LINNADE MAJANDUS: KÄSITÖÖ JA KAUBANDUS Majandusharud Linnaelanike põhilised elatusalad olid käsitöö ja kaubandus, kuid hariti ka põldu, peeti loomi ja tegeleti aiandusega. Loomi peeti ka linnatänavatel. Tegutsesid kalurid, kes müüsid oma saaki nii linnas turul kui ka kaupmeestele väljaveoks. Tsunftid ja gildid Tsunfti põhiülesandeks oli kontroll käsitööndusliku tootmise, toodete kvaliteedi ja müügi üle. Kehtis tsunftisundus, mille kohaselt ei tohtinud ilma kindlasse tsunfti kuulumata käsitööga tegeleda. Tsunftijänes tsunftiväline käsitööline Skraa õpipoiss, sell, meister, vanem Juhtiv osa tsunftides kuulus tsunftimeistrile. Ühe linna käsitöötsunftid moodustasid käsitööliste gildi. Kaupmeeste ühendus oli tavaliselt Suurgild. Suurgildi hoone Tallinnas Click to edit Master text styles Second level Third level ...
kes vahetasid siin silke vilja vastu. Kagu-Eestis andis talupoegadele lisasissetulekut salaviinapõletamine ning selle vargsi Venemaale müümine.Koos talurahva jõukuse kasvuga suurenes ka tarbimine. Rikkamad talupojad said endale paremaid riideid lubada. Taluhoonetele ilmusid esimesed klaasaknad. Käsitöö ja kaubandus Käsitöö alal säilis tsnuftikord ka 17-18 sajandil. Lisaks tsunftikäsitöölistele tegelesid nurgatagused käsitöölised e tsunftijänesed. Töönduse raskuspunkt kaldus 17-18 sajandil maale. Mõisatesse tekkisid erinevad tehased ja veskid. 17 sajandil hakati ka eestis asutama manufaktuure. Narvas rajati kose veejõudu kasutav vase ja saeveski, Tallinnas Härjapea ojale Eesti esimene paberimanufaktuur. 18.sajandil rajati tähtsamad manufaktuurid linnadest välja. Räpina paberivabrik rajati 1736, mis tegutseb siiamaani ning on vanim tänini tegutsev tööstusettevõte. 1760 aastatel hakati Põltsamaal tootma klaasi. 18
elu palju kergem ja parem. Seda said ainult need meistrid, kes said seaduslikult turule. Nad said pidevalt ringi reisida, et õppida uusi tehnikaid mida oma kodumaal turul müüa edasi müüa. Ning tänu turule, sai iga meister ka oma märgi, millega ta oma tööd märgistas. Keskajal oli see väga hea, sest et nendel, kes tsunfti kuulusid, said elus palju paremini hakkama. Keskaegses linnas oli tsunftide miinusteks see, et tekkisid tsunftijänesed või see, et oli tsunftisundus, kuhu said sisse ainult sakslased. Kui oli halbu külgi, siis leidus muidugi ka positiivseid tunnuseid tsunftide kohta. Plussideks oli see, et sellid said tänu kodanikuõiguse omandamisele või abiellumisele tsunfti paremini sisse, nad said meistritelt korralikku väljaõpet või ka see, et tsunftidele oli elu palju kergem. Kuigi tsunftidel oli mitmeid halbu külgi, arvan siiski et sinna kuulumine oli rohkem positiivne.
