Plokikaane remont Põhilised vead , mis esinevad on : 1.Plokikaane kaardumine 2.Plokikaanes esinevad praod 3.Klapipeasd võivad põleda krobeliseks 4.Klapid on ebatihedad 5.Klapi juht puksid on kulunud 6.Klapisääretihendid ei pea õli 7.Hüdrotõukurid võivad õli läbi lasta 8.Klapipaisumispilu on vähenenud 9.Nukkvõlli laagrid ja kaelad kulunud 10.Nukkvõllu nukid kulunud 11.Keermesliited,tikkpoldid, keermsetatud avad on defektsed 1.1 Plokikaane kaarduvust( joonis 16) mõõdetakse lekaaljoonlauaga ja kaarduvus ulatus määratakse lehtkaliibriga. Kui ta on rohkem kui 0,1mm, siis võib plokikaane tasandamiseks kasutada rihtplaati, millel on paigutatud lihvpaber.Kui on 0,2mm või üle , siis plokikaan töödeltakse spetsiaalses lihvpingis(freespingis).Kuna sellega kaasneb põlemiskambri vähenemine. Peab teadma lubatud sügavust. 2.2 Plokikaanes esinevad praod on raskesti tuvastatavad silmaga. Pragusi leitakse plokikaane survestamisel spetsiaalsel stendi...
Väntmehhanism 1. väntmehhanismi liikuvad osad on: Klob, klovi sõrm ja keps 2. kuiva ja märja hülsi vahe on: Märg hülss on silinder mille välimine pool on jahutussärgi üks osa, mis puutub pidevalt kokku jahutusvedelikuga. Kuiv hülss ei puutu kokku jahutusvedelikuga 3.plokikaas koosneb: 4. hooratta 3 ülesannet on: kanda hammasvööd, mille kaudu saab starter mootorit käima vedada, aitab mootoril ületada surnud seise ja ühtlustab mootori tööd. 5. kolvirõngaste ülesanne on: tihendada kolvi ja silindri vahelist ruumi, eemaldada silindriseintelt liigne õli ning juhtida soojust kolbidelt silindriseintele ja sealt jahutussüsteemi. 6. kolvisõrme ülesanne on: kolvisõrme ülesanne on anda kolvi ülesse-alla liikmisel tekkinud mehhaaniline jõud edasi kepsule.
Transporditeaduskond Õpperühm: AT-81 Õpilane: Janar Lehtmets Rain Kala Madis Merk Õppejõud: Marko Jets Tallinn 2009 Töö eesmärk: Mootori osandmine ja taas kokku panemine. Vigade leidmine. Mootor: Toyota, 4 silindriline ottomootor Vajalikud tööriistad: Erinevad padrunvõtmed ja lehtvõtmed. Tähikvõtmed Küünlavõti. Momentvõti Töökäik: Mootoril sai eemaldatud karteripõhi, klapikambri kaas, plokikaas, nukkvõllid, ajamikett, ketipinguti, pihustid. Väntvõlli ja kolbe koos kepsudega ei eemaldanud. Mootoril ei ilmnenud osandamise käigus ohtlikke ega kulumisest tingitud vigu peale neljanda pihusti kummitihendi puudumise ja karteripõhja üks polt oli ploki sisse murtud. Kuna mootorit ei olnud võimalik käivitada siis teisi vigu ei ilmnenud. Mootoris puudus õli ja õlifilter oli mehhaaniliste kahjustustega.
