Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Maailm I maailmasõja järel (0)

5 VÄGA HEA
Punktid
Maailm I maailmasõja järel
  • USA – USAst sai maailma juhtivaim riik
  • Rahvasteliit riikidevaheline organisatsioon mis hoiab sõdu ära
    • Keskuseks oli Genfi linn (Šveits)
    • Jõuetu kuna:
      • USA ei astunud rahvasteliidu liikmeks
      • Rahvaste liitu ei võetud algul sõja kaotanud riike (saksamaa ja venemaa)
  • 1922 – sõlmiti Rapallo leping (saksamaa ja venemaa liidu leping)
  • Itaalia ja jaapan pole rahul I maailmasõja tulemustega
  • 1923 – sõjaärevusaasta (euroopas olid sel aastal mitmed väga olulised konfliktid)
    • Nt.
      • Ruhri kriis
  • Dawesi plaan - saksamaale laenuandmine, kergendati reparatsioone
  • Kominternkommunistlik intermatsionaal (maailma kommunistlike parteide liit)
    • Eesmärk: maailma revolutsioon (kogu maailm muuta kommunistlikuks)
  • 1925 – Locarno konverentsesimest korda oli saksamaa teistega võrdne (lepiti kokku saksa-Prantsuse piir)
  • Patsifism :
    • 1928: Briand – kellogi pakt (keelati sõda kui riikidevaheline suhtlemis vahend)
    • Hakati ette valmistame relvade keelustamist ja hävitamist

USA maailmasõdade vahel

  • USA sai juhtivaks riigiks maailmas
1920- aastad:
  • õitseng“ – kiire majandusareng
  • Isonatsionism – USA ei sekku Euroopa asjadesse
    • Ei astuta Rahvasteliitu
    • Sisserände piiramine
  • ahvide protsess“ – prooviti kohtukorras ära keelata Darvini teooria kasutamine (kõrgeimas kohtus)
    • Koolis pidid noored õppima inteligentset disaini
    • Alkoholi keelu seadus – kange alko keeld,
  • MAFFIAmaffia on lõuna itaalia nähtus, itaalased kes rändasid ameerikasse, ei usaldanud USA seadust. Seega võtsid nad kodust kaasa maffia kombed, kus oli iks „ ristiisa “.
    • Alkoholi salakaubavedu – kanadas võis alkot müüa, maffia saatis mööda merd alko sinna ja müüs alko maha
    • Itaallane = kurjategija
1929- aastad:
  • Suur majanduskriis 1929-1933
  • Oktoober 1929 – börsikrahh New Yorgis
  • Põhjused:
    • Teravilja hinna langus maailna turul
    • Vale majandamine : pangad annavad liiga kergelt laenu
    • Valitsuse otsustamatus: valitsus ei suutnud teha otsuseid kriisi kaotamiseks.
  • Tagajärjed:
    • Suur töö puudus
    • Raha väärtuse langus
1930- aastad:
  • F. D. Roosevelt (1933-1945)
    • Uus kurss “ – ameerikas viidi ellu ulatuslik reformi kava:
      • Riigi kontroll panganduse üle (üle poolte pankade suleti,
      • Riigi kontroll põllumajanduse üle (vähendatakse vilja tootmist, et hinda kasvaks)
      • Riik hakkas maksma pensione ja abirahasid
    • Neutraliteedi seadus – USA kuulutas ennast erapooletuks riigiks

Itaalia ja teised autoriaalsed riigid

Benito Mussolini (1883-1945)

Itaalia pärast I maailmasõda
  • Itaalia oli kaotanud I maailmasõjas raskeid kaotusi
  • Oldi pettunud pariisi rahukonverentsi tulemustes
  • Majandusraskused ja tööpuudus
  • Kommunistide algatatud ulatuslik streigiliikumine
  • Tekkis kommunistide võimuhaaramise oht
    Ainsad reaalsed jõud, kes suudaksid ära hoida kommunistide võimuhaaramise olid:
  • Katolik kirik
  • Sõjavägi

