kaupmeeste laostuse.Vene ajal pakkusid Eesti sadamalinnadele konkurentsi Riia ja Peterbur. Peamiseks väljaveoartikliks oli teravili. Teisteks eksportkaupadeks olid Venemaalt pärit lina ja kanep ning laevaehituskraam. Suur osa kaupadest läks Madalmaadesse. Sisseveokaupadeks olid Hispaani ja Prantsuse sool, metall, soolaheeringad ning tubakas, veini, klaasi, paberit, koloniaalkaupu. Oli ka salakaubandus. Sõbrakaubandus – igal talupojal oli linnas kindel kaupmees, kellega äri aeti. 11. Selgita mõisted: Reformatsioon – hariduse tähtsuse suurenemine Euroopa viljaait – Ida-Euroopast imporditi vilja mujale Euroopasse Vakuraamat - feodaalmõisa talude ja nende koormiste nimistu Vastne Testament – uus testament (Andreas ja Adrian Virginius) Academia Gustaviana – Tartu Ülikool
Väliskaubandus koondub sisekubermangudega välismaalaste kätte Konkurendiks Peterburi Sisemaalinnade kiratsemine Viinapõletamine Rannaröövid Salakaubandus (viin) Sõbrakaubandus Sõbrakaubandus maalaadad maalaadad Vene kaupmehed siseturul Tööndus Tsunftikord ja piirangud Manufaktuurid Manufaktuurid Eestlased ei tegele 1736 Räpina paberivabrik Kapitalistlikud jooned- vaba Tööndus koondub maale- Põltsamaal valmistatakse konkurents, kauplemispiirangute
Ajalugu 1. Isikud •Ivan Julm – Moskva tsaar •hertsog Magnus – Liivimaa kuningas •Pontus de la Gardie – Rootsi väejuht •Stefan Batory – Poola kuningas •Balthasar Russow – pühavaimu kiriku õpetaja •Johan Skytte – Tartu Ülikooli asutaja •Bengt Gottfried Forselius – seminari asutaja •Ignatsi Jaak – talupoeg •Pakri Hanso Jüri – talupoeg •Arian ja Andreas Virginius – vastsete destamendi tõlkijad 2. Mõisted •Staarostkond – vojevoodkonna jaotus •Opman – 16.-17. sajandil Eestis mitme mõisa ülemvalitseja •Sisemigratsioon – palju tühje talusid võimaldas neil, kes sõja üle elasid, otsida ja leida endale soodsamaid elukohti •Ametkond – oli keskajal Eesti- ja Liivimaal majandus- ja halduspiirkond, mis kuulus maahärrale •Kubjas – oli talupojast mõisa ametiisik, mõisasundija, kes tegeles talupoegest teoliste töölesundimise, järelvalve ja karistamisega. •Vojevoodkond – on Poola haldusüksus. •Liivimaa kuning...
Sisemigratsioon palju tühje talusid võimaldas neil, kes sõja üle elasid, otsida ja leida endale soodsamaid elukohti Suur näljahäda Eestis aastail 16951697. Viljakasvuks oli ilm ebasoodne, järgmisel aastal sadas suvi läbi külma vihma, nii et heina ei saanud teha. Rukis ei õitsenud ega valminud. Suvivilja hävitas sügisel varajane külm. Kubermang haldusüksus Kindralkuberner Eestimaa ja Liivimaaa kubermangu kõrgeim valitsusametnik Sillakohus madalama astme politseikohus Liivimaa kubermangus Maakohus Liivimaal olev kohus, mis arutas talupoegade ja teiste mitteaadlike süüasju. Liivimaa õuekohus Liivimaa kohtuorgan, mis vaatas üle maakohtute otsusei[d Adrakohus maapolitseikohus, mis täitis kohapeal nii politsei kui madalama astme kohtu ülesandeid Meeskohus Meeskohus arutas algselt ainult vasallide ja rüütlite süütegusid Eestimaa ülemmaakohus Eestimaa kubermangu seisuslik kõrgeim maa ja aadlikohtuasutus Eestimaal Maapäev Liivimaa seisust...
PÕHJASÕDA oli 1700–1721 peetud sõda ülemvõimu pärast Läänemerel. ka sotsiaalset võrdsust ja vendlust. Vennastekogudustele oli teed käsitöölised kuulusid gildidesse ja tsunffidesse. Räägiti saksa keelt. Eesti Selles võitlesid Rootsi vastu Poola, Venemaa, Saksimaa ja Taani. Sõda sillutanud Baltimaades juba Põhjasõja-aastatel levima hakanud linnad halval järjel, kuna kaubandus euroopaga käis riia ja peterburi algas 1700 Saksimaa kuurvürsti ja Poola kuninga August II Tugeva vägede Saksamaalt pärinev usu-uuendus pietism. Pietiste ei rahuldanud luteri kaudu. Välja veeti teravilja ja metsa. Sisse veeti soola, metalli, ootamatu, ilma sõjakuulutuseta rünnakuga Riiale. 1700 Türgiga vaherahu kiriku konservatiivsus, nad taotlesid usu sügavamat sisemist tunnetamist soolaheeringat ja tubakat. Levinud SÕBRAKAUBANDUS, talupoeg saat...
Rootsi aeg, kordamisküsimused 1)Millal ja mis sündmustega algas Rootsi aeg? Liivi sõjaga, mille lõppedes jäi Eestimaa Rootsi mõju alla. Sõlmiti Altmargi vaherahu(1629), millega Poola loovutas kõik Väina jõest ülespoole jäävad alad Rootsile. Brömsebro rahu- 1645, Taani loovutas Saaremaa Rootsile. 2)Kuidas Rootsi ajal Eestit valitseti? 2 kubermangu, (keda valitsesid kindralkubernerid)Eestimaa ja Liivimaa kubermang. Liivimaa kubermang-Lõuna-Eesti ja Põhja-Läti. Eestimaa kubermang-Põhja Eesti. Olid ka rüütelkonnad. 3)Rahvastik Rootsi ajal(algul, lõpul) Mis sündmused mõjutasid rahvaarvu tõusu ja langust? Mis rahvuste esindajad Eestisse tulid? 1620. a oli rahvvarv kahanenud, 120 000 140 000. 1695.a-350 000-400 000 Rahvaarvu tõusu ja langust mõjutasid näljahäda ja sõjad. Pikk rahuaeg soodustas sündimust, eesti mehi ei võetud sundkorras Rootsi sõjaväkke. Eestisse tulid vene vanausulise...
.. - importkaubad: sool, metall, heeringas, tubakas, vürtsid, vein, klaas, paber... - riik sai tulu tollimaksust c) Sisekaubandus: - säilis keskaegne korraldus, kus sisekaubandusega tegelesid väikekaupmehed. Nendevahelise konkurentsi leevendamiseks kehtestati väikelinnades kaupmeeste ülempiir (n. Viljandis 6) - 18.saj. said kohalikele kaupmeestele konkurentideks Vene kaupmehed (v.a. linnades), kes pakkusid kaupa odavamalt - sõbrakaubandus igal talupojal oli linnas kindel kaupmees, kellega äri ajada - olulisemad kauplemiskohad olid laadad laadapäevad nii linnas kui maal d) Käsitööndus - Säilis tsunftikord (tsunftid muutusid suletumaks, tõrjudes kõrvale eestlasi suleti eestlasi koondanud Oleviste gild) - Töönduse raskuspunkt mõisates (toodeti ehitusmaterjale (tellis, puit, vaskplekk); seep, küünlad jm. tarbekaubad) - 17.saj
(3p) Need ajalooallikad on olulised asustuse püsivuse ja täiendavalt eestlaste suguvõsade uurimisel. Tänapäeval võib leida Rahvusarhiivides nin gnede lugemiseks on vaja osata alamsaksa keelt. 10. Mis muutus Eesti- ja Liivimaa kaubanduses võrreldes keskajaga.(4p) Vähenes transiitkaubanduse tähtsus,kaubandus koondus peaaegu täielikult võõramaiste kaupmeeste kätte, loodi sõbrakaubanuse põhimõte, arenes salakaubandus ning kogu sisekaubandus koondus linnadesse. 11. Mis on sõbrakaubandus?(1p) Sõbrakaubanduse põhimõte põhineb talupoja koostööle enamasti kindlale linnas tegutseva kaupmehega. 12. Milles seisneb vastureformatsiooni tähtsus Eesti kultuuriloos?(2p) Tekkisid uued ordud kohu kaasati ka eestlasi, avaldus eriti suur mõju haridusele. Asutati gümnaasium ja tõlkide seminaar. Omakorda võti protestantlik kirik üle katoliku kiriku nõiajahi. 13. Miks oli Rootsi keskvõim huvitatud luteri usu juurdumisest Baltikumis? Milliseid jõupingutusi selleks tehti?(3p)
