Auto vedava tagasilla remont (0)

5 VÄGA HEA

Autolukksepa eriala
Auto vedava tagasilla remont
Lõputöö
Koostaja : ..................................................2010 a. .............................................
Juhendaja : ................................................2010 a. ..............................................
Sisukord
Lk.

SISSEJUHATUS 3

Vedava tagasilla ehitus 4

Kardaan ülekanne 4

Paeülekanne ja differentsiaal (tööpõhi5mõte ja ehitus)

Erinevaid tagasilla liike 7

Peamised tööd kardaanülekande, peaülekande, differentsiaali ja pooltelgede tehnilisel teenindamisel 9
6.1 Igapäevane teenindamine
6.2 Esimene tehniline teenindamine
6.3 Teine tehniline teenindamine

Kardaan ja peaülekande määrimine 10

Kardaanülekande, peaülekande, diferentsiaali ja pooltelgede peamised rikked 11

Tagasilla erinevate agregaatide tööpõhimõte 12
9.1 Vedrud
9.2 Amordisaatorid

Tagasilla demontaaz 13

Jääkresursi määramine 14

Vahetatavad detailid 15

Kummipukside vahetamine 15

Peaülekande ja pooltelgede korrastamine 17

Õli taseme kontrollimine differentsiaalis 19

Õli vahetamine differentsiaalis 20

Vedrude vahetamine 21

Amortide vahetamine 22

Pooltelgede vahetamine ja hooldus 23

Hooldust vajavad detailid või agregaadid 25

Kooniliste hammasrataste hambumise reguleerimine 26

Differentsiaali hammasrataste reguleerimine 27

Peaülekande vahevõlli laagrite reguleerimine 28

KOKKUVÕTE 29

KASUTATUD KIRJANDUS 30
1. Sissejuhatus
Sõiduauto Tagasilla korrasolekust sõltuvad väga palju auto sõiduomadused, sõidusujuvus, kiirendus omadused, , sõiduturvalisus mis sõltub tagasilla kooseisu kuuluvate amortidega ja piduritega. Tagasillast oleneb kui palju auto võtab kütust, kui hästi kannab differentsiaal koos pooltelgedega jõudu mootori jõust ratastele, korras differentsiaalil on suur kasutegur ja mittekorras differentsiaalil väike kasutegur.
Joonis nr. 1 Tagasild
2. Vedava tagasilla ehitus
Veosilla karter valatakse kas malmist või keevitatakse kokku kahest terasest stantsitud osast. Karteris paiknevad peaülekanne koos diferentsiaaliga ja poolteljed.
3. Kardaan ülekanne
Käigukast koos mootoriga on kinnitatud raamile liikumatult. Veosillad aga on kinnitatud raamile vedrude kaudu ja nad muudsavad oma asendit raami suhtes koormuse muutmisel ja auto liikumisel ebatasasel teel. Käigukastist kantakse pöördemoment veosillale nurga all. Mille suurus muutub vedrude paindumisel. Pöördemomendi ülekandmiseks käigukastist veosillale muutuva nurga all kasutatakse kardaanülekannet.
Kardaanülekanne koosneb kardaanvõllidest ja kardaanliigenditest. Kardaanvõllid valmistatakse õhukeseseinsalisest terastorudest. Kardaanvõlli ühte otsa on keevitatud kardaanliigendi hark ja teise otsa hammasotsik. Hammasotsik saab libideda kardaani hammaspuksis, mistõttu kardaanülekande oikkus võib muutuda. Võlli pikkuse vähendamiseks kasutatakse vahevõlliga kardaanülekannet. Vahevõll on ühe otsaga sidestatud käigukasti veetava võlliga ja teisega kinnitatud ripptoele.
Kasutatakse jäiku kardaanliigendeid ja võrdsete nurkkiirustega kardaanliigendeid. Jäik kardaanliigend koosneb kahest hargist ja ristmikust. Ristmiku tapid pailknevad harkide sil. mades ja on kinnitatud nendesse nõellaagrite abil.
Joonis nr. 2 Kardaanvõll
4. Paeülekanne ja differentsiaal
Peaülekande ülesandeks on pöördemomendi ülekandmine täisnurga all asuvatele pooltelgedele ja rataste veojõu suurendamine . Peaülekanne kujutab endast kahest koonilisest hammasrattast hüpoidülekannet.
Hüpoidülekandes paikneb vedava hammasratta telg veetava hammasratta teljest madalamal. Seetõttu paikneb kardaanvõll madalamal ja tunneli kõrgus kere põrandal on väiksem. Hüpoidülekande eelised on hammasrataste sujuv hambumine ja nende suurem vastupidavus. Ta nõuab aga spetsiaalse õli (suure kleepumisvõimega) kasutamist. Hariliku transmissiooniõliga õlitamisel läheb hüpoidülekanne rikki mõnetunnise töötamise järel.
Peaülekande karter täidetakse õliga, kusjuures täiteava määrab ühtlasi õli nivoo, õlitäiteava ja väljalaske ava asuvad veosilla karteris ning on suletud kruvikorkidega.
Diferentsiaal võimaldab vedavatel ratastel pöörelda erineva kiirusega. Selline vajadus tekib auto liikumisel kurvis , rataste veeremisel üle tee ebatasasuste, kus rattad läbivad erinevaid teepikkusi, ja samuti ka kummide erineva õhurõhu puhul
Diferentsiaalikarp on kinnitatud peaülekandeveetava hammasratta külge. Karbis on telg sateliithammasratastege, mis on hambumises pooltelgede hammasratastega. Viimaste rummudega on omakorda nuutidega ühendatud poolteljed.
Kui vedavad rattad läbivad ühesuguseid teepikkusi, tiirlevad sateliidid koos karbiga, kuid ei pöörle omal teljel, vaid veavad endaga kaasa mõlemaid pooltelje hammasrattaid. Niipea kui üks vedavatest ratastest hakkab pöörlema aeglasemalt, paneb selle rattaga ühendatud pooltelje hammasratas sateliidid pöörlema ja need sunnivad teist pooltelje hammasratast ning koos sellega ka teist vedavat ratast pöörlema niisama palju kiiremini.
Differentsiaal ehitatakse tavaliselt nii et ta kaaluks vähe, aga et ta oleks ka tugev. Eriterasest ja mõnikord alumiiniumit on kasutatud differentsiaali valmistamiseks.
Differentsiaal peab olema suht täpselt balanseeritud et ei tekiks vibreerimist. Tavaliselt annab se tunda suurematel kiirustel kus mittebalansiss olemine võib tekitada suuri kahjusid.
Diferentsiaali puuduseks on asjaolu, et üks vedav ratas võib libedal teeosal hakata kiiresti pöörlema, teine ratas samal ajal aga lakkab pöörlemast ja auto jääb seisma.
Osadel autodel on poolkoormatud pooltelje paigutus veosilla karteris, kus ta pöörleb kuulaagril. Laagrit hoitakse paigal poolteljele pressitud teraspuksiga. Pooltelje väljatulekut veosilla karterist koos laagriga takistab tugiplaat, mis on veosilla ääriku külge kinnitatud nelja poldiga. Selleks, et laagri määre ei pääseks piduritrumlisse, on tugiplaadi avas vilttihend. Õli tungimist veosilla karterist laagrisse aga tõkestab teraspuksile asetatud mansett- tihend . Ratta ja piduritrumliga ühendatakse pooltelg ääriku ja poltidega.
Osadel autodel on erandina teistest koormamata poolteljed, tingituna tagarataste sõltumatust vedrustusest. Pooltelg on koormatud üksnes väändejõuga, sest ratta rumm pöörleb vedrustuse õõtshargile kinnitatud keres kahel koonilisel rull-raaglil. Ühe otsaga liugub pooltelg diferentsiaalis pooltelje hammasratta sisenuutidel, teise otsaga on ta jäiga kardaanliigandi kaudu ühendatud tagaratta rummuga. Pooltelje liugumisseade koosneb pooltelje peasse pressitud Sõrmest ja selle otsale asetatud liuguritest. Kardaanliigendi hargiga ühendatakse pooltelg nuutotsikuga ja fikseeritakse tihvtiga.
Joonis nr. 3 Differentsiaali läbilõige
5. Erinevaid tagasilla liike ja nende ehitused