    1919

    Fascio di Combattimento (võitlusliit). Sellest kujuneb Rahvuslik Fašistlik Partei.
    Fašistide põhiideed:
  • Kõige tähtsam on rahvus kui tervik
  • Üksikisikud ja klassihuvid tuleb allutada rahvuse huvidele
  • Unistati Rooma impeeriumi taastamisele

    1922


  • Fašistide marss Rooma
  • Mussoloini määratakse peaministriks

    Fašistlik riigikorraldus

    • Kehtestati üheparteisüsteem
    • Mussolini võttis endale duce tiitli ja koondas enda kätte piiramatu võimu
    • Majandus allutati riigi kontrollile
    • Keelati ametiühingud ja streigid
    • Loodi salapolitsei
    • Kehtestati korporatiivne süsteem (töölised ja ülemused samas ühingus) (sellega loodeti luua parem tööstus süsteem)

    1936 vallitas Itaalia Etioopia


    Autoritaalsed riigid mujal euroopas

    Ungari
    • Miklos Horthy

    Portugal
    • Antonio Salazar
    Albaaaina 1924
    • Ahmed Zogu
    Jugoslaavia 1929
    • Aleksandar I
    Kreeka
    • Ioannis Metaxas

    Saksamaa
    (1919-1933 Weimari vabariik)
    (1933-1945 Kolmas Riik)
    Weimari vabariigi presidendid :
  • Friedrich Ebert
  • Paul von Hindenburg
    Weimari vabariigi aegsel saksamaal loodeti Versailles süsteemi muutmist . Suur hulk sõjaväelasi ihkas revanši.

    Suur majanduskriisi mõju saksamaale


  • Suur tööpuudus (6 milj töötut)
  • Ettevõtete pankrotid
  • Sotsiaalsüsteemi ülekoormus
  • Pidev valitsuste vahetumine (aastas 2-3 valitsust)
    Kasvas Natsionaalsotsialistliku Saksa Töölispartei (NSDAP) ja Saksamaa Kommunistliku Partei populaarsus sakslastel oli valida:
    • Punane või pruun katk

    NSDAP

    • Loodi 1919
    • 1921 sai partei juhiks Adolf Hitler
    • Partei oli oma poolsõjaväeline rühmitus SA (strumabteilung) ehk pruunsärklased

    Adolf Hitler

    • Algselt saksamaal üsna tundmatu
    • 1923. Aastla üritas Münchenis korraldada riigipööret. Prast seda oli vanglas , kus kirjutas raamatu „ Mein Kanpf“ (minu võitlus)
    • Raamatus esitas eesmärgi:
      • Versailles lepingute tühistamine
      • Demokraatia, juutluse, kommunistlik kõrvaldamine

    Hitleri võimuletulek

    • 1932. Aastal Riigipäeva valimistel sai NSDAP suurima toetuse
    • 30.jaanuaril 1933 määras Hindenburg Hitleri riigikantseleriks
    • Veebruaris süttis Riigipäevahoone. Selles süüdistati kommuniste, misjärel KP keelustati ja kuulutati välja erakorraline olukord. See võimaldas kogu võimu koondamise Hitleri ja NSDAP kätte

    Võimu kindlustamine
    • Keelustati kõik parteid peale NSDAP
    • Alustati võimu vastaste eraldamist ühiskonnast
    • Keelustati ametiühingud, nende asemel loodi Saksa Töörinne (DAF)
    • Põllumajandus võeti riikliku kontrolli alla
    • 1934 toimunud pikkade nugadega ööl hävitati SA juhtkond eesotsas Ernst Röhmiga, kes oli Hitleri konkurendik
    1934 Hindenburg suri, ühendati presidendi ja riigikantseleri ametikohad. Riigijuhti hakati nimetama Führeriks. Võimu tugisambaks said SS (Schutzstaffel), mida juhtis H. Himmler. Viimasele allus salapolitsei Gestapo.
    • Majanduspoliitika võeti riigikontrolli alla.
    • Hakati koostama majanduse nelja-aasta plaane
    • Põhitähelepanu oli sõjaks valmistumisel ja uue teedevõrgu rajamisel. (Auto Bahn )
    • Tööpuudus likvideeriti
    • Tööliste vaba aja korraldamine oli riigi ülesanne
    • Loodi ametlikud noorteorganisatsioonid:
      • Hitlerjunend
      • Bund Deutscher Mädel

    Versailles lepingute rikkumine

    • 1933 lahkus Saksamaa Rahvaste liidust
    • 1935 taastati Saksamaal üldine sõjaväekohustus. Reichwehr nimetati ümber Wehrmachtiks.

