(Ollakse kujutletaval saunalaval. Nägus ja heatahtlik vaeslaps vihtleb ilma ühegi kaebuseta vanureid, kes häälitsevad oma eale kohaselt samal ajal tütarlast ka kiites.) Jutustaja:Laupäev on vanadele eestlastele ikka olnud suur saunapäev. Saunas käijaid oli mitmesuguseid, meie näidendi peategelane, aga heatahtlik tütarlaps, kes aitas kombekalt vanureid ja sai ise lavale minna alles siis, kui kõik saunalised läinud olid. Nii ka seekord. (Kilin ja kolin, Vanapagana tõld tuleb) Vaeslaps omaette:Mis jant see nüüd siis lahti on, kilin ja kolin nagu mitu saksa tõlda oleks läve ees peatunud. Panen õige särgi selga ja vaatan üle ukseprao, mis seal toimub. (Näeb Vanapaganat ja tema seltsilisi teeb risti ukse ette ja jookseb lavale) Vanapagan väljast:Tule nüüd välja, tütreke, lähme ära! Vaeslaps:Ei ole riideid, ei saa minna! Vanapagan:Küll lasen kodust riided tuua, ütle, tütreke, mis sulle tarvis.
võimaluste olemasolu ja nende kasutamine, kooselu traditsioonid väärtused, traditsioonid ühiskonnas, naiste ja meeste seisund ühiskonnas, majanduslikud võimalused laste kasvatamiseks Suremust mõjutavad tegurid- vaesus, halb tervisehoiukorraldus, arstiabi kehv kättesaadavus ja ebaterve eluviis, sõjad, veepuudus, nälg Pere planeerimine- laste kavakindel muretsemine perekonda Ränne e migratsioon- alaline elukoha vahetus riigi sees või ühest riigist teise Siseränne- ühe riigi sees. Nt kolin raplast pärnu Välisränne- ühest riigist teise. Nt kolin eestist soome Immigratsioon- sisseränne. Nt lätlane tuleb eestisse elama Emigratsioon- väljaränne. Nt eestlane kolib soome elama Remigratsioon- tagasiränne. Nt eestlane läheb eestist lätti ja tuleb 5 aasta pärast tagasi Pendelmigratsioon- inimeste igapäevane liikumine oma alalisest elukohast teises asulas paiknevasse töö- või õppimiskohta ja tagasi. Nt minu ema käib iga päev tallinna tööle
KASVUKOHAD: · METSAS · METSASERVAS · RAIESMIKEL · TEE ÄÄRES · AIAS JUULI Leelo Tungal Maasikatest, vaarikatest keediseid teeb tädi Juuli, ühtelugu vaaritades moosivahust võru huulil. Mee- ja marjalõhna õhkub tädi Juuli kirjust kleidist. Miks ta tõsines, kui õhtul puu alt puraviku leidis? Mitu tundi mõtlik oli, lausus, silmitsedes kaugust: "Hommikuks ma ära kolin - homme saabub onu August!" VAARIKATE TOOTMINE MAAILMAS 2001. AASTAL Kogupind (ha) Kogusaak (tonni) Maailmas kokku 73 975 378 410 Eestis 140 100 Lätis, Leedus - - Soomes 400 500 Venemaal 14 000 100 000 LÕPP · AI TÄH VAATAMAST!
Tegelased: Jutustaja, vaeslaps, talutütar, hiir, Vanapagan, vanapagana 3 poega. Vahendid : pink (saunalavale), särk, vöö, seelik, kingad, suur padi, nöör (tõlla jaoks), paberis kuu ja päike. JUTUSTAJA: Laupäev on vanadele eestlastele ikka olnud suur saunapäev. Saunas käijaid oli mitmesuguseid, meie näidendi peategelane on aga heatahtlik tütarlaps, kes aitas vanureid ja sai ise lavale minna alles siis, kui kõik saunalised olid ära läinud. Nii ka seekord... Kilin ja kolin, tuleb Vanapagana tõld tuleb (2 last hobustena ees). VAESLAPS (omaette): Mis nüüd siis lahti on, selline lärm nagu suur tõld oleks ukse ees peatunud. Vaatan üle ukseprao, mis seal toimub (NäebVanapaganat ja teeb risti ukse ette, läheb sauna tagasi). VANAPAGAN (väljast): Tule nüüd välja tütreke, lähme ära! VAESLAPS: Ei ole riideid, ei saa tulla! VANAPAGAN: Küll lasen kodust riided tuua, ütle mis sulle tarvis? HIIR (saunanurgast õpetades): Ühe kaupa, ühe kaupa, õeke!
Loodan, et Lotte armub sinusse peagi ning te saate koos õnnelikuks. Kui peaks juhtuma see, mis sai sinust ja Marias, siis sind tundes sa kas põgened, või neelab masendus sind niiviisi endasse, et paned endale veel käe külge. See mulle ei meeldiks, mu parim sõber. Loodan, et sul laabub kõik kenasti ning saad õnnelikuks, kus iganes sa ka ei viibiks. Sa oled alati siia tagasi oodatud, mis ka ei juhtuks. Võimalik , et sõidan sulle ise mõneks ajaks külla, või kolin lausa elama sinna. Loodan, sinust peagi kuulda. Parimat soovides, Sinu Hea Sõber(nimi)!