Samuti oli tsunftides toodete kvaliteet väga tähtsal kohal kuna ei võidud endale lubada halva kvliteediga kaupa. Kui mõni meister ei jälginud tsunfti kehtestatud norme, siis ta toodang hävitati. Seega oli toodete kvaliteetsus garanteeritud. Ühtlasi hoolitses tsunft, et meistreid ei tekiks ülemäära palju, nii et nad üksteist laostuma peaksid hakkama. Nii oli näiteks kindlaks määratud, milliseid rõivaid meister ja meistriproua tohtisid kanda. Hoolitseti ka, et tsunftijänesed ei pääseks tsunftiliikmetele konkurentsi tegema. Sellised kihutati linnast minema. Tsunftid tagasid ka seisusekohase äraelamise. Tsunfti liikmed valmistasid toodangut tellimise peale, hulgitootmist ei toimunud. Nii polnud tsunfti kuuluvatel käsitöölistel võimalik ülemäära rikastuda ega ka vaesuda. Tsunftimeister tagas oma õpipoisile ametialase väljaõppe, mis oli väga tähtis kuna kästitöö oskused pärandati põlvest põlve edasi.
milles olid fikseeritud liikmete õigused ja kohustused GILD = tsunftide katusorganisatsioon, mis ühendas mitmeid tsunfte ja mille eesotsas oli oldermann Tsunftide peamine probleem - tsunftijänesed e. vusserdajad = tsunftidesse mittekuuluvad käsitöölised, kes elasid peamiselt feodaalide võimualustes alevites, kus tsunftikord puudus ning võis ilma piiranguteta ja odavamalt müüa.
Keskaegsele kaubandusele oli iseloomulik, et enamuse sisseveetavast kaubast moodustas tooraine, millest kohalikud käsitöölised tootsid vajaminevaid kaupu. Käsitöömeistrid olid oma huvide kaitseks koondunud tsunftidesse (keskaja lõpuks oli Tallinnas ~20 tsunfti). Tsunftid hoolitsesid om liikmete majandusliku heaolu eest ja võitlesid kaupmeestega, et need ei ujutaks transiitkaupadega üle kohalikku turgu ja seeläbi ei alandaks toodete hindu. Probleemiks olid ka nn tsunftijänesed e tsunftidesse mittekuuluvad käsitöölised, kellel oli linnades töötamine keelatud, aga kes alevites või maahärrade juures töötades olid tsunftidele majanduslikeks konkurentideks. Katoliiklikud koolid Koolitüübid: · kloostrikool- tegeles tulevaste vaimulike ettevalmistamisega (seal ka rohkem eestlaseid). NB! Pärast reformatsiooni paljud kloostrikoolid suleti. · toomkool- valmistas ette tulevasi toomhärrasid linnakool- tekkisid alates 15.saj
(kokku jäi 10 linna) 17. sajandil said linnaõigused Paldiski ja Võru. Nüüd oli Eestis 12 linna. Kaugkaubandus: Peamiseks väljaveo artikliks oli teravili, lina ja kanep ning laevaehituskraam: mastipuit, plangud, lauad, tõrv, tökat. Sisseveokaupadeks olid: sool, metall(raud ja vask), soolaheeringas, tubakas, vein, klaas, paber, koloniaalkaubad(vürtsid, suhkur, kohv, tee) Käsitöö ja kaubandus: Kästitöö alal säilis tsunftikord. Tegutsesid nurgakäsitöölased ehk tsunftijänesed. Mõisate juures rajati telliselöövid , lubjaahjud, sae- ja vaseveskid. Peale ehitusmaterjalide toodeti mõisastes seepi, küünlaid, äädikat, puudrit, tärklist jm igapäevaeluks vajalikku. 17.saj hakati Eestis rajama manufaktuure.
Keskaegsele kaubandusele oli iseloomulik, et enamuse sisseveetavast kaubast moodustas tooraine, millest kohalikud käsitöölised tootsid vajaminevaid kaupu. Käsitöömeistrid olid oma huvide kaitseks koondunud tsunftidesse (keskaja lõpuks oli Tallinnas ~20 tsunfti). Tsunftid hoolitsesid oma liikmete majandusliku heaolu eest ja võitlesid kaupmeestega, et need ei ujutaks transiitkaupadega üle kohalikku turgu ja seeläbi ei alandaks toodete hindu. Probleemiks olid ka nn tsunftijänesed e tsunftidesse mittekuuluvad käsitöölised, kellel oli linnades töötamine keelatud, aga kes alevites või maahärrade juures töötades olid tsunftidele majanduslikeks konkurentideks. Mõisted: Tsunft: ühe või mitme lähedase käsitöö eriala meistreid ühendav organisatsioon. Gild: tsunftide katusorganisatsioon, mille eesotsas oli oldermann; näiteks Kanuti gild ühendas sakslastest käsitöömeistreid, Oleviste gild eestlastest käsitöölisi, Toomgild
· Ornamendikunstis oli roll ka kirikukunstis. Kasutati kirikukunsti elemente, kasutati rõngasriste. · Naiste ehted ja rõivastus kaunistati, samuti igapäevased esemed. · Kodune käsitöö oli olulisel kohal, eriti just talvisel perioodil. Igasugused puu- ja nahatööd, villa- ja lina töölemine. · Linnades koondusid saklastest käsitöölised tsunftidesse (käsitööliste ühingud). Nad ei laskunud eestlasi nendesse tulla. Tekkisid tsunftijänesed, kes läksid mõisadesse tööle. Tekkisid uued käsitööoskused ja uued tehnikad. Saksa keelest on tulnud eesti keelde enamus tööriistade nimetusi (N: haamer, höövel, saal, kangid). · Käsitöö tegemiselt arvestati põllumajandustsüklilisusega. Mardipäevast jüripäevani. · Suveperioodil parandati tööriistu ja tehti ehitustöid. · Põlvest põlve kandud uskumuste,tavade,kogemuste arvestamine. · Villa ketramine pidi lõppenud olema küünlapäevaks.
Tartu - kaubanduse tähtsus vähenes võrreldes Tallinna ja Narvaga Narva - kaubandus õitses Vene piiri lähistel Muutused kaubanduses, sisekaubandus ja väliskaubandus: Kohalike kaupmeeste laostumine, vaid kolm nädalat enne ja pärast mihklipäeva, tohtisid mõisnikud müüa oma vilja otse välismaalastele. Keskajast pärit reglementatsioon ja kaubanduspõhimõtted. Kõik väliskaupmeeste käes. Tekkis sõbrakaubandus, maalaadad ja salakaubandus. Käsitöö, tsunftikord, tsunftijänesed: tsunft - käsitööliste vennaskond, tsunftikord - reeglid/põhitõed tsunftijänesed - Manufaktuurid: Seoses 18.saj tsunftipiirangute kaotamisega ja vaba konkurentsi kujunemisega. Manufaktuur - käsitööettevõte, kus olid palgatöölised. Vabrik/tehas, tähtsaim Narvas. 4. Vaimuelu ja kultuur Rootsi ajal Olukord Liivi sõja järel: Kirikuhooned purustatud, rüüstatud, paljud kirikuõpetajad hukkunud. Hakkasid levima muinasusu kombed.
Selle üheks näiteks võib tuua Londoni, mis on üks suurimaid kaubanduslinnu Euroopas ka tänapäeval. Kaubanduse ja käsitöö areng tõi kaasa majanduslike ühingute tekke. Tekkisid gildid- kaupmeeste ja käsitööliste seisuslikud ühendused ja tsunftid- käsitööliste kutseühendused. Suurkaupmehed moodustasid omaette ühingu suurgildi.Gildid ja tsunftid kontrollisid tootmist, kehtestasid reeglid kvaliteedile, määrasid kindlaks hinna ja keelasid toota neil, kes tsunfti ei kuulunud(tsunftijänesed). Seda reguleeris põhikiri ehk Skraa. Tsunfti siseasju otsustasid tsunftimeistrid. Gildidel ja tsunftidel olid oma kabelid ja kaitsepühakud. Nende liikmed moodustasid linna kodanikkonna. Arvestades seda, kui palju väidetavalt tsunftijäneseid trahviti ning toetudes selle aja Skraale võib oletada, et kõrgkeskaeg oli väga reegliterohke ajajärk. Elurütm linnas oli palju kiirem, kui maal ning linnadesse oli kogunenud väga kirev elanikkond
abistamise ühing toetamine orbude ülalpidamine jne. NB! Tsunfti liikmeskonna elu oli pisiasjadeni reglementeeritud: kuidas ja kellega abielluda kellele ja milliseid kingitusi teha milliste sõimusõnade eest saab trahvi kuidas kedagi kõnetada milliseid riideid võib kanda jne. · GILD = tsunftide katusorganisatsioon, mis ühendas mitmeid tsunfte ja mille eesotsas oli oldermann 4 · Tsunftide peamine probleem - tsunftijänesed e. vusserdajad = tsunftidesse mittekuuluvad käsitöölised, kes elasid peamiselt feodaalide võimualustes alevites, kus tsunftikord puudus ning võis ilma piiranguteta ja odavamalt müüa. · Meistriks saamine: · NB! see oli fikseeritud skraas; alates 13.saj.-st meistriks saamine raskendatud ! ÕPIPOISS kristlikust abielust ausate vanemate laps õpiaeg 2-12 a. (meistrile pikem aeg kasulikum)
Rae liikmed töö eest palka ei saanud, seepärast pidigi raehärra jõukas olema. Nad omasid ka teatud privileege, kuna amet oli eluaegne. 3. Tsunft oli kutseühing, mille peaülesandeks oli kauba tootmine ja müügi organiseerimine, aga ka käsitööliste elu reglementeerimine. Tegeles: #Vastastikuse abistamisega #Usulise tegevusega (oma kaitsepühak, kabel jne) #Sõjalise tegevusega #Tsunfti reeglite e. skraa järgimisega Hierarhia: -meister -sell -õpipoiss Tsunftijänesed olid tsunftivälised käsitöölised. Eestlaste tsunftid: Mündrikud (sadama paadimehed) Voorimehed Õllekandjad Tootmine toimus töökojas, tööjaotus puudus. Gild oli kaupmeeste ja käsitööliste ühendus. Juhid olid odermannid. Suurkaupmehed - Suurgild. Vallalised kaupmehed ja kaupmehesellid - Mustpeade Vennaskond Käsitöölised - Väikegild. 4. Ristisõjad(millal? olulisemad) Ristisõjad ehk ristiretked olid sari sõjakäike 11.13. sajandil. Ristisõdade algne eesmärk oli Püha