Vastus: M mootorsõidukid sõitjate veoks N mootorsõidukid veoste veoks Et oleks lihtsam paberite järgi sõidukite tüüpi tuvastada 2. Loetlege süsteeme, millistesse võib grupeerida sõiduki agregaate ja sõlmi! Vastus: Jõuülekanne, juhtimissüsteem, veermik, elektrisüsteem, keresüsteem, kandesüsteem, kütesüsteem, mootor 3. Loetlege mootori alasüsteeme ja nendesse kuuluvaid seadmeid! Vastus: A) Vänt-mehhanism plokikaas, silinder, kolb koos rõngaste ja sõrmega, keps ja väntvõll B) Gaasijaotusmehhanism nukkvõll ja selle muutemehhanism, tõukurid, nookurid ja klapid C) Käiguvahetusmehhanism käigukast, käigukang, hammasrattad A) Pööramismehhanism rool, roolivarras 4. Selgitage 4-taktilise Ottomootori (bensiinimootori) ja diiselmootori tööpõhimõtte erinevust! (kirjeldades, millised protsessid toimuvad erinevate taktide ajal)
Väntmehhanism ja selle osad Väntmehhanism: Väntmehhanism muudab kütuse põlemisel tekkinud gaaside rõhu (edaspidi-indikaatorrõhk pi) kolvi edasi-tagasi liikumise abil väntvõlli pöörlevaks liikumiseks. Tema osad on: plokikaas, silinder, kolb koos rõngaste ja sõrmega, keps ja väntvõll. Mootori kõige tähtsam osa on mootoriplokk.Plokile kinnitub enamik mootori detaile.Temaga ühes on tükis on valatud karteri ülemine pool.Ploki vastutusrikkamaid kohti on silindrid.Silindreid katab ühine alumiiniumisulamist plokikaas.Selles on iga silindri kohal süvend- põlemiskamber.Kohakuti ploki aukudega jätkuvad kaanes jahutusvedeliku ja õli kanalid.Põlemiskambrisse suubuvad sisse- ja
detaile mis võivad põhjustada suurt õlikulu Kontrollitakse ka õlipumpa ja reduksiooniklappi Kui selgub, et Kolvilon pragu või läbi põlenud rõngasoonte vahelik, paigaldatakse kõik uued kolvid Kui kolvipõhjal on klapitaldriku jälgi, kontrollitakse üle kõik klapid Kui üks keps on ilmselgelt deformeerunud, vaadatakse üle ka kõik teised Kui selgub, et Suure õlikulu tõttu vahetatakse välja kolvigrupp, tuleb tingimata remontida ka plokikaas Vahetada klappide õlitõrjekübarad, aga vajaduse korral ka klapid ning nende juhtpuksid Tasapinnalisuse kontrollimine Osandatud ploki ja plokikaane lahutuspindade tasapinnalisust kontrollitakse ka siis, kui nende vahelisel tihendil pole vigastusi Kui selgub, et tihend pole hermeetiline või on läbi põlenud, siis on tavaliselt tegu detailide pinnadefektidega, mis tuleb kõrvaldada Õlikanalid Hoolikalt puhastatakse kõik õlikanalid, eriti veel siis, kui on
OLENEVALT SELLEST, MIS SUGUNE NEIST ON LIIKUMISE ALLIKAS. · VÄNTVÕLL - KOOSNEB POOLITATUD VÕLLIST, MIS ON ÜHEKS TERVIKUKS LIIDETUD NEID ÜHENDAVA VÄNDA KAUDU. SEGUMOODUSTUS · OTTOMOOTOR · DIISELMOOTOR TÖÖVIIS · NELJATAKTILINE · KAHETAKTILINE SILINDRITE PAIGUTUS · RIDA · VASTAK ·V · VR ·W KOLVI LIIKUMISVIIS · KOLBMOOTOR · ROOTORMOOTOR JAHUTUSSÜSTEEMI JÄRGI · VEDELIKJAHUTUS · ÕHKJAHUTUS EHITUS · MOOTORI KORPUS KLAPIKAMBRI KAAS, PLOKIKAAS, SILINDRIPLOKK, KARTER, · VÄNTMEHHANISM KOLVID, KEPSUD, VÄNTVÕLL · GAASIJAOTUSMEHHANISM KLAPID, KLAPIVEDRUD, NOOKURID, HÜDROTÕUKURID, NUKKVÕLL, JAOTUSAJAM (KETT, RIHM, HAMMASRATTAD) · SEGU MOODUSTUS PRITSESEADE, SISSEVÕTUTORU · ABISEADMED SÜÜTESÜSTEEM, ÕLITUSSÜSTEEM, JAHUTUSSÜSTEEM, HEITGAASISÜSTEEM, ÜLELAADIMINE, HEITGAASI TÖÖTLUS NELJATAKTILSE SISEPÕLEMISMOOTORI TÖÖTAKTID
Siseruumis peab olema paigaltatud heitgaaside imeja. Käivitamisel peab olema autos sees mitte aknast käivitada . Kedagi ei tohi olla auto ees laua ja auto vahel. 4.plokikaane demontaaz ja remont Suuremosa saab alguse akuotsad ja elektri juhtmed lahti, siis jahutusvedelik välja. Eemaldatakse klapikambri kaas või kaaned. Hammasrihmad vajadusel kollektorid. Vajadusel nukkvõllid eemaldada. Eemaldatakse plokikaane poldid. Siis võetakse maha plokikaas. Visuaalselt veendutakse plokikaane tihendi pidamist, siis pressitakse lahti klapid eemaldatakse klapivedrud ja klapid. Klapid ja vedrud järjestatakse silindrite kaupa vajadusel märgitakse. Pestakse ära plokikaan. Klapid kas vahetatakse või vastavas pingis remonditakse. Klapipesad freesitakse uuesti mõõtu. Klapipuksid vajaduse vahetatakse. Klapid sooveldataksepesadesse, siis vahetatakse klapisääretihendid. Jälgitakse et klapid saaksid ühele kõrgusele