Astun sisse ja sulgen enda järelt ukse. Ma kõnnin edasi, mitte enam mööda seina äärt, vaid otse. Hoian käsi kaitseks ees. Kuulen kuidas keegi justkui räägiks eemal. Üritan leida helide allikat ning muudan suunda ja hakkan vasakule liikuma. Teen kiiremaid samme, kuid komistan. Püüan säilitada tasakaalu. Saan aru, et see oli trepiaste. Tahan joosta, kuid külmad kivist astmed takistavad mind. Ma kukun. Püüan kukkudes seinalt leida haaratavaid kohti, kuid kõikjal on tühjus. Kostub kolin. Ajan ennast tasakesi püsti. Tunnen enda pükstel midagi märga vesi.. Mu süda puperdab ja jalad värisevad. Kõnnin edasi, külm tuuleiil riivab mu nägu, justkui keegi oleks minust mööda jooksnud. Kükitan maha, kuulen jälle hääli, nüüd juba lähemal. Kõnnin käsi kõrvale sirutades häälte poole. Mu mõlemad käed puudutavad seinu. Tunnen kuidas miski riivab minu paremat jalga. Tõmbun vasakule poole seina äärde. See miski eemaldub minust. Näen enda ees
“. See on suurim väärtus Eestis. Minu ema, vanaema ja nende tutvusrindkond väärtustasid oma lapsepõlves vaba aega, et ei peaks hilisõhtuni õues tööd rügama, et saaks kasvõi paar tundi väsitava päeva möödudes oma vanematega koos jutte vesta, kuulata vanaisa mälestusi nooruspõlvest. Nad rääkisid tunnetest ja oli näha emotsioone, nad väärtustasid aega, mis saab ka selle kulutamata otsa. Kuhu on see kõik kadunud? „Hei, olen internetiajastu ning kolin nüüd pikemaks ajaks sinu juurde, et ühiselt ülejäänud elu koos saaksime veeta!“ Tulid külalised. Niinimetatud „külalised“. Nad hakkasid järk järgult massi sulanduma, vaadates vanu väärtushinnanguid nagu vana ajalehte ja asendasid need uute, uhkematega. Hetked, mis olid eestlaste jaoks tähtsaimad, finišeerusid nüüd kulla asemel auväärsele kolmandale kohale. Kas õnnitleda uusi võitjaid ning jätta juba tuntud minevikku? Nii vahetasid kohad väärtushinnangud Eestis.
Meil tuleb uus album välja ja puha! Räppar: Kingime sulle ka, papi? Muutud natukene rõõmsamaks. PV: Minege oma albumiga metsa! Albumis käivad pildid! Ma ei taha teie koledaid nägusi vaadata. RjaP:naeravad:Albumiskäivad pildid,vaat kustark Vanameesvõtabomakepiväljajaajabtaga: Kadugesiit ära, nolgid,tatid. Räppar ja Pimp jäävad tasa, kuna vanamees hirmutas neid. Räppar: Oi,kuikurivanamees Pimp:Temagakülleitahaksjamada. Video mängu toast kostub suur kolin. Mängur 1: (teisest toast) APPI, APPI! Kõik tegelased ehmuvad/karjuvad, ning ruttavad sinna. Pimp: Yo! Yo! Mis siin juhtus? Mängur: 2Dmuutus3D-ks Midameteemenüüd! VM:Kespakubteed. Masoovinsidruniga?Suhurtpangetopelt Mängur: Egasiinkohvikpole Vastieijooenamkohviegateed PAUK Enne, kui keegi jõuab midagi teha, hakkab mängukonsoolist välja tulema koletisi.Nadmõirgavad,katjuvad,jooksevadlaamendavad PV: Mis toimub?! Lõpetage ära! Mängur 2: Ma ei tee ju midagi! Räppar: YO
· Pulmapäeval proovib Meding Laurat ümber rääkida, et too ei abielluks peiuga, kuna too · olevat vassija ja valetaja. · Laura solvub ning nimetab Medingut kerjuseks, mis meest väga solvab. · Laulatusel tormab sisse Aluvere Liina, kes ütleb, et peiu olevat tema lapse isa ja proovin krahvipreilit häbistada ja petta, kuna lubas hoopis temaga abielluda. Pulmad jäävad ära. · Laura mõistis Medingi hoiatust. Laura proovib uinuda, kuid teda äratab kolin esikust. Näeb verise peaga isa, kes olevat kukkunud. Isa kiirustab kuskile.Kartes, et Meding ta saladuse välja räägib, lasi krahv Medingu tappa. Südametunnistus ei lase aga kahte mõrva tema hingele jääda.Proovib takistada. Laura saab teada, et isa tahab Medingut päästa. · Tormab kokkulepitud paika. Kuuleb lasku ja leiab haavatud Medingu. · Laura viib medingu koju ja põetab teda. · Palmer on vaimuhaige.
pole midagi halba teinud,nad ei saa oma minevikku muuta. 8)Eestis on mõned mõttes hea ja mõnes mõttes halb elada.Hea on eestis elada sellepärast,et see on selline pisike riik,kus tekib selline hubane ja soe tunne.Siin on turvaline elada aga halvast poolest vaadates,on Eestis väga raske kuhugi kaugele jõuda,sest see riik on nii pisike.Ma arvan,et Eestis on hea elada,aga see,kui ma kusagile mujale riiki kolin,võib mulle palju kasulikum tulla. Ma ei plaani kusagile kolida,kuid ei ütle,et ei muuda oma plaane tulevikus selle koha pealt. 9)Inimene,kel ei ole oma riigi vastu midagi ja ta austab oma riiki. Inimene,kes räägib tõsise uhkusega teistele rahvustele oma riigist. Inimene,kes teab oma päritolu ja ajalugu ning ei hülga oma riiki kunagi.
Tuli lumi, erinevad märgid. Tatjana kohtab õues Agafoni. Heidab sängi, näeb und: Lagendikul voogab ta ette must kärestik. Sellest viivad üle õrred. Tuul on vinge. Hange taga suur karu, kes hakkab teda taga ajama. Teed pole, jookseb metsa. Jõud saab otsa. Kase alt kahmab karu ta sülle ja viib onni. Kaob. Toas on kollid..ja Onegin. Kõik kuuletuvad talle. Onegin avab ukse, ütleb 'minu'. Tuleb Olga ja Lenski. Onegin ajab nad ära. Läheb noaga Lenskile kallale. Tanja ärkab. (karu, kolin, kont, nõid, osmik, purre, tont) Ballikülalised. Triquet-tamboovlane, teravmeelne poeet. Abieluettepanek Tanjale. Onegin vaikib, kummardab, pilk hell. Onegin kutsub Olga tantsima. Vladimir on armukade. II abieluettepanek? Olga+Jegveni 6pt Lenski jooksis ballilt ära. Onegin rahul ja mõtlik. Olga vaikis. Tanja ei uinu. Zaretski- kaardikamba ninamees, filosoof, virk ja visa mõisnik, aus, truu pereisa (joodik). Lenski kutsub Onegini duellile. Nõustub. Jõekäärul puus või laup saab tabamuse
LUULETUSED ,,Elusäde" (2003) Tuul tuhiseb ja olemise siht kui selge hommik äkki lõikub lahti ning ajalt kihi järel koorub kiht. Mu päitsis peaks kui kauge noorpõlv vahti - nood päevad üksildased, ahastavad, kus kahel tasapinnal kulges elu. Üks - haigus, vaesus, täitumatud kavad. Ja teine - taltumatu kujutelu. Autobiograafia Laps olin, kui möödus sõjakolin. Nooruk olin, kui tuli traktorikolin. Mees olin, kui algas sõnakolin. Kolin kolina järgi. Saadaks põrgu kogu värgi, aga hing on luulehaige. PILLAPALLA PLATS Kaob pilve nii soojus kui kuma. Hookaupa akna all lõhnab roos. Öökull asutab huikama ettekuulutamishoos. Silmis hirmukahm, ebausklik sajatab. Ülemistes registrites ööbik toomepuul lajatab: too piits! too piits! Esimene luuletus räägib minu arvates ta enda noorpõlvest, kus tal oli raske. Teises luuletuses
öeldi juubeli puhul, nagu oleksin juba karjapoisina olnud tulihingeline kommunist ja puhunud lepakoorest pasunal "Marseljeesi". Vabandage, kuid see on küll loba. Laternad udus (1968) Kirg Ühe öö soojendab lõke kahte inimest. Pärast sorivad kaks inimest tuhas kakskümmend aastat. 1963 Autobiograafia Laps olin, kui möödus sõjakolin. Nooruk olin, kui tuli traktorikolin. Mees olin, kui algas sõnakolin. Kolin kolina järgi. Saadaks põrgu kogu värgi, aga hing on luulehaige. Kassiopeia (1968) Meie ema palve Oo suur ja salapärane AINE, oo meie igi-Mater, Mateeria. Aita meil elada, tule meile jooksujalu vastu, sosista meile kõrva, ilmuta unenäos, milline on su teekond. Oo Suur Mateeria, oled nagu tuntud tundmatu meie ümber, meie keskel, meie sees. Aita meid, palume sind. Tahame minna su järel tundmatusse, kätkematusse. Võimas ürgsus, anna
Ta elas korteris, mis oli varem kuulunud tema surnud äripartnerile. Hakates oma ust lahti tegema, märkas Scrooge, et koputi asemel on Marley nägu, kuid hetke pärast muutus nägu uuesti koputiks. Sisse astunud ja kõik toad üle vaadanud, istus Scrooge kamina ette, kuid jäsku hakasid kõik kellukesed, mida keegi ei kasutanud helisema, kuid see lõppes paari minuti pärast. Siis aga kuulis Scrooge kolinat, nagu keegi oleks veinikaupmehe keldris rasket ahelat üle vaatide tirinud. Kolin lähenes Scrooge korterile. See oli Marley kummitus, ning tema rinda ja võõkohta pitsitas ahel, see oli pikk ja oli koormatud võtmete, tabalukkude, arveraamatute, rahalaegaste ning kukrutega. Vaim rääkis Scrooge'le, et ta tulnud sinna selleks, et hoiatada teda,öelda talle, et tal on veel võimalus Marley saatust vältida, ja et teda külastavad veel kolm vaimu. Samal ööl kell üks tuli tema juurde esimene kolmest vaimust. See oli kummaline olevus,
käitumise-vaesuse seost. Võim ja institutsioonid tugevdavad üksteist ning institutsioonid kujundavad otseselt ka vaesust ja mõõdukustavad käitumise ja vaesuse seost. Palun too välja põhiküsimused, mille põhjal teooriaid saab omavahel eristada. Teooriate eristamiseks tuleb esitada küsimus, mis ühte neist otseselt iseloomustab ja sellega seostub. Esimese teooria jaoks sobib küsimus "Mida ma valesti teen?" Teise teooria jaoks - "Kas midagi muutub, kui ma kolin?" Ja viimase teooria jaoks - "Mis juhtub, kui tuleb teine võim?" Palun too välja, mida huvitavat antud artiklist enda jaoks leidsid. Mida sooviksid seminaris arutada? Huvitav oli lugeda vaesuse põhjuseid kirjeldavate teooriate kohta. Tahaksin, et neid teooriaid ka tulevikus praktikas rakendataks, et inimesed, kes on vaesed mitte oma süü tõttu, ei süüdistaks ennast, teades, et on ka teisi teooriaid.
Sama kergema remondi puhul kolvirõngastega kui kolbe pole vaja vahetada. Kolbide vahetamist ja silindrite puurimist tehakse peale mõõtmist vastavalt vajadusele. Peale mõõtmist tuleks väntvõll lihvida. Hoorattal võib minna hammasvöö kulumine või purunemine või siduri tööpinna kulumine. Peale mõõtmist saab teada kas on kulunud.Tavaliselt eeldab väntmehanismi riket õlisurve langust või mõnes silindris töö katkemine.Surve karterituulutuses.Õlikulu suurenemine. Kolin mootoris. Jämedam kolin raamsaaled, heledam kolin kepsusaaled (gaasi järsul lisamisel). 9.automaat kasti th. Lastakse käigukast soojaks lastakse välja käigukasti õli vahetatakse õlifilter seejärel puhastatakse käigukasti õli vann ja paigalatatakse tagasi. Seejärel vastavalt autotootja poolt ettenähtud juhenditele valatakse sisse käigukasti õli . Käigukastiõli taset enamasti kontrollitakse töösooja ja töötava mootoriga. 10
Tõde, õigus ja kohustused Vargamäel Vargamäele tulid kõik suurte lootuste ja unistustega, mis tasapisi purunesid või vajusid unustuste hõlma. Millest see tulenes, kas Vargamäe oli tõesti suur koletis, kes inimeste rõõmu ja lootused julmalt endasse imes, andes vastu vaid valu ja kannatusi? Oli Vargamäe neetud, nagu see mitmes kohas raamatuski läbi käis, et ta ei sallinud õnnelikku ja rahulikku elu? Miks ei saanud naabrimehed omavahel korda, vaid pidid kogu aeg protsessima, kellel siis õigus oli ja miks seda tehti? Miks mattis Vargamäe inimesed kohustustesse? Mis sellest oli tõde ja mis vaid ettekujutus? Andres tuli Vargamäele, täis lootusi ja unistusi. Tema kui suur mees jaksas tööd rügada, aga kas oli õige tuua nääpsuke Krõõt keset soist maad ja lõputuid töid? Samas, ega Andres ju ei sundinud Krõõta tööle, olgugi, et Pearu seisukoht oli natuke teine. Nimelt oleks Krõõt tema kaasa olnud, oleks ta teda kätel kandnud ja hoidnud kui potili...
Marilgi oli just laps olnud ja pooleldi vastutahtmist ta ju lubas perenaisele, et hoolitseb viimase võsukese eestki. Tema enda pere elu saunas vajus soiku, ta võttis lapsed ja täitis Eesperes perenaise rolli. Andruse jaoks oli loomulik, et Mari selle koha täidab ja ta ei tahtnud midagi kuulda sellest, et Mari ära läheb. Mida aga pidi tundma Juss, Mari abikaasa? Küll ta käis ja oli teiste naerualune, käis Marigagi rääkimas, et enam nii ei saa. Naine ikka lubas, et natuke veel ja ma kolin koju tagasi. Seda natukest aga ei jõudnud Juss ära oodata ja ta pani enese käe oma elu külge. Kas selles olid süüdi Andres ja Mari või lihtsalt juhus, kes teab. Tegelikult oli Andresest muidugi väga egoistlik mõelda, et Mari sinna jääb ja talle perenaiseks hakkab. Targem oleks olnud kohe endale uus perenaine ja laste ema otsida. Samas saab öelda, et Andres siiski tundis ennast Jussi surmas süüdi, sest miks muidu oleks ta kõrtsis Pearule kallale läinud, kui
surnud, Ants kaevas talle haua - Hubert saatis Ellule sõnumi, et ootab teda endiselt - Ants läheb Soome, isa annab talle kaks kotitäit kulda kaasa, mis veel alles olid jäänud, palus pojal meelde jätta, et kusagil on isa ja ema ja päriskodu, kus ta on sündinud ja lapsepõlve veetnud jms - Laulavad üheskoos ja Ants lahkub 21. september - kostub sõjamüdin: pommiplahvatused, lennukid, siis kuuldub vankrirataste kolin ja saabub Ell - Ell teatab, et Eesti kuulutati iseseisvaks, ema arvates on see tühi jutt, isa lisab, et Kunda, Jõhvi ja Rakvere on juba venelaste käes, Ell lisas, et peaministriks on Otto Tief, Tallinn on tühi ja kõik põgenevad, Ell käis Meriväljal Irma ja Magda maja vaatamas, see oli rüüstatud - isa rääkis Ellule, et täna öösel läheb viimane paat üle lahe Soome ja selles on 3 kohta broneeritud, emale, isale ja Ellule, kuid isa ja ema on terve õhtu mõelnud ja jõuavad siiski
remontimisel tuleb tagada, et ta ei hakkaks veerema. 2. Müra Auto mootor, Tööline ja III Igapäevane konteineri kolin, tööpiirkonnas müraga liiklus- ja olmemüra viibivad kokkupuutumi isikud ne põhjustab kuulmise halvenemist. 3. Vibratsioon Autokabiinis Tööline II Võib
