Varauusaeg (0)

Konspekt
Liivi sõda

• 16.sajandi keskpaiku oli Vana- Liivimaa killustunud 5 omavahel nõrgalt seotud ning sageli vaenujalal olevaks väikeriigiks: Saksa ordu, Liivimaa haru territoorium , Riia peapiiskopkond , Tartu, Saare-Lääne ja Kuramaa piiskopkond .
  
• Liivimaa vahetus naabruses tugevnesid Moskva suurvürstiriik ning Poola-Leedu, kes huvitusid üha enam mõju tugevdamisest Baltikumis, et haarata kaubandustulud endale.
  
• Huvi Läänemere idaranniku vastu kasvas ka Taanis ja Rootsis. Üha selgemaks sai, et sõda ülemvõimu pärast on vältimatu.
  
• Jaanuaris 1558 ületasid Moskva väed Tartu piiskopkonna piiri ning rüüstasid Lõuna-Eesti külasid.
  
• Sama aasta kevadel asusid uued Vene väed Narva ordulinnuse piiramisele. Mais 1558 vallutati linn tormijooksuga.
  
• Juulis 1558 langes piiskopkonna pealinn venelaste kätte
  

• Augustis 1559 andis Liivimaa tugevaim riik- orduriik - end Poola kaitse alla, sest see võis kujunenud olukorras ainsana abi pakkuda.
  
• Uueks ordumeistriks valiti Gotthard Kettler .
  
• 1559 septembris müüs Saare-Lääne piiskop oma valdused koos Kuramaa piiskopkonnaga Taanile ning lahkus Saarele. Nõnda kaasati sõtta Poola ja Taani
  
• 2 augustil 1560 pidas ordu Härgmäe lähedal viimase välilahingu, saades ülakaalukalt vastavalt lüüa.
  
• Sama aasta sügisel puhkes Harju-ja Läänemaal Talurahva ülestõus.
  
• Juunis 1561 andsid Harju-Viru vasallid ja Järvamaa aadel ning Tallinna linn Rootsi kuningale ustavusvande.
  
• 28. Novembril 1561 sõlmiti VVilniuses leping, millega nii ordu kui ka Riia peapiiskopkond viimase veel iseseisva Liivimaa riigina andsid end täielikult Poola kuninga Sigismund II Augusti valitsemise alla.
  
• Põhilise sõjalise jõu moodustasid kohalikud Mõisamehed, s-t endised ordu ja piiskoppide sõdalased, kes otsisid nüüd uut teenistust suvalise valitseja juures.
  

• 1570 . aastate lagul sekkus Venemaa taas senisest agaramalt Liivimaa sündmustesse.
  
• 1570, aasta augustis alustas Magnus koos Vene vägedega Tallinna esimest piiramist.
  
• 1572. Aastal asus Liivimaale saabunud Moskva tsaar Ivan Julm ise vägesid juhatama.
  
• Jaanuaris 1577 alustasid Vene väed Tallinna teist piiramist, mida sedapuhku juhtisid Vene enda väeülamad.
  

• 1576. Aastal Poola kuningaks valitud Stefan Batory alustas 1578 . Aastalulatuslikku pealetungi venelaste vastu.
  
• 1582 aastal Pihkvamaal Jam Zapolskis sõlmiti Venemaa ja Poola vahel vaherahu , mis andis kõik venelaste vallutatud linnused Liivimaal Poolale
  
• 1581 . Aasta märtsis vallutasid Viiburist üle jäätunud Soome lahe ootamatult saabunud rootslased Rakvere, Narva ning teised tähtsamad Põhja-Eesti linnused.
  
• 1583. Aastal Venemaa ja Rootsi vahel sõlmitud Pljussa vaherahu jättis Rootsi kätte nii Põhja-Eesti kui kaIngerimaal vallutatud linnused.
  
