1409. Aastal otsustasid Rooma ja Avigoni kardinalid kutsuda Pisasse kokku üldise kirikukogu, mis pidi lahkhelid lõpetama ning valima uue, üheainsa paavsti. See aga ei saavutanud eesmärki ning uus kirikukogu tuli kokku 1414.a Konstanzis (Saksamaa ja Sveitsi piiril). Sel perioodil oli ametis mitu paavsti, kes keeldusid kõik üksteist tunnistamast ja ise tagasi astuma. Alles 1417. Aastal, kui Konstanzis valiti paavstiks Martinus V (1417-31) võidi kirikulõhet pidada lõppenuks. Martinus V sõlmis eri riikide valitsejatega konkordaadid, millega ilmalik võim sai oma maa kirikuasjus küllaltki vabad käed. Kirikukogud Kirikukogu ehk kontsiil on tähtsamate vaimulike (peapiiskoppide, piiskoppide, abtide jt) koosolek, kus arutakse peamiselt kiriku sisemist korraldust ja ristiusu õpetust puudutavaid küsimusi. Niisugust kirikukogu, millel peaks olema esindatud terve kristlik maailm, nim üleüldiseks e oikumeeniliseks.
What is the origin of the names of the months? A lot of languages, including English, use month names based on Latin. Their meaning is listed below. However, some languages (Czech and Polish, for example) use quite different names. Month / Latin /Origin January Januarius Named after the god Janus. February Februarius Named after Februa, the purification festival. March Martinus Named after the god Mars. April Aprilis Named either after the goddess Aphrodite or the Latin word aperire, to open. May Maius robably named after the goddess Maia. June Junius Probably named after the goddess Juno. July Julius Named after Julius Caesar in 44 B.C.E. Prior to that time its name was Quintilis from the word quintus, fifth, because it was the 5th month in the old Roman calendar.
-kirikukogude aeg 1409-1447. 1305 valiti paavstiks Clemens V nime all Bordeaux' peapiiskop kes resideerus Avignonis. Urbanus VI (1378-1389) kelle ametissevalimine toimus Roomas. Urbanuse vastased valisid aga Clemens VII (1378-1394), naasis Avignoni. Seda katoliku kiriku lõhenemist nimetatakse suureks skismaks. Oikumeeniline (üleüldine) kirikukogu- peaks olema esindatud terve kristlik maailm. 1414 tuli kokku uus kirikukogu Konstanzis. 1417 kui Konstanzis valiti paavstiks Martinus V (1417-1431) võidi pidada kirikulõhet lõppenuks. Mungad ja nunnad olid koondunud kindlate reeglite järgi toimivatesse ühendustesse. Nunna kloostrit juhtis abtiss või prioriss. 520-530 koostas Benedictus Nursiast uue munkade ühiselu reegli ja pani Itaalias aluse benediktlaste kloostrite levikule. Munkade ja nunnade elu jagunes töö ja palve vahel. Mungaks saaja pidi andma vaesuse, kasinuse ja kuulekuse vande. 10. saj algul asutati Cluny klooster kus pandi rohkem rõhku
See oli koos 3,5 aastat. Jan Hus mõisteti surma ja 06.07.1415 põletati ta ketserina tuleriidal. Kariklased Praha jõukad kodanikud ja reformatsiooni pooldavad aadlikud. Ideoloogideks ülikooli teadlased. Nad nõudsid kirikuvarade sekulariseerimist, indulgentside keelustamist. Taboriidid linnarahva vaesemad kihid ja talupojad. Tunnistasid vaid Kristust. Rõhutati rohkem majanduslikku ja sotsiaalset külge. HUSSIITIDE SÕJAD: Aprillis 1420 kuulutas selle paavst Martinus IV välja (ristisõja tsehhi ketserite vastu). Lahingus Praha lähedal Vitkovi mäel võitsid hussiidid. Jan Zizka võttis kasutusele vankerkantsi (talupojavankritest kiiresti kokkupandav kaitsekilp). Ta suri aastal 1424 ja teda asendas Prokop Suur. Hussiitide tulemusel arenes ka tsehhi keel. TÄHTSAMAD MÕISTED: *Reformatsioon usupuhastus *Indulgentsid patukahestuskirjad *Kõrvalpiht individuaalne patutunnistus preestrile pihitoolis *Simoonia kirikuametite müük
dekaan. Pani suurt rõhku oma eraelu kaitsmisele. Kirjutas 1710- 1713. aastal Stellale 65 kirja,mis ilmusid peale Stella surma pealkirjaga "Päevik Stellale" . 1724 aastal kirjutas "Kalevikaupmehe kirjad" Kutsus iirlasi vastu seisma Inglismaa laostavale majandustegevusele. 1726.aasta teine luulekogu "Cadenus ja Vanessa". Pühendatud Vanessale Arendas satiiride ja vaimukate artiklite kirjutamist, mis naeruvääristasid kuulsaid inimesi, rumalaid ideid ja absurdseid kombeid. Martinus Scribleruse klubi Eesmärk luua ühissatiir, mis naeruvääristas kaasaja kunsti, teadust ja poliitikat . Iga klubi liige sai ühe teema millest satiir kirjutada Swifti teemaks reisiraamat kaugetest maadest. Projekti innustusel avaldas aastal 1726 raamatu ,,Gulliveri reisid''. Kirjanduslikuks eeskujuks teos "Robinson Crusoe" Gulliveri elamused peegeldavad ja kommenteerivad 18.sajandi alguse Inglismaa poliitilist ja sotsiaalset olukorda.