surnud, Ants kaevas talle haua - Hubert saatis Ellule sõnumi, et ootab teda endiselt - Ants läheb Soome, isa annab talle kaks kotitäit kulda kaasa, mis veel alles olid jäänud, palus pojal meelde jätta, et kusagil on isa ja ema ja päriskodu, kus ta on sündinud ja lapsepõlve veetnud jms - Laulavad üheskoos ja Ants lahkub 21. september - kostub sõjamüdin: pommiplahvatused, lennukid, siis kuuldub vankrirataste kolin ja saabub Ell - Ell teatab, et Eesti kuulutati iseseisvaks, ema arvates on see tühi jutt, isa lisab, et Kunda, Jõhvi ja Rakvere on juba venelaste käes, Ell lisas, et peaministriks on Otto Tief, Tallinn on tühi ja kõik põgenevad, Ell käis Meriväljal Irma ja Magda maja vaatamas, see oli rüüstatud - isa rääkis Ellule, et täna öösel läheb viimane paat üle lahe Soome ja selles on 3 kohta broneeritud, emale, isale ja Ellule, kuid isa ja ema on terve õhtu mõelnud ja jõuavad siiski
Eesti keele allkeeled Transkriptsioon 17.09.2013 Litereerimine (10 min) põhitasandil Esitamise tähtaeg 20. november! CD ümbrisel on kirjas, missugune osa tuleb litereerida Transkriptsioon · Kasutatakse vestlusanalüüsi transkriptsiooni · Kirjutatakse nagu kõneldakse · Tuuakse välja need seigad, mis on olulised suhtluse jaoks Transkriptsioon · sõnad ja mitmesugused suhtlushäälitsused · suhtlusüksused · pausid · kõne omadused (intonatsioon, venitused, katkestamised, rõhud, valjus jne) · pealerääkimised ja haakumised · transkribeerija kahtlused (nt halvasti kuuldud sõnad) · niisuguste nähtuste kirjeldused, mille kohta puudub transkriptsioonimärk või mida ei taheta transkribeerida, kuid mida on vajalik ära näidata (hääle omadused, kõrvalised hääled, nutt vms). Litereerimisel tuleb igal juhul ära märkida järgmised nähtused: · sõnad (vastavalt hääld...
Kuigi poleks vist mõeldav, et sadamas turiste vastu võttev valvurimundris mees tervituseks midagi muud ütleks, asendub romantika kolmekorruseliste kambriridade vahel ringi kõndides kiiresti ängistusega. Trellitatud akendest paistev lõunapäike toob reljeefselt esile seintelt kooruva värvi, silutud linadega voodid oleksid üksikkongide asukad justkui nüüdsama maha jätnud. Kõrvaklappidest kostev lärm, hõiked ja trellide kolin sunnivad unustama, et viimased vangid viidi siit mujale enam kui neljakümne aasta eest. Tänane külastaja võib astuda kartseriosakonna pimendatud kambritesse ning endale vaid ette kujutada kunagiste vangide kirjeldatud reaktsiooni, mis tekkis täielikus pimeduses veedetud päevadel Liis Vaher pildirida, justkui kujutletav telepilt, millega aju püüdis ära hoida kottpimedas viibija lõplikku hullumist. Igaühele oma voodi, kraan ja tualettpott kuulusid Alcatrazi 336 kongi
te ei mõelnud sellest. Kuigi ma olen noor, tahan elada enese jaoks, emotsioone. Kuid tulevikus näen ma ehk õnne ühiskonna investeerimisel ühises eesmärgis. Alates lapsepõlvest ja kuni viimase ajani pole ma mõelnud palju, isegi tulevikku. Kuid aeg on tulnud, kui midagi oli vaja midagi muuta, kui elu läheb edasi, ja on vaja enda enda realiseerimist. Ma arvasin pikka aega ja mõtlesin, kuidas saada erinevad võimalused. Arendasin idee, et tulevikus ootan sama elulaadiga, kui ma kolin teise linna, siis ma ei lähe kooli ja palju muud. Minu praeguses etapis võin öelda kindlalt, et tänu minu peegeldustele, minu elu ümberkujundamisele ja arengu soovile valisin hea elu jaoks õige tee - esteetilise elu. Kiiresti arenevad edusammud igal aastal üritavad sundida meid selles maailmas kaotama. Paljude jaoks tähendab materiaalne heaolu õnne ja head elu. Nüüd on selline aeg, et turg on täis
Eesti alad lülitusid Euroopa kultuuriruumi. Haridus, teadus, kultuur väga euroopalikud. Kõik positiivsed ilmingud aga on mõistetavad alles tänapäeval. Negatiivsed tulemused vabadus kadus ja sellega seoses oma saatuse määramine ja otsustusvabadus. Lõpptulemuseks pärisorjastamine. Ei kujunenud aga 13 sajandil. Koormised, maksud, kümnis. Ristirüütlite tulekut oli kaugelt näha, sest metal helkis päikesepaistel ja lipud ja kolin oli ka kuulda. Siis piirati linnuseid ja inimesed varjusid sinna koos toiduga. Linnusesse prooviti sisse murad ning püüti ka seda erinevatel moodustel põlema panna. Kiviheitemasinad ja vibud. Linnusest aga kallati keevat vett. Üljuhtul suudeti vallutada linnus, mida asuti piirama. Tekkis toidu- ja veepuudus. Oli palju haavatuid ja surnuid ning varem v hiljem anti alla. Piiramine kestis 3 päeva nädal. Pimeduses ei näinud lahinguid pidada, sisi prooviti hirmutada.