    Juutide tagakuisamine

    • Hitleri võimuletulekuga võeti vastu juutide õigusi kitsendavad seadused. Eesmärgiks sundida juute lahkuma saksamaalt.
    • Otsene tagakuisamine ja koonduslaagreisse saatmine hakkas pärast
      • 1938 aastal toimunud kristallööd.
    Kultuur seati ideoloogia teenistusse
    • 1936 aastal korraldati Berliini olümpiamängud, mida peeti üheks paremini korraldatud võistlusteks.
    • Valmis hulgaliselt propagandafilme

    Kommunistlik diktatuur Venemaal
    (1922.aastal alates oli riigi nimi Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit) ( NSVL )

    Nep

    • 1992 lõppes kodusõda
    • Et välja tulla raskest majandusolukorrast mindi üle uuele majanduspoliitilake – NEP (vn.k.)
    • Toiduainete andmise kohustus asendati toitlusmaksudega
    • Viidi läbi raha reform
    • Lubati tegutseda väikestel eraettevõtetel

    Võimuvõitlus

    • 1924 suri Lenin
    • Algas võimuvõitlus Trotski ja Stalini vahel

    Stalini võimuletulek

    • Võimuvõitluses tuli peale Stalin , sest kasutas oma vastaste omavahelisi lahkelisid
    • 1972 trotski Kommunistlikust parteist välja ja kahe aasta pärast saadeti välismaale

    Industrialiseerimine

    • Stalin algatas relvastusprogrammi ja ettevalmistused pealetungisõjaks. Selleks ole vaja suurtööstuse eelisarendamist – industrialeseerimist
    • Loobuti eraettevõtlusest, majandus allutati kesksele juhtimisele
    • Majandust hakati arendama viisaastakute plaanide alusel.
    Industrialiseerimise tulemus:
    Rasketööstuse arengult möödus NSVL enamikest maailma riikidest. Toodangu kvaliteet oli kehv . Ülemaailmne majanduskriis Nõukogude liitu ei puudutanud.

    Kollektiviseerimine

    • Riik vajas tööliste ja sõjaväe toitmiseks. Vilja hindade langetamiseks viidi läbi kollektiviseermimine – ühismajandite ehk kolhooside loomine.
    • Maaelanike liikumisvabadust piirati
    • Need, kes kolhoosidesse ei astunud saadeti Siberisse (kokku u. 9 miljonit inimest)
    Tulemus:
    • Vähenes viljasaak ja kariloomade arv
    • Tootlikkus langes I maailmasõja eelsele tasemele
    • 1932-1933 puhkes näljahäda, mille all kannatas enim Ukraina (Holodomor). Hukkus umbes 7 miljonit inimest

    Suur terror

    • Terrori läbiviimine oli NKCD (siseasjade rahvakomissariaat ) korraldada.
    • Terrori ohvriks võis langeda igaüks, ka kommunistliku partei kõrge ametnik .
    • Korraldati näidisprotsesse „rahvavaenlaste“ üle.
    • Ohvrite arv ligi 20 miljonit inimest

    GULAG

    • GULAG – vangilaagrite peavalitsus
    • Juhtis sunnitöölaagrite tegevust terves riigis
    • Laagrite põhimõte – tagada odav tööjõud rasketööstusele
    • Korraga võis vangilaagrites olla kuni 5% elanikkonnast

    Stalini isikukultus

    Kujunes välja stalini määdutundetu austamine – isikukultus
    Dikatuuri kangelased:
    • Pavlik Morozov
    • Aleksei Stahhanov

