78 küsimust ja vastust (7)

Eksami küsimused
1.bensiini paagi remont
maha võtta , tühjaks lasta , ära puhastada , metall paake saab remontida, jootmisega, kahekomponentsete metall liimidega liimida. Bensiini paak tuleb ikkakist ära vahetada kui on katki remont on hädaabiks ainult.Jootmise teel on remont ohtlik.Pärast remonti tuleb veenduda et ei leki paak.
2.Auto TH tööd( perioodilisus tööd)
Vastavalt hooldusraamatu järgi tuleb teha töid, vastavalt ette antud kilomentraasile. Esimene hooldus on taavaliselt õlivahetus ja kõikide liikmite pingutamine ja visuaalne kontroll ja filtrite vahetused.. Peale 50 tuh km. Võivad tulla rihma vahetused ja piduri vahetused jne. Suuremosa autodel on hooldusvälp viidud hästi pikaks (60 tuh ) aga meie tolmustel ja halbadel teeoludel on soovitatav teha seda sagedamini ( 10-20 tuh km.)
3.tööohutus auto käivitamisel.
Et käsipiduroleks peal käik väljas, et kedagi poleks kapoti all näppupidi . Siseruumis peab olema paigaltatud heitgaaside imeja. Käivitamisel peab olema autos sees mitte aknast käivitada . Kedagi ei tohi olla auto ees laua ja auto vahel.
4. plokikaane demontaaz ja remont
Suuremosa saab alguse akuotsad ja elektri juhtmed lahti, siis jahutusvedelik välja. Eemaldatakse klapikambri kaas või kaaned . Hammasrihmad vajadusel kollektorid . Vajadusel nukkvõllid eemaldada. Eemaldatakse plokikaane poldid . Siis võetakse maha plokikaas . Visuaalselt veendutakse plokikaane tihendi pidamist, siis pressitakse lahti klapid eemaldatakse klapivedrud ja klapid. Klapid ja vedrud järjestatakse silindrite kaupa vajadusel märgitakse. Pestakse ära plokikaan. Klapid kas vahetatakse või vastavas pingis remonditakse. Klapipesad freesitakse uuesti mõõtu. Klapipuksid vajaduse vahetatakse. Klapid sooveldataksepesadesse, siis vahetatakse klapisääretihendid. Jälgitakse et klapid saaksid ühele kõrgusele sellega saavutatakseigas silindris ühesugune surveaste. Vajadusel plokikaas freesitakse siledaks soovitatavalt lihvitakse plokikaant minimaalselt. Kui plokikaas on väga kõver tuleb ära vahetada.. Klapid paigaltatakse pesadesse. Vastava suruti abil paigaltatakse tagasi klapi vedrud ja taldrikud .
5.pumbad ja nende rikked .
Veepump -kõige sagedamini läheb läbi tihend mis laseb jahutusvedeliku veepumba laagritesse. Jahutusvedelik peseb välja laagrites oleva määrde ja laager rikneb.
Bensiini pumpade- kõige sagedasemaks rikkeks on tööpindade kulumine või elektrimootori harjade kulumine. Selle bensiini paagis olnud sette sattumisel bensiini pump võib kinni kiiluda. Tavaliselt soovitatakse enne uue pumba paigaldamist vahetada ka bensiini filter ja veenduda bensiini paagi puhtuses.
Õlipump-ainukesek veaks on kulumine või siis õlipumpa ringivedavate detailide purunemine .
6.3 võlliga käigukasti remont
Käigukast tuleb alguses väliselt ära pesta. Järgides vastavaid tööjuhiseid avatakse käigukasti kaaned või poolitatakse käigukast siis visuaalselt vaadatakse hammasrataste, ssünkronisaatorite, käiguvahetus kahvlite, laagrite, käiguvahetus meh. Peaõlekande, ja diferentsaali olukorda.Tavaliselt purunevad käigukastis laagrid või sükronisaatorid. Hammasrataste purunemine on tavaliselt mingite eelmiste detailide purunemise tagajärg. Et kui vahetatavaid detaile on väga palju võib olla odavam soetada uus käigukast. Kui on vaja vahetada ainult mõned detailid tuleks käigukast võllid ja hammasrattad täielikult lahti võtta , pesta ja veenduda et sinna ei jää purunenud metallide tükke. Võllide kokkupanekul tuleb tööpinnad määrida kokku käigukasti õliga et peale kokkupanekut saaksid detailid kohe määritud. Seejärel vastavalt tööjuhistele mondeerida käigukast. Peale reomonti kontrollida kõikide käikude lülitumist.
7.juhtrataste reguleerimine ( sillastend )
Sõita sillastendile veenduda et esisilla liigendites ja laagrites puuduvad loksud ja silmanähtavad vigastused et õõtshoovad on sirged ja amortisaatorid korras. Rehvi rõhk peab olema paigas. Seejärel valitakse vastava auto mõõtarvud . Seejärel paigaltatakse igale rattale peegel või laser seadmed mille abil reguleer stend töötab. Seejärel mõõdetakse ettejooksu keerates rooli paremale ja vasakule.
Peale ettejooksu mõõtmist pannakse rool otseks ja fikseeritakse seejärel pinkile ilmuvad hetke mõõtarvud. Ebatäpsed mõõdud reguleeritakse. Vastavalt autotootja poolt ette nähtud juhistele. Seejärel trükitakse välja reguleerandmed kontrollitakse pidurid .
8.mootori väntmeh. Rikked ja nende avastamine.