´´Minu rikkus ja aarded. Kui tahate siis võite saada. Otsige seda, ma jätsin selle kõik sinna.´´ Inimesed nüüd, ajades oma unelmaid taga, lähevad Lõputu Sinise suunas, et leida maailma suurim aare Neo Asus. Pidu laeval Oli tavaline päikseline päev ja kajakad lendasid laeva kohal ringi lauldes oma lugusi. Kahte madrust oli laeva peal näha. Nad vaatasid merd. Järsku käis mingi kolin nagu oleks midagi paadi pihta põrganud ja mehed vaatasid alla. All nägid nad ühte vaati vee peal ulpimas. Samal ajal käis laevas üks suur pidu. Palju kuulsad inimesed oli kogunenud kohale. Ühe akna juures oli daam, kes aknast välja ühe saare poole vaatas. Talle lähenes üks härrasmees. ´´Preili. Kas te annaksite mulle au teiega tantsida?´´ Daam lihtsalt noogutas ja nad asusid tantsima. Läheme tagasi nüüd nende kahe madruse juurde, kes veest ühe vaadi leidsid
Kuuldeliste aistingute edasiandmine on onomatopoeetiliste ehk helijäljenduslike sõnade hooleks. Onomatopoeetiline sõna põhineb helimatkingul või loodushääle jäljendamisel. Nt mää, kluukluu, klirdi, nurruma, mürtsuma, kääksuma, pinisema. Võivad moodustuda terved onomatopoeetilised sõnaread, mis iseloomustavad helide vähimaidki varjundeid: sihiseb sahiseb sohiseb suhiseb sähiseb, sulin vulin pulin mulin kulin lulin, kilin kõlin kulin kolin. Deskriptiiv ja onomatopoeetilistes sõnades paistab paremini kui kusagil mujal välja häälikusümboolika motiveeritud seos sõna häälikulise kuju ja tähenduse vahel. Kas või eelmiste näiteridade põhjal võime näha, kuidas tähendus oleneb sõna moodustavate häälikute iseloomust (nt kõrge i ja madalad a, o). Sõnasisene konsonantühend annab edasi heli järskust, momentaansust või katkelisust,
Marilgi oli just laps olnud ja pooleldi vastutahtmist ta ju lubas perenaisele, et hoolitseb viimase võsukese eestki. Tema enda pere elu saunas vajus soiku, ta võttis lapsed ja täitis Eesperes perenaise rolli. Andruse jaoks oli loomulik, et Mari selle koha täidab ja ta ei tahtnud midagi kuulda sellest, et Mari ära läheb. Mida aga pidi tundma Juss, Mari abikaasa? Küll ta käis ja oli teiste naerualune, käis Marigagi rääkimas, et enam nii ei saa. Naine ikka lubas, et natuke veel ja ma kolin koju tagasi. Seda natukest aga ei jõudnud Juss ära oodata ja ta pani enese käe oma elu külge. Kas selles olid süüdi Andres ja Mari või lihtsalt juhus, kes teab. Tegelikult oli Andresest muidugi väga egoistlik mõelda, et Mari sinna jääb ja talle perenaiseks hakkab. Targem oleks olnud kohe endale uus perenaine ja laste ema otsida. Samas saab öelda, et Andres siiski tundis ennast Jussi surmas süüdi, sest miks muidu oleks
Referaat Mats Traat 23.11.1936.a. Koostanud: Getri Järvsoo Tallinna Vanalinna Täiskasvanute Gümnaasium 12 K klass Mats Traat sündis 23. novembril 1936.a. Tartumaal Palupera vallas Arula külas Kuutse talus põllutöölise pojana. Alghariduse omandamist alustas kodukülas, elukohamuutuste tõttu käis ta ka Vana-Otepää (1946 – 47) ja Nõuni (1947 – 49) koolis ning 7. klassi lõpetas ta viieteistkümne aastaselt Rannu koolis (1951). Esialgsed edasiõppimise katsed nurjusid majanduslikel põhjustel ning ta asus tööle Kureküla sovhoosis. Paralleelselt töötamisega asus siiski õppima Tartu Kunstliku Vedelkütuse Tehnikumi (1952 – 53) ja Tallinna Arhitektuuri- ja Ehitustehnikumi kaugõppeosakonda (1953 – 54). 1954.a. õnnestus tal astuda Vaeküla Põllumajanduse Mehhaniseerimise Tehnikumi, mille ta ka 1957.a. lõpetas (21.a.). Pärast selle lõpetamist töötas Traat aasta Rõngu traktorijaamas tehnik- normeerijana ja järg...