    Aasia , Aafrika ja Ladina-Ameerika

    Türgi


  • Türgi iseseisvussõda 1919-1923
  • Türgi rahvuslaste võitlus rahutingimuste vastu

    Türgi vabariik

    • 1932 kuulutati türgi vabariigiks, sultan kukutati
    • Uueks pealinnaks Ankara
    • Rahvusteliit tunnustras uut riiki tema piirides
    • Vastavalt lepingutele toimus rahvavahetus Türgi ja Kreeka vahel

    Mustafa Kemal Atatürk

    • Türgi vabariigi rajaja ja esimene president
    Kemalism-ametlik ideoloogia
    Atatürgi reformid :
    • Perekonna nimede panek
    • Lääneliku riietumisstiili sissevõtmine
    • Ladina tähestiku kasutusele võtt
    • Gregoriuse kalendri kasutuselevõtt

    Palestiina

    • Kuuluis pärast I maailmasõda Suurbritannia hoolealla
    • Peamine probleem tekkis juutide kasvava sisserände pärast (1922-83000 juuti, 1945 jjataks 550 juuti)
    • Algasid kokkupõrked araablaste ja juutide vahel

    India

    • Palju erinevaid rahvuseid ja uske, kuulus Suurbritannia koosseisu

    India rahvuskongress

    • Eesmärk – iseseisva riigi väljakuulutamine
    • Iseseisvusliikumi juhid olid Jawarhalal Nehru ja Mahatma Gandhi

    Mahatma Gandhi (1869-1948)

    Vägivallatu vastupanu propageerija. Algatas allumatusele kampaaniale, loobuti briti kaupadest, korraldas Soolaretke

    Hiina

    • 1912 sai hiinast vabariik
    • Pärast vabariigi väljakuulutamiset sattus riik sisetülidesse
    • Riiki proovis ühendada Guomindang (Rahvuslik rahvapartei )

    Võitlus Guomindangi ja kommunistide vahel

    • 1925 suri Sun Yatsen, tema järglaseks sai Ghiang Kaishek.
    • Kommunistide juht Mao Zedong

    Jaapan

    • Jaapani ametlikuks poliitikaks sai suurriigi loomine
    • Plaaniti suure osa Aasia hõivamisest ning Vaikse ookeani muutumist on sisemereks
    • Peavaenlasena nähti USA-t
    • 1931a rünnati Hiinat. Hõivati Mandžiirua ja rajati seal Madžukuo keiserriik

    Aafrika

    • Iseseisvad riigid:
      • Libeeria, Etioopia , Lõuna- Aafrika, Egiptus

    Etioopia

    Etioopia oli keiserriik. 1930 sai keisriks Haile Selassie I (sündinud ras Tafari Mekonnen ( rasta ))

    Ladina-Ameerika

    • Majanduslikult ühekülgselt arenemud.
    • Maailmasõdade vahel oli arenenuim Ladina-Ameerika riik Argentina
    • Ladina-Ameerikat nähti väljarännumaana

  • Vasakule Paremale
    Maailm I maailmasõja järel #1 Maailm I maailmasõja järel #2 Maailm I maailmasõja järel #3 Maailm I maailmasõja järel #4 Maailm I maailmasõja järel #5 Maailm I maailmasõja järel #6 Maailm I maailmasõja järel #7 Maailm I maailmasõja järel #8 Maailm I maailmasõja järel #9 Maailm I maailmasõja järel #10
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 10 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2014-09-30 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 14 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor karla.vahar Õppematerjali autor

    Sarnased õppematerjalid

    Diktatuurid ja demokraatia kahe maailmasõja vahel
    17
    doc

    Diktatuurid ja demokraatia kahe maailmasõja vahel

    IV. DEMOKRAATIA JA DIKTATUURID KAHE MAAILMASÕJA VAHEL II: Kahe maailmasõja vaheliste sündmuste kronoloogia: Aasta Olulisemad sündmused 1917 · Enamlaste riigipöördega Venemaal kehtestati üheparteiline diktatuur. · 1918 · Kodusõda Venemaal (kuni 1921) ja sõjakommunismi poliitika kasutamine. · Novembrirevolutsiooniga Saksamaal kukutati Wilhelm II ja kuulutati välja vabariik. · 1919 · Saksamaa Asutav Kogu võttis Weimaris vastu demokraatliku põhiseaduse.