Rataste üksteise suhtes sõltuv tagasild (Hüpoidülekandega)
Joonis nr.4

Sõltumatu vedrustudega tagasild
Joonis nr.5
6. Peamised tööd kardaanülekande, peaülekande,
differentsiaali ja pooltelgede tehnilisel teenindamisel
6.1 Igapäevane teenindamine. Sõidu ajal kontrollida mehhanismide tõõtamist.
6.2 Esimene tehniline teenindamine.

Kinnitada tugevamani kardaaniäärikud

Kinnitada tugevamani reduktori kaaned ja karter.

Kontrollida õli taset peaülekande karteris ja tarbe korral õli juurde valada.

Kinnitada tugevamani pooltelgede äärikud.

Õlitada kardaanide laagreid .
6.3 Teine tehniline teenindamine.

Kontrollida kardaani lõtku.

Kinnitada tugevamani kardaanvõlli tugilaagri kandur.

Kontrollida ülevaatuse teel tagasilla hermeetilisust ja olukorda

Kinnitada tugevamani eesmise vedava koonilise hammasratta kaas, külgkaaned, reduktori karter ja tagasilla karteri tagumine kaas.

Lisada või vahetada (vastavalt graafikule) õli tagasilla karteris.

Õlitada kardaani hambaid.
Peaülekande laagrid töötavad pikka aega ainult puhta õli kasutamisse korral. Seepärast tuleb õli vahetamisel veosilla karter hoolikalt puhtaks pesta. Vana õli lastakse kuumana välja. Soovitavalt kohe pärast mootori seiskamist. Pesemiseks tuleb üks või veel parem kaks tagaratast üles tõsta. Valada karterisse 1-2 liitrit vastavat puhastus ainet, käivitada mootor. Lülitada sisse otsekäik ka lasta mootoril töötada 2-3 minutit. Seejärel pesemisõli välja lasta ning valada sisse värsket õli kuni kontrollavaga määratud tasemeni.
7. Kardaan ja peaülekande määrimine
Autode peaülekande määrikmiseks kasutatakse sama õli mis käigikastiski. Kardaanvõlli hambaid määritakse solidooliga. Vahekardaanvõlli tugilaagri määrimiseks kasutatakse raskestisulavat ja veekindlat määret.
Õli taset peaülekandes kontrollitakse karterites iga 10 000 km järel. Kontrollimiseks on vaja ära keerata täiteava kork - õli tase peab ulatuma ava servani. Vaheteda tuleb õli veosildade karterites iga 20 000 km järel. Õli vahetamisel tuleks karter läbi pesta.
Joonis nr. 6 Transmisioon õli
8. Kardaan ülekande, peaõlekande,
diferentsiaali ja pooltelgede peamised rikked.
Kardaanülekande rikked: kardaaliigendi laagrid ja ristmik on kulund; libisev hammasmuhv on kulunud; kardaanvõll on kõverdunud või väändudnud.
Paeülekande ja differentsiaali peamised rikked: Hammasrataste hambad on kulunud või murdunud; differentsiaali ristmik on kulunud; laagrid kulunud; tihendid on kulunud või vigastunud; õli immitseb välja tagasilla karteri ühendustest.
Pooltelgede rikked: Pooltelje murdimine; hambad või liistusoon on murdunud, mis kinnituvad pooltelje äärikut ratta rummu külge, onlõdvenenud või murdunud.
Kardaanülekande korratuse tunnuseks on järsud tõmbed ja löögid paigalt liikumisel või käigu vahetamisel sõidu ajal. Kardaani viskumine pöörlemisel näitag et võll on kõvertunud.
Peaülekande rikked avalduvad tugeva mürana, mis kostub tagasilla karterist auto liikumisel nii väiksel kui ka suurel kiirusel.
Kardaanülekande rikked kõrvaldatakse remontimise või kulunud detailide välja vahetamise teel. Kõverdunud võll tuleb õgvendada.
Väiksemad lõtkud laagrites ja peaülekandes kõrvaldatakse reguleerimise teel.
Peaülekande ja differentsiaali detailide tunduva kulumise korral tuleb kulunud detailid asendada uutega või remontida olamasolevad detailid.
