Plokikaane remont Kui plokikaanes on praod siis tuleb need leida üles, süvendada pragu ja puurida otstesse augud ning keevitatakse alumiiniumiga täis. Prao leidmiseks, kui plokikaan on eemaldatud, lastakse plokikaande surve (vesi, 10bar) ja jälgitakse. Kui plokikaan on kaardunud rohkem kui 0,1mm lihvitakse, freesitakse plokikaan tasapinda kusjuures säilitatakse põlemiskambri sügavus. Kontrollitatakse ka plokikaanes klapi, juhtpuksi ja sääre vahelist lõtku. Lubatud suurema lõtku korral vahetatakse klapp või juhtpuks. Kui klapipesa on mõranenud siis tõmmatakse see välja ja asendatakse uuega. Klappe kontrollitakse visuaalselt kas liitepinnal on põlemisjälgi ja samuti ka klapipea, klapitaldriku viskumist. Põlenud klapp vahetatakse välja või lihvitakse tööpind siledaks. Klapipesa võib taastada põlemisjälgedest, kas freesimisel või lihvimise teel millele järgneb klapi sooveldamine.
Plokikaane remont Põhilised vead , mis esinevad on : 1.Plokikaane kaardumine 2.Plokikaanes esinevad praod 3.Klapipeasd võivad põleda krobeliseks 4.Klapid on ebatihedad 5.Klapi juht puksid on kulunud 6.Klapisääretihendid ei pea õli 7.Hüdrotõukurid võivad õli läbi lasta 8.Klapipaisumispilu on vähenenud 9.Nukkvõlli laagrid ja kaelad kulunud 10.Nukkvõllu nukid kulunud 11.Keermesliited,tikkpoldid, keermsetatud avad on defektsed 1.1 Plokikaane kaarduvust( joonis 16) mõõdetakse lekaaljoonlauaga ja kaarduvus ulatus määratakse lehtkaliibriga. Kui ta on rohkem kui 0,1mm, siis võib plokikaane tasandamiseks kasutada rihtplaati, millel on paigutatud lihvpaber.Kui on 0,2mm või üle , siis plokikaan töödeltakse spetsiaalses lihvpingis(freespingis).Kuna sellega kaasneb põlemiskambri vähenemine. Peab teadma lubatud sügavust. 2.2 Plokikaanes esinevad praod on raskesti tuvastatavad silmaga. Pragusi leitakse plokikaane
Plokikaane tihendi vahetuse tingib: mootori võimsuse langus, jahutusvedeliku taseme langus(õlitaseme tõus), radiaatoris töötava mootori korral mulin, töösooja mootori korral valge suits summutis, õli juurde valamis korgi eemaldamisel kaetud valge õli ja vee emulsiooniga, sama võib näha ka õlimõõtevardast, kompressiooni kontrollimisel kahes kõrvutiasetsevas silindris rõhk teistest tunduvalt madalam.Plokikaan võib olla kaardunud kas ülekuumenemise tagajärjel.Seega enne plokikaane tagasi panemist tuled seda kontrollida pragude ja kaardumise suhtes. Plokikaan eemaldakse mahajahtunud mootori korral alljärgnevalt: 1- eemaldakse aku ,,-" klemm, 2- jahutusvedelik välja lasta, 3- eemaldada kõik vvolikud, lõdvikud ja õhupuhasti, 4- eemaldakse kõik juhtmed, mis segavad, 5- eemaldakse suitsutoru(püksid), 6- eemaldakse klapikambrikaas ja selle tihend, 7- kui kett, siis enne v.võll kohale, nukkvõlli märgid jne. Kohale, siis vähe edasi või
ülemisest otsast seotud ülejäänud mootoriblokiga vaid neid ümbritseb jahutussärk (Foto 1). Antud 6 lahenduse eelis on peamiselt tootmise lihtsus, kuid puuduseks on väiksem jäikus, mistõttu enamasti kasutatakse ,,open-deck" ehitusega silindriplokkides metallist plokikaanetihendit. Need võimaldavad oma pingsobituse tõttu kasutada madalamat plokikaane poltide eelpingutusjõudu seeläbi vähendades silindri ja plokikaane deformeerumist.[4] K24A3 puhul kasutatakse malmist silindriploki silindrihülsse, mis on paigaldatud kuiva silindrihülsi tehnoloogial. Õhukeseseinaline hülss paigaldatakse siirdeistu või tiheistuga. Võrreldes märgade silindrihülssidega on soojuse ülekandumine mõnevõrra kehvem, kuna jahutusvedelik ei puutu otseselt silindrihülsiga kokku. Foto 1
