20. sajandi arhitektuuri ajalugu (0)

1.loeng 
humanism - inimese mõistus ennekõike 
Algas  ​klassitsismiga​.  Kasutati  metalliga  tugevdatud portikust, sambad muutusid kandvaks 
elemendiks. ( Jacques -German Soufflot kirik pariisis) 
Kenotaat - mälestusrajatis (nt. tahvel või mausaleum) aga pole seda keda mäletastatakse seal.  
Mida  tegi   metall   mida varem ei saanud teha? Avarad ruumis, masstoodang, kõrged hooned, 
saledad konstruktsioonid , karkass konstruktsioon . 
Betoon  võeti kasutusele siis kui hakati kasutama  raudbetooni . Monoliitne raudbetoonkarkass 
erinevus   rauaga  tugevdatud betoonist, kuidas said kokku  tala  ja post, kuidas need ühendada, 
ühendas need mõlemad rauast sarrustega, sidus kokku ja tekitas raudbetoon karkassi .  
Linnastumine  
Algas  tohutu   massiline   hüppeline  linnastumine,  linnastumise  kiirus  oli  linnades  erinev. 
Linnastumise 
põhjus 
transpordi 
vahendid 
( raudtee , 
aurulaevad, 
telegraaf -infokommunikatsioon)  ja  teiseks  tööstus  mis  meelitas  töökohtadega  linna  ja 
kolmandaks    infotehnoloogia ,  mis  aitas  ehitada  linna  kiiremini ja kõrgemale. Vajati paremat 
linna,  palju  inimesi  =  palju  probleeme.  Kuidas  tekitada  linn  kus  inimesed  oleks  vähem 
haigemad - kanalisatsioonide kasutuselevõtt (maa alune).  
Pariis oli hästi  teljeline , siis  Viin  oli nagu ringtee (hooned olid pigem hõljuvad, polnud
 
 ühist 
ehitusjoont). Rongid ühendasid aedlinnad kõrghoone piirkonnaga.  
Ebenezer  Howard  (tähtis  nimi  idk  why)  jagas  linna  ilusti  ära,  keskel  park  ja  funktsioonid 
töötavad. Lahutada tsoonid ja panna sinna vahele rohelised alad.  
Historitsism ​ (1840-1900) 
Püüti tekitada minevikku , mida ei olnud.  
 
2.loeng 
Arts   and  crafts  (1835/1880- 1910 )  inglismaal  toimunud  historitsistlik  liikumine.  Kõige 
suurem  erinevud  pr.  ja  saksamaaga  -  mõlemal  toimusid  ühiskondlikud  muutused,  mida 
inglismaal  ei  toimunud.  Inimeste  mõtlemises  toimus  muutus,  varasemalt  oli  jäigalt  öeldud 
mis stiil on õige ja vale aga nüüd hakkasid inimesed  reisima  ja laienes mõtlemine. Inglismaal
 
 
hakkas  tööstuslik   revolutsioon   varem.  Tekkis  liikumine  mis  idealiseeris  keskaega.  Väideti 
tükk  aega,  et   rongiga   sõitmine on tervist kahjustav. Siis tekkis selline romantiline liikumine 
(Pugin on üks esindajatest).  Olevik  vs. 15.
 
sajand.
 
 (ülemine pilt on
 
ideaal
 
 linn, all on
 
kohutav
 
 
tehnoloogiline  maailm)  Panoptikum  -  ringikujuline  elamustiil,  keskel  on  vahitorn.  John 
Ruskin  ( teoreetik ,  õppejõud)  “arhitektuuri   seitse   lampi”  1849,  seal  ta  räägib  seda  kuidas 
käsitöö  on  parem  kui  masinatöö,  kuna  käsitöö on tõene ja siiras ja naudinguga valmistatud. 
“peame  masinatest   loobuma   ja  minema  tagasi”  Prerafaeliitlik  vennaskond - loodus on meie 
parim  õpetaja,  loodusest  tuleb  eeskuju  võtta  ja  mitte  toetuda  sellistele  kunstlikele  ….  nagu 
renessanss.  William  Morris  (alustas  maalikunstiga,  oli  ka  käsitööline  ja  poeet,  lõpetas 
poliitikuna) uskus kõikehõlmav  kunstiteos , kõik peab
 
 käima käsikäes
 
kõikide
 
 kunstiliikidega. 
Tuleb  teha  uus   kunst   mis on parem, mis teeb inimeste elukeskkonna heaks ja kasvatab neid 
paremaks  inimesteks.  Sotsialistlik  võrdsus.  Tema  sõnad  ja  teod  oli  erinevad  (tapeedifirma 
kallidus  ja  masinatöö).  Punane  maja   1859   on  saanud  nime  punaste   telliste   järgi,  eriline  on 
spst,  et  muidu  kasutati  sel  ajal  dekoratiivkrohvi,  aga  see  on  nii-öelda  viimistlemata  maja. 
Maja   paigutus   asendiplaanil  oli  hästi  orgaaniline.  Kujundati  seest  poolt  väljapoole.  On 
mõeldud  ruumi  kasutajale  kõige  paremini.  Ei  ole  sümmeetriline.  On vabalt voolav. Charles 
Voysey  toetus  kohalikele materjalidele, oli omas ajas uuendusmees, horisontaalsed aknad ja 
valge pind.  
Chicago  koolkond  ​(USA  1886 - 1895 ) ei saa öelda et tuli üks stiil ja siis järgmine, vaid nad 
sulavad  üksteisele  sisse.  20  aastaga  10x  elanike  arv  jnejne.  Ameerika  tõusis  esile  just  oma 
tehniliste  saavutustega,  kui   Euroopale   tutvustati  USA  tooteid.  Chicago  vastandus  New 
Yorkile,  kus  kasutati  kõrghooneid  ja  pilvelõhkujaid.  Metalli   katmine   kiviga tule kaitseks ja 
said  ehitada  kõrgemaid   hooneid   nii.  Metallkonstruktsiooni  tulepüsivaks  muutmine  aitas 
ehitada  kõrgemaid  hooneid.  Dankmar   Adler   +  Louis   Sullivan   (kaks  tähtsat  nime)  andsid 
nime,  sisu  ja  vormi.  “Form  follows   function ”  Ornamenti  pole  vaja  et  teha  hoonet  ilusaks, 
vorm  ise  teeb  hoone  ilusaks.  Samm  tulevikku.  Auditorium   building .  Hoone  kui  sammas, 
sammas  koosneb  baasist.  Esimesed  korrused on poekorrused, siis on bürookorrused, mis on 
eraldatud  nende  ribidega.  Ja  lõppeb  kapiteeliga  ja  seal  on eee tehnoruumid?? Käsitleti seda 
hoonet kui sammast. Vertikaalsus on alles.   
Preeriastiil  -  tolle  aega  iseloomustab  demokraatiastiil,  uue  stiili  otsingud.  Frank  Lloyd 
Wright  on  preeriastiili  looja.  Gesamtkunstwerk  -  kõike  hõlmav  kunstiteos.  Masinat  tuleb 
õigesti  kasutada,  siis  saab  sealt  õigeid  tulemusi.  Lihtsad  vormid,  rõhutatud  horisontaalsust, 
kaks fassaadi (linnaline vs. maapärane fassaad ).  
Preeriastiili  väljakujunemine:  avatud  plaan  ehk  ei  ehitatud   plaane   üles  seintega,  vaid 
postidega  mille  vahele  tekkisid  ruumid,  paigutas  neid  vastavalt  kõige  paremale  kasutusele. 
Aknad  olid  pigem  väiksemad,  erineva  kõrgusega  ruumid.  Tahtis  et  kõik  ruumid  saaksid 
kolmelt  poolt  valgust.  Eksootika  kogus  populaarsust,  Wright  sai  inspiratsiooni  Jaapani 
arhitektuurist .  Frank  Lloyd  Wrightile  oli  eeskujuks  Jaapani  arhitektuuris:  ●  Kamina 
positsiooni rõhutamine (tokonoma) ●  Ruumi avanemine ●  Interjääri jaotamine sirmidega 
●  Skulpuraalsete + lakitud kaunistuste kaotamine  
  Asümmeetriline  külg  ja  sümmeetriline  külg.   Robie   House  -  sümmeetriliselt  lahendatud, 
kompaktsus . Tekkis katuslagi . Unity Temple 1906.  
Varane  ratsionalism  ​-  tehnilised  saavutused  olid  sellised  et  tekkis  inseneri  kalduvustega 
arhitekte.  Joseph  Paxton   Kristallpalee   (1851).  Hertsogil  oli  vaja  palmimaja,  ehitas  suure 
kasvuhoone ,  mis  julgustas  teda  kandideerima  võistlusele  üle  maailmselt  et  esindada  UK. 
600m  ja  120m  lai  ja  pikk.  Eiffeli  torn.  Metallkonstruktsioon  võeti  kasutusele  avalikkudes 
hoonetes. (Henri Labrouste - Bibliotheque Nationale).  
Auguste   Perret  -  arendas  edasi  betooni.  Esimene  maja  mis  tal  oli,  kõige  esimene 
raudbetoonist  korterelamu  maailmas. Franklini tänava korterelamu. Champs Elysees
 
teater
 
 ja 
Notre  Dame  du  Reincy  kirik. Teatri peafassaad on klassitsistlik, tavapärase kivikattega, mis 
on väga vähesel määral seotud selle taga asuva fuajee rikkaliku sammastikuga liigendusega.  
 
3.loeng 
Chicago koolkond​-ajast eest liikumine (Ameerikas) 
Keskaja vaimustus - industraal, historitsism 
Ettemääratud reeglid muutusid trotslikuks, oli vaja muutust->​ tagasi loodusesse  
Juugend ​ = vabaliikumine, pole algust ega lõppu. Püüd leida uus stiil, uus ühiskonna elamise 
viis 
Juugend on MOODNE + SISULT INNOVATIIVNE või VANAMOODNE + 
PEALISKAUDNE  
See stiil läks tagasi loodusesse ehk võttis näiteid loodusest. Pole manifesti, ega täpset algus ja 
lõpu kuupäeva. Tekkis asümmeetria ning hakati hoonet lahendama orgaaniliselt ehk 
plaanilahendus. 
Oluliseks uuenduseks oli raua ja klaasi näitamine konstruktsioonidel.  
Eristatakse kahte stiili 
1) romantiline juugend – lopsakas ja mänglev stiil 
2) konstruktiivne juugend –  
 
- art nouveau , modernstiil, stile liberty, juugend 
- romantiline ja konstruktiivne juugend 
- struktuuri paljastamine, konstruktsioonid esteetiliseks 
- asümmeetria + orgaanilisus 
- erinevad materjalid (raud + klaas) 
- dekoori obsessioon 
- manifesti puudumine (ei kehtestatud reegleid) 
 
BELGIA  
-rahvuslik identiteet + rahvuslik stiil 
- “Arhitektuuris pole miski ebatõene ilus”  
- keskklass + majandus 
- Les XX, Esteetilise Vabaduse Salong  
- Keskkonna kui terviku  
Jan Toorop - naiselik 
Juugend =Victor Horta  
Hotel Tassel 1892 (väljast klassikaline) 
Esimene kord raud elamuarhitektuuris 
“Lindistiil” - trepi käsipuud,liuglev,  sambad (pole liiga puhtad) 
Avatud planeering  
*Hotel Solvay 1895 - kivi ja metalli ühendamine, fassaad on dünaamilisem (jooned, kaared  
tänu metallile ), interjööris on näha stiilide kombinatsioone ja arhitekti töövaldkond laienes 
*Maison du Peuple 1897 - 1900 (lammutatud 1965, sest sellest ei saadud aru) - esimest korda 
esines klaasist ja rauast fassaad, esimene Brüsselis, konstruktiivne paljastamine. Selline stiil 
liikus edasi väiksematesse majadesse.  
 
Henry van de Velde - Radikaalsetele kalduvustele vaatamata oli van de Velde siiski 
veendunud, et ühiskonda tuleb muuta keskkonnakujunduse kaudu - temast oli säilinud 
poleemiline usk, et füüsiline vorm on olulisem kui programmiline sisu. Velde jaoks oli 
ornamentika ja ornamendi vahel vaevu tajutav, kuid oluline erinevus: ornamentika kanti 
objekti peale ning seetõttu polnud see objektiga olemuslikult seotud, ornament aga oli 
funktsionaalselt tingitud ja seega objektiga ühte põimunud.  
 
1895 enda maja Brüsseli lähistel (Bloemenwerf) - tema karjääri tipphetk. Väljast lihtne 
juugend, kaarduvad joones, sujuv ent seest äärmuslik 
... 
1902 “Strukuraalselt lineaarne ornament”  
Ornamentika vs ornament(funktsionaalne kaunistus ) 
… 
Kölni Werkbundi näituse teater 19124 
Juugendlik betoonikäsitlus, vormiliselt uus - tagasihoidlikum 
 
HISPAANIA  
 
Antoni Gaudi 
Kohaliku arhitektuuri taaselustamine vs algupärane väljendusvorm 
Orgaaniline geomeetria + loodus 
Uus mosaiigitehnika ​trencadis 
Jooniste asemel maketid 
Keeruliste vormidega katsetamine 
Julgus , loomingulisus 
Käsitöömahukad ja kallid ehitised 
 
Disainis limiitideni, rahast sõltumata. Rippfassaad jätab liikuva mulje, ebatavaliste 
materjalide kasutamine, sisehoov pidi olema midagi enamat kui liht koht 
Euroopas esimene maa-alune parkla -> Barcelona katedraal  
Katuse all kaared, universaalne katus 
 
* Casa Vicens 1878 
Mauri stiil (ajaloo ja uue kombineerimine, värvide rohke) + gooti konstruktsioon 
*Palau Güell 1888 
*Park Güell (1900 - 1914) Montana Pedalada 
*Casa Battlo (1905-07)- erilised looklevad rõdud, värviline, lopsakas, mustrid , mitte nii 
sirged laed 
 
PRANTSUSMAA 
 
Hector Guimard - Metroo sissepääsud (1899 - 1904 ) -  
Kohaliku stiili loomine  
1)vaba + rustikaalne + eri materjale kombineeriv 
2) filigraanne tellismüür + skulpturaalsed kividetailid 
3)ämblikuvõrdulaadne klaas +  
*Castel Orgeval 1905 - krohv , metall, klaas 
*Castel Beranger 1894-98 - omapäraselt jaotatud osadeks , ekterjöör traditsionaalne, 
interjööris on rohkem juugendit näha 
Tony Garnier - ​“Tööstuslinn” tuleviku linnad toetuvad tööstusele. Sotsialistlik linn, kus 
puudusid kindlustused ja eraomand , kirikud, kasarmud , politsejaoskond ja kohtumaja; see oli 
linn, kus kohu täisehitamata pind oli avalik pargiala.  
Cite Industrielle 1904/1917 
Tsoneeritud ülesehitus (ennetas moderniste) 
Mitmekesine hoonestus (normid) 
Kaasaegsed ehitusmeetodid vs sotsialistlik Arkaadia 
Hoonetüpoloogiate konkreetsed vormid, innovatiivsus (sh konstruktiivsed juhised) 
 
4. loeng 
Eesti tsaariaeg  
1868.  kaotati  orjus,  inimesed  said  hakata  ringi  liikuma.  Palgatöö  tuli.  Pärnu   postimees , 
venestumine. 
 
VABRIKUASULAD  ​- tööstus hakkas jõudsalt kasvama, tekkisid tööstuskompleksid. Eestit 
käsitleti kui tööstusmaad (odav tööjõud ja odav maa). 
Aleksandr  Dimitrijev:  Vene-Balti  laevaehitustehase   kompleks   1912-17  -  kolmnurksed 
klaasist osad, sisaldas ka elamuid.
 
Waldhofi vabrikuasula Pärnus 1910ndad
 
MÕISAD  ​-  19.  saj  lõpul  ehitati,  siis  oli  mõisate  kõrgaeg,  mõisasüsteem  toimis,  uus 
tehnoloogia , arendasid mõisaid. Mõisa  arhitektuur  on Eestis suurejooneline ja põnev- Pooled
 
 
mõisad on kaitse all. 
August  Reinberg   Mooste   mõisa  viinavabrik  1909  -   viina   tootmine  tõi  mõisale  suurt tulu ja 
kasu, tasuvam kui viljakasvatus. 
Otto  Pius  Hippius (Peterburi):  Sangaste  mõis  1874 -81 nimetatud kui pseodogootika ( gootika  
jäljendamine), nurgatornid. 
Konstantin   Wilcken:   Vasalemma   mõis  1895  kindlusarhitektuur  ning  jällegi  gooti 
mõjutustega. 
 
SELTSIMAJAD  ​-  Aktiivne  karskus  liikumine,  tuletõrje-ja  päästekomiteed,  lauluseltsid, 
teatrid .  Fromhold   Kangro :  Väike-Maarja  Seltsimaja  1912  Teda  peetakse  eesti  juurtega 
arhitektiks. 
Hansagootika  - Esimest korda hakkas baltisakslaste ja venelaste kõrvale  tekkima  võimukad 
eestlased (keskklass ja kõrgem klass). Saklaste kõige kuulsam hansagootika
 
Eestis
 
on
 
August
 
 
Reinberg (Riia) Tütarlaste Gümnaasium 1902 (Pärnus) -
  Hoonet
 
 iseloomustab punane  tellis  ja 
valge krohv.
 
Tallinnast näide: August Reinberg (Riia) Aadlipanga hoone 1904  
JUUGEND 
Juugendit  oli  ja  on  vähe säilinud Eestis. Armas Lindgren: Tartu Vanemuine - geomeetriline 
juugend,  selge,  pole  mänguline.  Hoone  hävis  sõjas, oli küll taastamiskõlbulik, kuid tollesed 
võimud  otsutasid  hävitada  selle.   Herman   Gesellius  +   Eliel   Saarinen  +  Armas  Lindgren: 
Lutheri    vabriku   tööliste  klubi  1905  -  fassaadil  on  näha  juugendit  aga  ka  soome  rahvusliku 
romantilist juugendit. 
Eliel  Saarinen:  Krediidipanga  maja  Pärnu  mnt1912  -  Omapärane  katusekuju,  ornamendid. 
Aleksei Bubõr + Nikolai Vassiljev (Peterburi): Tallinna Saksa Teater 1906-10 
Osad  mõisaid  võib  nimetada  osaliselt  juugendisse  kuuluvaks-  eestile  omane  geomeetriline 
juugend - Jäneda mõis 1915 
Rohkem  juugendlik  on  Otto  Wildau  Taagepera  mõis  1907-12  Iseloomulik:  kindluse 
arhitektuur, tohutult kõrged katused ja pehmed üleminekud. 
Juugendit iseloomustavad detailid- kaunistatud kaminad, uksed, dekoor. -
  Juugenduks
 
 Tartus 
Kastani tn
 
Raudbetoon
 
Video - Ajavaod: Lennukikuurid koorikutega 
Oli vaja suure sildega ja kõrgeid  ruume , seega oli raudbetoon vajalik.  Kasari   sild  1904 Eesti
 
 
esimene raudbetoon sild, omaaja suursaavutus Arved Eichorn: Kuradisild Tartus 1913  
Historitsism, rahvusromantism. 
2  suunda  :  üks  kopeeris  läänelikke  stiile ja keskendus renes ja gootika, teine oli tarbekunsti 
esile  tõstev  suund  (esindajad  puitpitsiga  hooned).  Tekkisid  tallinnasse  tööstuskompleksid. 
Eestit käsitleti kui tööstuskohta, odav tööjõud, odav maa.  
Mõisad. Eesti on mõisa arhitektuur suurejooneline, lihtsad karjamõisad.  Viinavabrikud. 
Mõisated  kasutati  gooti  stiilist  lähtuvat  arhitektuur  (  nt.  Sangaste  mõis-  pseudogootika). 
Nurgatornid  jne.   Pseudo   ja  neo  tähendab  seda  et  pole  õigel  ajal  tehtud  aka   neogootika   on 
hilisemalt ehitatud hoone mis pole gootika ajal tehtud aga on gootika stiilis.  
Hansagootika - Esimest korda hakkas baltisaklaste
 
 ja venelaste kõrvale
 
 tekkima ka
   võimukad 
eestlased. Sakslaste kõige kuulsam hansagootika Eestis on Pärnu tütarlaste gümnaasium.  
Juugend  - oli vähe eestis ja vähe on hooneid ka järel. Nt Tartu Vanemuine teater. ja Lutheri 
vabriku tööliste klubi.  
Raudbetoon - Kasari sild 1904.a eesti esimene raudbetoonist sild.  
Georg Hellat - esimene eesti insener- arhitekt  
Lenderi maja  
Kivist kortermajad 
Karl Burman - üks esimesi arhitekte Eestis (Buschi maja Tatari 21b 1912)
 
 
LENDERI MAJA
 
Lender  oli esimene eestlasest  linnapea - hakkas ehitama puidust üürimaju.  Keskne   trepikoda , 
enamasti  kahekordne,  käimla  ühine  ja  hoovipeal.   Suuremates   majades  pidi  olema  kaks 
trepikoda.   Laudis   horisontaalne,  kaunistati  laudisevööga  ja  see  oli   vastupidine   ehk 
vertikaalne.
 
Kivist kortermajad
 
Kuigi domineerisid väikesed puidust majad, siis tekkisid nende vahele suured kivist  elamud . 
Tallinnas  kivimajadest  kvartaleid ei tekkinud (nagu Riias). Vanu aadlihooneid ehitati ümber 
kivist elamuteks  
Ferdinant  Kordes:  Stackelbergi  maja  1874  -  eesti  juurtega,  saksastunud   arhitekt .  Nende 
ruumiplaanid  üritasid  matkida  mõisa  plaane  (läbikäidavad  ruumid).  Ruumi  nappuse  tõttu 
polnud hea. Tekkisid tubadesse ka vannitoad . 
Karl  Burman:  Buschi  maja  Tartus  21b  1912 - esimene Eesti tõeline arhitekt, kihvtid suured 
korterid, valgusküllased, üritas vältida koridore. Võimas hoone huvitava plaaniga. 
Karl Burman: Mauritza maja Kreutzwaldi
 
tn
   1912 - Väga uhke-
 
  rangem  ja
  lihtsam
 
 eksterjöör. 
Üürimajadest on veel tuntud Karl Burman Üürimaja Raua tänaval.  
 
5. loeng 
(Vara)  modernism  - Rahvuvahelustumine, stiil hakkab levima nii et on raske aru saada mis 
stiili ja riigiga on tegu.  
Deutcher  Werkbund  -  rõhku  kvaliteedile.  Saksamaa  jäi  arengust  maha.  Mitmed  kriitikud 
olid veendunud, et tulevikuedu nimel on peamine täiustada nii käsitöö- kui ka
   tööstustoodete 
disaini,  ning  et  Saksamaa,  millel  pole  ei  odavalt  kättesaadavaid  materjale  ega sissetöötatud 
turgu  odavatele  kaupadele,  saab  maailmaturul  konkureerida  ainult  erakordselt 
kõrgekvaliteediliste toodetega. Naumann leidis
 
 et majanduslikult on
 
sellist
 
 kvaliteeti võimalik 
saavutada  ainult  masintootmisele  suunatud  haritud  kunstnike  kaudu.  Deutcher  Werkbundi 
kuulus algselt kaksteist sõltumatut kunstnikku (Behrens, Fischer,  Hoffmann , Olbrich, jne) ja 
kaksteist tootmisettevõtet. 1907 on Werkbundi algus aasta. Tarbekunstihariduse
 
edendamine.
 
 
Werkbundi  liikmed  pühendusid  tarbekunstihariduse  edendamisele  ja  oma  organisatsiooni 
eesmärke  täita  aitava  keskuse  loomisele.  Werkbundi  liikmeskonda  hakkas  peagi  lõhestama 
normi  ja  vormi  tüüpilise  ja  individuaalse   vastandumine .  Gottfried   Semper   -  ta  ei vaadanud 
tagasi,  vaid  edasi.  Ta  tundis  muret  sellest  et  vanad  materjalid  uues  tööstusliikumises 
alavääristatakse.  Hea  disaini  valem  on  ökonoomsus  ja  mingi  oskus.  Peter  Behrens  -  AEG 
turbiinivabrik,  modernismi  stardipunktiks  nimetatakse.  Suured  ilusad  raudbetoon  võlvid. 
Võttis  tehase  ruumiliseks  eeskujuks  farmi,  andmaks  vabrikutööle  tagasi  põllumajandusele 
omast ühise eesmärgistatuse tunnetust. 
Walter    Gropius   +  Adolf  Meyer  *Fabuse  Kingaliistuvabrik  –  rõhutati  nurki  kuid  mitte  kivi 
vaid  nüüd  juba  klaasiga.  Hakati  rõhutama  rohkem  klaasi.  *Werkbundi  näidisvabrik  1914 
(hoone ise pole nii huvitav kuid siin on näha vabrikul  klaasi) 
Nurkade rõhutamine oli omamoodi omane. Klaasist trepikojad keerdtrepi ümber, plaaniliselt 
pole midagi erilist aga klaasiga kaetud tellishoone Werkbundi näidisvabrik.  
Adolf   Loos   -  Brnos  sündinud.  Ainult  kurjad  ja  allakäinud  inimesed  tätoveerivad  ennast 
Hooned skulptuursed ja  kastid . Looming on ??? Ornament kui  kuritegu . Pilkas
 
 Henry van de
   
Veldet  ja  Joseph  Maria  Olbrichi.  “Surmahoobi  andis  Loos  ornamendile  väitega,  et  see  ei 
raisanud  asjatult  mitte  üksnes  tööjõudu  ja  matterjali,  vaid  sundis  karistusena  peale 
käsitööorjuse.”  Kinga  lugu,  kus  arhitekt  disainis ka riided ja mees  kandis  magamistoa  kingi  
suures  toas  ja  arhitekt  sai  pahaseks.  Tema  arvates  arhitekt  ehitab  maja,  aga  kõik  mis  jääb 
maja sisse see on käsitööliste jaoks ja ei kuulu arhitektuuri alla. Töötas välja nn. ruumiplaani 
Viinis   (Raumplan)  ehk  mahulise  põhiplaani  konseptsiooni.  Loosi  karjääri  üks  põhilisi 
paradokse  on  see,  et  arenenud  maitsemeelega  kodanliku  arhitektina  lõi  ta  oma  parimad 
suurprojektid  ühiskonna  kõige  nõrgemate  tarbeks.  Just  temalt  sai   purism   tõuke  sünteesida 
kõigil  tasandeil   moodsa   ilma  “tüüpprojekte”.  Looshaus  ehk  Goldman  &  Salatsci  hoone  - 
fassaadil pole ühtegi kaunistus, ‘’kulmudeta maja’’ (inimesed kutsusid). 
Futurism   -  tekkis  juugendi/romantilise  stiili  vastukaaluks.  Oli  tohutus  koguses  manifeste. 
Optimistlik  stiil.  Sõda  on  hea  asi,  mis  teeb  kõik  puhtaks  ja  saab  kõike  uuesti  alustada. 
Inimene  pole  staatiline  kuju,  vaid  näitab  seda  kuidas  ta  liigub.   Mehaaniline   kiirus  + 
patriotism & sõda (ülistati sõja, parem on alusatada puhtalt lehelt) + akademismi vastavus + 
futuristliku  arhitektuuri  ideaal.  Avalik  vastuseis  Sezessiooni  printsiipidele  +   klassitsism  
Umberto Boccioni ‘’Dinamismo di un ciclista’’ 1914  
Antonio   Sant’ Elia   -  paberarhitektuur  1914  uus  linn  -  ülistab  tööstusarhitektuuri,  masinaid, 
elektrijaamasid, kõik mis on uus ja loodusest pole ühtegi sõna juttu nende manifestides.  
Giacomo Matte Trucco - Fiati tehas 
Ekspressionism  -  tööstus  asja  vaatasid  veidi  inimlikust  küljest.  sakilised  kaunistused, 
eenduvad karniisid ja suured katused.  
Bruno  Taut julges kasutada esimest korda värve. Nimekam hoone on klaaspaviljon. Kasutati 
värvilist klaasi. Kõik oli geomeetriliselt hästi täpne ja paigas.  
Fritz Höger 1921-24 Chilehaus Hamburgis!!! Ilus 
 
6.loeng 
DE  STIJL  -  hollandi  liikumine,  kaotada  ära  looduslik  vorm.  Teeme  ja  redutseerime  ise 
parema  ja  õigema  kunsti.   Mondrian   on  üks  tähtsamaid.  On  pigem  rühmitus,  mitte  stiil. 
Tahtsid vabastada maailma,  utoopiline . Neoklassitsismi stiili nimi kuhu alla see käib.
 
“Kolm
 
 
põhivärvust  on  kollane,  sinine  ja  punane.  Need  on  ainsad  tõeliselt  eksisteerivad 
värvused..kollane  on  päikesekiire  liikumine  ( vertikaal )..sinine  on  kollase  vastandvärvus 
(horisontaalne   taevalaotus )..punane  on  kollase  ja  sinise   kohtumine ”  Doesburgi  areng  peale 
Lissitzkyga  kohtumist.  “Uus  arhitektuur  on  kuubi-vastane,  see  tähendab,  see  ei  püüa 
erinevate  funktsioonidega  ruumirakukesi  kivistada  üheks  suletud  kuubiks….Seeläbi  saavad 
kõrgus,  laius,  sügavus  ja  aeg  avatud  ruumis  täiesti  uue  plastilise  väljenduse.  Nii  omandab 
arhitektuur  vähem  või  rohkem  hõljuva  iseloomu,  mis  töötab  looduse  gravitatsioonijõule 
nii-öelda vastu.” De Stijli tegevuse kolmas ja
  viimane
 
 faas algas
 
Mondriani
 
ja
  van
 
 Doesburgi 
dramaatilise 
vastasseisuga, 
mille 
põhjuseks 
oli 
viimase 
1924.a 
valminud 
“kontrakompositsioonidesse”  sisse  toodud   diagonaal .  Nüüdseks  oli  algne  ühtsustunne 
lõplikult  kadunud,  osalt  van  Doesburgi  lakkamatu  probleemilise  tegevuse  tõttu,  osalt  tänu 
tema  kombele  neoplastitsismi  kaanonit  suvaliselt  muuta.  De Stijli moodustanud kunstnikest 
jäi  vaid  Mondrian  truuks  liikumise  rangetele  põhimõtetele:  põhivärvidele  ja  täsnurkselt 
ristuvatele sirgjoontele, mis olid tema küpse loomingu kesksed elemendid.  
Villa Henny (Robert van’t Hoff ) raudbetooni kastutusega üks varasemaid maju.  
Mängiti värvide ja pindadega.  
Gerrit   Rietveld  -  1917  puna-sinine  tool  (3D  Mondrian  värvide  põhjal).  Schröderi  maja 
1924!!! 
Van Doesburg + Hans Arp + Sophie Arp   -   kohvik  
Doesburg jutustas seda et värv on vajalik osa arhitektuurist. Stiil kestis üsna lühikest aega ja
   
hääbus üsna kiiresti. Aga ta mõjutas enda olevuselt ikka teisi stiile ja arhitekte. Doesburg vs.
 
 
Rohe 
Venemaa - konstruktivism  
Stiil  on  väga  julge,  modernistlik,  kestis  nii  kaua  kuni   Lenin   suri.  Olulisemad  märksõnad: 
suprematism ,  kubism,  futurism,  Agit- prop  propaganda (tegeles rahva harimisega, räägiti kui 
hea on  kommunism
 
 ja kuidas peaks
 
 head ühiskonda üles
 
 ehitama), proletkult, Proun.
 
 Olulised 
nimed: El Lissitzky, Vladimir Tatlin, Kazimir Malevitš, Konstantin Melnikov.  
Melnikov - Melnikovi silindri-kujuline maja  
Rusakov   workers    club   -  hea näide konstruktivismist. Kuuluse saavutas 40aastat hiljem alles 
peale surma.  
Konstruktivismi propaganda plakatit on mega cooolid!!!!! 
El  Lissitzky  -  mõjutas  palju  arhitekte  ja  kunstnike,  märksõna mida ta  leiutas  oli Proun (pro 
unovis)  uute  vormide  loomise   kunst ,  kolmemõõtmeline  geomeetriline  mäng.  Inimese 
loomulik liikumine on horisontaalne, mitte vertikaalne.  
Vladimir Tatlin - Internatsionaali monumendi kavand, mille kahe
 
omavahel
 
 põimuva võrelise
 
 
spiraali   vahele  oli  riputatud  neli  hiiglaslikku  läbipaistvat  mahtu,  mis pidid igaüks pöörlema 
järjest   suuremal   kiirusel,  tehes  tiiru  aastaga,  kuuga,  päevaga  ja  viimane  tunniga.  Need  olid 
pühendatud  vastavalt  seadusloomele,  valitsemisele,  informatsioonile  ja  kinematograafiale. 
“Nii  määratleb  klaasi  ja  raua  vaheline   proportsioon   ainelise  maailma  rütmi.  Nende 
fundamentaalselt  oluliste  materjalide  ühinemises  väljendub  kompaktne  ja  muljetavaldav 
lihtsus  ning  samas  ka  suhe,  sest  need  materjalid,  mis  on  ühtmoodi  sündinud   tulest ,  on 
kaasagse  kunsti  põhielemendid”  Tatlini  torn  andis  algtõuke  kahele  selgelt  eristavale  vene 
avargardarhitektuuri  suunale:  VHUTEMAS-i   strukturalistlik   ja  formalistlik  koolkond  ja 
materialistlikum ja programmilisem käsitluslaad.  
Moisei  Ginzburg  -  Narkomfini  hoone  1928-32,  on  inspireerinud  Le  Corbusieri  hilisemat 
maja.  
Peale  Lenini  surma  tehti  grupeering  OSA,  kes  üritas  keskenduda  Nõukogude  suurele 
probleemile ehk elamud.  
 
7.loeng 
Uus- asjalikkus ​ on bauhausi õppejõudude poolt viljeletud stiil.  
Le Corbusier  
Linnaloomine  ja  domi-no  mingi  maja  ülesehitus.  Oli  auto  usku,  see  annab  inimesele 
vabaduse. Tema  innovaatilisus  seisnes selles et sõnastas ära 5 põhimõtes mis
 
  funktsionalismi  
dgkmhnopa : pilotis + vaba plaan (sambad  hoones  aitasid hoida ära seinu?)
 
   vaba fassaad +
   
lintaken  + katuseaed. Maison La Roche, Villa Savoye. Sai palju mõjutusi Tony Garnierilt ja 
Auguste  Perret’ilt,  kelle  alluvuses  ta  töötas  14  kuud  Pariisis.  Maison Dom-Ino mis jäi kuni 
1935.aastani  enamike  ta  hoonete  konstruktiivseks  aluseks,  ning  Villes  Pilotis  ehk  postidele 
ehitatud  linna.  Plan  Voisin  on  3miljonile  inimesele  mõeldud  linn  kus  on 10-12 koruselised 
elamud  koos  24  60- korruselise   büroohoonega  linna  südames.  Seda  kõike  ümbritsev 
vabakujunduslik  park  eraldas  traditsioonilise  glassiina  linna  eliidi  äärelinna  töölisklassist. 
“ kiirusele   suunatud  linn  on  edule  suunatud  linn”  (autoliiklus:  paradoksaalne  arusaam,  et 
autoliiklus,  mis  on  suurejoonelise  linna praktiliselt hävitanud, võib kasutada selle päästmise 
vahendina.)  Linnaplaneeringud  olid  tihti  peale  postide/jalgade  peale  tõstetud  ja  natuke 
ebareaalsed  ehitamiseks.  Näiteks  mägede  vahel  olev  kiirtee,  mille  alla  ja peale jäävad 6-12 
korruselised elamud, mida inimesed saavad endale ise valida.  
Alvar  Aalto  - “... -
  on
 
ta
  loomingus
 
alati
 
 tajutav kas rahvuromantismi matsakus
 
või
 
 doorialiku 
vormi   rangus ”  Aalto   varase   karjääri  katalüsaatoriks  kujunes  Asplund  (Stockholmi 
linnaraamatukogu  -   uusklassitsism ).  “Paimio  sanatooriumi  kahekohaliste  palatite  sisustus 
arvestas  patsientide  vajadusi  igakülgselt,  mitte  üksnes   sisekliima    aspektist ,  vaid  ka  nende 
isiksuse ja privaatsuse  seisukohast : voodi peats oli varjatud otsese päikesevalguse ja soojuse 
eest, lagede värv vähendas peegeldusi ning kraanikausid
 
olid
 
müravabad.”
 
 Kõik need hooned 
näikse  sümboliseerivat  arhitektuuriloome  duaalsust:  L-  või  U-kujuliselt  asetatud  mahud 
moodustavad  põhikehandi  ehk  “kala”,  mis  vastandub  selle  kõrval  paikneva  “kalamarja” 
autonoomsele  vormile.  Villa  Maireead  asuvad  “kala”  peas  kõige  väärikamat  avalikku 
funktsiooni  täitvad  ruumid:  ateljee   villas   ja  istungitesaal  vallamajas.  Hierharhilist   eristus  
toetavad ka materjalikasutus ja vormide liigendus .  
 
3 uut asja, 2 küsimust mis tekkis, 1 idee mille üle tahan mõelda 
LOENG ? 
EESTI  VABARIIK  -  UUE  RIIGI  LOOMINE  JA  EHITAMINE,  nullist  oli  vaja  ehitada 
midagi mida enne olemas polnud, uued ajad, väga palju reforme
 
 (maareformid), 29ndal aastal 
jõudis  majanduslik   depressioon   Eestisse,  tugeva  käe  vajadus,  erakondade  arv  oli  suur, 
rahulolu  kasv,  tekkisid  suured  valitsuskriisid,  34ndal  Eesti  olukord  paranes,  otsustati 
põhiseadust  muuta,  ees  ootasid  uue   riigipea   valimised,  kehtestati  kaitseväe  seisukorra, 
üritasid  erakondi  vähendada.  Robert  Natus  EKA  maja  1932  -   kindlustuse   amet,  tollel  ajal 
aktsaselts ja hittmaja, kuna tegu oli pilvelõhkujaga. Robert
 
Natus
 
 Äri- ja
  eluhoone
 
 Pärnu mnt 
+ Roosikrantsi nurgal 1936 
TRADITSIONALISM rahvusliku vormi otsimine, eestis oli väga raske kõige
 
 tähtsam  hoonel
 
 
on katus, dekoor kaob ära, puhas seina pind 
Ehitusühing - Oma  kolle ’’ -  Herbert   Johanson  + Eugen  Haberman  1922-26 Majad  Kolde
 
 pst 
Erich Jacoby Tallinna Filterveevärgi settebasseinid  
tsaari aeg on lemberi maja ja eesti aeg on tallinna maja 
supelfunktsionalism (pärnu, olev siinmaa) 
kikkis majad 
paefunktsionalism - kasutati vange töö jaoks, kasutati paekivi. Herbert Johanson 
puitfunktsionalism  
esindustraditsionalism  -  mis  peab  näitama  riigi  võimsust  ja  ajaloolist  vägevust,  fassaadi 
arhitektuur. Esindus muutub tähtsamaks kui funktsionaalsus. 
talutraditsionalism  -  toimus  maareform,  maa  riigistati,  võeti  ära  baltisakslastelt.  Anti  maad 
neile  kes  ei   teadnud  midagi maa elust. kasutati palju tüüpprojekte,  rikkamad  talud kasutasid 
eriprojekte.  
velbri maja -  
 
Loeng idk mitmes? 
 
Frank  Lloyd  Wright  -  mängis  vormiga  ja   lisas   lintaknaid.  Horisontaalsus  on  tähtis. 
Majanduslikud  kaalutlused  sundisid  Wrighti  kahtlema  traditsiooniliste  materjalide  ja 
ehitusviiside  otstarbekuses  ning  loobuma  preeriastiili  maalähedasest  vormikõnest. 
Raudbetooni ja klaasi ainulaadsel moel ühendades lõi ta kuubilise,
 
 tahulise arhitektuuri. Seni 
müüridele truudust vandunud Wright väljendas esmakordselt oma usku
 
 klaasi kui
 
 moodassse 
ehitusmaterjali.  Wrighti  jaoks  tähendas  sõna  “orgaaniline”  betoonkonsooli  kasutamist 
looduslähedasena, puutüve meenutava vormina. Elamud
 
olid
 
kui
 
 orgaaniline areng ja töökoha 
hooned  altarisakrament.  “Ühest  küljest  oli  ta  veendunud,  et  inimesed  peavad  uued 
antiurbanistliku   hajutatud   asulavõrgu  looma  teadlikult,   teisalt   leidis  ta  ,  et  selleks  polnud 
mingit vajadust, sest see pidi tekkima igal juhul ja spontaanselt.” 
Mies   van  der  Rohe  -  teraskarkass-klaashooned  “Büroohoone  on  töötamise,  ...  korrastatuse, 
selguse,  ökonoomsuse  ruum.  Hästivalgustatud,  avarad  tööruumid,  mis  on  pilguga 
hõlmatavad; avatud ruumi, kui just konkreetne ettevõtmine
 
vastupidist
 
 ei nõua. Maksimaalne
 
 
tulemus  minimaalsete vahenditega. Materjalideks  betoon , raud, klaas.” Miesi varase karjääri 
kõrgpunktiks  said  kolm  meistriteost:  Saksa  paviljon  1929.a  Barcelona  maailmanäitusel, 
Tugendhati villa Brnos, Berliini ehitusnäitusele püstitatud
 
näidiselamu.
 