Väntmehanimsi põhilisteks vigateks on liugsaalede kulumine. Kepsu sõrme puksi kulumine , pikkilõtku seibide kulumine, kolvirõngast kulumine ning kolbide purunemine. Soovitatav olek saaled peale igat remonti vahetada. Sama kergema remondi puhul kolvirõngastega kui kolbe pole vaja vahetada. Kolbide vahetamist ja silindrite puurimist tehakse peale mõõtmist vastavalt vajadusele.
Peale mõõtmist tuleks väntvõll lihvida. Hoorattal võib minna hammasvöö kulumine või purunemine või siduri tööpinna kulumine.
Peale mõõtmist saab teada kas on kulunud.Tavaliselt eeldab väntmehanismi riket õlisurve langust või mõnes silindris töö katkemine.Surve karterituulutuses.Õlikulu suurenemine. Kolin mootoris. Jämedam kolin raamsaaled, heledam kolin kepsusaaled (gaasi järsul lisamisel).
9.automaat kasti th.
Lastakse käigukast soojaks lastakse välja käigukasti õli vahetatakse õlifilter seejärel puhastatakse käigukasti õli vann ja paigalatatakse tagasi. Seejärel vastavalt autotootja poolt ettenähtud juhenditele valatakse sisse käigukasti õli .
Käigukastiõli taset enamasti kontrollitakse töösooja ja töötava mootoriga .
10.miks ei tohi käivitada diisel mootorit peale pikka seismist.
-----
11.silindrite ploki kontroll ja remont(mootori plokk )
plokikaane põhi vigadeks on silindrite kulumine ovaalseks. Plokisilindrid mõõdetakse mikromeetri abil. Silindri kulumine väljub tehase välja antud tolerantsist tuleb silinder võimalusel puurida järgmisesse remont mõõtu.Saavutavaks vastav täpsus peale puurimist silinder oonitakse.
12.gaasijaotusmeh th.
Enamasti gaasijaotusmehanismi th sisaldab vaid hammasrihma vahetust. Vanematel mootoritel tuleb ka reguleerida klapipilu kas siis vastavate reguleermutrite või reguleerseibide abil.
13.käigukasti demontaaz ja th.
Alguses tuleb lahti tteha elektri juhtmed ja aku juhe. Ja siis väljalasta õli.
Eemaldada poolteljed Siduritross või silinder eemaldada. Võetakse lahti käigukasti hoovastik.Siis toestatakse mootor. Eemaldatakse käigukasti padjad.
Keeratakse lahti käigukasti poldid ja eemaldatalkse käigukast .
14. diiselmootori kütusefiltri vahetamine ja õhutamine.
Diiselmootori kütusefiltri vahetamise on soovitatav filter täita puhta diislikütusega siis satub vähem õhku süsteemi. Osadiisel mootoritel on käsiettaande pump millega saab õhutada.pumpades kütust tuleb avada filtri peal olev õhutus tüüs . pumbata niikaua kuni õhku enam ei tule. Seejärel lasta mootoril käiia tühikäigul seejärel mootor õhutab ennast ise lõpplikult.
15.õlitussüsteemi th.
Õlivahetus.õlifiltri vahetus. Mootor lasta töösoojaks siis lastakse väälja õli ja eemaldatakse õlifilter. Osa mootoritel eemaldatakse õli mootorist vastava imuri abil Õlifiltri kummitihend määäriida kokku õrnalt mootori õliga et järgmisel hoolduses oleks õlifiltrit parem eemaldada võimalusel täita õlifilter puhtaõliga et tagada käivitamisel kohene õlitus.Seejärel paigaldada õlifilter ja seejärel tootja poolt ette antud õlimargile ja mahule õli paigaldada. Seejärel käivitada mootor mõneks minutiks ning siis jätta seisma ja peale paari minutit kontrollida uuesti õlitase. Kuna õlifilter võib olla veel tühi. Vastavalt vajadusele lisada õli. Seejärel paigaldada . vastavõlivahetus kleebis millel on peal kilomentraaz, kuupäev õlimark ja kas on vahetatud filter ja järgmine õlivahetus kuupäev ja järgmise õlivahetus kilomentraaz.
16.OHC mootori demontaaz ja th.
---------
17.tööohutus kütusefiltri vahetamisel
Kontrollida et süüde on väljas kui võimalik siis lasta välja surve kütte torustikust. Kätte panna õli ja bensiini kindlad kindad soovitatavalt ka kaitseprillid.Soovitatavalt kasutada kütusel filtri alla mingit nõud et vältida kütuse sattumist loodusesse . Ettevaatlikult eemaldades kütusefiltrit vältida kütuse sattumist silma. Kütuse sattumisel silma pesta silmad veega või spetsaalse silmapuhastus ainega. Kütusefiltrist jääv kütus valada selleks ettenähtud kogumis nõusse. Ja kütuse filter panna ohtlike jäätmete kasti.
18.kompressioni mõõtmine ja järelduse tegemine.
Veenduda et autol on väljas süüda ja käik väljas ja käsipidur peal. Eemaldada süüteküünlad . Paigaldada starteri peale kompresiooni mõõtmiseks lüliti otsad . Suruda kompressomeeter küünla avasse võimalusel vajutada põhja gaasipedaal (kasutada kellegi abi) . Käivitada starter.Lasta mootoril pöörelda 5-10 sec. Niimodi kontrollida kõik silindrid tehes märkmeid iga silindri mõõtme tulemuste kohta.võrrelda neid tehase poolt antud andmetega. Kui kompressioni on vähem kui ettenähtud andmetes tuleb ilmselt ette võtta mootori remont. ( normaalne tulemus on u.- 12 atmosfääri).Paigaldada tagasi süüteküünlad ja ühendada tagasi starter.
19.jahutussüsteemi th veepumba kontroll
jahutussüsteemi th sisaldab vedeliku taseme kontrolli , vedeliku külmumis piiri kontrolli vastava mõõtmis seadmega .Visuaalset lekete kontrolli. Jahutus vendilaatori õigeaegse tööleminemise kontroll vastavalt auto toootja poolt ette nähtud kraadidele.Jahutusvedeliku vahetamist ette nähtud ajal.Kuna jahutusvedeliku korodeerimist takistavad omadused halvenevad.
Veepumbal saab kontrollida lõtku või siis visuaalset leket. Või rihm on eemaltatud , veepumba ringiajamisel poleks hääli.Veepumba tiiviku korrasolekut saab kontrollida veepumba eemaldamisel .
20. rihmad th.
Rihmad tuleb vahetada vastavalt auto tootja poolt ettenähtud kilomentraazi läbimisel. Või siis rihmade pragunemisel või õli või muude vedeliku sattumisel rihmale.rihmadel tuleb ka kontrollida rihmapinksust(vendilaator rihmal) Hammasrihmadel tavaliselt pingsst ei kontrollita enne kui võib tekkida mingi klagisev hääl või vilin .
21.siduri rikked avastamine ja kõrvaldamine
kõige enim levinuvaks rikkeks on siduri ketta friktsioonkatete kulumine mille tõttu sidur hakkab libisema, siduri libisemist tunneb ära kõige kergemini kui sõites 4-5 käiguga ja vajutades gaasipedaal põhja mootori pöörded tõusevad aga auto edasi ei liigu, siduri libisemisepõhjuseksvõib veel olla siduri korvi ja laagri vahelise lõtku puudumine.Kui sidur ei lahuta tähendab et kohapeal mootori töötades käigu sisse panemisel käik sisse ei lähe kuid hästi õrnalt liikutab autot.
Põhjuse otsimist võib alustada kas siduri pneumo või trossajemist samas võib olla ka siduri korvi ja surve laagri vaheline lõtk liiga suur. Ülejäänuid põhjuseid saab alles näha siduri avamisel seal võivad põhhjusteks olla veel survelaagri purunemine siduri kahvli purunemine või siis korvi purunemine.või on siduri ketta vedrud lennanud kuskile vahele.
22.K-jetronic toitesüs. Rõhkude kontroll
tuleb kotrollida bensiini rõhku ja pumba tootlikust. Seeleks paigaltatakse bensiinipumba torustiku vahele surve mõõtmiseks manomeeter. Rõhk peab olema vastavalt tootja poo,lt ette nähtud survetele. Tootlikuse mõõtmiseks lastakse bensiin joosta mõõtenõusse teatud aja vältel ja võrreldakse saadud tulemust tootja poolt antud nõuetega.
23.plokikaane koostamine ja paigaldus
kui klapiesad on freesitud jaklapid sisse sooveldatud tuleb plokikaanele paigaldada klapi sääre tihendid seejärel pannakse sisse klapid määrides klapi varred eelnevalt õrnalt kokku õliga.seejärel paigaltatakse klappide alumised seibid siis vedrud ja klapi ülemine taldrik . vedrud pressitakse alla ja paigaltatakse klapi poolkuud siis lastakse klapivedru uuesti ülesse nii et poolkuud jäävad klapis olevatesse pesadesse. Kui kõik klapid on paigas asetatakse mootori plokile uus plokikaane tihend ja paigaltatakse plokikaas plokile see järel pingutatakse plokiaane poldid vastavalt autotootjale antud andmetele. Enamasti pingutatakse plokikaane polte seestpoolt väljapoole.see järel paigaltatakse mootorile nukkvõllid nukvõllide tihendid ja nukkvõllide pukid järgides autotootja poolt ettenähtud juhiseid ja nukkvõlli hammasrihma ratastel olevaid märke.väntvõlli asend peaks sealjuures olema ÜSS kas 1 või 4 silindris. Seejärel paigaltatakse hammasrihm vastavalt väntvõlli ja nukkvõlli märkidele. Paigaltatakse tagasi kolektorid kui vaja või võimalik siis reguleeritakse klapipilud., siis paigaltakse tagasi klapikambri kaanee tihendid hammasrihma kaaned elektri juhtmestik ja valatakse sisse jahutus vedelik.. siis kontrollitakse mootori tööd erinevates reziimides. Kui on oht et jahutus vedelik sattus õlisse siis tuleksvahetada ka õli ja õlifilter.
24.mootori kontrollimine kaudsed meetotid.
Mootoril saab kaudselt kontroolida kuulmise teel . esiteks kas käib ühtlaselt. Kui mootoris on mingid hääled on häälte leidmiseks kasutada kuulde aparaati mis pannakse vasta mootorit jakuulatakse kas hääled on ülevall või all või kas tekitab seda mõni mootori küljes olev agrekaad.Põhiline mootori ebaühtlase töö põjustajat on kõige lihtsam leida mootori diagnostika abil.Mootori ülekuumenemisel kontrollida vedelike taset ja rihmade olemasolu.
25.siduri vahetus.
Alguses tuleb lahti tteha elektri juhtmed ja aku juhe. Ja siis väljalasta õli.
Eemaldada poolteljed Siduritross või silinder eemaldada. Võetakse lahti käigukasti hoovastik.Siis toestatakse mootor. Eemaldatakse käigukasti padjad.
Keeratakse lahti käigukasti poldid ja eemaldatalkse käigukast.
Lahti keerata siduri korvi poldid. Lõdvaks lasta polte järjest, mitte keerata kohe välja . Eemaldada sidurikorv koos kettaga.Puhastada hooratas ja sidurikoda frektsiooni tolmust. Ja kontrollida et ei oleks õlileket mootori tagumisest väntvõlli tihendist. Või siduri võlli tihendist.Käigukasti küljest eemaldada survelaager .Uus sidur paigaldada kasutades tsentreerimiseks Siduri korvi poldid keerata kinni järjest. Et mitte teha viga sidurikorvi lamellplaadile .Eemaldada sidurivõlli tsentreerimis abinõu.Enne käigukasti tagasipanemist vähesel määral määrida sidurivõlli vasemäärdega. Siduri ketas paigaldada korvi suhtes vastavalt tootja poolt ette nähtud juhistele.Ja käigukast panna tagasi samas järjekorras.
26.mis põhjustab kütuse ülekulu CO sisaldust k-jetronicus
Põhiliseks rikkeks on pihustute ebakorrlaik töö , siis vale bensiinipumba rõhk, külkäivitus ppihusti lahtijäämine, töörõhuregulaatori rike , juhtrõhuregulaatori rike, viga võib olla ka umbes õhufiltris
27.õlitussüsteemi th
Õlivahetus.õlifiltri vahetus. Mootor lasta töösoojaks siis lastakse väälja õli ja eemaldatakse õlifilter. Osa mootoritel eemaldatakse õli mootorist vastava imuri abil Õlifiltri kummitihend määäriida kokku õrnalt mootori õliga et järgmisel hoolduses oleks õlifiltrit parem eemaldada võimalusel täita õlifilter puhtaõliga et tagada käivitamisel kohene õlitus.Seejärel paigaldada õlifilter ja seejärel tootja poolt ette antud õlimargile ja mahule õli paigaldada. Seejärel käivitada mootor mõneks minutiks ning siis jätta seisma ja peale paari minutit kontrollida uuesti õlitase. Kuna õlifilter võib olla veel tühi. Vastavalt vajadusele lisada õli. Seejärel paigaldada . vastavõlivahetus kleebis millel on peal kilomentraaz, kuupäev õlimark ja kas on vahetatud filter ja järgmine õlivahetus kuupäev ja järgmise õlivahetus kilomentraaz.
28.jõuülekande rikked.
Rikked võivad olla siduri libisemine , siduri mittelahutamine, kardaani vahelaagri purunemine , vahelaagri kummimuhvi kulumine, kardaani ristide purunemine.
29.väntvõlli defektid ja remont (pikilõtk)
väntvõlli põhilisteks defektiteks on väntvõlli kulumine tänu halvale õlitusele. Kas siis on pikka aega vahetamata õli , vale õli või õlipumba rike. Ebaõige siduri reguleerimine võib põhjustada pikilõtku saalede kiire kulumise ja samas kaväntvõlli kahjustuse. Väntvõlli pealmiseks remontimise võimaluseks on väntvõlli lihvimine remontmõõtu. Selleks tuleb väntvõlli kaelad enne mõõta mikromeetri abil. Kulumis tolerants on antud iga autotootja poolt etteantud juhistes. Peale väntvõlli lihvimist tuleb kasutada remontsaalesid vastavalt sellele millisesse remontmõõtu väntvõll andis lihvida . peale väntvõlli remonti tuleb kõik väntvõlli kanalid hoolikalt pesta ja läbi puhuda surveõhuga.
30.k-jetronic ei käivitu külmalt
külmkäivitus pihusti on rikkis.
31. kardaan ülekande remont
põhiliseks veaks on kardaani ristide nõellaagrite kulumine ja purunemine või siis kardaani vahelaagri purunemine või vahe laagri kummimuhvi purunemine . Vahelaagri ja kummimuhvi ei remondita neid tuleb vahetada uuega samas ka kardaaniristid.
32.kolbide valik mootorisse
Kolbe valitakse mootorisse vastavalt silindri mõõdule kui silinder on originaal mõõdus tuleb sinna paigaldada originaal kolbid.ka neid originaal kolbe võib olla mitut mõõtu. Vastava sobivustabeli leiab iga autotootja poolt antud juhistes sama kehtib ka remontmõõdus kolbide kohta.see on tavaliselt kas mingite värvide või numbrite kombinatsioon.
33.tööohutus sõiduki töödel
sõiduki remontimise juures tuleb kasutada kõiki tööohutusnõudeid mis puututab näiteks tõstukite kasutamist. Tuleb jälgida ka vedelike n bensiin ja õli mitte sattumist silma ja nahale . samas tuleb jälgida ka kõiki tuleohutus nõudeid. Ja mitte teostada remonttõid mootori töötamisel.
34.miks mootor ei arenda täisvõimsust.
Õhufiltri ummistumine, vead toitesüsteemis(madal kütuse surve), vead süütesüsteemis( vigane küünal, küünla juhe, jagaja kaas), ülekuumenemine, mootori vändasüsteemi rike.
35.klapide pesade ja juhtpukside kontroll ja remont.
4 küsimus !!!!!!!!!!!
