Keskaeg (0)

7. Clodovechi järeltulijad. Merovingid ja majordoomused
Seitsmenda sajandi keskpaigast algas Frangi riigis nn laiskade kuningate ajastu. Tegelik võim koondus majordoomuste kätte. Majordoomused kujutasid endast algselt kuninga koja ja majapidamise korrashoiu eest vastutavaid isikuid, hiljem hakati selle nimetusega tähistama suurmajapidajaid ja piirkondade valitsejaid.
8. Pippin Lühike ja tema järeltulija Karl Suur
Kui Karl Martell suri, tuli võimule tema oeg Pippin Lühike, kindlakäeline ja ettenäglik valitseja. Tugeva valitseja toetus oli riigi paavstile hädavajalik ning Pippin oskas oma kandidatuuri õigel ajal esile tuua. Ta korraldas kaks sõjakäiku mille tulemusel loovutasid langobaridid paavstile mõne Rooma lähipiirkonna. Nii tekkis Paavstiriik ehk Kirikuriik . Tasuks abi eest kroonis paavst Pippini ametlikult ning nii oligki Frangis võimule tulnu Karolingid .
Pippin Lühikese järeltulija oli kuulsaim Karolingide soost valitseja Karl Suur, kelle järgi sai nime ka dünastia. Ta muutus legendiks juba enda eluajal. Ühelt poolt võib öelda, et ta oli geniaalne väejuht, kuid teisest küljest hävitas ta rahvaid ning jäi elulõpuni kirjaoskamatuks.
Suurte vallutuste tagajärjel kroonidi Karl Suur ka keisriks.
9. Karl Suure juhitud riigi majandus, keel, hõimud
Frangi riik ei jõudnud tugeva keskvõimu ning hästi toimiva seadusandluse, raharingluse ja riiki tugevdava maksusüsteemini. Puudus seesmine ühtsus ning pealinn. Käsitöö oli ühendatud põlluharimisega. Majanduslik läbikäimine toimus laatadel , praktiliselt olematut raharinglust asendas maaringluse. Samuti oli vallutatud alade keel ja kultuur väga erinevad.
10. Miks iseloomustab keskaeg feodaalset killustamist? Mis on feodaalsuhted ja millel põhinesid?
Sellepärast, et keskaja ja riigi majanduskorralduse põhialuseks olid feodaalsuhted. Põhijoontes kujunesid feodaalsuhted välja Frangi riigis Merovingide ja Karolingide ajal ning sealt kandus edasi mujale Euroopasse.
Feodaalsuhted rajanesid kahe inimese vahelistes vasallisuhetes. Vasalliteet tähendas, et üks isik, vasall , andis ennast võimsama isiku, senjööri kaitse alla. Vastutasuks kaitse eest vandus vasall senjöörile igavust ustavust,
Feodaalsuhete kujunemise peamised põhjused olid sõjaväeorganisatsiooniteke ja stabiilne võimusüsteem.
Vasalliteedi kaudu kujunesid välja läänipüramiidid.
Vasallisuhete sõlmimine toimus sümboole akti – investuuri kaudu.
11. Lään, talupojad ja mõis
Lään on vasallile kasutamiseks antud maatükk koos seal elavate talupoegadega. Teisisõnu feood – oli vabalt pärandatav ning senjööri kinnitust polnud vajagi.

• Rendihärrus tähendas, et kogu feodaali maa oli välja jagatud talupoegadele, kes maksid selle kasutamise eest renti.
  

• Mõisahärruse korral kasutasid talupojad ainult väikest maalappi, millest toideti oma peret ning suurem osa maad jäi mõisamaadeks. Talupojad tasusid feodaalie oma maa eest nn teorenti, käies mõisas tööl.
  

• Sunnimaiseid talupoegi nimetatakse pärisorjadeks.
  

12. Viikingid
Viikingid olid Skandinaaviast lähtunud kaupmehed ja sõdalased. Lääne-Euroopas tunti neid kui normanne ning inglismaal kui taanlasi. Ida-Euroopas nimetati retklejaid varjaagideks.
Viikingite näol oli tegemist elanikkonna eri kihtide esindajatega.

• Viikingriretkedel käisid tavalised talupojad enamasti põllutööde vaheaeegadel. Mindi müüma või vahetama oma põllusaadusi, aga ka valmistatud raudesemeid.
  
• Osalt olid viikingid ka elukutselised. Kaubandus, mere- ja sõjaretked kujunesid tegevusalaks eriti pere noorematel poegadel, sest tavakohaselt päranas isa talu tervenisti vanimale pojale.
  
• Viikingiteks siirdusid ja kuningad, kes olid alla jäänud maa poliitilise ühedamisega seotud võitlustes.
  

Retkedeks kasutatud viikingilaevad kujutasid endast tegelikult lahtisi merepaate. Lainte eest kaitsid neid kõrgendusteks pandud ümmargused kilbid.
Meresõitjate ja kaupmeestena jõudsin viikingid oma retkedel ka asustamata maadele.
13. Viikingite usund ja kultuur
Viikingite usundisse kuulus: loodusesemete ausatamine, esivanemate hingede austamine, päikesekultus.
Viikingite kasutatud kiri on tuntud ruunikirja nime all. Vanim tähestik pärinebb 3.-4. sajandist.
Ruunikirja kasutati eelkõige ruunikividel, mis olid enamasti haua- või mälestusmärgid.
14. Ristiusu kiriku teke ja levik, katoliku kiriku õpetus
Ristiusu tunnistas Rooma riigis lubatuks keiser Constantinus Suur oma Milano ediktiga aastal 313. Aastal 381 kuulutati kristlus Rooma riigiusuks.
Esialgu olid kristluse keskusteks peamiselt linnad, enamik maapiirkondi aga ristiusustamata.
Katoliku kiriku hierarhia on lähtunud piiskoppidest, kes olid algselt koguduse ülevaatajad.
Kuna enamasti toimus piiskopi jutlustamine linnades, loogi jumalakotta katedraal .
Kristlaste hingehoitööd tegi preester .
Katoliku kiriku õpetus, mille põhituumaks on usk Kirstuse ülestõusmisse, pattude lunastusse ja igavesse ellu, rajaneb Piiblil. Selle esimene osa Vana-Testament, on judaismi püha raamat. Uued Testamendis on neli evangeeliumi, mis jutustavad Kristuse elust, surmast ja ülestõusmisest.
15. Islami kultuur tekkis..
.. kui Meka kaupmees Muhamed sai 610. aasta paiku läkituse jumal Allahilt. Selle edastas talle kõrbekoopas keegi majesteetlik olend. Muhameedist sai Allahi prohvet ja tema läkituse levitaja . Nii tekkis uus usund – islam.
16. Islami kultuur ja haridus
Koraani nime all tuntud kogumik on nii islami pühakiri kui ka elukorraluse juhis ning nõuab igalt muslimilt viie kohustuse täitmist: 1. tunnistada Allahilt, kui ainujumalat 2. palvetada viis korda pävas 3. annetada vaestele 4. paastuda ramadaani ajal 5. teha väehamalt kord elus palverännak Mekasse.
Islami kunstis kuulus domineeriv roll arhitektuurile, kõikjal kus oli muhamedlus , kerkisid mošeed, hauakambrid ja kaubatänavad.
17. Vana-Vene riik
Teke: Vana-Vene riigi tekkimisest on kaks teooriat: normannistlik , mille järgi lõid riigi viikingid, sest slaavlased olid sel ajal metslaste tasemel ja antinormannistlik, mille järgi lõid riigi idaslaavlased , kes rajasid jõeäärde väikese külakese.
Hõimud: Lääneslaavlased ehk veneedid kes asusid Visla jõe ümbruses, lõunaslaavlased ehk sklaviinid, kes asusid Visla ülemjooksul ning idaslaavlased ehk andid , kes elasid Dnepri ja Dnestri vahelisel alal.
18. Bütsantsi ja Vanavene kunst
Bütsantsi kultuuris oli suur saavutuseks Hagi Sophia kirik , millel oli hiigelmõõtmetes kuppel . Samuti hakati vikli ja kupli vahele rajam trummikujulisi trambuure.
Maalikunstis kasutati mosaiik tehnikat ning skulptuuris reljeefkunsti.
Vanavene kunstis olid silmatorkavamad sibulkuplid. Tuntuim kirik rajati Kiievisse ning selle nimi oli Sofia peakirik.
Maalikunstis kujutati loodusest ja kohalikust elust võetud detaile.