*Tänu soodsale asendile edenes Narva kaubandus *Sisseveokaupadeks jäid Hispaania ja Prantsuse sool, metall, soolaheeringadning tubakas. Ka vein, klaas, paber ja koloniaalkaubad Sisekaubandus: *Kogu sisekaubandus koondus linna väikekaupmeeste kätte *Kaupmeeste ülempiir *Vilja ülesostmine väljaspool linnu oli seadusega keelatud, tehti seda nii kõrtsides, linna viivatel maanteedel kui ka otse linnaväravate all Käsitöö ja tööndus: *Säilis tsunftikord *Nurgakäsitöölised ehk tsunftijänesed *Mõisate juures rajati telliselöövid, libjaahjud, sae-ja vaseveskid *Mõisates toodeti ehitusmaterjali, seepi, küünlaid, äädikat, puudrit, tärklist *Manufaktuurid Vaimuelu: Vastureformatsioon: *Rekatoliseerimine taheti tuua tagasi katoliku usku *Jesuiidid 1583.a Tartus jesuiitide gümnaasium, hiljem tõlkide seminar Luteri kirik Rootsi aja algul: *Luteri kiriku organisatsioonilisel ülesehitamisel tegi tööd Joachim Jhering *Andis välja ka esimese eestikeelse aabitsa
Lisaks ka veini, klaasi, paberit, vürtse, suhkurt, kohvi ja teed. Väliskaubandust kontrol- liti tolliga.Sisekaubandus koondus väikekaupmeeste kätte. Väikelinnades kehtestati kaupmeeste arvu ülempiir-Vene kaupmehed pakkusid oma kaupa palju odavamalt. Soomega toimus vahetuskaubandus: silgud vilja vastu. Kagu- Eestis tegeldi salaviina- põletamisega nind Venemaale salaja müümisega.Käsitöö alal säilis tsunftikord. Töötasid ka nurgakäsitöölised e tsunftijänesed.17.saj asutati ka manufaktuure. 18.saj lõpul tuli siinsesse majandusellu üha enam kapitalistlikke jooni. Tsunftipiirangud kaotati ja käsitööliste vahel tekkis vaba konkurents, kaotati kauplemispiirangud. Koos Poola võimu kehtestamisega taastati Liivimaal katoliku kiriku organisatsioon. 1583.a asutati Tartus jesuiitide gümnaasium, hiljem asutati ka tõlkide seminar, mille peaeesmärk oli ette valmistada preestrikutseks sobivaid kandidaate kohaliku rahva seast. 1625
Kuressaare ja Valga 2) Muutused kaubanduses võrreldes eelneva perioodiga: sisekaubandus, kaugkaubandus Kaubandus: kauplemispõhimõtted jäid püsima, kaubandus koondunud võõramaalaste kätte, Narva kaubanduslinnaks, sisekaubanduses kaupmeeste arvu ülempiir Kaugkaubandus: peamine väljaveoartikkel oli teravili, maksud: tollimaks, kaup kaubandusega ei võinud aadlikud tegeleda; 3) Käsitöö tsunftikord, tsunftijänesed Säilis tsunftikord: lisaks tsunftikäsitöölistele tegutsesid ka nurgakäsitöölised e. tsunftijänesed. 4) Manufaktuurid mis on, too näiteid ülemineku etapp käsitöölt vabrikule. Tööjõud + tooraine toodi Räpinasse paberivabrikusse Venemaalt, 1760 hakati klaasi valmistama: peeglid ja portselan. Tsunftipiirangud kaotati, käsitööliste vahel kujunes vaba konkurents, kaotati kauplemispiirangud. 5. Vaimuelu ja kultuur Rootsi ajal.
abistamise ühing perekondade toetamine orbude ülalpidamine jne. NB! Tsunfti liikmeskonna elu oli pisiasjadeni reglementeeritud: kuidas ja kellega abielluda kellele ja milliseid kingitusi teha milliste sõimusõnade eest saab trahvi kuidas kedagi kõnetada milliseid riideid võib kanda jne. · GILD = tsunftide katusorganisatsioon, mis ühendas mitmeid tsunfte ja mille eesotsas oli oldermann · Tsunftide peamine probleem - tsunftijänesed e. vusserdajad = tsunftidesse mittekuuluvad käsitöölised, kes elasid peamiselt feodaalide võimualustes alevites, kus tsunftikord puudus ning võis ilma piiranguteta ja odavamalt müüa. · Meistriks saamine: · NB! see oli fikseeritud skraas; alates 13.saj.-st meistriks saamine raskendatud ! ÕPIPOISS kristlikust abielust ausate vanemate laps õpiaeg 2-12 a. (meistrile pikem aeg kasulikum)