A. H. Tammsaare "Tõde ja õigus" I osa Maarja Käger Eesti Riiklik Kirjastus Tallinn 1964 (leheküljed selle väljaande järgi) I Andrese ja Krõõda teekond Metsakandile. Naabertalud. Lehma soost välja aitamine. II Madis, Krõõt ja Andres maid üle vaatamas. Madise ja Andrese rammu katsumine (kivid). III Lauad lävepaku kõrgendamiseks. Maa täis peidus olevaid kive, mis kiire märaga lõhkusid rauapuu. Mindi sulast ja tüdrukut otsima. Krõõt tutvus Aaseme pereeidega, võttis tüdruku, Andres sai alla 20-se sulase. Pearu ja Andres tutvuvad, Andres ja Krõõt keelduvad jooma minekust. IV (28-35) Perenaine hakkas Pearule järgi minema kui too tuli koju ja sõitis värava lõhki. Pearu hakkas naist abielutruudusetus süüdistama, ähvardas kaevu roojata. Pärast palumist söödi saia, joodi viina. Pearu ei läinud üleaedsete juurde. V (35-4...
Tuli lumi, erinevad märgid. Tatjana kohtab õues Agafoni. Heidab sängi, näeb und: Lagendikul voogab ta ette must kärestik. Sellest viivad üle õrred. Tuul on vinge. Hange taga suur karu, kes hakkab teda taga ajama. Teed pole, jookseb metsa. Jõud saab otsa. Kase alt kahmab karu ta sülle ja viib onni. Kaob. Toas on kollid..ja Onegin. Kõik kuuletuvad talle. Onegin avab ukse, ütleb 'minu'. Tuleb Olga ja Lenski. Onegin ajab nad ära. Läheb noaga Lenskile kallale. Tanja ärkab. (karu, kolin, kont, nõid, osmik, purre, tont) Ballikülalised. Triquet-tamboovlane, teravmeelne poeet. Abieluettepanek Tanjale. Onegin vaikib, kummardab, pilk hell. Onegin kutsub Olga tantsima. Vladimir on armukade. II abieluettepanek? Olga+Jegveni 6pt Lenski jooksis ballilt ära. Onegin rahul ja mõtlik. Olga vaikis. Tanja ei uinu. Zaretski- kaardikamba ninamees, filosoof, virk ja visa mõisnik, aus, truu pereisa (joodik). Lenski kutsub Onegini duellile. Nõustub. Jõekäärul puus või laup saab tabamuse
EESTI KEELE VORMIÕPETUSE KURSUSE PROGRAMM (KORDAMISKÜSIMUSED) 1. Morfoloogia mõiste ja uurimisvaldkond. *Morfoloogia e vormiõpetus on grammatika osa, õpetus sõnade ehituse ja muutumise kohta sõna vormilistest koostisosadest e morfeemidest lähtudes. *Morfoloogia keskendub sõnavormidele – nende moodustamise seaduspärasustele ja funktsioonide uurimisele. *Morfoloogia uurimisvaldkonda kuulub sõnamuutmise ja grammatiliste kategooriatega seonduv. 2. Morfoloogia põhimõisted (sõna, morfeem ja selle liigid, morf, allomorf, morfofoneem, morfoloogiline sünonüümia ja homonüümia, paradigma, markeeritus, grammatiseerumine jt). Morfeem – morfoloogia põhiüksus, keele väikseim häälikulise väljendusega tähendusüksus. Enamikul grammatilistel morfeemidel pole eraldi võttes tähendust, nt -d. Morfeemid jagatakse nende mõistesisust ja funktsioonist lähtudes leksikaalseteks ja grammatilisteks morfeemideks. Tüved ja tuletus...
Fred Karlssoni "Üldkeeleteadus" lk 15-48 Sissejuhatus (KUNI OSANI 1.5) 1. Keele mõiste. Keel on märgisüsteem, mida inimene kasutab selleks, et suhelda ja mõtteid avaldada, on nö mõtlemise tööriist. Keel on kommunikatsiooni või arutluse vahend, mis kasutab märke ja nende kombineermise reegleid. Keel koosneb üksustest ja üksused märkidest. Märke on erinevaid: sümbol, indeks, ikoon. Märke iseloomustab tähenduse ja vormi omavaheline seos. Ometi ei ole märgi ja tähenduse vahel alati seost (sümbol) 2. Verbaalne ja mitteverbaalne suhtlus. Verbaalne suhtlus Sõnaline, keeleline. Tähtsamad elemendid sõnad ja sõnalühendid. Keeleline suhtlus on kahesuunaline ja mitmeti interaktiivne. Ainult inimene suudab sõnadega fantaseerida, teha nalja, olla irooniline, valetada. Inimesed on vaba mõistusega agendid kes otsutavad ise, millest või miks nad rääkida tahavad. Kõne on kirjaga võrreldes primaarne. Tekkis samuti tunduvalt varem. Kõnelemisel on väga...