36.õhu lekked sissepritse süsteemis ja nende kõrvaldamine
põhiliseks veaks on sissepritse süsteemi kummivoolikute purunemine kas siis vanadusest või õli sattumisest süsteemi näiteks läbi karteri tuulutuse. Liiigse õhu sattumine süsteemi ongi enamasti läbi karteri tuulutuse purunenud voolikute . neid voolikuid enam remontida ei saa enamasti nad vahetatakse .
37.klapi paisumispilu reguleerimine , hüdrotõukurite kontroll
klapide reguleerimiseks on erinevaid mooduseid . On klappe mis saab reguleerida kasutades reguleer kruvi ja mutrit või siis vastavaid reguleerseibe. Tööd tuleks alustada vastava autotootja poolt antud tööjuhiseid kuna tööjärjekorrad ja silindrite lugemine võib olla erinev. Selleks tuleb alustada esimesest silindrist lleida ülesse esimese silindri töötakt. Selleks peab märk väntvõllil ütima märgiga enamasti mootori plokil. Kuid samas peab jälgima et nukkvõlli märgid ühtivad märkidega enamasti nukkvõlli kaanel. Siis on kindlasti esimeses silindris töötakt. Seejärel mõõdetakse ära nukkvõlli ja klapi vaheline pilu .ja vajadusel reguleeritakse see vastavalt autotootja poolt antud mõõtudele.
Seejärel keeratakse mootori väntvõlli poolpööret kui tegemist on 4 silindrilise mootoriga ja reguleeritakse vastavalt tööjärjekorrale klapi vahed järgmises silindris.
Enamasti hüdrotõukurite kontroll piirdub visuaalselt kulumisjälgede nägemisega.. Ilma spetsiaalsete vahenditeta hüdrotõukurit kontrollida ei saa tavalisellt asendatakse nad uutega kui on väga kulunud. Kui mootoris plõksub mõni hüdrotõukur siis enamasti pannakse kõik uued kuna ükshaaval nende vahetamine on liiga töömahukas.
38.mootori silindrites kompresiooni kontroll (kompressomeeter.)
Veenduda et autol on väljas süüda ja käik väljas ja käsipidur peal. Eemaldada süüteküünlad . Paigaldada starteri peale kompresiooni mõõtmiseks lüliti otsad. Suruda kompressomeeter küünla avasse võimalusel vajutada põhja gaasipedaal (kasutada kellegi abi) . Käivitada starter.Lasta mootoril pöörelda 5-10 sec. Niimodi kontrollida kõik silindrid tehes märkmeid iga silindri mõõtme tulemuste kohta.võrrelda neid tehase poolt antud andmetega. Kui kompressioni on vähem kui ettenähtud andmetes tuleb ilmselt ette võtta mootori remont. ( normaalne tulemus on u.- 12 atmosfääri).Paigaldada tagasi süüteküünlad ja ühendada tagasi starter.
39.väntvõlli paigaldus
väntvõlli paigaltatakse peale seda kui kõik kanalid mootori plokis ja väntvõllid on läbipuhutud. Seejärel paigaltakse mootorile väntvõlli raamsaaled vastavalt tootja poolt ette nähtud juhenditele. Seejärel määritakse saaledele kas mootori õli või spets . Mootori kokku panekuks ettenähtud määret. Seejärel tõstetakse väntvõll mootoriplokile seejärel paigaltatakse pikilõtku seibid jättes väntvõlli pikulõtkuks enamasti 0,15 mm. Seejärel paigaltatakse saaled mootori väntvõlli pukkidele asetatakse pukid plokile vastavalt tootja poolt ettenähtud järjestusele seejärel pingutatakse väntvõlli puki poldid vastavalt tootja poolt ettenähtud pingutus momentide .
40.veosillas laagrite kontroll ja vahetus
laagrite kontrolliks tuleb laagrid eemaldada et näha tööpindadel toimuvat kui tööpindadel on triipud või tõmbuvad tumedaks või aukklikuks tuleb laagrid vahetada . selline töö eeldab vastavaid tööriistu mis peaks kõik olema olemas automargi teenistustes . Peaülekande kokkupanek vastavad mõõtmistööd käivad vastavalt autotootja poolt antud juhenditele.
41.hüdrosilindri remont ja kontroll.
42.õhupuhasti ja kütusefilti th.
Õhupuhasti ja kütuse filtrid vahetatakse alati tehnohoolde käigus vastavalt tootja poolt antud kilomentraazile kui teeolud on olnud halvad võib seda teha ka tihemini.
43.külmkäivitus pihusti konroll .
Enamasti elektromagneetilised tema kontrollimisks saab mõõta takistust. Elektromagneti mähiste otstest. Pihustamis omadusi saab kontollida ainult vastava stendi abil. Kui pihusti on korras on ilmselt viga kas elektri süsteemis või temperatuuri andurites mis pihusteid peaksid käivitama.
44.diiselmootori pihusti demontaaz , kontroll ja remont
demontaaz- eraldatakse pihustitel kõrgsurve torud seejärel eemaldatakse pihustid mootorilt,Kontroll- pihutsid paigaltatakse stendi milles mõõdetakse avanemis rõhku ja visuaalselt pihustite pidamist. Kui pihustid peavad ja surved on valed siis pihustite survet saab muuta vastavalt nõuetele. Kui pihustid ei pea või ei pihusta korralikult vahetatakse kas pihusti otsad või kogu pihustid.