Kui pooltelgede tihendid on kulunud tuleb , võib õli sattuda piduritrummlitesse ja põhjustada piduri mittetöötamist; seepärast tuleb kulunud tihendid asendada uutega või korrasolevatega. Peaülekande või differentsiaali hammasrataste murdumise korral auto enamasti omal jõul edasi liikuda ei saa.

Tagasilla erinevate agregaatide tööpõhimõte
9.1 Vedrud:
Liikumisel on auto pidevalt ebatasasustest tingitud tõukete ja löökide mõju all. Auto liikumisel ratastelt kerele kanduvate tõügete pehmendamiseks kasutatakse autodel tavaliselt keerdvedrusi. Erinevatel automarkidel on tavaliselt erineva pikkusega ja jäikusega keerdvedrud.
Vedrud kinnitatakse erinevatele autodele erineval , aga tavaliselt kere ja silla kõljes asuvate lääpade vahele
9.2 Amordisaatorid:
Auto õõtsumine mis tekib vedrude deformeerumisel, jätkub teatud aeg pärast ratta takistusele veeremisele saadud tõukest. Et sellist õõtsumist kiiresti summutada, Kasutatakse auodel Hõdraulilisi, Pneumaatilisi ja Hõdro+ Pneumo amordisaatoreid. Amordi töötamine põhineb vedeliku lükkamisel peente avade ja kanalite kaudu amordisaatori kere õhest poolest teise, kusjuures vedeliku voolamise takistus kulutab ära õõtsumise energia.
Enamasti kasutatakse autodel kahepoolse töötamisega teleskoopamordisaatoreid, mis summutavad vedrude võnkumist nii teljele lähenemisek kui ka sellest eemaldumisel.
Amordisaator koosneb silindrilisest reservuaarist ja sellese asetatud silindrist , kolvis ning kolvivarrest. Kolvivars on liikumatult kinnitatud amordisaatori kaane külge, ,mis omakorda on õhendatud raami kanduriga. Varre küljes on kolb , milles on möödavooluklapp ja vedruga tagasilöögiklapp.
Silindri ülaosas on reservuaari ja kolvivarda tihendid ja reservuaari mutter .
Kui auto rattad veerevad mõnele teepinna kühmule, läheneb telg raamile ja amordisaatori kolb liigub allapoole. Kolvialuses ruumis tekkiva hõrenduse mõjul möödavooluklapp avaneb ja voolab väljaspool kolbi olevate avade kaudu kolvipealsesse ruumi. Seejuures ei saa kogu kolvi all olev vedelik kolvipealsesse ruumi voolata, sest osa sellest ruumist võtab enda alla töösilindrisse liikuv kolvivars, sellest tingituna voolab oas vedelikust surveklapi ja kanali kaudu reservuaari ja silindri vahelisse ruumi. Vedru vastasmõju tõttu avaneb surveklapp ainult vedrude vaäga järsul kokkusurumisel, sets ainult siis on tõhusus kullalt suur, seetõttu avaldabgi amordisaator kokkusurumisele takistust.
Kõige suuremat takistust avaldab amordisaator siis kui autokere eemaldub teljest, see tähendab kuio vedrud sirgnevad. Seejuures surutakse kolvipealses ruumis olev vedelik kokku. Möödavooluklapp sulgub, tekkiva rõhu tagajärjel avanebtugeva vedruga koormatud tagasivooluklapp ja vedelik voolab kolvis olevate avade kaudu kolvialusesse ruumi. Seejuures osa vedeliku mille maht võrdub töösilindrist valjuva kolvivarre osa mahuga, voolab läbi sisselaskeklapi reservuaarist töösilindrisse.
10. Tagsilla demontaaz
Tagasild kinnitatakse tavaliselt poltide abil auto kere külge, silla külge kinnituvad lääbad mis on tagasilla külge ühendatud kummipukside abil. Enne tagasilla poltide lahtipäästmist tuleb käsipiduri trossid lahti teha, kardaan ära võtta. Piduri voolikud lahti keerata ja sammuti ABS anduri juhtmed ja kõik teised juhtmed sammuti mis seal võivad olla. Seejärel lasta sild lahti ja ongi käes.
Tagasild ise käib mitmeks erinevaks osaks