Nt: õlivahetus filtrite vahetus tulede kontroll pidurite kontroll jahutusvedeliku kontroll osade ehk detailide määrimine 2. Mida nimetatakse tõrkeks? ( tuua näiteid autol esinevatest tõrgetest!) Vastus: Detailide osaline või täielik töö lakkamine mis pärsib auto kasutamist. Rike aga osaline standarditele mitte lakkamine mis oluliselt ei häiri auto kasutamist. Nt: katkine tuli mitte töötav süüteküünal plokikaane tihendi mitte pidamine elektrisüsteemides juhtmete halb ühenduvus 3. Mida nimetatakse töökindluseks? Vastus: Detailide rikete/tõrgeteta töö, ette nähtud ajal. Nt: Kui auto hooldus on märgitud aasta pärast siis ei ole vaja minna erakorralisse hooldusse/remonti varem. Kui tõrge/rike ei ole tekitatud ise. Valides nt. vale sõidustiil. 4. Loetlege tõrgete põhjusi ja tooge põhjuste juurde selgitavaid näiteid!
Tunnused: 6.1- Tugev müra, millele järgneb mootori kinni kiilumine, kuna töötas pikalt detonatsiooniga. Rike7)Praod silindri plokis või plokikaanes. Tunnused: 7.1- Jahutusvedeliku välja immitsemine. 7.2- Õli välja immitsemine. 7.3- Jahutusvedeliku sattumine õlisse, õli muutub halliks. 7.4- Õli sattumine jahutusvedelikku. Põhjused: Jahutusvedeliku(vee) külmumine jahutussärgis, külma vedeliku valamine veeta käivitatud mootorisse, tugeva detonatsiooniga töötamine. Rike8)Plokikaane tihendi vigastus või nõrk kinnitus. Tunnused: 8.1- Kompressiooni vähenemine. 8.2- Jahutusvedeliku või õli immitsemine silindrisse. 8.3- Veeauru väljumine summutist. 8.4- Vahele jätmised mootoritöös tühikäigul. 8.5- Tikkpoltide murdumine, mutrite ja poltide keermete vigastus.
Võivad tulla rihma vahetused ja piduri vahetused jne. Suuremosa autodel on hooldusvälp viidud hästi pikaks (60 tuh ) aga meie tolmustel ja halbadel teeoludel on soovitatav teha seda sagedamini ( 10-20 tuh km.) 3.tööohutus auto käivitamisel. Et käsipiduroleks peal käik väljas, et kedagi poleks kapoti all näppupidi . Siseruumis peab olema paigaltatud heitgaaside imeja. Käivitamisel peab olema autos sees mitte aknast käivitada . Kedagi ei tohi olla auto ees laua ja auto vahel. 4.plokikaane demontaaz ja remont Suuremosa saab alguse akuotsad ja elektri juhtmed lahti, siis jahutusvedelik välja. Eemaldatakse klapikambri kaas või kaaned. Hammasrihmad vajadusel kollektorid. Vajadusel nukkvõllid eemaldada. Eemaldatakse plokikaane poldid. Siis võetakse maha plokikaas. Visuaalselt veendutakse plokikaane tihendi pidamist, siis pressitakse lahti klapid eemaldatakse klapivedrud ja klapid. Klapid ja vedrud järjestatakse silindrite kaupa vajadusel märgitakse. Pestakse ära plokikaan
Väntmehhanism koosneb 2-st erinevatest detailide grupist liikumatud ja liikuvad. Liikumatu osa mootoriplokk jaguneb silindriplokiks ja karteriks.Alt suletakse karterivanniga, on valatud kas alumiiniumsulamist või malmist. Silindriplokki valatakse avad, mis on seest töödeldud ja mis moodustabki silindri.Alumiiniumploki avadesse pressitakse hülsid, mis on valmistatud malmist.Kui hülsi välissein puutub kokku jahutusvedelikuga siis on see märg hülss. Hülls tihendatakse ülalt plokikaane tihendiga ja alt vask- või rõngastihendiga. Karterisse on valatud raamlaagripesad, kus paikneb väntvõll. Väntvõll toetub laagriliudadel(saaled), suletakse kaantega. Mootoriplokis on valatud jahutuskanalid.Plokikaan suleb koos tihendiga pealt hermeetiliselt.Plokikaan valatakse alumiiniumsulamist ja ta on baasdetail kõikidele gaasimehhanismide detailidele.Plokikaanes paiknevad põlemiskambrid.Diislil võib põlemiskamber olla kolvi põhjas.Plokikaan suletakse pealt klapikambri kaanega.
rõngasoonte vahelik, paigaldatakse kõik uued kolvid Kui kolvipõhjal on klapitaldriku jälgi, kontrollitakse üle kõik klapid Kui üks keps on ilmselgelt deformeerunud, vaadatakse üle ka kõik teised Kui selgub, et Suure õlikulu tõttu vahetatakse välja kolvigrupp, tuleb tingimata remontida ka plokikaas Vahetada klappide õlitõrjekübarad, aga vajaduse korral ka klapid ning nende juhtpuksid Tasapinnalisuse kontrollimine Osandatud ploki ja plokikaane lahutuspindade tasapinnalisust kontrollitakse ka siis, kui nende vahelisel tihendil pole vigastusi Kui selgub, et tihend pole hermeetiline või on läbi põlenud, siis on tavaliselt tegu detailide pinnadefektidega, mis tuleb kõrvaldada Õlikanalid Hoolikalt puhastatakse kõik õlikanalid, eriti veel siis, kui on purunenud mõni detail või välja sulanud laager Metallipurust puhastatakse ka osandatud õlipump, reduktsiooniklapp ja õlivõttur Purunemine
tõusmisel paisuvad rohkem kui vesi *lekkimisvõime on suurem kui veel *madal külmumis temp. *kõrge kuumenemis temp. *sisaldavad veepumba määrdeaineid *sisaldavad korrosiooni vastaseid aineid 2.5 Jahutussüsteemi vead: *Jahutusvedeliku kuumenemise põhjused: *vedelike vähesus *termostaatklapi rike *ventilaatori rike või rihmajamini purunemine *radiaatori ummisatmine *veepumba rike või ajami purunemine *Surve radiaatoris-selle põhjused: *radiaatori ummistamine *mikro mõrad mootori plokikaane põlemiskambris *paisupaagi korgi või radiaatorikorgi rike *hülsi tihendite "väsimisel" laseb silinder survet osaliselt jahutussärki.sealt edasi radiaaotrisse *Jahutusvent. ei tööta: *rihmajami purunemine *elektriventilaatori rike,anduri rike,kaitse või relee läbi põlenud *viskoosussiduriga ventilaatoril vedelikku väheseks jäänud. *Lekked: *Mootori plokis või plokokaanes mõrad *lõdvikud mõrased või purunenud
Paisupaagi korki ära ava kuuma mootori korral. Jahutusvedelik on mürgine. Jahutusvedelik ei tohi sattuda värvitud ja lakitud pindadele Vahetamiseks, vastavalt remondijuhendile ava paisupaagi kork, tõsta auto ülesse, võta ära karteri kaitse ning asetades alla trehtliga nõu ava radiaatori alumise paagi kork (kui on) või alumisest paagist väljuv lõdvik. Samuti tuleks mootorisse panna uus jahutusvedelik kui vahetad termostaadi, plokikaane jne sest vana jahutusvedelik ei taga korrosiooni vastast kaitset uutele detailidele. Jahutusvedelik vahetatakse tavaliselt 2-3 aasta järel (ls. 60 000 km). Kui vana vedelik oli sogane siis peske süsteem läbi. Termostaat eelnevalt eemaldada. Uhad niikaua kui tuleb puhas vesi. Uue sissevalamisel jälgige ettenähtud kogusest, sulgege kõik alumised lõdvikud, korgid ja avage ülevalt õhutusventiilid need on tavaliselt radikasse
Kuressaare Ametikool Tehniliste Erialade Osakond AUT-12 Tiit Jõesalu LABORATOORNE TÕÕ MAZDA 929 Juhendaja: Toomas Kivi LABORATOORNE TÖÖ NR 1 Mazda 929 1) 1. Starter Väntvõlli Poldid 60 Nm 2. Õhupuhasti Kepsu Poldid 60 Nm 3. Klapikambrikaas koos tihendiga Karteri Poldid 20 Nm 4. Käigukast Rihma Ratas 80 Nm 5. Väljalaske kollektor Nukkvõlli Poldid 40 Nm 6. Karburaator Klapikambri poldid 20Nm 7. Generaator 8. Veepump 9. Rihmaratas 10. Ketipinguti 11. Nukkvõlli raam 12. Karter 13. Nukkvõll 14. Õlipum...
kontrollimine Pöörata väntvõlli, kuni kolb jõuab survetakti ülemisse surnud seisu Väntvõlli pöördumise vältimiseks lülitatakse käik sisse ja tõmmatakse käsipidur peale Suruõhu rõhk peab olema 0,2...0,3 MPa Õhk juhtida silindrisse küünlaava kaudu Diagnoosimine Õhu väljumine sisselasketorustikust või summutist viitab sellele, et sisse-ja väljalaskeklapid pole tihedad Mullid jahutusvedelikus või õhu väljumine naabersilindrist on plokikaane või selle tihendi vigasuse tunnused Kui õhk väljub täitekaelast, siis on viga kolvigrupis- see pole tihe Müra ja kloppimise põhjused Suurenenud lõtkud Detailide lahtitulek ja purunemine Müra ja kloppimise allika leidmine Silindrite kordamööda väljalülitamine küünlajuhtme lühistamisega Pöörlemissageduse kiire muutmine Mootori teatud piirkondade kuulamine stetoskoobiga Kui stetoskoopi pole, toetatakse vastu kontrollitavat kohta kuivast puust liist,
on põhi, et ei keeraks polti põhja kinni, kuna tekib surve keermetele ja on lihtne keermed üle keerata.Kui augu see on mustus, õli, purud ja sinna peale keeratakse polt, siis poldi otsa all olev ruum väheneb. Kui nüüd polti veel tugevalt keerata (plokikaane poldid) siis pole mustusel ja purudel kuhugile enam minna ja tekib meeletu surve jõud. Selle tagajärjel võib lüüa prao kuhugile sisse. Kui august kõik mustus ja purud välja võtta, siis ei juhtu midagi. Samuti võib julgelt keerata kui ei ole augul põhja. 4 SÕIDUAUTO UKSEPOLSTRI EEMALDAMINE Mitte kunagi ei tohi hakata osandama paneele ja plastikuid äsja õuest külma käest võetud autol
Gaasijaotusmehhanismi detailide inglisekeelsed nimetused Nukkvõll- Camshaft Sisselaske klapp- Intake valve Väljalaske klapp- Exhaust Valve Põlemiskaber- Combustion chamber Hammasrihm- Timing belt Rihmapinguti- Tensioner pulley Väntvõll- Crankshaft Klapivedru- Valve spring Nookur- Rocker arm Plokikaas- Cylinder head Hüdrotõukur- Hydraulic valve lifter (tappet) Mehaaniline tõukur- Mechanical valve lifter (tappet) Tihendid/Laagrid: klapikambrikaane kummist tihend, klapisääretihendid, plokikaane tihend, simmerlingid (kaelustihend). Küsimused: 1. Mis määrab mootori tööjärjekorra? Silindrite arv ja sellest sõltuv väntvõlli ehitus ning nukkvõll. 2. Milline on ülekandearv ajamis väntvõllilt nukkvõllile? 2:1, väntvõll teeb kaks pööret sama ajaga kui nukkvõll teeb ühe. 3. Kas on võimalik eemaldada plokikaant nukkvõlli eemaldamata? Meie poolt vaadeldava mootori puhul ei ole, sest ligipääs plokikaane poltidele ei ole võimalik. 4. Kuidas õlitatakse nukkvõlli
b) igakordsel avamisel ja sulgumisel pikisuunalisele tõmbepingele; c) soojusvoo poolt esile kutsutud tsentrilisele ringpingele. Väljalaskeklapid kannavad soojusenergiat edasi 70% klapipea ja 30% klapisääre kaudu plokikaanele. Väljalaskeklapid valmistatakse soojuse paremaks ülekandmiseks plokikaanele õõnsa klapisäärega, mis on täidetud 40...50% ulatuses naatriumi kristallidega, mille sulamistemperatuur on ja keemistemperatuur . Meelespea Klapipilu sõltub plokikaane materjalist Klapipilu kontrollitakse töösooja mootori korral Terminoloogia Lobe cam võlli nukk Poppet valve taldrikklapp Sleev valve siiberklapp Stem tip klapisääre tipp Clearance klappipilu Web võlvik, sillus Sisse-ja väljalaskekollektorid lSisselaskekollektor Sisselaskekollektori ehitus sõltub lisaagregaatide rohkusest, mida mootoril kasutatakse. Sisenev õhk peab olema puhas ja jahutatud, et selle tihedus oleks kõrge ja mootori maksimaalne
monoliitsena, st tervikplokina või on komplekteeritav erinevatest osadest. Mootori plokke võib liigitada alljärgnevalt: a) vedelikjahutusega; b) õhkjahutusega; c) kuivhülssidega (on ümbritsetud kõikjal plokimaterjaliga); d) märghülssidega (puutuvad kokku jahutusvedelikuga); e) diiselmootoriplokk; f) ottomootoriplokk; g) vahetatavate hülssidega; h) sõltuvalt ploki konstruktiivsest kujust, mille tingivad silindrite asetused (näiteks: tähtmootori plokk). 12. Plokikaane tehniline iseloomustus ja valmistamise materjalid Mootori silindrit katab silindripea. Mitme silindri ühist peade komplekti nim. plokikaaneks.Plokikaas valmistakse üldjuhul AL-sulamist.On olemas õhk- ja vedelikjahutusega mootorite plokikaaned. Üldjuhul asub mootoriploki ja plokikaane vahel plokikaanetihend. Plokikaanetihend valmistatakse kuumuskindlast ja survele vastupidavast materjalist: teras-vaskasbestist. Tihendi silindriääred kaetakse metall- ja õli
osades suurenevad pinged, mille tulemusena detailid deformeeruvad või purunevad. Elastsuskadu ... Esineb keerd ja lehtvedrud, .... Mis töötavad dünaamilise koormuse ja temperatuurimuutuste olukorras Nõgi ja katlakivi .. Takistavad detailide jahutamist ja rikuvad nende soojusolukorda. Katlakivi soojusjuhtivus on 50..1000 korda väiksem kui metallil. Katlakivi põhjustab detailide ebaühtlast kuumenemist, mille tagajärjeks on plokikaane ja muude detailide kaardumine pragunemine. Detailid kattuvad nõega kütte- ja määrdeainete mittetäieliku põlemise tõttu või nende ainete kokkupuutumisel väga kuumade detailidega Tõrgete tekkimist kiirendavad Kasutuseeskirjade mittetäitmine (töötamine ülekoormusel, õlitus-, toite ja jahutustingimiste rikkumine), mitteõigeaegne ja lohakas tehnohooldus või remont, hoolduseeskirjade rikkumine jne. Masina konstruktsiooni ja valmistamise
Plokikaaned on jällegi mootori jõudluse seisukohalt väga olulised komponendid. Neid on V8 11 mootoril alati kaks, seepärast on ka sõna kasutusel enamasti mitmuses. Plokikaaned on kinnitatud mootoriploki peale ning neis on iga silindri kohal põlemiskamber, klapid, mis küttesegu vajalikul hetkel silindrisse ja põlemisjäägid sealt välja lasevad ning samuti koht süüteküünla jaoks. Plokikaane küljes on ka osa klapiajamist, mis klappe vajalikul hetkel avab ja sulgeb. Plokikaaned on valmistatud kas malmist või alumiiniumist. Paremaks tuleks lugeda alumiiniumkaasi, eelkõige kuna nad on kergemad ja lihtsamini töödeldavad. Enamusel 60- ndate muskelautodest olid siiski malmkaaned. Plokikaanes on ka sisse- ja väljalaskekanalid mis ühendavad vastavalt sisselaskeklappi sisselaskekollektoriga ja väljalaskeklappi väljalaskekollektoriga.
Lähituled peavad valgustama teed 40m kaugusele, kaugtuled parallelselt teega, udutuled kõrvale külgedele ja sõiduki ees. Tulede puhtuse eest hoolitsemine enne iga väljasõitu kontrollida. Tulede puhtuse vahe on eriti tuntav pimedas sõites. Õigeaegne kontrollis käimine vajadus Orienteeruvalt kulumis välted. 1) Rehvid 40-60 tuhat km 2) Aku 3-5 aastat 3) Pidurivedelik 2 aastat 4) Amortisaator 50-200k km 5) Veepump 100-200k km 6) Hammasrihm 40-100k km 7) Plokikaane tihend 150-250k km 8) Sidur 150-200k km 9) Klapisääre tihendid 150-200k km 10) Generaatori harjad 100-200k km Kolm rooliseadme lihtsat kontrollimise viisi: 1) Vaatlusel mehhaaniselt seisundil. 2) Rooli vabakäik (käändmiku juhtimisel)' 3) Roolisüsteemi kinnitused (lõtk roolikannu laagrites) Auto teenindus raamatu järgne hooldus. Kontroll ja vastavad nõuded. Õli ja vedelike tasapind. Õli tasapinna kontrollimine toimub niitihti, et oleks välistatud
2. Kuju sõltub silindrite arvust 3. Mootoriplokk koosneb plokist, plokikaanest, karterist ja õlivannist. Hülss 1. Hülss valmistatakse malmist. 2. Hülsi kuju sõltub mootori ehitusest, mootori võimsusest. 3. Silindrihülsside tööea pikendamiseks on nende ülemisse kõige enam kuluvasse ossa pressitud lühikesed õhukesed happekindlast malmist hülsid. 4. Märgadel hülssidel tihendatakse hülsid kumm tihenditega. Kuivhülsse tihendab plokikaane tihend ülemist otsa. 4. Gaasijaotusmehhanismid Gaasijaotusmehhanism võimaldab õigeaegselt küttesegu pääsemise mootori silindrisse, põlemisproduktide eemaldumise silindrist. Gaasijaotusmehhanismide põhiosad 1. Nukkvõll Nukkvõlli kasutatakse laialdaselt sisepõlemismootorite gaasijaotusmehhanismides, kus nukkvõll hoolitseb sisselaske- ja väljalaskeklappide õigeaegse avamise eest. Nukkvõlli nukkide arv sõltub klappide arvust
2. Kuju sõltub silindrite arvust 3. Mootoriplokk koosneb plokist, plokikaanest, karterist ja õlivannist. Hülss 1. Hülss valmistatakse malmist. 2. Hülsi kuju sõltub mootori ehitusest, mootori võimsusest. 3. Silindrihülsside tööea pikendamiseks on nende ülemisse kõige enam kuluvasse ossa pressitud lühikesed õhukesed happekindlast malmist hülsid. 4. Märgadel hülssidel tihendatakse hülsid kumm tihenditega. Kuivhülsse tihendab plokikaane tihend ülemist otsa. 4. Gaasijaotusmehhanismid Gaasijaotusmehhanism võimaldab õigeaegselt küttesegu pääsemise mootori silindrisse, põlemisproduktide eemaldumise silindrist. Gaasijaotusmehhanismide põhiosad 1. Nukkvõll Nukkvõlli kasutatakse laialdaselt sisepõlemismootorite gaasijaotusmehhanismides, kus nukkvõll hoolitseb sisselaske- ja väljalaskeklappide õigeaegse avamise eest. Nukkvõlli nukkide arv sõltub klappide arvust
mille küünlast eemal asuv osa on madal, sest siis kandub soojus töösegu viimasena põlevalt osalt seintele. 3 Silindrite arv ja mõõtmed. Mitmesilindriline mootor detoneerib kõrgemini kui ühesilindriline. Põhjuseks on segu ebaühtlane jaotumine. Detonatsioon tekib nendes silindrites, millesse siseneb rikastatud küttesegu. Suure töömahuga mootorid kalduvad detoneerima seetõttu, et leegi leviku teekond on silindri suure läbimõõdu puhul pikk. 4. Plokikaane ja kolvi materjal. Mootor detoneerib seda vähem, mida madalam on põlemiskambri temperatuur. Seepärast valmistatakse kolvid ja plokikaaned hea soojusjuhtivusega alumiiniumisulamist. Malmist plokikaanega mootor detoneerib kõrgemini. 5.Küttesegu koostis. Kõige kõrgemini detoneerib rikastatud küttesegu, mille liigohutegur α= 0,8...0,9. Sellise segu puhul on põlemiskiirus suur ning rõhk ja temperatuur tõusevad kõrgeks. 6. Mootori pöörded