Sisekaubandus · Kogu sisekaubandus koondus linna väikekaupmeeste kätte; · Väikelinnades kehtestati kaupmeeste arvu ülempiir, et leevendada kaupmeeste omavahelist konkurentsi; · Vene kaupmehed Eestis müüsid omi asju tunduvalt odavamalt kui kohalikud kaupmehed; · Kehtis sõbrakaubanduse põhimõte: igal talupojal oli enamasti linnas kindel kaupmees, kellega ta äri ajas; · Laadad; salaviinapõletamine; 3) Käsitöö tsunftikord, tsunftijänesed · Säilis tsunftikord; · Tsunftikord - käsitööliste suhete korralduse süsteem feodaalajal; · Tsunft ühe linna ühe eriala käsitööliste liit; · Käsitöös tõrjuti eestlasi eemale nii, nagu ka kaubanduses; · Tsunftid muutusid suletumaks; · Lisaks tsunftikäsitöölistele tegutsesid nurgakäsitöölised ehk tsunftijänesed, kelle vastu võitlemine muutus järjest lootusetumaks; 4) Manufaktuurid mis on, too näiteid
kus nende peamisteks klieantideks olid sõjaväelased · sõbrakaubanduse põhimõte - igal talupojal oli linnas kindel kaupmees kellega too oma äri ajas · olulised kauplemiskohad - maalaadad · laadapäevad olid ka linnades · talurahval oluline vahetuskaubandus soomlastega, kes vahetasid silke teravilja vastu käsitöö ja tööndus · säilis tsunftikord · eestlasi tõrjuti jätkuvalt käsitööst kõrvale · tegutsesid nurgakäistöölised e tsunftijänesed · mõisatesse ehitati veskeid, viinapõletuskatlaid, lubjaahje, telliselöövleid · mõisates hakati tootma seepi, puudrit, tärklist, küünlaid, äädikat · 17.saj hakati eestis asutama manufaktuure - Tallinnas paberimanufaktuur, Narvas sae-ja vaseveski, Hiiumaal klaasimanufaktuur, Põltsamaa portselanimanufaktuur · palgaline tööjõud · suur osa tööst tehti käsitsi VAIMUELU 18.SAJANDIL Poola ajal :
Kehtis sõbrakaubanduse põhimõte: igal talupojal oli enamasti linnas kindel kaupmees, kellega ta äri ajas. Sellisteks kauplemiskohtadeks kujunesid maalaadad. Eesti suurim laat oli talvine Tartus peetab saksa laat, mis kestis igal aastal kolm nädalat pärast kolmekuningapäeva. Kagu- Eestis andis talupoegadele lisasissetulekut salaviinapõletamine ning selle vargsi Venemaale müümine. KÄSITÖÖ JA TÖÖNDUS Kästitöö alal säilis tsunftikord. Tegutsesid nurgakäsitöölased ehk tsunftijänesed. Mõisate juures rajati telliselöövid, lubjaahjud, sae- ja vaseveskid. Peale ehitusmaterjalide toodeti mõisastes seepi, küünlaid, äädikat, puudrit, tärklist jm igapäevaeluks vajalikku. 17.saj hakati Eestis rajama manufaktuure.