ümber on rohkem metalli . · Et kolb kuumeneb silindris , tehakse tema o/ kolvi sõrmega risti olevas suunas suurem , kui sõrme suunas . Kahetaktilise karburaatormootori töötsükkel : Kahetaktilisel mootoril puudub spetsiaalne gaasijaotusmehhanism . Selle asemel on silindris seintesse tehtud aknad : · Sisselaskeaken · Väljalaskeaken · Läbipuhumisaken Referaat Atkinsoni tsükliga mootor Väntmehhanismi osad: · Plokk · Plokikaas · Karter · Kolb(kolvid) · Keps(kepsud) · Väntvõll · Laagrid · Kolvirõngad · Hooratas · Kolvisõrm · Kepsulaager Mootoriplokk: Plokk on valatud hallmalmist või alumiiniumsulamist Silinder on valatud eraldi ja hiljem plokiga ühendatud või valatud koos silindriplokiga Eraldi tehtud silindrid on hülsid ning need jagunevad märgadeks ja kuivadeks. Väntvõll: On jõumomenti edasikandev masinadetail. Mootori keps:ühendab väntvõlli kolviga.
Keragrafiit - GJS Teras Teras on rauasüsinikusulam, mille süsinikusisaldus on kuni 2,14%. Süsinikterase tavalisandid on: •mangaan (Mn) •räni (Si) •fosfor (P) •väävel (S) Alumiiniumi Alumiiniumi ümbersulatamisel selle omadused ei muutu, sõltumata ümbersulatamise kordadest. Seetõttu on teda võimalik pidevalt taaskasutada. Alumiiniumisulameid on pikka aega kasutatud järgmiste osade valmistamiseks: • mootori plokk • plokikaas • kolvid • sisselaskekollektor • radiaator • käigukasti jm. seadmete korpused PLASTID Plastidel on mitmeid häid omadusi: • kerged (tihedus vahemikus 840…2200 kg/m3); • ei vaja viimistlust; • odavad; • lihtsalt töödeldavad; • head dielektrikud ja isolaatorid; • heli summutavad omadused. Plastide peamised kasutuskohad on: •sõidukite siseviimistlus; •esiosa ja tagaosa detailid(põrkeraud, iluvõre jms.);
Põltsamaa Ametikool Mootor A1 Margo Pukki Kaarlimõisa 2008 1.Mootori ehitus 1. Väntmehhanism 1.1 Ülesanne? 1.2 Ehitus?(Põhiosad) 1.3 Tööpõhimõte? Väntmehhanism- muudab kütuse põlemisel tekkinud gaaside rõhu (edaspidi-indikaatorrõhk pi) kolvi edasi-tagasi liikumise abil väntvõlli pöörlevaks liikumiseks. Tema osad on: plokikaas, silinder, kolb koos rõngaste ja sõrmega, keps ja väntvõll. Vänt-kepsmehhanism koosneb järgmistest osadest: a) kolb (piston); b) kolvirõngas (piston-ring); c) kolvisõrm (wristpin); d) keps (connecting rod) ja selle laagrid; e) väntvõll (crankshaft) ja selle laagrid; f) hooratas. 1. Kolb Kolvi funktsioonid on a) kanda põlemisgaaside poolt tekitatud jõud üle kepsule, b) töötada koos kepsuga ja tagada silindris selle liikumisteekond,
kiirkäiguga tippkäigul. Volvo käsikäigukastid on trossühendusega, mis lihtsustab käiguvahetust ning vähendab märgatavalt mürataset ja vibratsiooni. Käigukastid ühendavad tippvõimsuse hea ergonoomilisusega. Volvo FH16 on kompleteeritud Volvo D16E 580 hj või 660 hj mootoriga: see on turboülelaaduri ja vahejahutiga 16-liitriline 6-silindriline reasmootor. Mootoril on täismõõdus plokikaas, ülanukkvõll, neli klappi silindri kohta ja elektroonse juhtimisega pumppihustid. D16E võib olla varustatud patenditud VEB+ mootoripiduriga (Volvo Engine Brake), mis tagab suure pidurdustõhususe ja mootorkäitusega tagumise 1000 Nm jõuvõtuvõlliga. Kõik mootorivariandid pakuvad suurt pöördemomenti mootori laias pööretevahemikus. See tagab suurepärase veojõu ja juhitavuse. D16E on väikese kütusekuluga ning vastab Euro 4 nõuetele.