    Maailmasõjad
    Maailm 20-sajandi algul
    92
    docx

    Maailm 20. sajandi algul

    AJALUGU Maailm 20. Sajandi algul Moesõnaks oli „progress“- tulevikku suhtuti optimistlikult. Maailma valitses Euroopa Tähtsaim majandusharu- tööstus Kasvas turg kontrollivate suurettevõtete- monopolide- tähtsus Tööstuse areng tõi kaasa linnaelanikkonna kasvu Inglismaal elas linnades 80% elanikest Saksamaal 60, prantsusmaal ja USAs 40 Linnasid kus oli üle 100 000 elaniku ooli Euroopas 135, sajand oli neid olnud 23 Teaduse ja tehnika areng

    Ajalugu
    Diktatuurid kahe maailmasõja vahel
    9
    doc

    Diktatuurid kahe maailmasõja vahel

    · NSDAP oli võtnud 1920-ndate aastate teisel poolel suuna võimulepääsemiseks parlamentaarsel teel. Hitleri / NSDAP populaarsust suurendasid populistlikud loosungid: lubadused tuua riik välja majanduskriisist ja kaotada tööpuudus vaadata ümber Versailles`i rahulepingu tingimused taastada Saksamaa sõjaline võimsus saksa rahvuse (aaria rassi) üleolekust · 1932.a. valimiste järel sai NSDAP-st Riigipäeva suurim erakond. · 1933.a. sai A.Hitler Saksamaa valitsusjuhiks-kantsleriks. · 1934.a. suri Saksamaa president Hindenburg; uusi presidendivalimisi enam ei korraldatud ja Hitler kuulutati saksa rahva juhiks (füühreriks). Peep Reimer 5 2.3. Natsionaalsotsialistliku diktatuuri olemus: (Vt.ka õpik lk.132-133;149-152) · Sisepoliitikas:

    Ajalugu
    DEMOKRAATIA JA DIKTATUURID KAHE MAAILMASÕJA VAHEL
    21
    docx

    DEMOKRAATIA JA DIKTATUURID KAHE MAAILMASÕJA VAHEL

    1 IV. DEMOKRAATIA JA DIKTATUURID KAHE MAAILMASÕJA VAHEL II: Kahe maailmasõja vaheliste sündmuste kronoloogia: Aast Olulisemad sündmused a 1917 Enamlaste riigipöördega Venemaal kehtestati üheparteiline diktatuur. 1918 Kodusõda Venemaal (kuni 1921) ja sõjakommunismi poliitika kasutamine. Novembrirevolutsiooniga Saksamaal kukutati Wilhelm II ja kuulutati välja vabariik. 1919 Saksamaa Asutav Kogu võttis Weimaris vastu demokraatliku

    Ajalugu
    11-klassi ajaloo konspekt
    80
    pdf

    11. klassi ajaloo konspekt

    Otto Strandmann Maaseadus ● Eramõisate maad riigistatakse ja jagatakse soovijatele. ● Eelistatud oli Vabadussõjast osavõtnud Landesveeri sõda. Juunis 1919 Põhja-Lätis toimunud konflikt sakslastest koosnevate vägedega. 1919. sügisel algasid rahuläbirääkimised Eesti ja Nõukogude Venemaa vahel. Tartu rahuleping 2veebruar Nõukogude Venemaa loobus igaveseks ajaks kõigist suveräänõigustest, mis olid Venemaal Eesti rahva ja maa kohta. KORDAMINE KT MAAILM 1 MAAILMASÕJA JÄREL USA ● Oli tõusnud maailma juhtivaks riigiks ● Kaotas vähe inimesi ja majanduslik võimsus kasvas Piirimuudatuste tulemused​. ● Väljaspoole emamaad jäid suured sakslaste ja ungarlaste alad. Rahvasteliit ● Pariisi rahukonverentsil loodi Rahvasteliit, mille eesmärk oli sõja ärahoidmine. Rahvasteliidu hoone Genfis. Rahvasteliidu nõrkus: ● Puudus jõud oma otsuste elluviimiseks