VENE AEG Ajalooline määratlus • 1700.29sept – 1855 1710. aastal vallutati kogu Eesti ala Venemaa poolt. Aastal 1721 sõlmiti Uusikaupunki rahu, sellega vormistati lõplikult Eesti ala kuulumine Venemaale. Sellega algas ka vene aeg. Haldusjaotus Vene aeg: 1783 kehtestati Baltikumis uus halduskorraldus, mis on tuntud asehalduskorra all. Sellega seoses lisandus Eestimaa kubermangu neljale maakonnale Paldiski maakond. Liivimaal lahutati Pärnu maakonnast Viljandimaa ja Tartu maakonnast Võrumaa. 1783 said kõik maakonnakeskused linnaõigused. Seega oli nüüd Eesti alal kuni Vene aja lõpuni 12 linna: Tallinn, Tartu, Narva, Pärnu, Kuressaare, Haapsalu, Paide, Rakvere, Viljandi, Valga ja uute linnadena Palduski (1783) ja Võru (1784). Talurahva olukord Vene aeg: Koos valgustusideede levikuga hakati Liivimaal üha enam kõnelema talurahva olukorra parandamise vajadusest. Kirikuõpetaja Johann Eisen kritiseer...
Kontrolltöö Liivi sõda 1558 – 1583 Tallinna piiramised 1570, 1577 Altmargi vaherahu 1629 Brömesbro rahu 1645 Tartu Ülikool 1632 Reduktsioon 1680 Forseeliuse seminar 1684 1686 NG Ivan Julm – Algatas liivisõja hertsog Magnus Pontos de la Gordie – Rootsi väejuht Stefan Batory – 1576. aastal Poola kuningas, kes alustas 1578.a. pealetungi venelaste vastu Balthsar Russow - Kroonik Johan Skytte – Tartu Ülikooli asutaja Bengt Gottfried Forselius Uus ordumeister/Asutati Piiskopimõisa seminar, kus hakati ette valmistama eesti koolmeistreid ja köstreid Jgnatsi Jaak Forseliuse õpilane Pakri Hanso Jüri Forseliuse õpilane Adrian ja Andreas Virginius Tõlkisid uue testamendi eesti keelde Sisemigratsioon- siseränne Suur näljahäda(1696-1697) Kubermang- haldusüksus( 2 tk) Kindralkuberner- Eestimaa ja Liivimaaa kubermangu kõrgeimaks valitsusametnikuks oli monarhi määratud ning talle vahetult alluv kindralku...
Sisemigratsioon Suur näljahäda - Rootsi valitsusaja lõpul (1696-1697) tabas Eestit näljahäda. Adramaa - sellise suurusega põllumaa, mida hariti ühe adraga. Agraarmaa Rehielamu - palkidest hoone, mis oli eestlastele iseloomulik nii elu-kui tootmishoone. Jagunes ahjuga köetavaks toaks ja kojaks. Kuna vili meie laiuskraadil ei jõua tavaliselt põllul valmida, siis kuivatati teda ahjuga toas ehk rehes. Eestimaa kubermang Eesti oli jagatud kahe kubermangu vahel. Eestimaa kubermangu moodustasid Läänemaa, Harjumaa, Järvamaa ja Virumaa, mis olid Rotsi kätte läinud Liivi sõjas. Liivimaa kubermang koosnes Poola käest vallutatud aladest, Lõuna-Eestist (Pärnu ja Tartu maakonnad) ning Põhja-Lätist. Keskus asus Riias. Saaremaa asus ka Liivimaa kubermangus, kuid säilitas mitmeid eriõigusi. Seal oli oma asehaldur, rüütelkond, kirikuvalitsus ja Eesti- ning Liivimaast erinev maksusüsteem. Kindralkuberner Eesti- ja Liivimaa kubermangu kõrgeim valits...