Ning ka inimesed õppisid kirikut paremini tundma, kuna mungad rändasid ringi ja jutustasid jutte. Varem ei tohtinud mungad kloostrist väljudagi. Roomas oli paavst Urbanus VI'l kõrged ning ranged nõudmised. Vaenlaste poolt valiti aga paavstiks Clemes VII ja temaga mindi Avignoni. Korraga oli kaks paavsti Roomas ja Prantsusmaal. Seda nimetati Suureks skismaks. Kuid krislik maailm ei saanud sellega leppida ja kirikukogu valis 1417.aastal välja ühe paavsti, kelleks oli Martinus V. Suure skisma tõttu paavsti võim langes. 1054. aastal tekkis kirikute vaheline tüli. Paavst Leo IX ja Konstantinoopoli patriarh Michael Cerularius heitsid üksteist kirikust välja. Tulemusena läksid kirikud tülli ja tekkis lõhenemine. Tekkis kaks kirikut Katoliku ja õigeusu kirik. Ühiskonnas tekkis aga kaks usku. Vastasseis väärnähtustele: ketseritele polnud meeltmõõda kiriku korraldused, kuigi nad olid usklikud
koos temaga Avignoni Avignon Kirikukogu ehk kontsiil Kirikukontsiilon tähtsamate vaimulike (peapiiskoppide, piiskoppide, abtide jt) koosolek, kus arutakse peamiselt kiriku sisemist korraldust ja ristiusu õpetust puudutavaid küsimusi 1409. aastal pidi lahkhelid lõpetama ning valima uue, üheainsa paavsti- see ei õnnestunud Kirikukogu, millel oli esindatud terve kristlik maailm, nimetati üleüldiseks e. oikumeeniliseks 1417. Aastal, kui Konstanzis valiti paavstiks Martinus V (1417-31) võidi kirikulõhet pidada lõppenuks 1449. aastal lõppes kirikukogude aeg Vaimulikud ordud paavst piiskopid preestrid mungad (kr. k. Monacos- üksildane) nunnad (lad. K. nonna- nunn) kindlate reeglite järgi toimivad ühendused- vaimulikud ordud (lad. k. ordo- kord, seisus) Kloostrid Euroopa mandriosas tekkisid esimesed kloostrid 4. sajandil juhtis abt või prior (nunnakloostris abtiss või prioris) jagatud provintsidesse, mida juhtisid ordu kõrgmeistrile alluvad
Viirused Mario Mäeots 2006 NB! Materjal on koostatud õppeesmärgil Viiruste avastamine 19. sajandi teisel poolel võeti kasutusele valgus- mikroskoop, mis lihtsustas oluliselt mikro- organismide (bakterid, protistid, seened) uurimist. Kolm teadlast, Adolf Mayer, Dimitri Ivanovski ja Martinus Beijerinck uurisid tubaka mosaiik-haigust ja leidsid, et selle taimehaiguse tekitaja on oluliselt väiksem kui bakter, sest ta ei olnud nähtav valgusmikroskoobis. Algul nimetati seda nakkushaiguse tekitajat nakkavaks elusaks vedelikuks. Termin virus (eesti keeles viirus) võeti kasutusele hiljem. Viroloogia on teadusharu, mis uurib viirusi. Kas viirused on elus? Viirused asuvad elusa ja elutu looduse piiril. Viirused kui elusorganismid Omavad pärilikkuseainet
pärast Saja-aastase sõja puhkemist läks paavst Urbanus VI Rooma tagasi. Paavstil tekkisid vaenlased ning nad valisid uue paavsti Clemens VII ning naasid temaga Avigioni. Nüüd oli kaks paavsti , kuid kristlased ei saanud sellega leppida , sest kirikutel pidi olema ainult üks paavst. See sündmustik andis tõuke kiriku langusele, sest kirik polnud enam tervik ja inimesed ei teadnud enam millist paavsti tunnistada. 1417.aasta Valiti Konstanzis paavstiks Martinus V, selle sündmusega võidi kirikulõhet pidada lõppenuks. Paavsti maine oli aastakümmneid kestnud tülide käigus nõrgenenud, seega ta võim langes. Tekkisid kirikukogud- tähtsamate vaimulike koosolek, kus arutati peamisi kirikut puudutavaid küsimusi. Kuigi kirik oli nüüd ühtne ja eksisteeris ainult üks paavst oli ka sellel sündmustikul mõju kiriku võimu vähenemisele . Ristisõjad 1095. aasta Clermont'i kirikukogul kutsus paavst kõiki kirstlasi üles muhamedlasi Püha Maalt
Urbanuse vaenlased valisid uue paavsti Clemens VII. Katoliku kiriku jagunemine kaheks: Prantsusmaa liitlased tunnistasid Avignoni paavsti, Prantsusmaa vaenlased Rooma paavsti. 1409 Pisas kutsuti kokku üldine kirikukogu, et valida ühine paavst. See aga ei läinud läbi. Kirikukogud e -kontsiilid on tähtsamate vaimulike koosolek, kus arutatakse üldiseid kirikuasju. Oikumeeniline kirikukogu on selline, kus on esindatud terve kristlik maailm. 1417 Konstanzis valiti ühine paavst Martinus V, sellega peeti kirikulõhet lõppenuks. · Kiriku ühtsus taastati · Paavst pidi regulaarselt kirikukogusid hakkama kokku kutsuma · Ilmalikule võimule anti sõltumatus oma riigi kirikuasjades Paavsti autoriteet oli aga pöördumatult kahanenud. Vaimulikud ordud kindlate reeglite järgi toimivad vaimulikud ühendused, kuhu olid koondunud nunnad ja mungad. Ordude kloostreid juhtis kas abt või prior.
REFORMATSIOON KIRIKUKRIIS 1. Vähenemise põhjused: *Avignioni vangipõlv *suur skisma- kiriku lõhe 1378-1417. Tekib kaks paavsti Rooma ja Avigiooni *kirikukogude liikumine 1409-1447....... 1447 Martinus V skisma leevendus, valitakse ainsaks paavstiks. 2. Paavstlusevastase opositsiooni kasv *John Wyclif Inglismaal- tõlgib piibli inglise keelde *Jan Hus Tsehhimaal- tõlgib piibli tsehhikeelde; KARL IV on tema kuningas ja püüab teda kaitsta *Johannes Reuchlin ja Ulrich von Hutten Saksamaal- rõhutavad piibli tähtsust 3.USUREFORMATSIOON EHK USUPUHASTUS Mõiste seletus: *katse reformida katoliku kirikut ja pöörduda tagasi vana kiriku juurde *murrang 16
Alles pärast Saja-aastase sõja puhkemist tegi paavst Urbanus VI otsuse jääda Rooma, kuna ta oli seal ametisse valitud, mitte minna sõdivale Prantsusmaale. Kuna Urbanus VI nõudis oma kuurialt kommete rangust ja puhtust, tekkis luksusliku eluga harjunud kuurias talle tugev vastuseis. Urbanuse vaenlased valisid paavstiks Clemens VII ja naasid temaga Avignoni. Seda sündmust nimetatakse suureks skismaks. Alles 1417. aastal, kui Konstanzis valiti paavstiks Martinus V, võidi kirikulõhet pidada lõplikuks. Vaimulikku seisusesse kuulusid peale paavsti, piiskoppide ja preestrite ka mungad ja nunnad, kes olid kogunenud kindlate reeglite järgi toimivatesse vaimulikesse ordudesse. 520.-530. aastatel koostas uue munkade ühiselu reegli Benedictus Nursiast, kes rajas kloostri Itaaliasse ja pani sellega aluse benediktlaste kloostrite levikule. Benedictuse reegel polnud nii karm kui Ida kiriku oma. Selle
