Ajaloo mõisted ja küsimused (0)

Kontrolltöö
Liivi sõda 1558 – 1583
Tallinna piiramised 1570 , 1577
Altmargi vaherahu 1629
Brömesbro rahu 1645
Tartu Ülikool 1632
Reduktsioon 1680
Forseeliuse seminar 1684  1686 NG
Ivan Julm – Algatas liivisõja
hertsog Magnus
Pontos de la Gordie – Rootsi väejuht
Stefan Batory – 1576 . aastal Poola kuningas, kes alustas 1578.a. pealetungi venelaste vastu
Balthsar Russow - Kroonik
Johan Skytte – Tartu Ülikooli asutaja
Bengt Gottfried Forselius Uus ordumeister /Asutati Piiskopimõisa seminar, kus hakati ette valmistama eesti koolmeistreid ja köstreid
Jgnatsi Jaak  Forseliuse õpilane
Pakri Hanso Jüri Forseliuse õpilane
Adrian ja Andreas Virginius  Tõlkisid uue testamendi eesti keelde
Sisemigratsioon- siseränne
Suur näljahäda (1696-1697)
Kubermang - haldusüksus ( 2 tk)
Kindralkuberner - Eestimaa ja Liivimaaa kubermangu kõrgeimaks valitsusametnikuks oli monarhi määratud ning talle vahetult alluv kindralkuberner.
Sillakohus- Liivimaal olev kohus, mis täitis politseilisi ülesandeid, vastutas avaliku korra tagamise eest ning tegeles väiksemate ülesastumiste uurimise ja karistamisega
Maakohus - Liivimaal olev kohus, mis arutas talupoegade ja teiste mitteaadlike süüasju.
Liivimaa Õuekohus- seal lahendati raskemaid kuritegusi ning aadlike kohtuasju.
Adrakohus-Eestimaal olev kohus, mis täitis politseilisi ülesandeid, vastutas avaliku korra tagamise eest ning tegeles väiksemate ülesastumiste uurimise ja karistamisega
Meeskohus -Eestimaal olev kohus, mis arutas talupoegade ja teiste mitteaadlike süüasju.
Eestimaa Ülemmaakohus- seal lahendati raskemaid kuritegusi ning aadlike kohtuasju.
Maapäev - Rüütelkonna liikmed käisid maapäevadel keskeltläbi iga kolme aasta tagant.
Maanõunik- ehk Landrat, ajasid rüütelkonna asju(12), (Saaremaal 6), kes valiti maapäevadel kõige lugupeetavamate aadlike hulgast eluks ajaks ametisse. Tegelesid kõige olulisemate küsimuste lahendamisega.
Maamarssal (L)/Peamees(E)- tegelesid igapäevaste küsimuste lahendamisega.
Rüütelkond - koondasid siinseid aadlikke, kaitsesid nende õigusi Rootsi ja Vene riigivõimu ees ning lahendasid kõiki kohalikke küsimusi .
Reduktsioon- erakätesse antud riigimaade tagasivõtmine
Vakuraamat - raamat, milles peeti koormiste üle arvestust
Maarevisioon- korraldati iga 7-8 aasta tagant, kus pandi kirja kõik töövõimelised talupojad
Rüütlimõis- eramõisad, mis kuulusid peamiselt baltisaksa mõisnikele.
Kroonumõis - riigimõisad, mis olid välja renditud riigiteenistuses olnud aadlikele, kellel rüütlimõisa polnud
Pastoraat- kirikumõisad, mis olid väiksemad kui rüütli ja kroonumõisad ning andsid elatist kirikuõpetajatele.
Rakmetegu - teotöö liik, mille puhul tegi talupoeg tööd rakendiga
Jalategu- teotöö liik, mille puhul tegi talupoeg tööd jala
Abitegu - teotöö liik kiireloomuliste hooajatööde (rehepeks, sõnnikuvedu, heinategu jne) tegemiseks
Loonusrent- talupoegade tasu kasutatava maa eest maaomanikule( mitte raha)
Moonavoor- talupoeg viis ühe mõisniku ntks vilja vms tema sugulastele/ sõpradele( teisele mõisnikule)
Laevaehitusmaterjal: plangud, köied, tõrv , täkat
Sõbrakaubandus - igal talupojal oli enamasti linnas kindel kaupmees , kellega ta äri ajas.
Maalaadad- olulised kauplemiskohad
Manufaktuur - väike käsitöö tuba
Jesuiidid - toodi Liivimaale 
Gümnaasium- 1583. asutati Tartus jesuiitide gümnaasium, mille haridustasemele polnud Eesti varasemas ajaloos võrdset.
Seminar(tõlkide, õpetajate)- eesmärk oli ette valmistada preestrikutseks sobivaid kandidaate kohaliku rahva hulgast.
Wanradt - Koelli katekismus (1535)- vanim osaliselt säilinud trükis, mis sisaldab eesti keelt
Vastne Testament (1686)- on esimene eestikeelne terviklik Uue Testamendi trükiversioon.
Academia Gustaviana/Tartu Ülikool(1632)-asutati Tartu Ülikool
Liivisõda 1558 – 1583
1) Sõja põhjused ja ajend :