45.käigukasti rikked
kõige sagedamini käigukasti rikkeks on laagrite purunemine mille tagajärjel võib kasutamis kõlbatuks muutuda terve käigukast laagrite purunemist võib põhjustada liiga pikalt vahetamata õli millel on kadunud määrde omadused ja mis sisaldab juba palju metallipuru. Teiseks on sünkronitesaatorite kulumine mille sagedane põhjusstaja on tänu valede kasutus võtetele kõveraks läinud käigukahvel.enam jaolt hammasrataste purunemine on mingi eelneva asja purunemise pärast. Sünkronisaatorite kulumisel hammasrattad ei pidurda enam korralikult ja viga saavad muhvi ja hammasratta hambad.Hea oleks käigukastiõli vahetuse käigus lasta õli puhtasse nõusse millest on näha kas õlis on metallipuru. Sellega saab eeldada käigukasti õigeaegset remonti välimaks suuremaid kahjustusi.
46.õli ja filtri vahetus perioodilisus ja margid
Tavalist mineraal õli tuleb vahetada tihedamini , täissünt õlid kestavad isegi 60 tuh km.
47.mootori silindrite diagnoosimine
Veenduda et autol on väljas süüda ja käik väljas ja käsipidur peal. Eemaldada süüteküünlad . Paigaldada starteri peale kompresiooni mõõtmiseks lüliti otsad. Suruda kompressomeeter küünla avasse võimalusel vajutada põhja gaasipedaal (kasutada kellegi abi) . Käivitada starter.Lasta mootoril pöörelda 5-10 sec. Niimodi kontrollida kõik silindrid tehes märkmeid iga silindri mõõtme tulemuste kohta.võrrelda neid tehase poolt antud andmetega. Kui kompressioni on vähem kui ettenähtud andmetes tuleb ilmselt ette võtta mootori remont. ( normaalne tulemus on u.- 12 atmosfääri).Paigaldada tagasi süüteküünlad ja ühendada tagasi starter.Küünalde tõid ja pihustite tõid saab mõõta spestsiaalse diagnoosimis aparaadiga kui need on korras siis tuleb mõõta kompressioni.
48.peaülekande rikked
Pealmisteks riketeks on laagrite purunemine või teo ja taldriku hammasrataste purunemine mille põhjuseks võib olla kaua vahetamata õli või teo ja taldriku ebaühtlane kulumine. Diferentsaali sateliitide purnunemine.
49.abirihmade kontroll, vahetus , tüübid ja perioodilisus
Tavaliselt rihmad vahetatakse tootja poolt ettenähtud kilomentraazi järgi. Th käigus kontrollitakse ka rihmade olukorda kui rihmad on õlised või pragulised siis tuleb need vahetada varem. Rihmasi on kahte tüüpi kas kiil või lame rihmad. Kiilrihmasin on einevaid kiilu mõõdujärgi . Lamerihmad on tavaliselt 3-8 soonelised. Lamerihmade tööiga on tavaliselt pikem. Kuna nad töötavad suurema pinnaga. ( genekarihm , veepumba rihm . roolivõimurihm või kondi pumpade käitamiseks.)
50.siduri veetava ketta vahetus
Alguses tuleb lahti tteha elektri juhtmed ja aku juhe. Ja siis väljalasta õli.
Eemaldada poolteljed Siduritross või silinder eemaldada. Võetakse lahti käigukasti hoovastik.Siis toestatakse mootor. Eemaldatakse käigukasti padjad.
Keeratakse lahti käigukasti poldid ja eemaldatalkse käigukast.
Lahti keerata siduri korvi poldid. Lõdvaks lasta polte järjest, mitte keerata kohe välja . Eemaldada sidurikorv koos kettaga.Puhastada hooratas ja sidurikoda frektsiooni tolmust. Ja kontrollida et ei oleks õlileket mootori tagumisest väntvõlli tihendist. Või siduri võlli tihendist.Käigukasti küljest eemaldada survelaager.Uus sidur paigaldada kasutades tsentreerimiseks Siduri korvi poldid keerata kinni järjest. Et mitte teha viga sidurikorvi lamellplaadile .Eemaldada sidurivõlli tsentreerimis abinõu.Enne käigukasti tagasipanemist vähesel määral määrida sidurivõlli vasemäärdega. Siduri ketas paigaldada korvi suhtes vastavalt tootja poolt ette nähtud juhistele.Ja käigukast panna tagasi samas järjekorras.
51.OHV gaasijaotus TH (tõukurvarrastega , nukkvõll all)
OHV-l saab reguleerida samuti klapipiltu aga klapipi pilu regul. käib vähe teistmoodi kuna selle OHV mootori nukkvõll asub mootori plokis. St. Et seda klapipilu saab reguleerida nooruri ja klapi vahelt. Nookuri teisesotsus asetseva reguleer kruvi ja mutri abil.
52.pihustite avanemis rõhkude kontroll k-jetronic
saab kontrollida vastavas stendis enamasti seda rõhku reguleerida ei saa . kui pihustid avanevad liiga vara ei teki õiget pihustamist ja sellised pihustid tuleb vahetada.
53.sõidupidurite rikked ja th
on piduriklotside kulumine , pidurikettste kulumine, pidritöösilindrite kinnijäämine või lekked. Peasilindri mansettide kulumine või purunemine. TH käigus kontrollitakse või vahetatakse piduri klotsid vi kettad.Ketaspidurite puhul määritakse pidurisuporte liugureid. Iga 2 a tagant tuleks ka vahetada pidurivedelik kuna to imeb endasse vett. Pidurivoolikute kontroll
54.kolvirõngaste margid ja kontroll
enamasti kompresiooni mõõtmise käigus ilmnenud vähene rõhk silindris on enamasti kas kulunud või purunenud klovi rõngastest. Kolvirõngaid on 2 tüüpi õlirõngad või surverõngad. Enamasti on kolvil kaks surverõngast ja üks õlirõngas.