Poolteljed

Differentsiaal

Rattarummud

Lääbad

Sild ise

Kummipuksid
Joonis nr.7 Tagasild

Jääkresursi määramine
Tagasilla jääkresurssi määratakse kulumise, autovanuse, silla vanuse, missugust hooldust on saanud järgi, kus vaadatakse kas on õldse mõtaet enam taastada
Väiksemad lõtkud laagrites ja peaülekandes kõrvaldatakse reguleerimise teel.
Peaülekande ja differentsiaali detailide tunduva kulumise korral tuleb kulunud detailid asendada uutega või remontida olamasolevad detailid.
Peaülekande rikked avalduvad tugeva mürana, mis kostub tagasilla karterist auto liikumisel nii väiksel kui ka suurel kiirusel.
Tavaliselt kui hammasrattad on väga kulunud ja sild tekidab suurt müra siis ei tasu enam differentsiaali remontida.

Vahetatavad detailid
Tavaliselt enamus detailid vahetatakse uute vastu. Nagu näiteks:

Rattalaagid

Amordid

Vedrud

Puksid

Kardaaniristid

Poolteljed või siis pooltelje otsad

Kardaani tugilaager

Pidurikettad

Piduriklotsid

Käsipiduritrossid
13. Kummipukside vahetamine
Kummipukside vahetamiseks tuleb tagasild kere küljest lahti võtta, selleks:
Tagasild kinnitatakse tavaliselt poltide abil auto ker külge, silla külge kinnituvad õõtshargid mid on tagasilla külge ühendatud kummipukside abil koos poltidega. Enne tagasilla poltide lahtitegemist tuleb käsipiduri trossid lahti teha, kardaan ära võtta. Piduri voolikud lahti keerata ja sammuti ABS anduri juhtmed ja kõik teised juhtmed mis seal võivad olla lahti ühendada. Seejärel lasta sild lahti.
Õõtshoovad tuleb silla küljest eemaldada poltide lahti keeramise teel. Kui õõtshoovad käes siis tuleb kummipuksid välja võtta, kõige parem on nad sealt välja pressida. Kui puksid käes siis pukside pesad puhastada mustusest ja sodist. Järgmisena võib puksid sisse asetada nõrkade vasara löökidega. Õõtshoovad järgmisena kinnitada sillatala külge.
Joonis nr.8 Metallkestaga kummipuks
Joonis nr.9 Metallkestaga kummipuks
14. Peaülekande ja pooltelgede korrastamine
Peaülekanne, diferentsiaal ja poolteljed kuluvad aeglaselt. Nende iga on ligikaudu võrdne käigukasti omaga. Riketeks on mansett- tihendite kulumine ning hammasrataste, laagrite ja pooltekõlgede purunemine. Peaüleknde remont on töömahukas, sest enamikul juhtudel tuleb sild lahti võtta.
Peaülekande rataste murdumine võib tekkida siis, kui püütakse külma autot pukseerimisega käivitada või kui pidurdamise lõpus ei lahutata sidurit. Suured ülekoormused tekivad ka pehmele teele sisse vajunud autoga kohalt liikumisel.
Müra vajab kõrvaldamist siis, kui ta suureneb kiiresti. Normaalselt tekib peaülekande nõrk undamine pärast 100 000 km läbisõitu ja suureneb aeglaselt. Kuna samasugust undamist ja kere kuminat võivad põhjustada ka kummid ja käigukast, tuleb enne tagasilla remonti kontrollida kogu jõuülekannet. Hooga sõitmisel kuulduvat müra võib tekitada kardaanliigendi ääriku kinnitusmutri vähene pingus .
Ühtlane nõrk kumin, mis kostub selgesti vaid teatud kiirusel, häirib ainult sõidumugavust. Tugev kõrgrtooniline müra tekib õlinivoo langemisel ja siis, kui hüpoidülekandes ei ole hüpoidõli. Sellisel juhul on sõidu jätkamine lubamatu. Remonditud sild undab siis, kui ta ei ole õigesti reguleeritud.
Diferentsiaali kulumisel kuuldub kohalt liikumisel või pärast hooga sõitu gaasi lisamisel tagasillast iseloomulik kõlksatus. Tagaratta lähedusest kostuvad kõlksud tekivad siis, kui pidurikilp on lahti tulnud või on lõtk rattalaagris.Kurvides ja hooga sõitmisel on nõrk metalne heli lubatav. Pideva kloppimise puhul on aga tegemist detailide purunemisega.
Lekkimine võib esineda nii tihenditest kui ka liitepindade vahelt. Välispinna vähene õliga märgumine, mis nivood ei vähenda, on lubatav. Enne tihendite vahetust tuleb kontrollida, kas õlinivoo ei ole ettenähtust kõrgem. Mõnikord põhjustab lekkimist karteri tuulutuskorgi ummistumine. Pooltelje tihend võib rikneda rattalaagri liigsel määrimisel.
Peaülekande remontimisel vahetatakse välja kõik laagrid. Hammasrattad asendatakse uutega komplektselt, sest nad on valmistamiselüksteisega sobitatud .
Peaülekande vedava hammasratta mansett- tihendi vahetamine on ainus töö, mida saab peaülekande juures teha tagasilda autolt alt võtmata. Tihendi kättesaamiseks on vaja vabastada kardaanvõll vedava võlli ääriku küljest. Äärik tuleb ära pärast seda, kui tema kinnitusmutter on lahti keeratud. Et auto ei hakkaks mutri keeramisel liikuma, tõmmatakse käsipidur peale. Mutter on fikseeritud seibiga, mille serv tuleb enne keeramist sirgeks painutada. Äärik on soovitayav kõrvaldada tõmmitsa abil. Riknenud mansett-tihend tõmmatakse traatkonksuga. Uus tihend kastetakse õlisse ja pressitakse kohale vastava läbimõõduga torni abil.
Joonis nr.10 Värvitud tagasild