1. Morfoloogia mõiste ja uurimisvaldkond - grammatika osa, õpetus sõnade ehituse ja muutumise kohta sõna vormilistest koostisosadest e morfeemidest lähtudes. Morfoloogia keskendub sõnavormidele nende moodustamisele ja funktsioonide analüüsimisele. Morfoloogia uurimisvaldkonda kuulub sõnamuutmise ja grammatiliste kategooriatega seonduv. 2. Morfoloogia põhimõisted (sõna, morfeem ja selle liigid, morf, allomorf, morfofoneem, morfoloogiline sünonüümia ja homonüümia, paradigma, markeeritus, grammatiseerumine jt) 1) Morfeem morfoloogia põhiüksus, keele väikseim häälikulise väljendusega tähendusüksus. Enamikul grammatilistel morfeemidel pole eraldi võttes tähendust, nt -d (funktsioonid: mitmuse tunnus maja/d, pöördelõpp sa käi/d, osastava lõpp mer/d). Grammatilised morfeemid saavad tähenduse vormi koosseisus, sõnatüvega liitudes. Tähendus on olemas tüvimorfeemidel (nt käi/si/me, maja/n...
lennanud,"- proovib J naljatleda. ,,Johannes!" manitseb ema ,,Aga oleks ju... See, et me väldime probleemidest räkimist, ei tee neid olematuks. Minu meelest on kõik paregu hästi," üteb J ,,Kui Kreete ka lahkus, siis ta sai suurepäraselt hakkama ilma meiete kaks aastat ja saab ka edasi, Ta ei osanud enam siin olla, ta ei leidnud endale kohta. Ju ta on nii harjunud ja meie olema ka nii õnnelikumad- elu on rahulikum. Ükskord oleks ta niikuinii välja kolinud. Ükskord kolin minagi. Ma ei jää ju igavesti teie juurde elama." Ema arvab, et on raske kasvatada viis last ülesse ja kui nad siis kodust kõik lahkuvad viivad tükikese tema südant kaasa. ,,Küll me siis jälle kokku saame ja su südame uuesti kokku paneme. Ära muretse. Ja mina ei lähe ju veel kuhugi." +26 Aula. J-le on antud auastav kohustus pidada lõpetajate poolt lõpukõne- J ütleb, et ta ei ole küll kaua siin koolis käinud, aga ometi on see
"Jah!" vastas ta sama mornilt. "Aga mida?" küsisin ta käest. Me vaikisime natuke aega. Noh umbes kümme minutit. "Ma tean!" hõikasin rõõmsalt. "Mis nad mulle ikka teha saavad? Ma ütlen midagi hästi kurja ja nad..." Mu mees segas vahele: "... Sa ei tohi midagi nii kohmetut teha! See oleks juba sarimõrvari tegu!" ütles ta ehmunult. "Aga mida siis?" küsisin nördinult. "Me peame midagi tegema, sest nii see asi jääda ei saa!" ütles Stiiv-Maikel. Kostus uksevõtmete kolin ja ukse kriiks. Lapsed tulid koolist. Oli kuulda ka jutuvadinat. "Tere! Kas keegi kodus ka on?" küsis Helen. "Jah, on küll!" ütlesin närviliselt. "Lapsed peavad mängust välja jääma!" sosistasin Stiiv-Maikelile. "Kuidas teil koolis läks?" küsis Stiiv-Maikel. "Hästi!" hüüdsid nad kui ühest suust. "Mul oli täna superhea päev!" kriiskas Helen õhinal. "Oota, las ma räägin enne!" ütles Stiiven, kui Helen tahtis hakata rääkima.
kokku kakssada kaheksateistkümmend naela; peale selle raudtrellid toa aknal, kuhu puur asetatud, selle toa ukse raudriivid ja veel muud asjad ...» «Kui palju rauda, et kergemeelset vaimu vaos hoida!» tähendas kuningas. «... Kõik kokku kolmsada seitseteistkümmend naela viis sol'i seitse teenarit.» «Paastu jumala nimel!» hüüdis kuningas. Selle Louis XI lemmiksõna juures kuuldi kedagi puuris ärkavat; kostis ahelate kolin vastu põrandat ja nõrk hääl, mis tuli otsekui hauast: «Kuningas! Kuningahärra! Armu!» Seda, kes nõnda hüüdis, polnud ennast näha. 423 «Kolmsada seitseteistkümmend naela viis sol'i seitse teenarit!» kordas Louis XI. 2 5 0 Puurist tulev kaeblik hääl ajas kõigil kohalviibijal] külmajudinad üle ihu, kaasa arvatud isegi meister Oli-vier. Ainult kuningas näis seda mitte kuulvat. Ta käsu peale jätkas Olivier oma lugemist, kuna majesteet jätkas ükskõikselt puuri vaatlemist. «..
Sellepärast pooldasid mõned rohkem ,,vaimu" kui raudahju sooja. ,,Ahjusoe ajab lutikale vaimu peale", ütlesid nad elutargalt. ,,Aga inimesel pole hea magada, kui lutikal tuleb vaim peale." ,,Jah, ei ole inimesel hea, kui tuleb lutikal vaim peale," kinnitasid teised. ,,Parem tulgu inimesel endal vaim peale," seletati, ja nõnda tõusis Siberis iga õhtu, mõnikord ka hommikuti põrgumüra, mille tulemuseks oli tolmu, nagu laotataks kütist või peksetaks rehte. Peale pesemist voolas jalgade kolin üles tagasi ja siis uuesti alla -- klassidesse õppima. Viimasega Indrek ei osanud veel maast ega taevast peale hakata. Ometi läks ta ühes teistega, õigem ühes väikese Liblega, kes pidi ka kuuluma neljandasse klassi. Liblelt ta oma esialgse pühenduse õpi- ja asjaoludessegi sai. Tema käes nägi ta esimest korda mingisugust kaanteta, üksikuist lehist koosseisvat raamatut (raamatud olid Lible keeles kapsad), kust luges amo, amas, amat ja mensa, mensarum
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