heitgaaside juhtimisega (vähesel määral) sisselaske torustikku. See aga on küllalt komplitseeritud ettevõtmine, sest temperatuuri alandamine alandab ka mootori efektiivsust. Samal ajal aga tekib lämmastikühendeid kõige rohkem mootori töötamisel keskmistel koormustel, lahja kütteseguga. Seega, kui lasta heitgaase värske õhu või küttesegu hulka ainult mootori töötamisel keskmistel koormustel, ei ole võimsuse kadu isegi märgata. a plokikaas f heitgaasi tagastusklapp b heitgaasi toru g termostaadi korpus c sisselasketorustik d drosselklapi korpus e väljalasketorustik 1220 jahutusvedeliku temperatuuri andur 1313 auto kiiruse andur 1320 mootori arvuti Heitgaasi tagastuse (EGR) skeem
muutev süsteem on tuntud VVT-i (Variable Valve Timing with intelligence) nime all. 8 Gaasijaotusmehhanismi detailide inglisekeelsed nimetused Nukkvõll- Camshaft Sisselaske klapp- Intake valve Väljalaske klapp- Exhaust Valve Põlemiskaber- Combustion chamber Hammasrihm- Timing belt Rihmapinguti- Tensioner pulley Väntvõll- Crankshaft Klapivedru- Valve spring Nookur- Rocker arm Plokikaas- Cylinder head Hüdrotõukur- Hydraulic valve lifter (tappet) Mehaaniline tõukur- Mechanical valve lifter (tappet) Tihendid/Laagrid: klapikambrikaane kummist tihend, klapisääretihendid, plokikaane tihend, simmerlingid (kaelustihend). Küsimused: 1. Mis määrab mootori tööjärjekorra? Silindrite arv ja sellest sõltuv väntvõlli ehitus ning nukkvõll. 2. Milline on ülekandearv ajamis väntvõllilt nukkvõllile? 2:1, väntvõll teeb kaks pööret sama ajaga kui nukkvõll teeb ühe. 3
Poldipeade kujud 1. Peitpea 2. Ümarpea 3. Kuuskant 4. Poolpeitpea 5. Silinderpea Materjal: • Teras – odav ehitusteras …roostevaba • Messing ja pronks • Titaan • Plast • Keraamika • Komposiit (sh süsinikkiud) • Alumiiniumi sulam (magneesiumist detailide ühendamiseks) Poltide ja mutrite materjal • Fosfaatimine – keemiline või elektrokeemiline kate, nõrk korrosioonitõrjevõime, autonduses mootori poldid ( keps ja plokikaas, kus nagunii korrosiooni pole). Hea hõõrdumisega. • Tsinkimine – elektrolüüsi teel (galvaaniline) või sulatsingi vannis. Galvaaniline tsinkimine on odavam ja rohkem kasutusel • Kromaatkate (Cr-VI) – keskkonnanõuete tõttu hääbumas, täna autotööstuses keelatud • Tsinklamellkate – kaasaegne autotööstuses aktsepteeritud meetod, sobib kõrgtugevatele terastele, kõrge korrosioonikindlus, ei ole keskkonnaohtlik, vedel
Need protsessid korduvad kindlas järjekorras kõigis silindrites.Olenevalt mootori ehitusest võib see protsess toimuda ühe väntvõlli pöörde jooksul,siis nimetatakse mootorit KAHETAKTILISEKS MOOTORIKS,kui aga kahe väntvõlli pöörde jooksul,siis nimetatakse mootorit NELJATAKTILISEKS MOOTORIKS. 5 Mootor MOOTORI EHITUS ehk millistest osadest mootor koosneb a)mootori plokk e)kolb (kolvid) i)kolvirõngad b)plokikaas f)keps (kepsud) j)hooratas c)karter g)väntvõll k)kolvisõrm d)karteripõhi h)väntvõlli laagrid l)kepsulaagrid 6 Mootor Sisepõlemiskolbmootor koosneb kahest mehhanismist ja neljast süsteemist.Süsteemideks on : toitesüsteem,süütesüsteem,õlitussüsteem ja jahutussüsteem.