Varauusaeg Eestis. 1. Sõdade lõpetavad rahulepingud ja tingimused 1582 - Jam Zapolski vaherahu: Venemaa ja Poola vahel. Andis kõik venelaste vallutatud linnused Liivimaal Poolale. 1583 - Pljussa vaherahu: Venemaa ja Rootsi vahel. Jättis Rootsi kätte nii Põhja-Eesti kui ka Ingerimaal vallutatud linnused. 1645 - Altmargi vaherahu: Taani ja Rootsi vahel. Saaremaa läks Rootsile 2. Rahvastikukriisid,sündmused, lahendused, põhjused 3 Kuninga aeg Enne Liivi sõda Eestis 250 000 - 300 000, kuid 1620.aastaks vähenes 120 000 - 140 000 ni . Põhjus: Sõda, Katk, näljahäda. Lahendused : Uusasukatega koloniseerimine ei õnnestunud. Rootsi aeg Taastus 1695.aastaks 350 000 400 000 inimeseni. Põhjus: Pikk rahuaeg(soodustas sündimust), eesti mehi ei võetud sundkorras Rootsi väkke. Sündmused: Sisemigratsioon(tihedamini asustatud aladelt hõredama asustusega paikadesse), Otsiti soodsam elukoht tühja...
VENE AEG - XVIII SAJAND 1710 faktiliselt 1721 juriidiliselt Uusikaupunkki rahu Balti erikord Eestimaa ja Liivimaa eriseisund Vene riigi koosseisus. Vajalik selleks, et võita kohalike aadlike toetus. Balti aadel ja linnad säilitasid laialdase omavalitsuse. Rüütelkonnad Aadli omavalitsus Liivimaal taastati, Saaremaal ja Eestimaal kinnitati. Koostati aadlimatriklid rüütelkonna liikmete nimekirjad, eesmärk kaitsta siinsete aadlisuguvõsade privileege Kehtima jäid senised seadused ja maksukorraldus. Säilis tollipiir. Saksa keel asjaajamiskeelena Luteri usk Hoidis ära venestamise eest, vältis vene kolonisatsiooni, aitas säilitada siinse maa ja kultuuri omapära. Tagas tihedamad sidemed Lääne-Euroopaga. Kiirem areng võrreldes Venemaa sisekubermangudega. Rahvastik Pärast Põhjasõda rahvaarv madalseisus (sõda, katk), rahvaarv langes ~120 000 - 170 000 inimeseni. Rahvaarv kasvas peamiselt loomuliku iibe arvelt (sisseränne oli tunduvalt väike...
Arhangelsk Poola ja Kuramaa linnad Venemaa transiitsadamateks o Põhja-Saksa, Inglise kaupmeeste osatähtsuse kasv o Aadlikele ülemerekaubandusega tegelemine keelatud o Narva Rootsi võimude soosing · Sisekaubandus o Keskaegne reglementatsioon o Linnade väikekaupmehed o Vilja ülesostmine maapiirkondades keelatud o Sõbrakaubandus o Maa- ja linnalaadad o Vahetuskaubandus soomlastega (silk-vili) · Käsitöö ja tööndus o Tsunftikord o Tsunftijäneste arvu kasv o Tööndus mõisate juures Telliselöövid Lubjaahjud Sae- ja vaseveskid Seep, küünlad, puuder, äädikas, ... o Manufaktuurid Narva vase- ja saeveski (kosk) Härjapea paberimanufaktuur
Restitutsioon - reduktsiooniga ära võetud maade tagastamine endistele omanikele Pearahamaks - Maks, mille kohaselt pidi iga mõisnik talle kuuluvate talupoegade eest tasuma maksu. Tekitas ebakõlasid kuna talupojad arvasid, et nad ei pea enam makse maksma. Manufaktuur - Tööjaotusega käsitööettevõte, mis hakkas Eestis levima varauusajal ning selles töötasid palgatöölised. Manufaktuuri omanik ei pruukinud käsitööst midagi teada Sõbrakaubandus - igal talupojal oli enamasti linnas kindel kaupmees, kellega ta äri ajas