Õli taseme kontrollimine differentsiaalis
Õli tase differentasiaalis kontrollitakse õlikorgi välja keeramise teel differentsiaali korpuse küljest.
Õli tase peab olema õlikorgi tasemel.
Air vent plug- õhutusava
Oil filler - Õli sisselaske ava
Joonis nr.11
16. Õli vahetamine differentsiaalis
Õli vahetamine differentsiaalis toimub enam vahem sama moodi kui kontrolliminegi. Õli välja laskmiseks kasutatakse differentsiaali korpuse all olevat korki mis keeratakse ära ja lastakse õli välja. Targem on õli välja lasta siis kui ollakse just sõidust tulnud ja õli on soe, sest siis on ta väiksema viskoosusega. Peale seda pestakse differentsiaal seestpoolt puhtaks: Tõstetakse tagumised rattad õhku ja valatakse puhastusõli differentsiaali. .Lasta otsekäiguga töötada mootoril umbes 2...3 minutit. Seejärel lasta puhastusõli välja. Panna uus õli sisse.
Air vent plug- õhutusava
Oil filler- Õli sisselaske ava
Joonis nr.12
17. Vedrude vahetamine
Vedrude vahetamiseks on vaja:

Vedrutõmmitsaid

Silmusvõtmete või padrunvõtmete komplekti

Tõstukit

veljevõtit
Vedrude vahetamiseks on vaja auto tõstuki peale sõita, seejärel võtta tagumised rattad alt ära.
Vedrud tõmmata vedrutõmmitsatega kokku. Lasta amordi alumine ots lähti ja stabilisaatori varda mutter lahti pöörata. Nüüd paeks vedrud välja tulema .
Uute vedrude panekul tuleks vaadata kas nad ikka istuvad ja sobivad sellele automargile.
Uute vedrude paneku tuleb vedrud kokku tõmmata vedru tõmmitsatega ja siis lääba ja kere vahele pista. Siis tuleb amort kinni pöörata ja stabilisaatori varras sammuti. Kui need on kinni siis võib vedrutõmmitsad lahti lasta.
Joonis nr.13 Vedru
18. Amortide vahetamine
Amortide vahetamiseks vajaminevad tööriistad:

Silmusvõtmed või padrunvõtmed
Veljevõti
Vajadusel vedrutõmmitsad
Auto tõstmiseks tungrauda
Uut amorti

Alustuseks tuleb auto õles tõsta ja kindlasti rataste ette ja taha panna tõkiskingad. Võtta auto tagumine ratas ära. Vajadusel tõmmata vedru vedrutõmmitsaga kokku. Põõrata amordi alumine ots lahti. Võtta amort vahelt ära ja paigaldada uus amort vahele. Keerata uus amort kinni, vajadusel tõmmata vedru kokku, et saaks amorti kinni keerata.
Joonis nr.14 Amordi läbilõige

Pooltelgede vahetamine ja hooldus
Pooltelgede vahetamiseks tuleb auto üles tõsta, järgmisena tuleb poldid rattapoolses pooltelje otsas lahti võtta ja peaksgi pooltelg diffrist välja tulema tõmmates. Uue pooltelje sissepanekuks tuleb tegutsega natuke teistmoodi. Pooltelje differentsiaali ots tuleb kindlasti täitsa puhtaks teha et ei satuks mingit mustust differentsiaali õlisse. Järgmisena tuleb pooltelg sisse lükata ja poldid sisse keerata ja kinni.
Poolteljed erilist hooldust ei vaja tuleb vaadata et pooltelgede kummid oleks ilma mõradeta ja terved .
Joonis nr.15 Pooltelg
Joonis nr.16 Pooltelje erinevad osad
20. Hooldust vajavad detailid või agregaadid
Differentsiaalis vahetatakse iga 20 000 kilomeetri järel õli, kontrollitakse ega ei esineks lekkeid ega muid vigastusi.
Rattalaagrid enamasri ei vaia hooldus kuna nad on kinnised ja mõnel juhul on nad hoopis tagasilla sees õli sees.
Peale 30 000 kilomeetri läbimist kontrollitakse ega ei esineks pooltelje kummides mõrasi ja et nad olaks terved, sammuti kontrollitakse pooltelgede seisukorda, poolteljed ei tohi ristisuunas loksuda, loksumine viitab kuulide pesade kulumisele ja pooltelg tuleks välja vahetada.
21. Kooniliste hammasrataste hambumise reguleerimine
Peaülekande hammasrataste vahelist pilu mõõdetakse autolt maha võetud differentsiaalil kaliibriga või indikaatoriga hamba laiema otsa lähedal vähemalt 3...4 üksteisest mööda ringjoont enam-vähem võrdsel kaugusek asuva hamba juures.
Pilu kontrollimiseks võib kasutada ka ajalehe paberit.
Hammasrataste vahelt läbi lastud ajalehepaber peab olema murtud vastavalt hammasrataste kujule, kuid mitte läbi lõigatud.
Hammasrataste hambumise kontrollimiseks kontaktlaigu järgi hammasratastelt võetakse differentsiaal lahti, kinnitatakse reduktori karter kruustangide vahele ning kantakse õhuke värvikiht kahe kõrvuti asetaseva hamba pindadele. Veadvat hammsratast pööratakse mõlemale poole, hoides samal ajal veetavat hammasratast kinni, ning kontaktlaigu järgi hinnatakse hambimise iseloomu.
Kui kontaktlaik pole õige, nihutatakse hammasrattaid.
Pärast peaülekande koostamist ja pingutamist reguleeritakse veetava hammasratta tagakülje ja toe vaheline pilu, mis peab olema 0.25 mm. Reguleerimisek keeratakse tugi lõpuni kinni. Seejärel pööratakse 1/6 pööret tagasi ning pingutatakse mutter.
Veetavat hammasratast nihutatakse vahevõll tihentite ümberasetamisega ühelt poolt teisele, muutmata nende kogupaksust
22. Differentsiaali hammasrataste reguleerimine
Laagrite reguleerimisse vajadus tehakse kindlaks indikaatoriga telglõtku mõõtes. Peaülekande laagrid tõmmatakse kinni eelpingega. Vedava hammasratta võlli laagrite eelpinge loob tekgkoormus, mis tekib vedava hammasratta kinnikeeramisel. Laagrite pinge reguleeritakse laagrite sisemiste rõngaste vahele asetatavate tihenditega.
Laagrite eelpinge suurust kontrollitakse võlli laagritel pöörlemist takistava momendi järgi. Selleks tuleb tuleb peaülekande korpuse otsmuhv kinnitada kruustangide vahele ning, kinnitatud võlli ääriku avasse dünamomeetri konksu või liigutava raskusega hoova , panna võll pöörlema. Selle juures tuleb võlli pöörlemis takistuse suurus lugeda dünamomeetri või haava skaalalt mitte liikumise algmomendil vaid võlli püsival pöördumisel. Korrutades võlli pöörlemiseks vajaliku jõu kilogrammides konksu kinnituskoha ja võlli telje vahelise kaugusega (raadiusega) meetrites saame võlli pörlamist takistava momendi suuruse.
Kui laagrite pöörlemistakistus on normi piires, tuleb mutri asend võlli suhtes märkida kärnidega. Alles pärast seda võib mutri lahti keerata, paigaldada tihendi kaanega ning, keeranud mutri kärnideni kinni, splintida.
Enne takistusmomendi mõõtmist tuleb vedavat hammasratst pöörata 4...5 pöörde võrra, et viia laagrite veerepind tööolukorra lähetasse seisundisse.
Laagrite suurendatud eelpinge kutsub esile laagrite kiire kulumise ja kinnikiilumise.Vähendatud eelpinge halvendab hambumist,kutsub esile hammaste kulumise ja auto vabal veeremisel müra.
Pärast laagrite lõplikku reguleerimist tõmmatakse vedava hammasratta võlli ääriku kinnitusmutter lõpuni kinni ja splinditakse.Mutri pingutamisel tuleb vedava hammasratta võlli pöörata laagrirullide õige asetuse tagamiseks separaatorites.
Joonis nr.17
23. Peaülekande vahevõlli laagrite reguleerimine.
Kahekordse peaülekandega vedavatel sildadel reguleeritakse vedava vedava hammasratta võlli laagritega samaaegselt ka vahevõlli laagreid. Nende kontrollimiseks paigutatakse mahavõetud vedava koonilise hammasratta juures indikaator vastu vedava silindrilise hammasratta hamba otsa ning vahevõlli nihutatakse hoova abil piki telge. Kui telglõik on üle 0,1 mm, võetakse laagrikaaned mõlemalt poolt maha ja kaante äärikute alla tihendeid valides seatakse laagrite lõtk õigeks. Kummaltki poolt tuleb vahelehti ära võtta samas paksuses, et mitte rikkuda silindriliste hammasrataste hammasvööde sümmeetrilisust.
Asetus loetakse õigeks, kui vahevõlli saab käsitsi kergesti pöörata ning pöörlemiseks vajaliku pöördemomendi suurus on 0,1...0,35 kGm.
Joonis nr.18 Koonuslaager
Joonis nr.19 Rullager
24. Kokkuvõte
Tagasilla korrasolekust sõltuad palju auto sõiduaomadused. Enamasti tuleb tagasilla remondiks tagasild kere küljest lahti teha ja alles siis saab korralikult tõõle asuda .
Tagasilla hooldustööd seisnevad peamiselt õlo vahetamises ja vaatamises ega ei esineks kahjustatud detaile.
Tagasilla põhilisteks remonditavateks kohtateks on puksid ja laagrid ning ka stabilisaatorvarda puksid. Ja ka differentsiaal kipub mõnesaja tuhende kilomeetri läbimisel hakkama undama.
Kui need asjad korras hoida, siis enamasti tagasillaga mingeid probleeme ei teki.
25. Kasutatud kirjandus
M. RUNETS, „Automehhaniku Käsiraamat” Kirjastus „Valgus” 1983
K. ALEKSIUS, A. PALU, „Sõidu Autod” 1987
G. NAGULA, V. KALLISKI, A. MANZON, „Teise liigi autojuhi õpik” 1985
30