linnvabariigid: (Gent), Veneetsia, Genova, Firenze, Bologna raad koos bürgermeistriga, linnakodanikud ("Linnaõhk teeb vabaks!"), linnaaristokraatia patritsiaat (karjääris tõusmine läbi abielude) Kloostritest viidi linna üle kolm valdkonda: haridus, arhitektuur, kirjakultuur Tsunftid nende põhimäärus skraa; õpipoiss, sell, vandersell, meister vanem e tsunftimeister, kes juhtis tsunfti ja omas privileege Tsunftijänesed tegid välist käsitööd e haltuurat Tsunftid kogunesid gildi, kaupmehed kogunesid suurgildi. Hansa liit 1220 Lübecki esile tõus Läänemere regioonis Novgorodi-Kölni-Londoni joonel olevad kaubalinnad tekkis uut tüüpi laev: koge 15. Teadus ja ülikoolid triivium: grammatika, retoorika, dialektika kvadriirium: muusika, astronoomia, aritmeetika, geomeetria teadmised põhinesid antiikkultuuril, loodusteadused oli kiriku põlu all
kujunesid kindlad kauplemispartnerid. Linnade kõrval kujunesid juba Rootsi ajal olulisteks kauplemiskohtadeks maalaadad, millest tuntuim oli Tartus peetav nn saksa laat. Käsitöö: Linnakäsitööd jäi mõjutama tsunftikord. Tsunftid muutusid järjest suletumateks, meistrite arv oli ette määratud ning selleks, et saada tsunfti liikmeks tuli oodata mõne meistri surma. Nii kujunes välja igavese selli seisus. Tsunftikäsitööliste kõrval tegutsesid nurgakäsitöölised ehk tsunftijänesed. Et kohalikke kaupmehi elatisega kindlustada, anti neile 2 Eesti 18. sajandil kaupade ülesostmise ainuõigus, teised tohtisid kaupu osta vaid oma tarbeks. Asehalduskorra kehtestamisega anti õigus käsitööga tegeleda kõigil soovijail. Manufaktuurid 18. sajandil: Mõisate juures tegutsesid edasi viinaköögid, saeveskid,
Kagu-Eestis andis talupoegadele lisasissetulekut salaviinapõletamine ning selle vargsi Venemaale müümine.Koos talurahva jõukuse kasvuga suurenes ka tarbimine. Rikkamad talupojad said endale paremaid riideid lubada. Taluhoonetele ilmusid esimesed klaasaknad. Käsitöö ja kaubandus. Käsitöö alal säilis tsnuftikord ka 17-18 sajandil. Lisaks tsunftikäsitöölistele tegelesid nurgatagused käsitöölised e tsunftijänesed. Töönduse raskuspunkt kaldus 17-18 sajandil maale. Mõisatesse tekkisid erinevad tehased ja veskid. 17 sajandil hakati ka eestis asutama manufaktuure. Narvas rajati kose veejõudu kasutav vase ja saeveski, Tallinnas Härjapea ojale Eesti esimene paberimanufaktuur. 18.sajandil rajati tähtsamad manufaktuurid linnadest välja. Räpina paberivabrik rajati 1736, mis tegutseb siiamaani ning on vanim tänini tegutsev tööstusettevõte. 1760 aastatel hakati Põltsamaal tootma klaasi. 18
tsunftis. Igal tsumpfil oli ka oma põhimäärus ehk skraa. See määrates ka tsunfti hierarhia õpipoiss, sell ja meister. Trunftide ees oli meistrite seast valitud vanem. Peale selle liikmed aitasid üksteist. Tsunftid olid ka tähtsad, kuna nad olid ka sõjaline organisatsioon, mis võib kaitsevajaduse tekkides välja astuda iseseisva lahinguüksusena. Neil olid ka enda kaitsepühakud, oma kabel või koguni kirik. Probleemiks olid tsunftijänesed, kes müüsid oma tooteid trunftiväliselt. Keskaja ülikoolid Euroopa vanim ülikool on Salerno ülikool, mis rajati 10. sajandil. Veel mainitakse Bologna ülikooli. 12. sajandil tekkis ka Pariisi ülikool, Oxfordi ülikool, Cambridge ülikool ja Salamanca ülikool Trükikunst Keskaja suurimaks saavutuseks, mis mõjutas inimkultuuri kõige olulisemal viisil,tuleb pidada trükikunstiks. Seejuures see on pikaajalise arengu vili. Juba vanad roomlased kasutasid 200.