• 1590 aastal puhkes uuesti sõjategevus. Lõplik rahu sõlmiti alles 1595 . Aastal. Täyssinä rahuga, mis tunnustas Venemaa Rootsi valdusi Põhja-Eestis, Rootsil tuli aga loobuda oma vallutustest Ingerimaal.
  

• 1600 aasta augustis vallandus taas sõjategevus, mis koos vaheaegadega kestis 1629. Aastani ja tõi kaasa laastavad rüüsteretked. 1617. Aastal õnnestus rootslastel sõlmida Venemaaga soodne Stolbovo rahu ning saada oma valdusse kogu Ingerimaa .
  
• Viimase suurema Eesti linnana langes 1625. Aastal rootslaste kätte Tartu.
  
• 1629. Aastal sõlmitud Altmargi vaherahu jättis kogu Eesti mandriala Rootsi võimu alla.
  

• 1645. aastal sõlmitud Brömsebro rahu lõpetas Taani aja ka Saaremaal.
  
• 1654. Aastal puhkes järjekordne sõda Venemaa ja Poola vahel.
  
• 1660. aastal sõlmisid Rootsi ja Poola Oliwa rahu, millega Poola tunnustas lõplikult Rootsi õigusi Liivimaale.
  
• Samalaadne rahu sõlmiti 1661. Aastal Põhja- Tartumaal Kärdes ka Roosti ja Venemaa vahel, sellega lubasid venelased Eesti ala „ Igaveseks ajaks“ Rootsile.
  

Põjasõda:

• 1699. Aastal kujunes välja Rootsi-vastane liit, kus keskset rolli mängi äsja Poola kuningas valitud Saksi kuurvürst August II tugev, kellega liitus Taani kuningas Frederik IV ning Vene tsaar Peeter I.
  
• 12.veebruari 1700 Kuramaale koondatud August II Saksi vägede tormijooksuga Riiale.
  
• Septembris 1700 jõudsid esimesed venelaste väesalgad Narva alla.
  

• 30. Novembril 1700 asusid Narva alla jõudnud Rootsi väed linna piiravate Vene vägedega lahingusse
  
• 1701. Aasta suvel algasid uued Vene vägede rüüsteretked Eesti alale
  
• 1704 juulis vallutati Tartu tormijooksuga
  
• 1708. Aastal küüditati kõik Tartu elanikud Venemaale ning tühjaks jäänud linn lasti õhku.
  
• 1709. Aasta võit Poltaava lahinug pööras sõja õnneVenemaale.
  
• 1721. Aastal alla kirjutatud Uusikaupunki rahuga liideti Ingeri-, Eesti- ja Liivimaa Vene riigiga.
  
• Sõja ajal teenis Rootsi väes u. 15000 eestlast, peamiselt 1701. Aastal kokku kutsutud maamiilitsas.
  

Asustus pärast Liivi sõda:

• Enne Liivi sõda elas Eestis 250 000- 300 000 inimest, 1620 aastateks oli aga rahvaarv kahanenud 120 000- 140 00 inimeseni.
  

Asustus Rootsi ajal:

• 1695 aastal 350 000- 400 000 inimest
  
• 17. sajandi asutuspildile oli iseloomulik ulatuslik sisemigratsioon tihedamini asustatud aladelt hõredama asutusega paikadesse.
  
• Rootsi valitsusaja lõpul, 1696-1697, tabas Eesti senise ajaloo suurim näljahäda. Ühtekokku langes näljaaja ohvriks 70 000- 75 000 inimest.
  

Asustus 18. Sajandil

• Suure katku järgset Eesti rahvaarvu on hinnatud umbes 170 00 inimeseni.
  
• Kümmekonnas Eesti linnas elas 18. Sajandi lõpul vaid 24 000 inimest.
  

Venelased varauusaja Eestis:

• Venelaste püsiasutust jäi ka 18. Sajandil väikeseks ega ületanud 3000 piiri, mis moodustas vaid 0,6% Eesti rahvastikust.
  

VÕIMUKORRALDUS:

• Eestimaa kubermangu moodustasid Põhja- Eesti neli maakonda – Läänemaa, Harjumaa , Järvamaa ja Virumaa.
  
• Liivimaa kubermang kujunes Lõuna-Eestist ja Põhja- Lätist, mille keskuseks oli Riia. Eesti alalt kuulus Liivimaa kubermangu Pärnu ja Tartu maakond, mis sel ajal hõlmas kogu Lõuna-Eesti mandriosa.
  
• Saaremaa kuulus vormiliselt Liivimaa kubermangu, säilitas aga edaspidigi mitmed eriõigused. Erinevalt teistest maakondadest oli Saaremaal oma asehaldur , rüütelkond, kirikuvalitsus (konsistoorium) ning Eesti- ja Liivimaast erinev maksusüsteem.
  
• Kindralkuberner oli kubermangu kõrgeim valitsusametnik, kelle määras monarh . Kindralkubernerid kamandasid oma haldusalas asuvat sõjaväge, nimetasid ametisse ja kontrollisid kõiki riigiametnike tööd, jälgisid raha laekumist ja kulutamist kubermangus, kandsid hoolt ka postiteenistuse, teede ja sildade korrashoiu ning avaliku korra eest.
  
• Kõrvuti kindralkuberneride ja teiste riigiametnikega teostasid Eesti- ja Liivimaal võimu ka siinsed rüütelkonnad. Rüütelkonnad koondasid siinseid aadlikke, kaitsesid nende õigusi Rootsi ja Vene võimu ees ning lahendasid kõiki kohalike küsimusi. Eesti alal oli neid kolm: Eestimaa, Liivimaa ja Saaremaa rüütelkond.
  
• Maapäevad toimusid iga kolme aasta tagant, kus käisid ka rüütelkonna liikmed.
  
• Maanõunikud valiti maapäevadel kõige lugupeetavamate aadlike hulgast eluks ajaks ametisse.
  
• Maakonna tasandil tegutsesid Eesti- ja Saaremaal meeskohtud, Liivimaal maakohtud, mis arutasid talupoegade ja teiste mitteaadlike süüasju. Raskemad süüasjad, samuti kõik aadlike kohtuasjad lahendati Eestimaa ülemmaakohtus või Liivimaa Õuekohtus.
  
• Adrakohtunikud Eestimaal ja sillakohtunikud Liivimaal vastutasid avaliku korra tagamise eest ning tegelesid väiksemate üleastumiste uurimise ja karistamisega.
  

ROOTSI RIIGIVÕIM JA BALTI AADEL:

• Reduktsioon – erakätesse antud riigimaade tagasivõtmine, mille alustas Karl XI.
  
• 1680.a – kuningas Karl XI absolutistlik valitsusreform.
  
• Johann Reinhold Patkul – maanõunik, kes tõusis Liivimaal aadliopositsiooni juhiks. 1694 a mõisteti ta surma, süüdistades teda mässu õhutamises, kuid tal õnnestus põgeneda välismaale.
  
• 1694 a saatis kuningas laiali Liivimaa rüütelkonna maanõunike kolleegiumi ning allutas rüütelkonna maapäeva kindralkubernerile.
  

Agaraalolud varauusajal.

• Kõige enam oli Eestis era- ehk rüütlimõisaid, mis kuulusid peamiselt baltisaks mõisnikele.
  
• Teise suurema rühma moodustasid riigi- ehk kroonumõisad.
  
• Kolmanda suurema rühma moodustasid kirikumõisad ehk pastoraadid
  
• Mõisate majandamisel muutus tähtsaks juba keskaja lõpul alguse saanud teraviljaeksport, mis varauusajal kahekordistus. 18. Sajandil tõusis olulisele kohale viinapõletamine.
  
• Vakuraamat oli talude ja nendel lasuvate koormiste (maksude) nimekiri Eesti ja Läti aladel.
  