Korrosioonikindluse poolest jääb magneesium alumiiniumile alla. Magneesium on hästi lõiketöödeldav ja keevitatav, kuid ta pole nii plastne ja ka nii hästi külmsurvetöödeldav kui alumiinium. Hind on alumiiniumiga võrreldes kõrgem. 2000.a kasutati Euroopas sõiduauto kohta ca 3 kg Mg, tulevikus prognoositakse kasvu 100 kg- ni. [8] 2.6. Mitte mustmetallide kasutusalad [5;7] Õhupuhastajad Elektroonika Mutrid Niplid Plokikaas Kolvid Sisselaskekollektor Radiaator Erinevad korpused 9 Veermiku osad Keredetailid Karter Veljed 10 3. POLÜMEERMATERJALID EHK PLASTID 3.1. Plastide head omadused [9] väike tihedus (kerged, 840…2200 kg/m3) ei vaja viimistlust odavad lihtsalt töödeldavad
tsentrifugaalfiltrina. Väntvõllis on õlikanalid. Võllikaelad - punane Vändakaelad - sinine Põsed - kollane Vastukaalud roheline Väntmehhanism muudab kütuse põlemisel tekkinud gaaside rõhu (edaspidi-indikaatorrõhk) kolvi edasi-tagasi liikumise abil väntvõlli pöörlevaks liikumiseks. Tema osad on: plokikaas, silinder, kolb koos rõngaste ja sõrmega, keps ja väntvõll. Gaasijaotusmehhanism võimaldab õigeaegselt küttesegu pääsemise mootori silindrisse, põlemisproduktide eemaldumise silindrist ja silindri läbipuhumise. Gaasijaotusmehhanismi põhiosad on: nukkvõll ja selle muutemehhanism, tõukurid, nookurid ja klapid. Nukkvõlli paneb ajami abil (OHV, OV, SV, OHC, SOHC, DOHC, TOHC), pöörlema väntvõll. Ülekanne
Puudusteks diiselmootori juures toitesüsteemi seadmete keerukust ja suur töötlemistäpsus. Diiselmootori töötamisel kostev müra on reeglina tugevam kui ottomootoril ja käivitamine madalatel temperatuuridel on raskendatud. Diiselmootori abiseadmed: 1. Mootoriplokk 2. Plokikaas 3. Õlivann 4. Sidurikoda 5. Sisselasketoru 6. Käiviti 7. Õlifiltrid 8. Õlijahuti
Pilt 1906.aasta ajalehe artiklist, mis rääkis bensiinimootorist. 4 Sisepõlemismootor on jõumasin, mis töötab põletades kütust põlemiskambris ning soojusmootor, mille kolvile avaldab survet silindris kütuse plahvatuslikul põlemisel vabaneva soojuse varal paisuv põlemisgaas. Üldehitus Mootori kõige suuremat osa nimetatakse mootoriplokiks. Sellele on kinnitatus plokikaas, mida katab omakorda klapikambrikaas. Mootori ülaosas asuvad veel karburaator ja õhufilter. Esiosas on kõigil mootoritel jahutusventilaator. Väntvõlli ühendab nukkvõlliga kett. Automootoril on mitu (enamasti neli, kuus või kaheksa) silindrit. Kui silindrid paiknevad ühes reas, on tegemist reasmootoriga. Enamikul sõiduautodel on neljasilindrilised reasmootorid. Väntmehhanism võtab vastu kütsue põlemisel tekkinud gaaside rõhu ja muudab kolvi edasi-
kus i [] -veepumba ülekande arv väntvõlli suhtes, D1[mm] -veepumba rihmaratta diameeter, D2 [mm] -väntvõlli uue rihmaratta diameeter. 2.6. Sisselaskesüsteem Selleks, et saavutada suuremat võimsust on vaja suurendada täiteastet. Selleks üks võimalus on sisse ja väljalaske kanalite läbilaske võimet parandada. Mida väiksem on takistus seda rohkem on võimalik juhtida õhku silindrisse. K24A3 mootori plokikaas kannab tähist RBB ning visuaalsel vaatlusel on sisselaske kanalid väiksema ristlõikega kui Civic Type-r plokikaanel (edaspidi tähisega RSP) (Foto 10). Väljalaske kanalis visuaalselt olulist erinevust ei märgatud. Selleks, et antud mootori ehitusel saavutada sisse ja väljalaske kanalite parem läbilaske võime on peamiselt kaks võimalust, soetada Civic Type-r plokikaas või olemasolevat plokikaant töödelda. Antud juhul
annaabi.ee 