tekkinud ebapüsivad ühendid jt. Seega mootoribensiinide põlemisprotsess on äärmiselt komplitseeritud ja teda mõjutavad mitmed näivalt väliselt tegurid. Detoneerivale põlemisele on iseloomulik järsk rõhu tõus, mis põhjustab järsu löögi kolvile, kepsule ja väntvõllile. Detoneerivast mootorist kostab metalset kloppimist, võimsus langeb ja summutist väljub musta suitsu. Kestva detonatsiooni tagajärjel põlevad läbi kolvid ja süüteküünalde elektroodid, rikneb plokikaane tihend, halvemal juhul laguneb kepsulaager ja deformeeruvad värntmehhanismi detailid. Kuna põlemissegu ei põle täielikult, suureneb mootoribensiini kulu ja mootoriõli kulu aurustumise tõttu. 20. Ottomootorites detonatsiooni põhjustavad ja soodustavad tegurid: 1. mootori konstruktiivsed (surve aste, pikk kolvi käik, silindri suur läbimõõt, silindrite arv, põlemiskambri kuju jne), 2.ekspluatatsioonilised ( väike RON, MON ja R100kraadi, küttesegu koostis, mootori üle
heitgaasid aga väljuvad klapiavade kaudu. Rippklappidega gaasijaotusmehhanism töötab järgmiselt. Väntvõll käitab hammasrataste kaudu nukkvõlli, mille nukk tõstab pöörlemisel tõukurit. Tõukuri säär liigub mootoriplokis. Koos tõukuriga tõuseb varras, mille alumine ots toetub tõukuri sfäärilise süvendi põhja ja ülemine vastu nookuri reguleerpolti. Teljele paigutatud nookur vajutab pöördumisel klapi alla. Seejuures avaneb plokikaane kanal ning vedrud, mis olid eelnevalt klappide suletuna hoidmiseks pinge all, surutakse veel rohkem kokku. Klapi säär liigub puksis. Klapp on kõige rohkem avatud siis, kui tõukur asub nuki tipul. Nukkvõlli edasisel pöördumisel vajub tõukur järk-järgult allapoole, klapp liigub aga vedrude jõul üles, sulgedes käigu lõpus tihedalt plokikaane kanali. Klapi tagasiliikumisel lähevad ülekandedetailid (nookur, tõukurvarras ja tõukur) algasendisse. Püstklappidga
c) soojusvoo poolt esile kutsutud tsentrilisele ringpingele. Väljalaskeklapid kannavad soojusenergiat edasi 70% klapipea ja 30% klapisääre kaudu plokikaanele. Väljalaskeklapid valmistatakse soojuse paremaks ülekandmiseks plokikaanele õõnsa klapisäärega, mis on täidetud 40...50% ulatuses naatriumi kristallidega, mille sulamistemperatuur on ja keemistemperatuur . Meelespea Klapipilu sõltub plokikaane materjalist Klapipilu kontrollitakse töösooja mootori korral Terminoloogia Lobe cam võlli nukk Poppet valve taldrikklapp Sleev valve siiberklapp Stem tip klapisääre tipp Clearance klappipilu Web võlvik, sillus Sisselaskekollektori ehitus sõltub lisaagregaatide rohkusest, mida mootoril kasutatakse. Sisenev õhk peab olema puhas ja jahutatud, et selle tihedus oleks kõrge ja mootori maksimaalne. Propelleri töö maapeal muudab sisseimetava õhu tolmuseks. Liiva ja tolmu
kasutegurist madalama kasuteguriga. taktilise mootori täiteprotsess ülelaadimiseta ja ülelaadimisega Diiselmootori koormuse suurenemisel tõuseb silindri , kolvi ja Tegurid , mis vähendavad sispõlemismootori termilist kasutegurit : mootoritel; parameetrid täiteprotsessi lõpus. plokikaane temperatuur, mis mõnevõrra vähendab surveastet. Protsessis tekivad lisakaod , mis on seotud: Silindri täitmine värske õhuga peab kulgema selliselt, et see täituks Pöörete mõju täiteastmele sõltub mitmest asjaolust. Hüdrauliliste 1. põlemiskambri vabastamisega töötanud gaasidest ja värske õhu maksimaalselt
annaabi.ee 