.DOC Laadi alla originaalfail 30 lk · .doc · 127 allalaadimist

100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.

~ 30 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2011-01-04 Kuupäev, millal dokument üles laeti

127 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

DaemonFreaks Õppematerjali autor

Lõputöö

autoremont tagasilla remont automehaanik autoremondilukksepp

Sarnased õppematerjalid

docx

Jõuülekanne

..............................................28 4.5 Veosildade tehnohooldus ...........................................................29 1. Sidur 1.1 Hõõrdesiduri põhiülesanded Lühiajaline mootori ja jõuülekande lahti ühendamine põhiliselt käiguvahetuse soodustamiseks Mootori ja jõuülekande sujuv ühendamine, et kohaltvõtt toimuks võimalikult sujuvalt Jõuülekande lülide kaitse ülekoormuse eest Siduri tööprotsess Sidurit on vaja selleks, et mootor pöörleb koguaeg aga auto rattad ei tohiks koguaeg pöörelda, kui seda ei vajata. Siduri töö seisnebki selles, et kui tahetakse auto seisma jätta, ei sureks mootor välja. Selleks ongi vaja veorattad kuidagi mootorist lahti ühendada. Sidur lubab sujuvalt ühendada pöörleva mootori ja mittepöörleva jõuülekande, kontrollides nendevahelist libisemist. 1.2 Hõõrdesiduri põhiosad · Hooratas · Siduriketas Tavasõiduauto siduriketas Kiirendusautode siduriketas Sidurikorv

Auto õpetus

pdf

Jõuülekanded konspekt

2 3 Autode jõuülekanded Üldandmed Jõuülekannete otstarve ja tüübid Auto jõuülekandesse kuuluvad agregaadid ja mehhanismid, mis kannavad pöördemomendi mootorilt vedavatele ratastele ning muudavad momendi ja pöörlemissageduse väärtust ja suunda. Jõuülekande vajadus tuleneb järgmistest põhjustest. Mootori pöörlemissagedus on auto veorataste pöörlemissagedusest palju kordi suurem ja auto liikumistakistus muutub pidevalt laiades piirides. Seda põhjustavad pinnase eritakistuse ning rataste veeretakistuse ja haardevõime muutused, mis on tingitud tee või pinnase tõusudest ning langustest. Järelikult on veoratastele kantavat pöördemomenti vaja muuta, et ületada kasvavaid takistusi, täielikumalt kasutada mootori võimsust ja saavutada suur tootlikus väikese kütusekuluga.

Jõuülekanne

doc

Manuaal käigukastid

SISUKORD: SISSEJUHATUS 1. MANUAAL KÄIGUKASTIDE PLUSSID JA MIINUSED 2. KÄIGUKASTIDE PÕHIOSAD 3.ZIL 431410 KÄIGUKASTI EHITUS 4.ZIL 431410 KÄIGUKASTI TÖÖ PÕHIMÕTE 5.VAZ 2109 KÄIGUKASTI EHITUS. 6.MODERNISEERITUD SÜNKRONISAATOR VOLGA KÄIGUKASTIS 7. 5-KÄIGULISE MANUAALKÄIGUKASTI SKEEM 8. KÄIGUKASTI PEAMISED RIKKED 9. KÄIGUKASTI HOOLDUS KASUTATUD KIRJANDUS SISSEJUHATUS Milleks on vaja autole käigukasti? Üldtuntud on sellele järgnev vastus- auto kiiruse muutmiseks. See aga on poolik ehk ühekülgne vastus. Muuta kiirust on võimalik ka kütuse juurde- lisamisega. Kui auto liigub paigalt ja võtab hoogu, peab ratastele rakendatav pöördemoment muutuma suurimast võimalikust nii palju väiksemaks, kui seda nõuavad sõiduolud. Seepärast kuulub mootori ja rataste vahelisse jõuülekandesse käigukast, mille hammasrattaid saab ühendada mitmel viisil. Neid järgemööda moodustatavaid ühendusi nimetatakse käikudeks

Jõuülekanne

pptx

Käigukast

Käigukast Milleks on vaja autole käigukasti? Üldtuntud on sellele järgnev vastus- auto kiiruse muutmiseks. See aga on poolik ehk ühekülgne vastus. Muuta kiirust on võimalik ka kütuse juurde-lisamisega. Kui auto liigub paigalt ja võtab hoogu, peab ratastele rakendatav pöördemoment muutuma suurimast võimalikust nii palju väiksemaks, kui seda nõuavad sõiduolud. Seepärast kuulub mootori ja rataste vahelisse jõuülekandesse käigukast, mille hammasrattaid saab ühendada mitmel viisil. Neid järgemööda moodustatavaid ühendusi nimetatakse käikudeks. Manuaalkäigukasti ülesandeks ongi võimaldada juhil valida auto kiirusele ning teeoludele sobiv käik.