• Vana-Liivima nõrkus
  
• Naabrite kaubandushuvid
  
• Ajend:“Tartu maksu“ mittemaksmine Moskva suurvürstile Ivan IV-le
  

2) Sõja algus:

• 1558 Vene väed rüüstavad Tartumaad
  
• 1558 Narva ja Tartu vallutamine > piiskop Hermann Moskvasse vangi
  
• 1559 pooleks aastaks vaherahu
  
• Liitlaste otsimine
  

3) Vana-Liivimaa lõpp

• 1560 ordu viimane lahing Härgmäel
  
• 1560 Läänemaal Eesti talupoegade mäss
  
• 1560 Põhja-Eesti vasallid ja Tallinna linn andsid Rootsi kuningate ustavusvande
  
• 1561 ametlik ordu alistumisleping Poolale > keskaeg on läbi, sest Liivimaad netu
  

4) Põhjamaade 7- aastane sõda:

• 1563 – 1570
  
• 1563 Rootsi tallutab Taanilt Haapsalu
  
• 1565 poolakad vallutavad Rootsilt tagasi Pärnu
  
• 1659 Rootsi kuningas abiellub Poola kuningatütrega > Poola ja Rootsi liit
  

5) Liivimaa kuningriik 1570-1577

• 1570 Taani kuninga vend hertsog Magnus andis Ivan IV-le ustavusvande
  
• Sai Liivimaa kuninga tiitli ja Põltsamaale lossi ja Ivan IV onupoja tütre Maria
  
• 1570 7 kuud veneväed piirasid Tallinnat
  
• 1577 7 nädalat vene väed piirasid Tallinnat
  

6) Sõja lõpp

• Poola kuningas Stefan Batroy ründab Vene alasid > 1582 Jam Zapolski vaherahu > Poola saab Lõuna-Eesti
  
• Rootsi väejuht Pontus de la Gordie ründab üle külmunud Soome lahe Põhja-Eestit
  

Poola võim Liivimaal

• 1582 Jam Zapolski rahu
  
• 1583 Tartus jesuiitide gümnaasium
  
• 1585 Tartus tõlkide seminar
  

Rootsi võim Eestimaal

• Eestimaa hertsogkond
  
• 7 linnuselääni > mõisaläänid
  
• Peaaegu kogu maa väljajagamine mõisnikele 16.saj
  
• 1583 Pljussa rahu
  

Eestlaste olukord

• Rootsis pärisorjust polnud, meie alal Rootsi võim seda ei kaotanud
  
• Maa andmine mõisnikile > talupoegade koormised suurenesid
  

Taanlaste võima Saaremaal

• ¾ maast jäi riigile, veerand jagati mõisatele
  
• Kroonumaa jagati ametkondadeks ja vakusteks
  
• Tekkis eraldi rüütelkond 6-liikmelise nõukogu ja rüütelkonna peamehega
  
  

Rootsiaeg

• 1550 elas siin umbes 250k-300k inimest, siis Liivi sõda
  
• 1620 – 120k-140k
  
• 1695 – pärast Rootsi aega 400k
  
• 1696 Suur näljahäda (70k-75k hukkunut)
  
• 1700 Põhjasõja algus
  
• 1710 rahvaarv 170k
  
  

Eesti minek Rootsi võimu alla

• 1629 Altmargi rahu Poola ja Rootsi vahel
  
• 1645 Brömsebro rahu Taani ja Rootsi vahel
  
• 1660 Oliva rahu Poolaga
  
• 1618-1648 tomus Euroopas 30 aastane sõda
  
  
  

Eestimaal omasid võimu:

• Eestimaa rüütelkond
  
• Liivimaa rüütelkond
  
• Saaremaa rüütelkond
  

Rüütelkondade ülesandeks olid:

• Koondada siinseid maavaldajaid aadlikke
  
• Kaitsta nende õigusi Rootsi riigivõimu eest
  
• Lahendada kõiki kohalikke küsimusi