tema ustavaks abiliseks sai V. Molotov (valitsusjuht).
Kujunes Stalini isikukultus . Kogu ühiskonnal oli kohustus teda ülistada. Kirjutati ümber ajalugu ja võltsiti dokumente.
Majandus.
Täieliku kontrolli saavutamiseks tuli likvideerida eraettevõtlus. Uuesti kerkis esile maailmavallutusplaan. Majandus allutati sõjalistele eesmärkidele. Kehtestati uuesti sundmüügi kohustus. Arendati suurtööstust ja tehti 5 aasta plaanid. Rasketööstuse mahtudes mööduti paljudest riikidest, kuid kvaliteet oli olematu. Tööpuudus kadus ja ülemaailmne majanduskriis ei mõjutanud.
Riik vajas järjest rohkem vilja tööliste ja sõjaväe toitmiseks. Talupoegadelt hakati surma ähvardusel saaki konfiskeerima. 1932-1933 a. tekitati kunstlik nälg, mille tagajärjel suri umbes 7 miljonit inimest (5 viljapea seadus). Lisandus sundkollektiviseerumine. Jõukad talupojad kuulutati kulakuteks ja saadeti sunnitöölaagritesse või Siberisse. NSVL küüditas 9 miljonit talupoega.
1937. a. 93% taludest läinud kolhoosidesse. See tõi kaasa saagi, tootlikkuse ja loomade vähenemise.
Suur terror.
Stalini vägivallakampaania 1934. a. Seni hävitati talupoegi, nüüd algas partei, võimuorganite ja sõjaväe puhastus. 1937. a. mõrvati või vangistati massiliselt sõjaväelasi, terrori alla langesid rahvusvähemused. Toimusid näidis kohtuprotsessid endiste juhtivtegelaste üle. Loodi sunnitöölaagrite süsteem Gulag, kuhu veeti miljoneid inimesi.
Kommunistlikku diktatuuri peetakse veriseimaks maailma ajaloos (u. 60 miljonit hukkunut). Terrorit peeti riigi loomulikuks koostisosaks, milleta ei saa ühiskonda partei võimu all hoida. Välispoliitikas oskas Stalin esineda rahutoojana.
Erinevad riigid.

• Jaapan – Ainus Aasia suurriik. Okupeeris Korea Mandžuuria ja Saksa kolooniaid Vaikses ookeanis. Pidasid end teistest rahvustest paremaks ja soovisid valitseda Aasiat.
  
• Türgi – Kaotas valdused Aafrikas ja Araabias. President Atatürk (tähendas türklaste isa) valitses vabariiki diktaatorina, kuid edumeelselt.
  
• India – Järjest aktiivsem võitlus Inglismaa ülemvõimu vastu. Juht Mahatma Gandhi. 1937. a. sai India laialdase autonoomia .
  
• Hiina – Tugev keskvõim puudus. Provintside vahel olid pidevad kodusõjad. Chiang Kaishek üritas maad ühendada.
  
• Rootsi – Piirkonna ainuke vana riik. Suhtus uute riikide, eriti Eesti, Läti ja Leedu, tunnustamisse ettevaatlikult, tehes seda alles 1921. a. pärast Inglismaad, Itaaliat ja Prantsusmaad.
  

Kaubandusartikliks olid masinad , tööriistad ja tikud . Teised riigid tugevnesid autoritaarselt, aga Rootsi sotsiaaldemokraatlikus suunas.

• Soome – Algul oli kodusõda, kus saadi Saksamaalt abi. Taheti luua kuningriiki, mida tänutäheks juhiks Saksa prints. Saksamaa kaotas I MS ja loobuti sellest mõttest. Siis otsustati vabariigi kasuks – 1919. a. kehtestati põhiseadus ja valiti president. Soome pidas end pigem Baltimaade hulka kuuluvaks.