KORDAMISKÜSIMUSED majandusajaloo (MJRI.03.052) arvestustööks 1. Feodaalkord ehk läänikord Läänikord- igal maahärral oli oma sõjavägi, müntisid raha, suhtlesid iseseisvalt teiste riikidega. Nad läänistasid maid koos talupoegadega edasi vasallidele (läänimeestele). Aastatel 1270-1310 algas mõisate asutamine, mis toimus kas rahulikul teel, talupoegadega sõlmitud ostulepingute alusel või ka sundimiste ja ähvardustega. Eelistati kohti, kuhu oli võimalik rajada veski ja mis asusid küladest eemal. Mõisa põllumaad suurendati kas uudismaade ülesharimise või naaberkülade ning -talude lammutamise teel. Kõige tähtsamaks majandusharuks oli põllumajandus.Valitses naturaalmajapidamine. 2. Põllumajanduslik tootmine inventaar- Põhiliseks maaharimisriistaks oli ader (juurpuuader) Saartel ja Lääne- Eestiskasutati juurpuuadra asemel Rootsist pärit seanina atra (ehk vannaader). Peale selle kasutati karuäket., põldude väetamine- vä...
Tallinn - kõige tähtsam kaubaveo sadam Tartu - kaubanduse tähtsus vähenes võrreldes Tallinna ja Narvaga Narva - kaubandus õitses Vene piiri lähistel Muutused kaubanduses, sisekaubandus ja väliskaubandus: Kohalike kaupmeeste laostumine, vaid kolm nädalat enne ja pärast mihklipäeva, tohtisid mõisnikud müüa oma vilja otse välismaalastele. Keskajast pärit reglementatsioon ja kaubanduspõhimõtted. Kõik väliskaupmeeste käes. Tekkis sõbrakaubandus, maalaadad ja salakaubandus. Käsitöö, tsunftikord, tsunftijänesed: tsunft - käsitööliste vennaskond, tsunftikord - reeglid/põhitõed tsunftijänesed - Manufaktuurid: Seoses 18.saj tsunftipiirangute kaotamisega ja vaba konkurentsi kujunemisega. Manufaktuur - käsitööettevõte, kus olid palgatöölised. Vabrik/tehas, tähtsaim Narvas. 4. Vaimuelu ja kultuur Rootsi ajal Olukord Liivi sõja järel: Kirikuhooned purustatud, rüüstatud, paljud kirikuõpetajad hukkunud.
Ka vene ajal (kuni asehalduskorrani) oli baltikum omaette majanduspiirkonnaks, mida muust Venemaast eraldas tollipiir. · Seetõttu levis salakaubandus. b. Sisekaubandus: · Säilis keskaegne korraldus, kus sisekaubandusega tegelesid väikekaupmehed. Nendevahelse konkurentsi leevendamiseks kehtestati väikelinnades kaupmeeste ülempiir. (n. Viljandis 6 ) · 18. saj. said kohalikele kaupmeestele konkurentideks Vene kaupmehed (v.a. linnades), kes pakkusid kaupa odavamalt. · Sõbrakaubandus igal talupojal oli linnas kindel kaupmees, kellega äri ajada. · Olulisemad kauplemiskohad olid laadad laadapäevad nii linnas kui maal. · P.-Eesti talurahva vahetuskaubandus soomlastega vili silkude vastu. · Kagu-Eestis viina salamüük Venemaale. · Talurahva jõukuse kasvuga suurenes tarbimine nahksaapad, klaasaknad jne. 3. Tööndus ja käsitöö a. Säilis tsunftikord: · Tallinnas üle 200 käsitöömeistri 18. sajandil.