Linnade juhtimine läks valimistega moodustatud linnavolikogu ja selle valitud linnavalitsuse kätte. Linnavalitsuse eesotsas linnapea. Valimistel oli kehtestatud varanduslik tsensus. Eestlastest haritlaste arv hakkas kasvama, kuid siiski olid õiguslikult teisejärgulised (valitsemine sakslaste käes). Linnades valitses saksa keel, kombed, meelsus. 8. Tööstuse areng. 17-18. saj säilis käsitöö alal tsunftikord. Peale tsunftikäsitööliste tegutsesid ka nurgakäsitöölised e tsunftijänesed. Maale rajati mõisate juurde telliselöövid, lubjaahjud, sae- ja vesiveski. 17. saj hakati asutama manufaktuure: Narvas kose veejõudu kasutav vase- ja saeveski, Tallinnas Härjapea ojale Eesti esimene paberimanufaktuur, Räpina paberivabrik - rajatud 1736. 18. sajandil tuli ellu aina rohkem kapitalistlikke jooni: tsunfitpiirangud kaotati ja käsitööliste vahel kujunes vaba konkurents. 19. saj algul jäi tööstuse areng tagasihoidlikuks, kuid hakkasid pöörduma aurumasina
töötlemine), sepa pada oli vähestel taludel, selleks oli sepp olemas külas. • Meeste töö oli tarbeesemete valmistamine ja naised ketrasid ja kudusid. • Linnades kogunesid või koondusid saksa soost käsitöölised tsunftidesse- käsitööliste ühingud. Sinna koondusid saksa töölised slp, et ei saaks eestlased neile tulusatele kohtadele tulla. Tekkisid nn tsunftijänesed, kes läksid linnadest välja mõisatesse tööle ja nende kaudu jõudis talupoegadeni käsitöö oskused ja tehnikad. • Saksa keelest on tulnud eesti keelde enamik tööriistade nimetusi nt haamer, höövel, saag, tangid. • Käsitöö tegemisel arvestas maarahvas alati põllumajandustööde tsüklilisusega. Mardipäevast jüripäevani harrastati käsitööd. Suve perioodil parandati tööriistu ja ehitustöid sai suvel teha
Kaubandus 17.-18.saj. Peamised väljaveokaubad: teravili, lina, kanep, laevaehitusmaterjal. Peamised sisseveokaubad: sool, metall, tubakas, vein, klaas, paber, koloniaalkaubad. Muutused: Hakati asutama manufaktuure, tuli üha enam kapitalistlikke jooni, kujunes vaba konkurents, kaotati kauplemispiirangud. Kehtis sõbrakaubanduse põhimõte, olulisteks kauplemiskohtadeks kujunesid maalaadad. Käsitöö alal säilis tsunftikord. Tegutsesid nurgakäsitöölised ehk tsunftijänesed. 1858- Rajati Narva Kreenholmi Manufaktuur, kus töödeldi puuvilla. Vastureformatsioon Liivimaal taastati Poola võimu kehtestamisega katoliku kiriku organisatsioon. Reformatsiooni vastane võitlus. Korraldasid Jesuiidid. Nende tegevus Eestis piirdus Tartuga., kuid nende mõju siinsele vaimuelule oli suur. 1583 avati Tartus jesuiitide gümnaasium, selle kõrvale asutati tõlkide seminar. 1625 Rootsi-Poola sõjaga vallutati Tartu ja lõppes jesuiitide tegevus ning kogu katolik ajastu Eestis
Keskaegsele kaubandusele oli iseloomulik, et enamuse sisseveetavast kaubast moodustas tooraine, millest kohalikud käsitöölised tootsid vajaminevaid kaupu. Käsitöömeistrid olid oma huvide kaitseks koondunud tsunftidesse (keskaja lõpuks oli Tallinnas ~20 tsunfti). Tsunftid hoolitsesid om liikmete majandusliku heaolu eest ja võitlesid kaupmeestega, et need ei ujutaks transiitkaupadega üle kohalikku turgu ja seeläbi ei alandaks toodete hindu. Probleemiks olid ka nn tsunftijänesed e tsunftidesse mittekuuluvad käsitöölised, kellel oli linnades töötamine keelatud, aga kes alevites või maahärrade juures töötades olid tsunftidele majanduslikeks konkurentideks. HANSA LIIT Hansa Liit (hanse tähistas vanasaksa keeles meeste salka) oli 13.17. sajandil tegutsenud Põhja- Saksamaa, Skandinaaviamaade, Madalmaade ja Liivimaa linnade kaubanduslik ja poliitiline liit. Liidu juhtlinnaks oli Lübeck
annaabi.ee 