• Adramaarevisjon selle käigus pandi kirja kõik töövõimelised talupojad.
  
• Koos asehalduskorra kehtestamisega 1783. Aastal ühtlustas pearahamaksu sisseseadmine Baltikumi maksusüsteemi kogu riigis kehtivaga ning suurendas oluliselt riigile laekuvate maksude üldsummat.
  

Talurahva olukord Rootsi ajal:

• Kroonumaade talupoegade õiguslik seisund määratleti 1696. Aastal avaldatud Liivimaa majandusreglemendis, mille sätted laienesid ka Eestimaa kroonumõisatele.
  
• Pärisorjustamine
  

Talurahva olukord pärast Põhjasõda:

• 1696. Aasta majandusreglement jäi kroonumõisate jaoks kehtima ka Vene ajal, kroonumõisate eneste arv, aga vähenes.
  

Agraarümberkorralduste algus:

• 1765 . Aasta Liivimaa maapäevale esitas kindralkuberner Browne Katariina II ülesandel nõudmise parandada talupoegade olukorda.
  
• Positiivsed määrused andsid talurahvale tugevama juriidilise kindlustunde, olles esimeseks sammuks teel pärisorjuse kaotamisele
  

Talurahva olukord 18. Sajandi lõpul:

• 1796. Aastal ilmus Leipzigis Liivimaa koduõpetaja Garlieb Helwing Merkeli raamat „Lätlased, eriti Liivimaal, filosoofilise sajandi lõul“, milles esitatud otsekohene ja avameelne käsitlus Liivimaa talurahva olukorrast avaldas Euroopa lugejale suurt mõju.
  
• 1802.-1804. Aasta Eesti- ja Liivimaa talurahva regulatiivid lõpetavad ühe ajajärgu agraarkorralduste ajaloos. Pärisorjus jäi küll püsima, kuid talurahvale anti siiski seaduslikult tagatud kaitse mõisnike võimaliku ülekohtu eest.
  

Vastureformatsioonid

• Olulist osa rekatoliseerimises etendasid jesuiidid , kelle toomist Liivimaale korraldas paavsti saadikAntonio Possevino.
  
• 1583. Aastal asutati Tartus jesuiitude gümnaasium, mille haridustasemele polnud Eesti varasemas ajaloos võrdset.
  
• Gümnaasiumi kõrvale asutasid jesuiidid tõlkide seminari , mille peaeesmärk oli ette valmistada preestrikutseks sobivaid kanditaate kohaliku rahva hulgast.
  

Luteri kirik Rootsi aja algul

• Joachim Jhering andis välja esimese eesti keelse aabitsa, töötas välja range kirikukaristuse süsteemi.
  
• Hermann Samsonist sai luterliku fundamentalismi silmapaistvamaid esindajaid.
  
• 1626. Aastal avaldas Samson üksikasjalise juhendi, kuidas nõida rahva hulgast ära tunda ja temaga ümber käia.
  
• 1699. Aastal viidi Eestis täide viimane nõiaprotsessil langetatud surmanuhtlus.
  
• 1642. Aastal leidis aset Urvaste kihelkonnas Osulas aset Pühajõe mässu nime all tuntuks saanud sündmus, mille käigus talupojad hävitasid Võhandu jõele ehitatud mõisa vesiveski , kuna pidasid seda pühaks peetava jõe rüvetamiseks ning neid tabanud viljaikalduse põhjuseks.
  

Rahva hariduse algus:

• 1684. Aastal leidis aset Tartus õpetajate seminar , mille praktilist tööd korraldas Bengt Gottfried Forselius .
  
• Detsemberis 1686 käis Forselius Stocholmis kuninga jutul, kaasas kaks õpilast Ignatsi Jaak ja Pakri Hanso Jürri, kelle teadmistega kuningas igati rahule jäi.
  