koloniaalkaup (vürtsid, suhkur, kohv, tee) Riik kontrollis väliskaubandust, sai sellest sissetulekut. Merekaubandus oli küll tulus, kuid riskantne, kuna laevaõnnetused. Sisekaubandus koondus linna väikekaupmeeste kätte, kehtestati kaupmeeste ülemapiir. Vene kaupmehed olid linnas keelatud, nad kauplesid maal ja eeslinnades. Nii mõisad kui ka talupojad viisid kaupa linna müügiks. Mida tähendas sõbrakaubandus? Igal talupojal oli linnas kindel kaupmees, kellega ta äri ajas. Kauplemiskohtadeks maalaadad, Suurim iga aastane laat Tartus saksa laat, mis toimus kolm nädalat pärast kolmekuningapäeva ning seal oli kaupmehi ka kaugematest maadest. Vahetuskaubandus Soomega silgud vilja vastu. Kagu- Eesti talupojad said lisasissetuleku salaviinapõletamisest, nende tegemisi toetas ka mõisnik. Loetlege muutusi, mis toimusid töönduses 17., eriti aga 18.saj.
Mõisted Sisemigratsioon- siseränne Suur näljahäda(1696-1697) Kubermang- haldusüksus( 2 tk) Kindralkuberner- Eestimaa ja Liivimaaa kubermangu kõrgeimaks valitsusametnikuks oli monarhi määratud ning talle vahetult alluv kindralkuberner. Sillakohus- Liivimaal olev kohus, mis täitis politseilisi ülesandeid, vastutas avaliku korra tagamise eest ning tegeles väiksemate ülesastumiste uurimise ja karistamisega Maakohus- Liivimaal olev kohus, mis arutas talupoegade ja teiste mitteaadlike süüasju. Liivimaa Õuekohus- seal lahendati raskemaid kuritegusi ning aadlike kohtuasju. Adrakohus-Eestimaal olev kohus, mis täitis politseilisi ülesandeid, vastutas avaliku korra tagamise eest ning tegeles väiksemate ülesastumiste uurimise ja karistamisega Meeskohus-Eestimaal olev kohus, mis arutas talupoegade ja teiste mitteaadlike süüasju. Eestimaa Ülemmaakohus- seal lahendati raskemaid kuritegusi ning aadlike kohtuasju. Maapäev- Rüütelkonna liik...
suhetel. Eelkõige tähistatakse selle terminiga kesk- ja varauusajal toiminud kaubasuhet linnakaupmeeste ja talupoegade vahel. Keskajal otsisid maalt kaupu, eriti vilja, kokku ostvad kaupmehed endale usaldusväärsemaid talupoegi, keda võiks kasutada kaupade müüjate otsimiseks ning kauba vahendamiseks ehk kaubaagentideks. Tihti käisid sellised "sõbrad" ka linnas ning olid kaupmehe majas või nn sõbrahoovis erikülalised. Varauusajal muutus sõbrakaubandus talupoja suhtes ebavõrdsemaks, seostudes ennekõike talupoegade kutsumisega linna, kus neil püüti nahka üle kõrvade tõmmata, neid täis jootes ja kaupu valesti kaaludes. Uus passikorraldus 1863 aastal välja antud seadusega andis talupoegadele esimese isikut tõendava dokumendi, suurendas nende liikumisvabadust ja soodustas väljarändamist Venemaale. ,,Konka" - ehk hoburaudtee, tekkisid Euroopa linnadesse 19 sajandi keskel. Tallinnas
Meresõit toimus päeval, öösel peatuti saarte poolsaarte, neemede varjus või jõesuudmeis. Et kaubandusretkede kõrval tuli ette ka röövretki, tekkis vajadus rannaalade kaitse järele. Ehitati valvepunktid, pärastpoole linnused. Linnuseid on jõesuudmetes. Ligipääsmatutes kohtades neid pole. Suhtlemise sagenedes kujunesid välja kaubandustavad ja tavaõiguslikud turupaigad. Juba keskajal tekkis Soome lahe põhja ja lõunaranniku vahel vahetuskaubandus nn kliiring e sõbrakaubandus (Sõbralaadad). Tähtsateks kauplemiskohtadeks olid Käsmu, Võsu, Vergi, Toolse, Lontova, Mahu, Purtse.