saada surmanuhtluse. (hiliskeskajal) Kiriku mõjuvõim vähenes. Paavstid Avignonis 1305-1378. Nad ei tahtnud roomas olla. Suur skisma- kirikulõhe 1378-1409 Urbanus 6 jäi rooma, tema vaenlased valisid Clemens7 ja läksid temaga Avignonisesse. Eri kultuuriga riigid tunnistasid eri paavsti. Kirikukogud koosolek, kus arutatakse kristlikku korraldust. 1417. tunnistati paavstiks Martinus 5 ja peeti kirikulõhe lõppenuks. 1449. kirikukogu ise saatis end laiali. Vaimulikud ordud mungad ja nunnad. Munkadel on väga karm elu. Bendediktlased- Benedictus Nursiast tegi 520. a uue munkade ühiselu reegli. Elu pidi jagunema töö ja palve vael, Eelnes prooviaeg ja tuli anda vaesuse, kasinuse ja kuulekuse vanne. Kloostrist ei tohtinud vajaduseta lahkuda. Kindel toit ja riietus. Kerjusmungaordud- nad ainult kerjasid, omandeid ei olnud. Frantsistlaste ordu
Firenzes. Palazzo Medici-Riccardi fassaad. Jacopo Pontormo: Cosimo de' Medici (1518-1519) Cosimo di Giovanni de' Medici (tuntud ka kui Cosimo de' Medici Vanem (il Vecchio) ja Cosimo Pater Patriae; 27. september 1389 1. august 1464) oli Firenze pankur ja türann, Medici dünastia rajaja. Cosimo isa oli Firenze pankur Giovanni di Bicci de' Medici, kes oli vastupaavst Johannes XXIII ja hiljem ka paavst Martinus V isiklik pankur, tõustes seetõttu ka Firenze jõukaimaks ja mõjukaimaks majandustegelaseks. Cosimo huvitus nooruses aga rohkem antiikkultuurist ning tegutses ühes Firenze muinsuse- ja kirjandushuvilistega, kaevates Rooma-aegsetes varemetes ning lugedes antiikfilosoofide teoseid. Isa keelas Cosimol aga sellega tegelemise ning suunas ta pangaduse peale. Cosimo tegutses Medicite panga äärmiselt tulusas Rooma harukontoris ning
Jan Hus oli indulgenstide vastu , paavst pani ta kirikuvande alla Pagenduses tegeles tehhi keele grammatika koostamise ja Piibli tehhi keelde tõlkimisega 1415. a. Konstanzi kirikukogul mõisteti surma Jan Husi pooldajate ehk hussiitide liikumine jätkus Kariklaste nõudmine: vaimulikel tuli lõpetada ilmalikesse asjadesse sekkumine Taborite nõudmine: kirikute lammutamine Paavst Martinus V kuulutas 1420 aastal ristisõja tehhi "ketserite" vastu. 1424.aastal suri hussidide juht Jan Zizka. Sõlmisid kariklased katoliku kirikugaPraha kompaktaadi kokkuleppe. Taborite linn säilitas iseseisvuse kuni 1452. aastani.
ka ainsaks keskaegseks sektiks, millega tuli kompromiss leida. Hussiidide liikumise massiliseks muutudes arenes 2 suunda : kariklased ja taboriidid. Kariklased Praha jõukad kodanikud ja reformatsiooni pooldavad aadlikud. Ideoloogideks ülikooli teadlased. Nad nõudsid kirikuvarade sekulariseerimist, indulgentside keelustamist.Taboriidid linnarahva vaesemad kihid ja talupojad. Tunnistasid vaid Kristust. Rõhutati rohkem majanduslikku ja sotsiaalset külge. 1420. aastal kuulutas paavst Martinus V välja ristisõja tsehhi ketserite vastu. Kui Praha ümber piirati jõudsid kohale taboriitide väed Jan Zizka juhtimisel. Jan Zizka võttis kasutusele vankerkatsi- e. Talupojavankritest kiiresti kokkupandava kaitsekilbi, mille vastu ratsavägi abituks osutus. 1433.aastal toimus Baseli kirikukogu kus kariklased sõlmisid Praha kompaktaatide kokkulepe katoliku kirikuga. (kariklased ühinesid katoliku kirikuga, rahvale jagati leiba ja veini)
19.sajandi teisel poolel võeti kasutusele valgusmikroskoop ja spetsiifilised mikroorganismide (bakterid, protistid, seened) identifitseerimiseks. Sel moel suudeti näidata, et teatud kindlate omadustega bakterid on nakkushaiguste tekitajad. Järgnevalt võeti kasutusele bakterioloogilised söötmed, milles kasvatati ja iseleeriti terve rida haigusi tekitavaid iseloomulike geneetiliste omadustega baktereid. Kolm teadlast, Adolf Mayer (1843-1942), Dmitri Ivanovski (1864-1920) ja Martinus Beijerinck (1851-1931) uurisid tubaka mosaiikhaigust ja leidsid , et selle taimehaiguse tekitajad on oluliselt erinev kõigist senituntud bakteritest. -5- Esiteks oli tubaka mosaiikhaiguse tekitaja oluliselt väiksem kui bakter, sest te ei olnud nähtav valgusmikroskoobis, ja bakterifiltrid , mis tavaliselt pidasid lahusest kinni bakterid, ei vähendanud selle taimehaiguse tekitaja makkusvõimet. Teiseks tähendati,
Rohkem kui muidu peeti meeles lahkunud esivanemaid, usuti, et hing tuleb koju vaatama, kuidas nende töid jätkatakse. Hinged ei tähendanud midagi halba või hirmuäratavat, aga et mitte neid pahandada, tuli hinged väärikalt vastu võtta. Õhtul köeti sauna ja köeti laud. Oldi tavalisest vaiksemad ja tõsisemad. Tänapäeval süüdatakse küünal ja käiakse surnuaias. MARDIPÄEV, 10. NOVEMBER Nimi tuleb ristiusu pühaku Martinuse järgi, kombed on levinud üle Lääne-Euroopa. Martinus oli kerjuste kaitsja, sest oli andnud kerjusele oma mantli. Mardipäev seostub mardisantidega, kelleks alguses olid enamasti mehed, kellest vähemalt üks oli riietatud naiseks. Käidi sanditamas,, lubati karja- ja viljaõnne. Tihti oli mardisantidel kaasas omavalmistatud mardisokk. Mardisantidele anti liha, kartuleid, tangu jms. Hiljem jagati kraam omavahel ära, pidades ,,mardipulmi". Mardipäeval söödi mardihane ja joodi mardiõlut. Sel päeval oli keelatud villa kraasida ja
Taboriitide programm oli sama kuid rõhutati rohkem majanduslikku ja sotsiaalset külge. Nende põhijõu moodustasid linnarahva vaesemad kihid ja talupojad. Tunnistasid pühakutest vaid Kristust. Tuli kaotada paast ja kirikupühad , jättes alles ainult pühapäeva. Kirikutest tuli kõrvaldada toredus ja luksus. Suhtuti eitavalt kloostritesse ja munkadesse. Vaimulikud täisid ringi tavalises talupojarõivais. 1420. aastal kuulutas paavst Martinus V välja ristisõja tsehhi ketserite vastu. Kui Praha ümber piirati jõudsid kohale taboriitide väed Jan Zizka juhtimisel. Jan Zizka võttis kasutusele vankerkatsi- e. Talupojavankritest kiiresti kokkupandava kaitsekilbi, mille vastu ratsavägi abituks osutus. 1433.aastal toimus Baseli kirikukogu kus kariklased sõlmisid Praha kompaktaatide kokkulepe katoliku kirikuga. (kariklased ühinesid katoliku kirikuga, rahvale jagati leiba ja veini).
relvakäsitlusoskust, löödi pidulikuks rüütliks. Aadli väärtuskoodeks ja rüütellikkus Peamine, mida aadliku puhul hinnati, oli jäägitu ustavus, millele senjöör pidi vastama suuremeelsuse ja heldusega. Teiseks aadli aukoodeksis sisalduvateks omadusteks oli julgus, ausus, sõnapidamine, galantsus. PTK 24 VENE RIIK JA KULTUUR 1115 SAJANDIL VIHIKUS PTK 25 Hussiitide sõjad Märtsis 1420 kuulutas paavst Martinus V välja ristisõja tsehhi "ketserite" vastu. Sama aasta suvel Tsehhisse tunginud ristisõdijate vägi laastas kõik oma teel. Kui Praha umber piirati, jõudsid kohale taboriitide väed Jan Zizka juhtimisel. Lahingus Praha lähedal Vitkovi mäel saavutasid hussiidid ristisõdijate üle võidu ja sundisid neid tagasi tõmbuma. Uued ristisõjad toimusid 1421. ja 1422. aastal, kuid hussiidid suutsid mitmelt malt värvatud võõrväed taas purustada. Jan võttis lahingutes
suverään. Järgnesid võitlused keisritega, mille ajal Aleksander III määras kindlaks paavsti valimise korra, mis põhijoontes on samasugusena säilinud tänapäevani. Paavstluse kõrgajaks loetakse 13. sajandit, mil valitsesid Innocentius III, Innocentius IV ja Bonifatius VIII. Pärast viimast hakkas aga paavstlus nõrgenema, kuna paavstid sattusid Prantsuse kuningate mõju alla ning 1305. aastal kolis paavst Clemens V Roomast Avignoni. Martinus V, kes asus elama Rooma ning suutis kirikulõhe tõepoolest ületada. Tema ajal kindlustus paavstluse positsioon tunduvalt, kuna ta suutis kontsiliaarse liikumise summutada ning nii jäi paavst vastuvaidlematult läänekiriku juhiks. 15. sajandi lõpust 16. sajandi keskpaigani valitsesid nn. renessansspaavstid, kellele oli olulisem nende ilmalik vürstivõim kui vaimuliku ülemkarjase kohustused. Aleksander VI-t
aga kardinalid), paavstid taotlesid kiriku sõltumatust ilmalikust võimust, Innocentius III viis Gregoriuse põhimõtted ellu LANGUS: kuningavõimu tugevnemine, palju aega veedeti Avignonis (Avignoni vangipõlv) head suhted Prantsusmaaga, luksuslik eluviis (pahameele tekitaja). Pärast paavsti surma vaenutsevad kardinalid valisid 2 paavsti üks Roomas, teine Avignonis = kirikulõhe e. skisma. Paavstis tagandati uus Martinus V 5. Võrrelge Bütsantsi ja kõrgkeskaegse Lääne-Euroopa hariduselu. Millised on paralleelid? Bütsants: grammatika, retoorika, õigusteadus, filosoofia. Linnades kirjaoskus ka alamklassides. Õppetekstid antiikautorite teosed. Lihtrahvale pühakute elulood e. hagiograafia. Lääne-EU: kloostrikoolid (piibel + filosoofide tööd), katedraalikoolid e. toomkoolid (ladina keeles), põhi- ja ametikoolid (emakeeles, arvutamine, raamatupidamine)
Omanuna meeldivat välimust ja ilusat häält, ei ole Martinil raske heades südametes kaastunnet äratada. Siiski viimased koolipoisi aastad elab ta vagade heategijate juures vaimselt puhtas ja õnnelikus õhkkonnas, kus tal on võimalus õpingutele pühenduda. Ta hakkas kaasõpilaste seas andekuse poolest silma ning endastmõistetavalt siirdub ta sealt edasi ülikooli. Aastatel 1501 1502 õpib ta Erfrudi ülikoolis. Martin Luther kantakse Erfrudi ülikooli üliõpilaste nimekirja kui Martinus Ludher ex Mansfeldt. Õpingud ülikoolis vabade kunstide bakalauruse kraadi omandamiseks. Õppeained - grammatika, dialektika, retoorika. 1502 1505 jätkab ta õpinguid 7 vaba kunsti magistrikraadi omandamiseks. Samaaegselt peab ta loenguid noorematele. Lutherit tuntakse röömsameelse ja muusikat armastava üliõpilasena. Saavutanud magistrikraadi jätkab ta isa soovil õpinguid õigusteaduse alal. Teisel juulil aastal 1505 teel kodunt ülikooli tabab teda Erfruti lähedal hirmus äike
1409. a alustas tööd Pisa kirikukogu, mida kumbki paavst ei tunnustanud mõlemad paavstid tagandati. Kontsiil valis paavstiks hoopis Alexander V Euroopal oli seega kolm paavsti. Alexander suri peagi ja paavstiks sai Johannes XXIII, kes kutsus 1414. a Konstanzis kokku kirikukogu. 1415. a kuulutas kontsiil end paavsti suhtes ülemuslikuks Johannes tagandati, teised kaks paavsti samuti. Pärast Konstanzi kirikukogu valiti ainsaks paavstiks Martinus V ja see lõpetas skisma. Protsessid kirikus Juba varakeskajal eksisteeris konflikt Rooma paavsti ja Konstantinoopoli patriarhi vahel. Kujunesid välja suured erinevused liturgias: ühes ladina, teises kreeka keel, aga ka bulgaaria keel, armulaualeib pidi läänekirikus olema hapendamata taignast, idas aga kergitatud pätsikesed. Vaidulused selle üle, kas paastu ajal võib süüa kopra saba mida peeti kalaks või mitte
Sarto, Bartolommeo, Correggio, Sansorino, Tintoretto. Manerism: Itaalias, väljendati kõrg-reness. kunstnike stiili, oluliseks tehniline virtuooslikus, sümmeertia ja harmoonia polnud olulised; omapärase stiili otsimine; värvid tumedad, mürgised, ebamaised; kehad pikaks venitatud; poosid ebaloomulikud; kuulsaim: El Greco sündis Kreeta saarel, õppis ja tegutses Veneetsias; pikaksvenitatud figuurid, ebamaised värvid; tööd: Krahv Orgazi haudapanek, Püha Martinus ja kerjus, Püha Maurizius ja Teeba leegion; Itaalia kunstnikest: Parmigianino Madonna piltidel isel. pikk kaarjas kael, Pikakaelaline Madonna; Tintoretto Püha Õhtusöömaaeg, Pacchos ja Ariadne Madalmaad: erines väga It. kunstist; ei toetunud antiigile, kapitalistlike suhete arenemine, isel. suurem fragmaatilisus; 17.saj. kalvinistlikud ideed, kunst peamiselt linnakodanike teenistuses; kunst rohkem olmeline;
Paavstideks valiti prantslasi ning need määrasid kardinalid ka prantslaste seast. Kasvas luksus ning Itaalias tekkis pahameel, et paavst on Avignonis vangis, nõuti tagasipöördumist. Avignoni vangipõlv 1305-1377. 1377 paavst naasis Rooma, kuid 1378 valiti uus paavst Avignonis. Kaks paavsti heitsid teineteist Anti-Kristusena kirikust välja ja algas kirikulõhe (1378-1417). 1417 kutsuti kokku Konstanzi kirikukogu, mis tagandas paavstid ja valis uue Martinus V, kes loovutas suured õigused riigi valitsejatele. Kirikus ei austatud enam paavste ning sooviti reformi kirikule. Arvati, et juhtima peaks kirikukogude otsus, mitte paavst. Jan Hus. 1371-1415 Tsehhi vaimulik, Praha ülikooli professor, katoliku kiriku kriitik. Usutõe allikaks pidas Piiblit, mis peaks olema rahva emakeeles. Arvas, et Inimene saab õndsaks usu läbi. Armulaual pidi pakkuma veini ja leiba. Tema järgijad olid sakslaste vastu ja ta kutsuti Konstanzi kirikukogule aru andma
Ta oli Heinrich III poeg. Aquino Thomas -teoloog, kes rakendas oma töödes Aristotelese filosoofiat.Tuntumad teosed on Summa Theologiae(Teoloogia summa) ja Summa contra gentiles(Summa paganate vastu) Innocentius III-paavst,kes saavutas suurima ilmaliku mõju,mis ühelgi paavstil kunagi olnud on. Clemens V-oli paavst 1305 1314. Ta oli 195. paavst ja esimene Avignoni vangipõlve paavst. Clemens VII-oli paavst 1523-1534.Ta oli 219. paavst ja teine paavst, kes pärines Medicite suguvõsast. Martinus V- oli paavst 1417-1431. Ta oli 206. paavst.Oddone Colonna sündis Genazzanos 1368, kuid tema sünnikuupäeva kohta puuduvad kindlad andmed.Colonna õppis Pavia ülikoolis ja Perugia ülikoolis õigusteadust. Teda hinnati tema õpetatuse, mõõdukuse, õigluse ja äriliste võimete pärast. Benedictus Nursiast- (u 480 u 543) oli itaalia päritolu pühak ja lääne kloostrisüsteemi rajaja. Franciscus Assisist-"Jumala kerjus"rajas frantsiskaanide ordu.
toomkoolile ainuõiguse anda linnalastele kooliõpetust. Alllinna kodanikel vaja üha rohkem kirjutamis ja arvutamisoskust ja õpetust ilmalikus keeles. Toomkoolis õpetus ladina keeles ja pigem suunatud teoloogiale ja vaimulike kasvatamisele. Toomkapiitel protestis alllinna koolide või õpetajate tegutsemise vastu, sh dominiiklaste ilmikute kooli vastu. Nn koolitüli 14. s lõpust kuni u 1428, kui paavstikohtunik Montes de Camplo kinnitas paavst Martinus V 1424. a bullat, kus ta lubas rajada ühe kihelkonnakiriku juurde linnakooli. Kool oligi rajatud Oleviste kiriku juurde (rae ja dominiiklaste koostöös). PÜHA MIHKLI KOOLSTER Tsistertslaste Püha Miikaeli nunnaklooster rajati Püha Ventseli kabeli (pärast 1219) asemele 1249. al. Püha Miikaeli klooster tegutses katoliiklikuna 1543. aastani, oli seejärel protestantlik hoolekandekeskus, kaotades 1599. aastaks sisuliselt kõik kloostrile omased tunnusjooned
paavsti ja siirdusid Avignoni. Nii oli Euroopas kaks kiriku pead, kes mõlemad heidsid üksteist Anti-Kristusena kirikust välja, algas kirikulõhe ehk skisma (kr lõhe, 1378-1417). Mõned valitsejad tunnustasid üht ja teised teist paavsti. Olukorda püüti lahendada üleeuroopaliste kirikukogude kokkukutsumisega. 1417.aastal õnnestus Konstanzi kirikukogul senised paavstid tagandada ja nimetada ametisse uus paavst, Martinus V, keda tunnustas kogu Euroopa. Katoliku kiriku ühtsus oli küll taastatud, kuid paavstide varasemat autoriteeti ei suudetud enam taastada. Paavst loovutas riikide valitsejatele suured õigused kirikuasjade korraldamises. Järgmise paavstide poliitiline mõju ei ulatunud enam Itaaliast ega kirikuriigist palju kaugemale. Nii mõnigi elas pillavat elu, mille tõttu leidsid vaimulikud, et kirikud tuleks reformida. Kõik see valmistas ette pinda suurele usupuhastusele e. reformatsioonile. 8
protesti - traditsiooni rikuti, palveränduritelt tulevad tulud kadusid. Alles Saja-aastase sõja puhkemisel otsustas paavst Urbanud VI jääda Rooma mitte sõdivasse Prantsusmaale. Aga seal ei kehtestunud enam tema võim ja valiti uus paavst Clemens VII ja tema saadeti uuesti Avignoni. Roomas ja Avignonis resideerus kummaski erinev paavst - suur skisma. Kutsuti kokku kirikukogu, et valida üksainus paavst - ei õnnestunud ja mitu aega valitses kaks paavsti. Lõpuks Martinus V ajal lõppes see. (kirikukogu valis) 1417. Ristiusu levik Ristiusk ehk kristlus kuulutab usku ainujumalasse ning tõotab igavest elu neile, kes usuvad Jeesus Kristusesse. Kristlus tekkis umbes 2000 aastat tagasi Palestiinas. Esimesel aastatuhandel levis ristiusk peaaegu üle kogu Euroopa ja mujalegi. Sellest sai usk, mida suured ja vägevad riigid tunnistasid. Keskajal tekkis feodaalkord, kus oli kaks vaenulikku poolt: feodaalid, kellele kuulus
Mõnel viirusel on kapsiid kaetud ümbrisega, mis pärineb reeglina peremeesraku rakumembraanist, mille viirus lahkudes kaasa võtab. Viirus lülitab ümbrisesse ka oma struktuurivalke. (Alamäe jt 2000) 4 3. VIIRUSTE AVASTAMINE Viiruste olemus avastati 19. Sajandi teisel poolel, kui võeti kasutusele valgusmikroskoobid ja spetsiifilised värvid mikroorganismide indentifitseerimiseks. Kolm teadlast Adolf Mayer, Dmitri Ivanovski ja Martinus Beijeninck uurisid tubaka mosaiikhaigust ja avastasid, et selle haiguse tekitaja on kõigist senituntud bakteritest oluliselt erinev: ta oli nii väike, et ei olnud näha valgusmikroskoobis ja bakterifiltrid, mis tavaliselt pidasid kinni baktereid, ei vähendanud selle taimehaiguse tekitaja nakkusvõimet. Lisaks pandi veel tähele, et selle haigusetekitaja ei paljune bakterisöötmetes, vaid vivium fluidum´iks ehk nakkavaks elusaks vedelikuks. Hiljem võeti kasutusele termin virus
Ilmutuse mõjul laskis ta end ristida, 371. aastal sai temast Tours'i piiskop. Keebipool kujunes tähtsaks reliikviaks, mida hoidsid oma varanduse hulgas frankide Merovingide soost kuningad. Teise legendi järgi sisenes kord öösel uksele koputamata tema tuppa kurat, hoides käes verega täidetud sarve ja väites, et tappis äsja hoovis ühe kristlastest. Hiljem selgus, et kurat luiskas, sest tegelikult oli kloostriülem lasknud härja tappa. Siiski otsustas selle juhtumi järel Martinus hävitada kõik ümberkaudsed paganate pühapaigad, et teha kuradi võimule lõpp. Pühak nägi peagi kõikjal enda ümber kuradeid ega saanud kuhugi minna ilma oma isikliku kuradita. Martinuse asutatud on Maius monasterium ehk Marmoutier. Ühe legendi järgi tulnud talle palverännakul Rooma vastu kurat ja irvitanud, et ta ei ratsuta nagu piiskopile kohane. Seepeale muutnud Martinus ta muulaks, hüpanud selga ja
poissi James Phipps. Poiss osutus hiljem rõugete suhtes immuunseks. 19. sajandil võeti vaktsineerimine lehmarõugetega laialdaselt kasutusele üle kogu maailma. L. Pasteur isoleeris marutaudi viiruse. Samas ei eristanud ta haigustekitajat bakeritest ning seega kuulub viiruste esmaavastaja au Vene botaanikule Dimitri Ivanovile, kes demonstreeris 1892. a., et tubaka haigust põhjustab bakterifiltreid läbiv taimeviirus. 1898. a. kordas Martinus Beijerinick Ivanovski katseid tubakataimedega ning nimetas haigust põhjustava viiruse tubaka mosaiigiviiruseks (TMV). Järgnesid teated teistest viirushaiguistest: 1898 Loeffler ja Frosch - veiste suu- ja sõrataud 1908 Ellerman ja Bang - kodulindude leukoos 1909 Landsteiner ja Popper - poliomüeliit inimestel on viirushaigus 1915. a. näitasid Twort ning 1917. a. d'Herelle, et ka baktereid nakatavad viirused - bakteriofaagid, põhjustades bakterirakkude lüüsi. Viriooni ehitus.
Ketserid katarid, teadsid usust ja et see on õige, aga pöördusid ikkagi vastu; paganad olid lihtsalt mitte ristitud Inkvisitsioonikohus ketserite karistamine, paavst kontrollis Gregorius IX Clemens V Bordeux'st paavstiks Avignoni paavstide aeg `vangipõli' 1305-1378 Rooma paavst Urbanus VI ja Avignoni paavst Clemens VII suur skisma e kirikulõhe 1378 1409 Kirikukogud: Konstanz 1417 valiti paavstiks Martinus V kirikulõhe oli lõppenud Ordud: Benediktiinid al. 520-530 töö ja palve; vaesus, kasinus ja kuulekus, Cluny klooster Prantsusmaal, MUST Tsistertslased al. 1098 puhtus, kaugus ilmalikust elust, Benedictuse õpetuse korrastatud vorm, Clairvaux klooster 1113, VALGE Domiiklased al. 1216 Hispaania ketserite vastu suunatud, pöörata rahvast jumalasõnaga mitte relvaga, Hariduse tähtsus, MUST Frantsisklased al
14. sajandi lõpul tekkis Suur Kirikulõhe, kuna nii Roomas kui ka Avignonis seati üles oma paavst ning lõpuks pani kirikukogu troonile ka kolmanda. Kõik nimetasid üksteist vastupaavstideks ning katoliiklik Euroopa näis lootusetult killustununa. Mõju hakkasid haarama ketserlused, näiteks lollardid ja hussiidid. Kuid 1417. aastal suutis Konstanzi kirikukogu saavutada siiski nii suure autoriteedi, et tagandas kõik eelmised paavstid ning seadis ametisse Martinus V, kes asus elama Rooma ning suutis kirikulõhe tõepoolest ületada. Tema ajal kindlustus paavstluse positsioon tunduvalt, kuna ta suutis kontsiliaarse liikumise summutada ning nii jäi paavst vastuvaidlematult läänekiriku juhiks. 15. sajandi lõpust 16. sajandi keskpaigani valitsesid nn. renessansspaavstid, kellele oli olulisem nende ilmalik vürstivõim kui vaimuliku ülemkarjase kohustused. Aleksander VI-t peetakse sageli kõige demoraliseerunumaks ning ilmalikku sära otsivamaks
Legaat-Clericus Lacois-UnamSanctam- XV saj. kirikukogud: Konstanzi kirikukogu (1414-1418) kutsuti esile vastupaavst Johannes XXIII poolt Saksa-Rooma keisri Sigismundi palvel. Eesmärkideks oli kaotada kirikulõhe (otsustada kes kolmest ametisse vannutatud paavstist (Johannes XXIII, Gregorius XII ja Benedictus XIII) saab ainukeseks paavstiks) ja võidelda ketserluse vastu Otsused: kõik kolm paavsti tagandati. 1418 pühitseti paavstiks Martinus V. Arutleti, kas kirikukogul on paavstist kõrgem võim või mitte. Otsustati, et paavst peab iga teatud perioodi tagant kokku kutsuma kirikukogu (pärast Martinus V surma seda põhimõtet eirati) Inglase John Wyclifi ja tsehhi Jan Hussi õpetused kuulutati ketserluseks. Õpetuste pooldajate vastu algas aktiivne võitlus Baseli kirikukogu (1431-1449)Kutsuti Martinus V poolt esile Konstanzi kirikukogu otsusega, et iga teatud aja tagant tuleb kokku kutsuda kirikukogu.. Kuna Martinus V suri,
Vahepeal valisid nad lausa veel kolmanda paavsti ka. 3. Kirikukogude liikumine (1409-1447) Toimus selleks, et suurt skismat leevendada. Kirikukogu on katoliku kiriku kõrgemate vaimulike kokkusaamine. Selles ajavahemikus ei toimunud mitte üks kirikukogu, vaid tegemist oli terve rea kirikukogudega. Kirikukogude liikumises oli kõige olulisem Konstaanzi kirikukogu. Sellel kogul valiti uus paavst Martinus V ja selle Martinus V paavstiks valimist tunnustasid erinevad vaimulikud ringkonnad. 16. sajandil katolikust kirikust eraldusid protestantlikud kirikud. Saksa-Rooma keisririigis ei kujunenud välja tugevat kuningavõimu, sest Saksamaal ei olnud keisrivõim päritav, vaid keisriks saadi valimise teel. Kuurvürstid valisid keisri ja see mõnevõrra piiras keisrivõimu. Keiser ei saanud nendega vastuollu minna, sest siis oleks teda võinud oodata
See aga kutsus usklikes esile protesti - traditsiooni rikuti, palveränduritelt tulevad tulud kadusid. Alles Saja-aastase sõja puhkemisel otsustas paavst Urbanud VI jääda Rooma mitte sõdivasse Prantsusmaale. Aga seal ei kehtestunud enam tema võim jvaliti uus paavst Clemens VII ja tema saadeti uuesti Avignoni. Roomas ja Avignonis resideerus kummaski erinev paavst - suur skisma. Kutsuti kokku kirikukogu, et valida üksainus paavst - ei õnnestunud ja mitu aega valitses kaks paavsti. Lõpuks Martinus V ajal lõppes see. (kirikukogu valis) 1417. Ketser - oli inimene, kelle usuline tõekspidamine ei ühtinud katoliku kiriku üldtunnustatud õpetusega. Inkvisitsioon on katoliku kiriku kohtupidamine ketserite üle, eesmärgiga neid veenda ja vajadusel karistada. 8. Mis on naturaalmajandus, feodaalkord (vt vihikust, §6); feodaalne killustatus (§13 lk.75), kuidas hakkasid tekkima tänapäevaste parlamentide eelkäijad (lk 78; 77).
personaalunioon. Paavstivõimu languse eeldusteks olid: - kuningavõimu tugevnemine mõningates piirkondades - ilmaliku hariduse levik - kõrgvaimulike sissetulek sõltus kuningast. Paavstide langus avaldus - Avingoni vangipõlves (1309-1377) - Suures skismas e. Kirikulõhes (1378-1417) - Kirikukogude liikumises (1409-1447) (oluliseim Kontantzi kirikukogu, kus valiti paavst Martinus 5) 22. HUMANISM JA RENESSANSS Renssanss oli vaimne murrang, antiikkultuuri taassünd. Itaalias tekkis 14. saj, mujal maailmas levis 15-16 sajand. Eeldused kujunesid välja Itaalias (eriti majanduses): - majanduslik tõus, mis tugines kaubandusel (veneetsia, genova) - rikkuse kogunemine, panganduse teke (Firenze, Medicite perekond) - varakapitalistlike suhete kujunemine: manufaktuurid. Iseloomulikud jooned: - ilmalikkus - humanism - antiikkultuuri taassünd
Eestimaa ostmine tugevdas tunduvalt ordu positsioone Liivimaal. Ordu keelas tagastamast Riia peapiiskopkonnas hõivatud vara, mis ajendas paavst Innocentius VI 1354.aastal ordu kirkuvande alla panema. See kestis kolmkümmend aastat. See ei suutnud aga takistada ordu eneseteadvuse kasvu. Liivimaa sisevõitlustes saavutas ordu suure võidu 1397.aastal, kui paavst Bonifatius IX toetas nende seisukohta, et isegi Riia peapiiskop peab kuuluma ordusse. Martinus V tühistas aga 1425. Aastal selle otsuse. Ordu ei jätnud jonni ja 1452.aastal jõustas paavst Nicolaus V otsuse uuesti. - Liivimaa arvutake territooriumide tülide lahendamiseks ja ordu täieliku domineerimise tõkestamiseks kutsus Riia peapiiskop 1422.aastal Valka kokku Liivimaa maapäeva (Landtag). Nelja seisuse (piiskopid,vaimulikud,ordu,vasallid, linnade esindajad) esinduskogu käis koos ebaregulaarset Valgas või Wolmaris. (lk.53 vaata üle!)
Läänekirik oli jõudnud sügavasse kriisi. Katolikkirik vajas reforme ja selleks otsustati kokku kutsuda kirikukogud. · Kirikukogude liikumine see oli 1409 1447 ja selle aja jooksul: o 1409 Pisa kirikukogu ja seal valiti kolmas paavst, aga kaks eelnevat ei tunnistanud oma tagandamist. o 1414-1418 toimus Konstanzi kirikukogu ja see lõpetas tülid kirikus ja aastal 1417 valiti kõige poolt tunnustatud paavst Martinus V Kirikukogude liikumise tagajäred · Kirikulõhe näiliselt likvideeriti · Sisulised reformid ei kävitunud ja tegeleti rohkem poliitikaga · Tekkisid riigi ehk rahvuskirikud mis olid soodsaks pinnaseks reformatsioonile Paavsti vastane opositsioon Üheks suuremaks vastuhakkajaks oli Praha ülikooli professor Jan Hus, kes nõudis emakeelset kirikut ja Piiblit. Tema ka tõlkis Piibli tsehhi keelde ja avaldas grammatikaraamatu
valitud kardinalid olid kõik prantslased ja samuti ka järgmine paavst., kellel polnud Avignoni vastu samuti midagi see nõrgestas kirikut seespoolt kutsus usklikes esile protesti traditsiooni rikuti ja palveränduritelt tulevad tulud kadusid kujunes nii, et korraga oli võimul 2 või enam paavsti suur skisma kutsuti kokku kirikukogu, et valida üksainus paavst ei õnnestunud lõpuks 15. sajandil lõppes see paavstiks valiti Martinus V tulemusena hakkasid paavstid taas Roomasse resideeruma Juba 15. sajandil oli selgeid märke kirikuvastastest meeleavaldustest. Lihtrahvas ei olnud rahul vaimulike liiga suure võimuga. 15. saj suutis kirik vastuhakke veel maha suruda, kuid 16. saj vallandub reformatsioon Martin Luther. Tulemusena lõhenes Rooma katoliku kirik. Kõrvale tekib protestantlik kirik. Keskaja lõpuga väheneb ka kiriku roll ühiskonnelu üle.
Linnarahva vaesemad kihid ja talupojad; rõhutati majanduslikku ja sotsiaalset külge. Nõuti võrdsust armulaual, Kristuse Pühakuks!!!; paastu ja kirikupühade kaotamist; luksuse ja toreduse kaotamist kirikust (ka kirikute lammutamist). Nn radikaalsed. HUSSIITIDE SÕJAD 4 · 1420.aasta märtsis kuulutas paavst Martinus V ristisõja tsehhi ,,ketserite" vastu. Suvel rüüstati külad ja linnad teel Prahasse; jõudsid samal ajal taboriitide vägedega Jan Zizka juhtimisel, kes võttis kasutusele nn vankerkansti talupojavankritest kiiresit kokkupandava kaitsekilbi. · Hussiitide omavahelised lahkhelid tervanesid. Kariklased ei näinud mõtet toetada taboriitide püüdeid jätkata
(schisma- lõhe) Ei nõustutud ühe tagasiastumisega, 1409 otsustati kokku kutsuda kirikukogy, mis pidi valime uue paavsti. KIRIKUKOGUD Kirikukogu ehk kontsiil on tähtsamate vaimulike koosolek kus arutatakse peamiselt kiriku sisemist korraldust ja ristiusu õpetust puudutavaid küsimusi. Kirikukogu, millel peaks olema esindatud kogu kristlik maailm nimetatakse oikumeeniliseks kirikukoguks. 1417 kui Konstanzis valiti paavstiks Martinus V lõppes kirikulõhe VAIMULIKUD ORDUD Paavstid, preestird, piiskopid, mungad ja nunnad- vaimulik seisus. Oldi koondunud reeglite järgi erinevatesse ordudesse. Ordud on enamasti nime saand rajajate järgi. Kloostrit juhtis abt või prior BENEDIKTLASED Benedictus Nursias rajas Monte Cassinosse kloostriMunkade ja nunnade elu pidi jagunema töö ja palvetamise vahel, pidi andma vaesuse kasinuse ja kuulekuse vanne. Kanti musta kuube TSISTERTSLASED
present-day US? *The first immigrants from Estonia in the US = 1627 no trace of the "Estonians and Livonians" who left their homeland to settle at the mouth of the Delaware River (a Swedish colony) · 1654 at least one Estonian in the settlement of New Sweden on the Delaware River Johan Schalbrick, a drummer from Tallinn (Reval) · New Sweden Swedish colony on the Delaware River from 16381655 · 1657 Martinus Hoffman, born in Tallinn (Reval), came to New York (New Amsterdam), started to work as a saddlemaker. · His great-granddaughter Cornelia Hoffmann (b. 1734) married Isaac Roosevelt, which makes her the great-great-grandmother of Franklin Delano Roosevelt, president of the US from 193345. · Hans Rebane = 1897 founded the first Estonian-language newspaper in the US Eesti Ameerika Postimees (published in NY until 1911)
Ta hakkas kardinalideks nimetama ainult prantslasi ja seetõttu valiti järgmiseks paavstiks samuti prantslane. Paavsti viibimist Avigmon'is nimetati vangipõlveks. 1376a otsustas paavst Urbanus VI Roomasse jääda. Urbanus hakkas nõudma kommete rangust. Urbanuse vastased valisid paavstiks Clemens VII ning läksid tagasi Avignon'i. Sellist olukorda nimetati Suureks skismaks (lõhe). Kirikukogud Kirikukogud on tähtsamate vaimulike koosolekud. Tüli lõppes siis kui uueks paavstiks valiti Martinus V. Benetiklased lk 88 Kerjus munga ordud lk 90 3.9 Ristisõjad Ristisõja põhjused Ristisõjad pidid suurendama paavsti autoriteeti ning suunama kristlikust maailmast eemale ühiskonna kõige agressiivsema kihi. 1095 kutsus paavst kõiki kristlasi muhhameedlasi pühalt maalt välja ajama. Ristisõdijatele anti andeks nende patud, nende varandus ja perekond võeti kiriku kaitse alla ja nad vabastati võlgadest. Surma saamise korral ootas paradiis. Esimene ristisõda
Šamaanitrummid kui maailmakaardid Hinge surmajärgne teekond surnute Maale hantidel The land of the Dead The Ob river The master of the Land of the Dead The Master of the holy town Kalteš, the woman of the main god Numi-Torum Mir-Susne-Hum (a culture hero, madiator between humans and the God, the 7 th son of the Numi-Torum) (Naisel 4 hinge, Mehel 5) Religioosne topograafia ja rituaalikirjeldused regilauludes Mardipäeva kristlik pühak on Pühak Martinus – hea tahtlik sõjamees. Sant kui religioonifenomenoloogiline vahemees erinevate reaalsuste vahel Sant – ld. Sactus (pühak) Sotsiaalne, vaimne, füüsiline jne. Marginaalsus kui märk erilisusest ja piiripealsusest traditsioonilises kultuuris Sant kui institutsionaalne, mitte kui asotsiaalne nähtus “Püha hullu” institutsioon kultuurides, vn. Urodilivõi (sant, värdjas) ~uroditsja (vilja kandma)
elamutes. Samaanitrummid kui maailmakaardid Hinge surmajärgne teekond surnute Maale hantidel The land of the Dead The Ob river The master of the Land of the Dead The Master of the holy town Kaltes, the woman of the main god Numi-Torum Mir-Susne-Hum (a culture hero, madiator between humans and the God, the 7th son of the Numi-Torum) (Naisel 4 hinge, Mehel 5) Religioosne topograafia ja rituaalikirjeldused regilauludes Mardipäeva kristlik pühak on Pühak Martinus hea tahtlik sõjamees. Sant kui religioonifenomenoloogiline vahemees erinevate reaalsuste vahel · Sant ld. Sactus (pühak) · Sotsiaalne, vaimne, füüsiline jne. Marginaalsus kui märk erilisusest ja piiripealsusest traditsioonilises kultuuris · Sant kui institutsionaalne, mitte kui asotsiaalne nähtus · "Püha hullu" institutsioon kultuurides, vn. Urodilivõi (sant, värdjas) ~uroditsja (vilja kandma) · Regilaulude vaeslaps kui vahendaja
meetod ja bakterite pildistamine mikroskoopimisel S. Vinogradski kirjeldas esimesena bakteritel kemolitoautotroofse toitumistüübi; uuris tselluloosi lagunemist mullas; avastas mittesümbiontsed N2-te fikseerivad bakterid A. Fleming avastas antibiootikumid; avastas ja puhastas penitsilliini Delfti koolkonna mikrobioloogid o Antonie van Leeuwenhoek (1632-1723) o Martinus Willem Beijerinck (1851-1931) o Albert Jan Klyuver (1888-1956) o Cornelius van Niel (1897-1985) Kochi postulaadid tingimused, mis peavad olema täidetud, et tõestada, et just see mikroob põhjustab seda haigust o Mingi haiguse tekitajaks peetav mikroob peab vastavat haigust põdevas organismis pidevalt esinema. o See mikroob tuleb isoleerida puhaskultuuri. o Terve organismi nakatamisel selle puhaskultuuriga peavad ilmnema sellele haigusele
Seega teeb Vinogradski esimesena kindlaks kemolitoautotroofse toitumistüübi bakteritel. 32. Alexander Fleming. Avastas lüsosüümi ensüümi, mis lüüsib bakterite rakukesta peptidoglükaanis glükosiidsidemeid. 1928. aastal avastab Penicillium notatumi poolt toodetava stafülokokke pärssiva ühendi penitsilliini. 33. Delfti koolkonna mikrobioloogid. 1. Antonie van Leeuwenhoek (1632-1723) 2. Martinus Willem Beijerinck (1851-1931) 3. Albert Jan Klyuver (1888-1956) 4. Cornelius van Niel (1897-1985) VI 34. Bakterite kujuvormid. Oska nimetada ja joonistada bakterite põhilisi kujuvorme ja kokkide (kerabakterite) agregaate. Too näiteid vastavate agregaatidega bakteritest. Kerabakterid e. Kokid Halococcus, Veillonella Ahelkokid ehk streptokokid Thiomargarita namibiensis, Streptococcus
annaabi.ee 