Õlirõngaid on nagu kolbe mitut remontmõõtu. Kui mootor on puuritud remontmõõtu siis pannakse kolvile ka samad remont mõõdu rõngad.
55.ummistunud õhufiltri mõju k-jetronic
põhjustab
huhulga mõõteklapi vale liikumise ja sellega vale juhtrõhu bensiini hulga reguleerijas. Sellega läheb valeks bensiinihulga pihustamine silindrisse mis põhjustab suurema bensiinikulu.
56.rattavõlli liigentite kontroll ja vahetus
tuleb võllides kontrollida loksu kui rooliliigendites või sarniirides on loks või nende kaitsekummid on purunenud siis tuleb nad vahetada vastavalt autotootja poolt nähtud juhenditele. Peale nende liigendite vahetust reguleerida ka esisild.
57.hüdropidurite remont
põhilisteks vigadeks on lekked või siis pragunenud piduri voolikud . Lekete puhul enamasti vahetatakse kogu silinder. Või siis peasilindri mansetid. Sagedasti tuleb ka vahetada pidurivoolikud või siis liigsed roostetanud piduritorud või teformeerunud piduri torud. Pärast nende vahetamist tuleb pidurisüsteemi sattunud õhk sealt eemaldada.Kas siis pumpamise või õhutamise spetsaalse imuri abil.
58.kardaan ülekande remont (märkiminr)
põhiliseks veaks on kardaani ristide nõellaagrite kulumine ja purunemine või siis kardaani vahelaagri purunemine või vahe laagri kummimuhvi purunemine . Vahelaagri ja kummimuhvi ei remondita neid tuleb vahetada uuega samas ka kardaaniristid.
59.diiselmootorite pihustite kontroll, reguleerimine
demontaaz- eraldatakse pihustitel kõrgsurve torud seejärel eemaldatakse pihustid mootorilt,Kontroll- pihutsid paigaltatakse stendi milles mõõdetakse avanemis rõhku ja visuaalselt pihustite pidamist. Kui pihustid peavad ja surved on valed siis pihustite survet saab muuta vastavalt nõuetele. Kui pihustid ei pea või ei pihusta korralikult vahetatakse kas pihusti otsad või kogu pihustid.
60.rooli rikked (latid, võimendi , karp)
Roolivõimendi põhiliseks rikkeks on lekked enamasti roolilatis, suuremosalt neid late remontida ei saa vaid tuleb vahetada. Roolilattide rikkeks on kaitsekummide purunemine ja sellega sodi sattumine roolilatti. Ja sellega rooli lati otsa pukside kulumine.Roolikarpides võivad puruneda laagrid
61.jahutusvedeliku vahetus, perioodilisus, mis vedelikke võib kokku panna
Jahutusvedelike on enamasti kolme värvi, sinist , punast või kollast. Tavaliselt neid omavahel segada ei tohi. Kõige parem on kasutada auto tootja poolt ettenähtud vedeliku.Kuna jahutusvedeliku korodeeruvad omadused aastatega halvenevad tuleb jahutusvedeliku iga paariaasta tagant vahetada. Selleks tuleb vana vedelik mootorist välja lasta. Seejärel panna sisse uus vedelik süsteem õhutada ja kohapeal käia lasta kuni avaneb termostaat ja läheb tööle jahutusvendilaator.
62.väljalaske süsteemi kontroll ja remont
tavaliselt väljalaske süsteemi saab kontrollida visuaalselt liigselt roostetanud sumbutaja detailid tuleb vahetada. Tavaliselt mootori väljalaske kolektori juurest võib kuulduda plädinat see eeldab et on vaja vahetada kolektori tihendis võib esineda ka väljalaske kolektori pragunemist tavaliselt kolektorit remontida ei saa vaid tuleb vahetada. Kui katlisaatori tööd saab kontrollida diagnostika stendi abil. Katolisaatori ummistumisel tuleb see vahetada.
63.erinevate mootorite kaasaaegsed diagnostika meetodid (OBD 2001)
vanematel mootoritel saab diagnostika stendidega kontrollida küünalde tööd ja süüte õigsust ja CO sisaldust.Uuematel mootoritel millel on olemas arvutivõrk saab ka kontrolllida erinevate andurite ja muude elektriseadmete tööd ja vigade ilmlemisel jäävad need mootori aju mälusse.
64.õlitasapinna kontroll, vahetus, perioodilisus, margid
65.rehvide th, remont
iga tehnohoolde käigus oleks soovitatav balanzeerida auto rattad . Sellega väldib rehvide liikset kulumist ja vibratsioonist tekitatud veermiku kahjustusi.
????
Hädajuhtudel lapitakse rehv nõõriga väljaspoolt ilma rehvi maha võtmata aga see on ainult hädaabinõu aga korralikuks rehvi remondiks tuleb rehv eemaldada torket tekitatud metall ese ja seestpoolt spetsaalsete abinõudega paigaldada rehvile lapp .
Paigaldada rehv ja balanseerida kontrollida rehvi lappimise töö õnnestumist kas vannis või spetsiaalse lekke otsimis vahendiga.
66.kuidas kontrollida hüdrosiduri tööd
saab kontrollida järgides mootori temp. Kui temp on lubatud piires siis peaks ventilaator pöörlema aeglasemalt kui mootor. Kui mootori temp hakkab kippuma 100kraadi lähedale peaks hüdrosidur vedtika taha haarama . Ja ventikas peaks töötama mootori pöörlemise kiirusel. Kui ventikas tööle ei hakka ja temp ikka tõuseb tuleb vahetada hüdrosidur.
67.rattavõlli laagri vahetus.
Eemaldada ratas, lahti keerata pooltelje mutter . Eemaldada pidurisupport , eemaldada piduriketas. Eemaldada käändtelg, ühendades lahti käändtelje küljest amort , rooliots ja eemaldada käändtelg õõtshoova küljest. Pressida maha laagri pealt rattarumm ja seejärel eemaldada laagri stopper rõngas ja pressida välja laager. Puhastada laagri ja stoppri soon roostest.Ja kanda õrnalt laagri pesa pinnapeale määret. Pressida sisse uus laager kasutades spetsiaalset tööriista mis laseb laagrit pressida ainult välimisest saalest. Pressida laager laagri pesalõpuni ja paigaldada stopperrõngas.
Pressida peale rattarumm olles eelnevalt eemaldatud rummult laagri saaled kui nad on sinna jäänud. Paigaldada samas järjekorras pooltelje mutter pingutada tehase poolt ettenähtud nõuetele.Kui kõik on valmis ppumbata ülesse pidurid. Kui amordi kinnitused on entsentrik poldid tuleb peale rattalaagri vahetust reguleerida esisild.
68.pidurivedeliku vahetus, perioodilisus, margid (DOT erinevused)
tuleks vahetada iga paari aasta tagant selleks kas keeratakse lahti kõik õhutusniplid lastakse joosta süsteem tühjaks või siis imetakse piduri vedelik välja spets. Pumbaga . Kui süsteem on tühi valatakse piduri anumasse uus vedelik ja oodatakse kuni piduri vedelik jõuab kõikidesse niplitesse hakates neid ükshaaval kinni keerama . Võimalusel on vedelik imebda ka vaakum pumbaga aga pärast seda tuleks piduid pumpamise teel üle õhutada.
69.mootori hammasrihma kontroll, perioodilisus, vahetus
vahetatakse vastavalt tootja poolt ettenähtud kilomentraazile.
Kui on näha õlileket ja õli on sattunud ka rihmale tueks rihm vahetada varem ja ka kõrvaldada õlileke.
70.väntvõlli pikilõtku kontroll ja korrastamine
tavaliselt peab pikilõtk olema u 0,15mm kõige täpsemini saab seda mõõta ku on ära raamsaale pukk mille all on pikilõtku seib en saaks kaliibriga mõõta pikilõtku seibi ja väntvõlli vahelt. Saab ka mõõta väntvõlli otsast mikromeetri abil.Kui pikilõtk on liiga suur tuleb kasutada remont mõõdus pikilõtku saalesid.
71. heitgaasi koostise normid
CO mitte üle 0,5
HC mitte üle 100
Lamda 1 piires
o2 alla 1
72.mootori kettajemi rikked ja vahetus (pinguti, hammasrattad)
põhirikkeks on kas ketipinguti kulumine või ketileevendite purunemine või kulumine samas võib ka kett ise venida . Tavaliselt tuleb keti vahetamiseks eemaldada mootori esikaas, kui vahetada on vaja ainult kett siis tuleb lahti võtta kas kettilukk või vastava abinõuabil mõni keti tihvt, ja vana keti abil uus kett sisse vedada. Ja tavaliselt uueketiga kaasasolev uus lukk kokku neetida.
73.juhtrataste kokkujooksu kontroll ja reguleerimine
tavaliselt kokkujooksu reguleeritakse sillastendis näidud peavad olema tehasepoolt antud nõuetele kokkujooksu reguleeritaakse roolivarraste pikemaks ja lühemaks keeramise abil.
74.peaülekande hammasrataste reguleerimine
peaülekande regul. juureson tähtis saavutada õige hambumine. Tavaliselt on antud teoratta kõrguse mõõdud juba tehasepoolt. Reguleerimine käib erinevat paksuste seibide abil ja kõrgust mõõdetakse mikromeetriga.laagrite otsas olevate suurte regul. mutrite abil saab reguleerida teo ja taldriku vahelist lõtku.Õiget hambumist saab kontrollida värviga .
75.mootor käivitab raskelt peale lühikest seismist
ülekuumenemine, madal bensiini surve, viga karburaatori ujuki nõelas (liiga rikas segu), kui on diiselmootor siis viga eelsüüte küünalde sisselülitamises.Või siis uuemate diiselmootorite kütusesurves.
76.õlipumba rikked ja korrastamine
põhiliseks rikkeks on kas hammasrataste kulumine või korpuse kulumine tavaliselt tuleb vahetada kogu õlipump. Kuna vahetada tuleks korpus ja hammasrattad
77.auto th vajadus
et säilitada auto pikaajaline töö tuleb autot iga teatud aja jooksul hooldada.kuna õlid kaotavad oma määrde omadused ja ummistuvad filtrid. Tuleb need iga teatud aja jooksul vahetada samas tuleb kontrollida ka kõikide muude agrekaatide ja liigentite tööd. Et nende kulumine ja purunemine ei põhjustaks liiklusõnnetusi või muude detailide purunemist.
78.toitesüsteemi th töödeks ja kontrollimiseks vajalikud seadmed.
On enamasti mootori diagnostik seade. Samas on ka vajalik bensiinirõhu mõõtmise seade.pihustite kontroll ja reguleerimis seade. Samas ka seade co mõõtmiseks.