tõkestamiseks seati suuremate linnade väravatesse vahipostid, kus ööpeav läbi kontrolliti sisevedusi ja välisvedusid. Kogu sisekaubandus koondus linnades kaupmeeste kätte.sõbrakaubandus- Keskajal otsisid maalt kaupu, eriti vilja kokku ostvad kaupmehed endale usaldusväärsemaid talupoegi, keda võiks kasutada kaupade müüjate otsimiseks ning kauba vahendamiseks ehk kaubaagentideks. Tihti käisid sellised "sõbrad" ka linnas ning olid kaupmehe majas erikülalised. Varauusajal muutus sõbrakaubandus talupoja suhtes ebavõrdsemaks, seostudes ennekõike talupoegade kutsumisega linna, kus neil püüti nahka üle kõrvade tõmmata, neid täis jootes ja kaupu valesti kaaludes. Oluliseks kauplemiskohtadeks kujunesid maalaadad, mis toimusid ka linnades. Eesti suurimaks laadaks oli talvine tartus peetev saksa laat mis kestis kolm nädalat. Käsitöö ajal säilis tsunftikord. Lisaks tsiunftikäsitöölistle tegutsesi ka nurgakäsitöölised. Peale ehitusmaterjalide toodeti maisates
Ajaloo arvestus AJ4 Kokkuvõte 1. Sõjad vara-uusajal. Liivi sõda(1558-1583), Põhjasõda(1700-1710/1721) põhjused, osapooled, tulemused ja tähtsus Eesti ajaloos. Peamised allikad pärinevad Balthasar Russow' kroonikast(käsitleb Liivi sõja sündmusi kuni aastani 1584; rootsimeelne; Ruccow päritolu pole kindlalt teada, kuid ta oli Pühavaimu eesti koguduse õpetaja). Allikana on ka Johannes Renneri kroonika. Liivi sõja põhjused: o peamiselt Liivimaa soodne asupaik(Ida- ja Lääne-Euroopa vahendaja) o Liivi ordu, Riia peapiiskopkond, Tartu piiskopkond, Saare-Lääne piiskopkond ja Kuramaa piiskopkonna omavahelised pinged(nt. sõda ordu ja Riia ppk <> Poola- Leedu vahel 1556-1557) o Tugevad vastased: Moskva suurvürstiriik(Ivan IV Julm), Poola-Leedu, Taani, Rootsi Ajend: ,,Tartu maks". Moskva svr'i ja Liivimaa valitjejad tegid rahulepingu 15...
Meistriks saamiseks pidi ta esitama meistritöö ja korraldama peo. Tsunftid võitlesid oma toodete kvaliteedi eest. Eriti peeti silmas ekspordiks minevaid kaupu ja nende kvaliteeti. Tallinnast veeti välja näiteks kohalikust toorainest valmistatud kanepiköit ning raidkive. Kaubandus ja rahandus. Küla sai linnast soola, metalli, kala, veine, vürtse. Maalt toodi vilja, ehitusmaterjali, küttepuid, liha, nahka. Talurahvakaubanduses eksisteeris vaadeldaval perioodil nn. sõbrakaubandus. Linna tulnud talupoeg peatus tavaliselt kindla kaupmehe (sõbra) juures(võis jääda isegi ööseks, kui kaugel elas), müüs talle kaasatoodud kaubad ja ostis tema käest talle vajalikud kaubad. Tihti jäi talupoeg kaupmehele võlgu ja järgmisel korral pidi võla oma kaupadega tasuma. Seega oli kaupmehest majanduslikult sõltuv. Eesti linnade majanduses oli tähtis koht kaug- ja ülemerekaubandusel. Hansa Liit. Eesti
1 loeng Geograafia jagunemine- suurjaotus inim-ja loodusgeograafia, tihti eraldi kartograafia ja geoinformaatika. Inimgeograafia jaguneb omakorda: loodusvarade geo, majandusgeo, poliitgeo, kultuurigeo, rahvastiku ja asulastiku geo, geo ajalugu, inimgeo rakendusharud. Inimgeograafia- antud mõitse eesti keeles uus. Geo on olunud traditsiooniliselt rohkem loodusteadus. Nõukogude perioodile jagunes loodus ja majandusgeoks. 1990 a. muudeti nimi inimgeoks, eelkõige O.Kursi eestvedamisel. Alguses oli harjumatu. Kultuurigeograafia- inimgeo üks allharudest. On ruumiline kultuuriteadus: piirkondlikud erinevused inimeste kultuuris, kultuuriline suhtlemine läbi ruumi, kultuuri mõju inimeste käitumisele, kultuuri materiaalsete jälgede paigutus ja ruumiline korraldus. Ohuks on see, et kultuurigeo valgub laiali kuna proovib hõlmata kõikke, kuna kõik on ju kultuur. Soomes ja rootsis tähistab kultuurigeo just inimgeograafiat. Seosed teiste teadusharudeg...