    Ajalugu
    DIKTATUURID KAHE MAAILMASÕJA VAHEL
    10
    doc

    DIKTATUURID KAHE MAAILMASÕJA VAHEL

    1) Massidemokraatia kujunemine (üldise valimisõiguse kehtestamine) 2) Varasema demokraatia kogemuse puudumine või vähesus (eriti Venemaa puhul; Saksamaal ja Itaalias oli see olemas). See andis võimaluse karismaatilistele ja populistlikele poliitikutele võita rahvahulkade poolehoid. 3) Riikide sõjaline nõrgenemine I maailmasõjas, mis aitas kaasa sisepoliitilisele ebastabiilsusele. 4) Majanduse langus (Venemaal ja Itaalias I maailmasõja tõttu; Saksamaal suur majanduskriis, mida süvendab reparatsioonide maksmine). 5) Seoses majanduskriisiga ja sellest tuleneva rahva rahuloematusega valitsuse poliitikaga kasvas äärmusparteide populaarsus (Venemaal enamlased e. bolsevikud e kommunistid; Itaalias fasistid; Saksamaal natsionaalsotsialistid e natsid). 6) Kasvas rahva soov / ihalus "tugeva käe poliitika" järele. Populistlikud (rahvale

    Ajalugu
    Venemaa 1917aastal
    3
    doc

    Venemaa 1917aastal.

    Venemaal kõigutas enamlste enesekindlust talurahvas, kes astus välja saagi konfiskeerimise ja ühismajandite loomise vastu. Tekkis ka sõda Poolaga, mille kaudu Vene enamlased soovisid Saksamaale jõuda. Kodusõda lõppes 1922. aastal, mil punaarmee oli lõplikult purustanud valged, vallutanud Aserbaidzaani, Armeenia, Kruusia ja Kesk-Aasia. Maailmas oli seega tekkinud esimene totalitaarne riik, mis sai tulevikus eeskujuks teistele. Maailm I maailmasõja järel. Ainsaks tõeliseks võitjaks sõjas oli USA (väikesed inimkaotused ja majanduse kasv). Saksamaa pidas Versailles rahulepingu tingimusi ebaõiglaseks. Sama tundis Ungari (loovutas suure osa territooriumist). Rahul ei olnud ka Venemaa (soovis maailma uuesti ümber jagada). 1922. aastal sõlmisid Venemaa ja Saksamaa Versailles rahulepingu vastase koostöölepingu, mis kandis nimetust Rapollos. Saksamaa asus oma sõjatööstust arendama Venemaa abiga.

    Ajalugu
    Saksamaa 1920 -1930-aastatel
    3
    doc

    Saksamaa 1920.-1930. aastatel

    II Hitler teel võimule Adolf Hitler (1889­1945) Sündis Braunau linnas, tol ajal Austria-Ungari keisririigi koosseisus. Isa tolliametnik. Isa isa oli tõenäoliselt juut. Hitleri ema ja isa olid lähisugulased. Nooruses tahtis Hitler saada kunstnikuks, kuid ei saanud Viini Kunstiakadeemiasse sisse. Elas Viinis, elatus vanemate pärandusest ja joonistuste müügist. 1913 läks Saksamaale ja maailmasõja algul astus vaimustusega Saksa sõjaväkke. Sai kapraliks.Sõja lõpul sai gaasimürgituse, sattus haiglasse, vabanes alles peale sõja lõppu. Jäi edasi sõjaväeteenistusse. Sai ülesandeks kõneleda rindelt tagasipöörduvaile sõdureile (et need ei muutuks "punaseks"). Ilmnes Hitleri sõnaosavus. Peale 1918. aasta revolutsiooni tekkis Saksamaal palju uusi parteisid, teiste seas ka NSDAP. Sümbolvärv ­ pruun. 1919 sattus Hitler juhuslikult ühele selle partei

    Ajalugu




    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun