Rootsi aeg ja Põhjasõda (1)

Rootsi aeg – 17. sajand

Asustus:
*Pärast Liivi sõda taastus Eesti rahvaarv küllaltki kiiresti
*Kui vaenutegevus lõppes, hakkas talurahva arv jõudsasti kasvama
*Eesti mehi ei võetud sundkorras Rootsi väkke
*Iseloomulik oli sisemigratsioon . – asuti tihedama asustusega aladelt hõredama asustusega pakadesse
*Eesti-sisene ümberasumine võimaldas kasutusele võtta viljakamaid maid, mis soodustas sündimuse kasvu
*Ümberasumise negatiivne tagajärg oli seenise asustuse järjepidevuse katkemine, mis soodustas talurahva pärisorjastamist
*Rohkesti asus Eesti aladele ka vene talupoegi, käsitöölisi, kaupmehi ja kalureid
*Samuti ka soomlasi , kes pagesid Eestisse kohustusliku sõjaväeteenistuse eest
*Lõuna-Eestisse asus rohkesti lätlasi
*lisaks veel hollandlased , šotlased, ungarlased , leedulased jt
*Sisserännanute side päritolumaaga jäi nõrgaks ja assimilieeruti eestlastega
Suur näljahäda:
*Rootsi valitsuse lõpul 1696-1697
*Põhjus oli hiline kevad, lausvihmades suvi ning külm ja pikk talv, kõigele lisandus tüüfus ja düsenteeria
*Näljaaja ohvriks langes 70 000-75 000 inimest
Võimukorraldus:
*Eesti ala jaotus kaheks kubermanguks : 1)Eestimaa kubermang : Läänemaa, Harjumaa , Järvamaa ja Virumaa 2) Liivimaa kubermang : Pärnu maakond, Tartu maakond, Saaremaa (liideti 1645.a Rootsi valdustega)
*Kõrgeim valitsusametnik on kindralkuberner , kes resideeris Tallinnas Toompeal (Eestimaa oma) ning Riias Väina jõe kaldal asuvas lossis ( Liivimaa oma)
*Nad kamandasid oma haldusalal asuvat sõjaväge, nimetasid ametisse ja kontrollisid kõigi riigiametnike tööd, jälgisid raha laekumist ja kulutamist kubermangus, kandsid hoolt postiteenistuse, teede ja sildade korrashoiu ning avaliku korra eest
*Rüütelkonnad – koondasid siinseid aadlikke, kaitsesid nende õigusi Rootsi ja Vene riigivõimu ees ning lahendasid kõiki kohalikke küsimusi
*Eesti alal kolm rüütelkonda: Eestimaa, Liivimaa ja Saaremaa rüütelkond
*Rüütelkonna liikmeid käisid koos maapäevadel, mis toimusid umbes iga kolme aasta tagant
*12 maanõunikku (Saaremaal 6), kes ajasid rüütelkonna asju. Nad valiti maapäevadel kõige lugupeetavamate aadlike hilgast eluks ajaks ametisse
*Igapäevaste küsimuste arutamine jäi rüütelkonna pealiku (Liivimaal maamarssal) hooleks
*Rootsi valutsusajal loodud kohtukorraldus jäi püsima 19. sajandi lõpuni
*Eesti- ja Saaremaal meeskohtud, Liivimaal maakohtud , mis arutasid talupoegade ja teiste mitteaadlike süüasju
* Raskemad kuriteod ja aadlike kohtuasjad lahendate Eestimaa Ülemmkohtus või Liivimaa Õuekohtus. Nende kohtute otsuste peale võis edasi kaevata kuni monarhini, kelle sõna jäi alati viimaseks
*Politseilisi ülesandeid täitsid adrakohtunikud ja sillakohtunikud, kes vastutasid avaliku korra tagamise eest ja tegelesid väiksemate ülesastumiste uurimise ja karistamisega
Rootsi riigivõim ja balti aadel:
*Karl XI – Rootsi kuningas, kes viis läbi absolutistliku valitsusreformi 1680.aastal
*Alustas reduktsiooni – eelkäijate poolt erakätesse antud riigimaade tagasivõtmine
*1680. aasta Rootsi riigipäeva otsusega laiendati reduktsiooni ka Eesti-ja Liivimaale
*Reduktsiooni alla kuulusid vaid Rootsi valitsusajal aadlikele annetatud mõisaid
*Selles nähti nii majanduslike huvide kahjustamist kui ka kehtivate õiguste rikkumist
*Andis sootuks vastupidise tulemuse: kuningas hakkas nüüd nõudma ka nn kaasatoodud mõisate tagasivõtmist
*Liivimaal langes 4/5 maadest reduktsiooni alla. Eestimaaloli vastav näitaja 54% ja Saaremaal 30%
*Reduktsiooni tulemusena kasvasid riigi sissetulekud märkimisväärselt
*Johann Reinhold Patkul – õhutas mässu kuninga vastu, sest reduktsioon tekitas mõisnike hulgas äärmist pahameelt. Tema ja ta kaaslased anti mässu õhutamises süüdistatuna Stockholmis kohtu alla. Ta mõisteti surma, kuid tal õnnestus põgeneda välismaale
Talupoegade olukord:
Agraarolud:
*Kõige enam oli Eestis era-ehk rüütlimõisaid, mis kuulusid peamiselt baltisaksa mõisnikele
*Teise suurema mõisate rühma moodustasid riigi-ehk kroonumõisad, mis kuulusid aadlikele, kes rentisid riigilt mõisaid pikemaks või lühemaks ajaks, kuna neil polnud rüütlimõisaid
*Kolmanda suurema rühma moodustasid kirikumõisad ehk pastoraadid , mis andsid kirikuõpetajatele elatist
*Mõisaid omasid veel suuremad linnad, mõned mõisad oli rüütelkondade ühiskäsutuses
*Mõisate majandamisel muutus tähtsaks teraviljaeksport
*Eestist veeti välja talirukist ning otra , vähemal määral nisu
(*18.sajandil viinapõletamine)
*Talupõldudel kasvatati peamiselt teravilja, lisaks ka hernest , naerist ja lina. Koduloomadest kasvatati musta villaga lambaid, kitsi ja sigu. Kodulindudest peeti kanu , hanesid. Veo-ja künniloomana kasutati härga, sest ta oli hobusest odavam ja vähenõudlikum, andis rohkem sõnnikut nin kelle liga lõpuks toiduks tarvitati. Siiski oli ka talus üks hobune – voorirakendisse ja kirikussesõiduks
*Koormiste üle peeti arvestust vakuraamatutes. Koormiste suurus sõltus nii talu kui ka tööjõulise talupere suurusest
*Talupoegade tööjõu kasutamise eest maksid mõisad riigile makse, mida arvestati adramaade järgi. Selleks korraldati iga seitsme-kaheksa aasta järel adramaarevisjone, mille käigus pandi kirja kõik töövõimelised talupojad
* Asehalduskorra kehtestamine ühtlustas pearahamaksu sisseseadmine Baltikumi maksusüsteemi
*Hakati reagulaarselt korraldama hingeloendusi, et panna kirja kogu maksukohustuslik elanikkond
*Talurahva seas polnud varanduslikku kihistumist
Talurahva olukord Rootsi ajal:
*Koos mõisate erakätesse minekuga taaskehtestati sõdade ajal nõrgenenud sunnismaisus
*Pärisorjus
*1696.a Liivimaa majandusreglement – Karl XI tahtis kroonumaadel pärisorjust kaotada ja tegi maapäevale ettepaneku vabastada pärisorjusest ka rüütlimõisate talupojad, maapäev lükkas selle tagasi. Nõnda jäi talurahva kaitse korraldamine jõusse vaid kroonumaadel.
*Talupoegadele anti talude päritav kasutamisõigus, samuti õigus kaevata mõisarentniku peale, kui too majandusreglemendist kinni ei pidanud
Linnad ja kaubandus:
*Viljandi, Paide, Rakvere ja Valga kaotasid oma õigused ja nad liideti ümbruskonna mõisatega
*Suurimaks linnaks endiselt Tallinn
*Linnade omavalitsus jäi püsima
*Kodanikuõigused olid vaid linnade valdavalt sakslastest ülemkihil
Kaugkaubandus :
*Siinne kaubandus koondus peaaegu täielikult võõramaiste kaupmeeste kätte
*Aadlikel oli ülemerekaubandusega tegelemine keelatud
*Tänu soodsale asendile edenes Narva kaubandus
*Sisseveokaupadeks jäid Hispaania ja Prantsuse sool, metall , soolaheeringadning tubakas . Ka vein, klaas, paber ja koloniaalkaubad
Sisekaubandus:
*Kogu sisekaubandus koondus linna väikekaupmeeste kätte
*Kaupmeeste ülempiir
*Vilja ülesostmine väljaspool linnu oli seadusega keelatud, tehti seda nii kõrtsides, linna viivatel maanteedel kui ka otse linnaväravate all
Käsitöö ja tööndus:
*Säilis tsunftikord
*Nurgakäsitöölised ehk tsunftijänesed
*Mõisate juures rajati telliselöövid, libjaahjud, sae-ja vaseveskid
*Mõisates toodeti ehitusmaterjali, seepi , küünlaid, äädikat, puudrit, tärklist
*Manufaktuurid
Vaimuelu :
Vastureformatsioon:
* Rekatoliseerimine – taheti tuua tagasi katoliku usku
* Jesuiidid – 1583.a Tartus jesuiitide gümnaasium, hiljem tõlkide seminar
Luteri kirik Rootsi aja algul:
*Luteri kiriku organisatsioonilisel ülesehitamisel tegi tööd Joachim Jhering
*Andis välja ka esimese eestikeelse aabitsa
*Töötas välja range kirikukaristuste süsteemi
* Hermann Samson – luterliku fundamentalismi silmapaistavamaid esindajaid
*Nõiaprotsessid
*1642. a Pühajõe mäss – talupojad hävitasid Võhandu jõele ehitatud veski , kuna pidasid seda jõe rüvetamiseks
Rahvahariduse algus:
* 1684 .a asutati õpetajate seminar, mille praktilist tööd korraldas Bengt Gottfried Forselius
*Ta õpetas kasvandikele kolme kuuga selgeks lugemise, lisaks usuõpetusele ja kirikulaulule õoiti ka rehkendamist, saksa keelt ja raamatukõitmist
* 1687 .a võttis Liivimaa maapäev võimude nõudel vastu otsuse rajada mõisnike kulul igasse kihelkonda talurahvakool ning seada ametisse koolmeister
Vanem eestikeelne kirjasõna:
*1637.a – esimene eesti keele grammatika, koostajaks Heinrich Stahl
*Tol ajal peeti heaks tooniks kinkida mõni eestikeelne luuuletus või kirjutada paar eestikeelset rida dissertatsiooni algusesse (haritlastel), sest seda peeti eksootikaks
*Esimene eestikeelne piibel 1686.a Uus Testament , tõlkisid ja toimetasid Andreas Virginius ja tema poeg Adrian
*1693.a ilmus Johann Hornungi ladinakeelne eesti keele grammatika
Tartu Ülikooli asutamine:
*Asutas Johan Skytte 1632.aastal
*Neli teaduskonda : usu-,õigus-,arsti-ja filosoofiateaduskond. Õppetöö toimus ladina keeles

Põhjasõda

Sõja põhjused
*venemaa soov saada väljapääs Läänemerele – “ raiuda aken Euroopasse”
*Poola ja Taani soov laiendada oma alasid Rootsi valduste arvel
Osalevate riikide valitsejad
*Rootsi kuningas Karl XII
*Vene tsaar Peeter I
*Taani kuningas Frederik IV
*Poola kuningas ja Saksa kuurvürst (August II)
*Kujunes välja koalitsioon (riikide liit) kuhu kuulusid:
-Venemaa
-Taani
-Saksi-Poola
Sõja algus
*Veebruar 1700 – August II juhitud Saksi väed ründasid Riiat
*Veebruar 1700 – ründasid taanlased Rootsi valdusi Põhja-Saksamaal
*August 1700 – rootslased ründasid Kopenhaagenit – Taani oli sunnitud sõjast välja astuma
*Samal ajal Venemaa kuulutas sõja Rootsile
*Sügisel 1700 – Vene väed piirasid Narvat
*Rootsi kuningas Karl XII saabus vägedega Eestisse
*Novembris toimunud Narva lahing – venelaste suur lüüasaamine
Sõja jätkumine
*1701 – Erastvere lahin
*1703 – suur vene vägede rüüste
*1703 – vene vägede edu Ingerimaal – algab Peterburi rajamine