Sisseveos olid samad artiklid, mis varasemalt, sool, metall, mõningad toiduained (soolaheeringas, soolasilk), veinid, koloniaalkaubad (kohv, tee, vürtsid, paber, suhkur). Väljavedu Eesti alal oli sama, põhiliselt teravili (3/4 Tallinna linna väljaveost moodustas teravili), lina, kanep, puit, tõrv. Suurem osa teraviljast Madalmaadest, mõningal määral ka Rootsi ja Põhja-Saksa linnadesse. Maakaubandus Kauplemine ühe kubermangu piires. Talupoegadele oluline nn sõbrakaubandus – talupoeg suhtles linnas kindla kaupmehega, kellele viis oma kraami ja ostis temalt omale vajaoleva kraami, nii oli võimalik ka võlgu saada. Põhikaubad, mida talup ostis olid sool, raud ja tubakas. Maakaubanduses olid ranged reeglid, mis seda normeerisid. Asehaldusajal maakaubanduse reegleid oluliselt lihtsustati. Oluliseks kauplemiskohaks olid linnad, samuti ka laadad, suurim laat Tartu laat. Käsitöö ja tööndus
Temaatiline kava Eesti uusaja mõiste: Eesti uusaja mõiste: 1710-1900. Aastal 1710 ei toimunud mitte midagi, kuskilt pidi alustama Uusaega Eestis, sisuliselt midagi ei muutunud vahetus välja Rootsi kuningas Vene tsaariga, kuid kohaliku valitsust toimetasid baltisakslased (Vanasti Eesti uusaeg 1800-1918). Suuremad muutused Eesti ajaloos toimusid 19. saj teisel poolel. Uusaeg jaguneb: varauusaeg, uusaeg, uusimaeg. Majanduses üleminek kapitalismi majanduse. Tööstuses võetakse kasutusele aurulaevad. Poliitika: kodanikuühiskond, rahuvs liikumised. 2) Eesti uusaja ajaloo allikad: Dokumentide kvantitantiivne kasv. Valitsusasutuste kantseleid hakkavad dokumenteerima rohkem. Ilmuvad uued allika liigid, mida varem pole olnud kasutatud. Kirjalike allikaid on liiga palju, otsitakse ainult kõige relevantsemad allikad, mis annavad täieliku iseloomustuse sündmustest. Rahvastikuajalugu: Hingeloendid (hinger...
1. Eesti uusaja mõiste Eesti ala mõiste 18.-19. sajandil erineb tänapäevasest. On kolm eraldiseisvat provintsi: Eestimaa, Liivimaa (Põhja-Liivimaa) ja Saaremaa. Tegemist on ühe suure riigi koosseisus oleva kolme provintsiga ning need kolm ala on täiesti erinevad. Läänemereprovintsid. 18. sajandil tuleb kasutusele mõiste Balti provintsid, millest hiljem areneb välja Baltikumi mõiste. Peeter I hakkab esimesena lääne poolt tulevat mõistet ,,Baltikum" kasutama. 2. Eesti uusaja ajaloo allikad Adramaarevisjonid, hingerevisjonid, personaalraamatud, kirikuraamatud. Kristjan Kelchi kroonika (Põhjasõda!). Riigi dokumendid. 19. sajandist ajakirjandus. 19. saj keskel ka statistika. 3. 1710. aasta võimuvahetus. Vene ülemvõimu kehtestamine ja kapitulatsioonid. Põhjasõja tulemused 18. sajandi kõige suurem rahvastikukatastroof oli katk 1710-1712. 1710. aasta eelsesse perioodi jääb ka üks lokaalne katasroof 1708. a tehakse tühjaks Tartu ja Narva...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