• 1697. Aastal võttis Liivimaa maapäev võimude nõudel vastu otsuse rajada mõisnike kulul igasse kihelkonda talurahvakool ning seada ametisse koolmeister.
  

Vanem eestikeelne kirjasõna:

• Esimese eesti keele grammatika koostas 1637. Aastal Tallinna toomkiriku õpetaja Heinrich Stahl.
  
• 1630. Aastatel ilmunud mitmeosalises käsiraamatus avaldas Stahl esimesena eesti keeles usuõpetuse raudvara: Lutheri väikese katekismuse, lauluraamatu, evangeeliumid, palveid ja teisi kiriklikke talituste tekste, mis pidid hõlbustama kirikuõpetajatel eesti keele kasutamist.
  
• Esimese eestikeelse piibliväljaandena ilmus 1686. Aastal lõunaeestikeelne Uus Testament , mille tõlkisid Kambja pastor Andreas Virginius ja tema poegAdrian.
  
• 1693. Aastal ilmus Johann Hornungi ladinakeelne eesi keele grammatika, mis erinevalt Stahli grammatikast arvestas eesti keele eripära märksa rohkem.
  

Luteri kirik Põhjasõja-järgsetel aastatel:

• Luteri kirik jäi siinse vaimuelu kandajaks ka pärast Põhjasõda.
  
• Vahetult enne Põhjasõda levis siinsete kirikuõpetajate hulgas pietism . Selle usuvoolu esindajad olid vastu luteri kiriku süvenevale konservatismile ning püüdsid usuelu elavdada religiooni senisest sügavama sisemise tunnetamise suunas.
  

Vennasteliikumine:

• Kui pietism jäi rohkem kirikuõpetajate pärusmaaks, siis rahva sekka sõudsid pietistlikus ideed vennaste - ehk hernhuutlaste liikuminse kaudu.
  
• Saksa rändkäsitöölised tõid hernhuutlikud ideed 1730. Aastate algul Eestisse ning siinne talurahvas võttis need kiiresti omaks.
  
• Hernhuutlased pidasid tähtsaks usuvalgust, alandlikkust ja kõlblust, aga ka sotsiaalset võrdsust ja vendlust.
  

Teoloogiline ratsionalism ja valgustus:

• 18. Sajandi keskpaigas jõudis Saksamaalt Baltikumi teoloogiline ratsionalism, saavutades sajandi lõpuks valdava osa pastorkonna toetuse.
  
• Johann Georg Einsen töötas välja mitmeid agraarprojekte, kavandas vabade saksa talupoegade koloniseerimist Baltikumi, propageeris talurahva hulgas puuviljakasvatust ning tegeles juurviljade kuivatamisega.
  
• August Wilhelm Hupel oli viljakas literaat, kes pärandas tänapäevale hinnalisi kirjeldusi oma kaasajast kogumikes „Topograafilisi teateid Eesti- ja Liivimaast“ ning „Põhjamaa kirjutisi.“
  
• Johann Gottfried Herder esmatutvustas eesti rahvaluulet Euroopas saksa keele vahendusel.
  
• August von Kotzebue oli Tallinna esimese teatritrupi asutaja Eestis. Mängiti peamiselt tema kirjutatud näidendeid, mis saavutasid tuntuse kogu tollases Euroopas
  

Rahvaharidus:

• 1739. Aastal kehtestati kooliskäimisde kohustus (7-12 aastastele lastele), kel pastori arvates ei olnud suutelised lugemist kodus selgeks õppima.
  
• 1765. Aastal Liivimaa maapäeval vastu võetud uus koolikorralduskava nõudis rahvakooli rajamist kõikidesse suurematesse mõisatesse.
  

Maakeelne kirjasõna:

• 1715. Aastal avaldati Uus Testament Põhja-Eesti keeles.
  
• Anthon Thor Helle tõlkis piibli lõpuni Põhja-Eesti keeles ja see ilmus välja 1739.a