Auto õpetus

doc

78 küsimust ja vastust

Eksami küsimused 1.bensiini paagi remont maha võtta , tühjaks lasta , ära puhastada, metall paake saab remontida, jootmisega, kahekomponentsete metall liimidega liimida. Bensiini paak tuleb ikkakist ära vahetada kui on katki remont on hädaabiks ainult.Jootmise teel on remont ohtlik.Pärast remonti tuleb veenduda et ei leki paak. 2.Auto TH tööd(perioodilisus tööd) Vastavalt hooldusraamatu järgi tuleb teha töid, vastavalt ette antud kilomentraasile. Esimene hooldus on taavaliselt õlivahetus ja kõikide liikmite pingutamine ja visuaalne kontroll ja filtrite vahetused.. Peale 50 tuh km. Võivad tulla rihma vahetused ja piduri vahetused jne. Suuremosa autodel on hooldusvälp

Auto õpetus

doc

Autod - Traktorid 1 eksamiküsimused koos vastustega

1765. aastal James Watt ehitab aurumasina. N. J Cugnot ehitab kasutuskõlbliku aurusõiduki kandevõimega 4,5 t ja liikumiskiirusega 4km/h. 1885.-1886. aastal C. Benz ja G. Daimler sisepõlemismootoritega autode ehitamine. 19. sajandi lõpus autotööstus prantsusmaal, saksamaal, ameerikas ja suurbritannias. 20. sajandi alguses Hendri Ford rajas autode konveiertootmise. 1924. diiselmootori areng, 1936. aastal diiselsõiduauto, 1950. aastal gaasturbiinauto, 1959. aastal wankelmootoriga auto. Auto arenguperioodid: 1700 1860 jõuallikaks aurumasin või elektrimootor. 1860 1900 sisepõlemismootori läbimurdeaeg. 1900 1920 autotööstuse rajamine. 1920 1940 kaasaegse auto kujunemine. 1940 1960 auto tehniline areng. 1960 1980 auto ohutuse areng. 1980 2000 areng ökonoomsuse suunas materjali ja energiakulu vähendamine, elektronjuhtimine. Peamised autoarengutegurid 21 sajandil: 1) Nafta ja mootorikütuse

Autod-traktorid i

odt

Traktorid ja liikurmasinad

Koosneb pumbarattast, turbiinist ja juhtrattast. Sõltuvalt turbiinide arvust liigitatakse hüdrotrafosid ühe-, kahe- ja kolmeastmeliseks. Hüdrostaatilise muunduriga jõuülekannet nimetatakse mahthüdrauliliseks. Põhiosad on pump ja hüdromootor. Elektromehaaniline jõuülekanne koosneb sisepõlemismootorist, alalis- ja vahelduvvoolu generaatorist. Traktorid ja liikurmasinad. Vedavad sillad ja kardaanülekanded. Vedavaks sillaks ehk veosillaks nimetatakse traktori või auto sellist silda, mlle rattad veavad. Sild ise on jäik tala, temasse on monteeritud peaülekanne, diferentsiaal ja rataste ajam. Veosild võib olla kokku ehitatud käigukastiga, sel juhul veorataste ajamid on eraldi keredes. Traktoritel on tagasildade kered malmist või terasest. Roomiktraktori veosilla kooseisu kuuluvad: köigukastm peaülekanne ja pööramismehhanism. Käigukast võib olla ka eraldi. Peaülekandeid võib olla ka kaks. Üldmõisted vedavate sildade mehhanismidest.

Traktorid ja liikurmasinad

doc

Veermik ja juhtimisseadmed

Veermik on auto alusvanker. Kui on raam. Või on vedrude abil kinnitatud kere külge . Veermik.Veermik peab tagama sujuva ja stabiilse liikumise. Veermik koosneb: esi ja tagasillast, vedrudest, amortisaatoritest, ja ratastest. Suurtel sõiduautodel ja Jeepidel on alusvanker. Alusvanker koosneb raamist,vedrudest,sildadest ja ratastest. Kande kerega sõiduautodel kinnitub esisilla tala jäigalt kere külge. Ehk poolraami külge. Ja rattad vedrude abil kere külge. Vedrustus. Esitellikute ja tagasilla vedrustuse hulka kuuluvad: vetruvad,suunavad,summutavad osad. Vetruvad elemendid on (poolelliptilised) lehtvedru,keerdvedrud,vasak,parem,koonus,. Väändvedrud(torssioonvedrud). Balansiirvedrud. Õhkpadjad. Vedrud leevendavad auto sõidu ajal teepinna ebatasasuste tõukeid ja tagavad sujuva liikumise. Suunavad elemendid määravad end rataste õõtsumise käigus paika ja võtavad vastu auto piki ja külgsuunas mõjuvaid jõude. Autoreaktiiv momente võtavad vastu, reaktiivvardad

Auto õpetus

Rohkem sarnaseid