Korterelamud:
 
skeleti
 
 
põhjal ehitatud, et saaks kergesti ruumiplaani teha ja liigutavad seinad. Vaba plaan.  
 
Modernism USA-s 
Kastid, nurgad. 
Uus  kurss /new deal, 1929. aasta börsikrahh. Art  deco  sai järsu lõpu
 
 peale börsikrahhi,  luksus  
sai otsa. Tekkisid
 
 aedlinnad, lihtsalt
 
 ja praktilised hooned,
 
  esteetika  on minimalistlik. Gropius
 
 
+  Breuer.  Aina  rohkem  hakkas  pead  tõstma  modernism.  8  Eames  House  1945,  loodusega 
kokkusulamise  ja  harmoneerimis  suund.   Buckminster    Fuller  - eraldi seisev arhitekt nagu ka 
Loos. Oli andekas matemaatikas, geeniuse lähedane. Tahtis kupli linna peale panna? 
Philip  Johnson  - sai mõjutusi Mies van der Rohelt.
 
 Üks maja on kopeeritud isegi Miesilt, sest
 
 
ta jõudis ühe maja üks aasta varem valmis kui Mies. Oli gay af cool. 
Orgaaniline arhitektuur - Futuristlik, Sydney ooperimaja 
 
loeng number??? 
rahvusvaheline stiil 
modernismi  tipp,  arendati  välja  ja  oli  küps,  hakkas  levima  üle  maakera.  Aga  hakkas  ka 
kukkuma    samade   asjade  pärast,  mille  pärast  hakkas  levima.  Tugevalt  väljendus  Euroopas, 
läks pigem vormiliseks kui sisuliseks
 
kopeerimiseks.
 
Kasutati
 
 odavaid materjale.
 
Modernismi
 
 
hakati troonilt tõukama. Kandiline, lihtne ja kaunistuste vaba stiil.  
USA erinevus Euroopast oli praktilisus , polnud kallid ega pillavad. Pilvelõhkujad.  
Richard Neutra   
Louis  Kahni  seob   Eestiga   Komendant,  tema  stiili  nimetatakse  post-Miesiks,  sest  sai  palju 
inspiratsiooni  Miesilt.   Kahn   hakkas  konstruktsioone   katma   kiviga,  et  hoone  ei  näiks  enam 
kerge nagu tegi Mies. Tema jaoks oli konseptsioon nii oluline.  
 
Mehhiko  
Luis   Barragan  -   modernist ,  kellega  koostööd  tegi  Kahn.  Arhitektuur  peab  väljendama 
tundeid.  Kombineeris  modernismi  enda  stiiliga,  erinevad  materjalid  ja  valgusekäsitlus. 
Värviline modernism, kasutas julgelt värve. Andis rohkem elu ja soojust sisse värvidega. 
Jaapan 
Kenzo Tange - metabolismi rajaja  
 
loeng numero idk 
 
Nõukogude Eesti 
1939.a  hakkas  kõik väga kiiresti liikuma.  NSVL  süüdistas Eestit millegi rikkumises, et tuua 
siia  oma  baasid.  1941-44.a  oli Nõukogude okupatsiooni vahel Saksa  okupatsioon . Küüditati 
palju inimesi, toodi siia õige ideoloogiaga inimesi Venemaalt. Rajati suuri
 
tehaseid,
 
kolhoose.
 
 
Rahvamajad  jäid  alles, sai järjepidavust edasi  kantud  tänasesse päeva. Lahkusid väga paljud 
arhitektid koos Saksa vägedega. Uusi ehitisi ei algatatud, vaid jätkati pooleli olevaid hooneid.  
44.a  alates  sai  stalinismi  stiil  populaarseks.  Võeti  eeskuju  liidu  suundumustest?  Sellele 
järgnes  stiil  võidutsev  stalinism,  kus  oli  kohustuslik  kasutada  stalinismi  asju….  Stalinismi 
stiilis  tuli  tagasi  hoonele  dekoor,  hakati  monumentaalsust  rõhuma.  Dekoor  mis  Venemaal 
hästi  rikkalik  ja  naeruväärne,  pandi  juurde  sotsialistlike  kujundeid.  Eestis  see  ei  olnud  nii 
lopsakas,  jätkas  esindus  traditsionalismi  stiili.   Kino  “Sõprus” 1955, Peeter  Tarvas  + August 
Volberg ,  see  maja  on  teisest  etapist.  Liberaalne , võidutsev ja kolmas stalinismi stiil. See on 
võidutseva aja stiilis. Nõgusa fassaadiga, kus üleval sammaste otsas jookseb Setu muster. 
Suuremeelsus   oli  oluline  stalinismi  stiilis.  Ehitati  toredaid  ja  uusi  linnasid,  kõige  paremini 
säilinud on näiteks Kohtla-Järve ja Sillamäe. Sillamäe oli peidetud linn, mida kaardil
 
polnud.
 
 
Seal taheti pommi ehitada. Seal on mini versioon Odessa treppidest, mis viib tee mereni.  
Individuaalelamud  -  Eestis  on  palju  neid.  Sõjajärgsel  ajal  olid arhitektidel hingetõmbepaus. 
Kõik  oli  kontrollitud,  et  mitu  tuba ja ruutu võis olla. 45/47 moodustati Eesti arhitektide liit. 
Alguses  kasutati  palju  Saksa  stiili,  kõrge  kaldega  katus  ja  kikkis  katused,  tõstetud  räästad, 
otsaviiludel pole räästast üldse. Hiljem läksid majad suhteliselt modernistlikuks. Stiili rikkus 
oli  päris  suur.  Üleöö  võis  stiil  muutuda.  Liialduste  likvideerimine.  →  modernismist  sai 
60ndatel valitsev stiil Eestis.  
Modernism - Alguspunktiks loetakse Tallinna Laululava. Hakkasid tekkima paneeliehitused, 
tüüpprojektid,  mehhaniseerimine  oli  suuremas  skaalas.  Modernism  vastandus  Stalinismile. 
Täisnurksed  hooned,  head  puhtad  pinnad,  suured  planeeringud.  Tüüpprojektidega  suured 
projekteeritud alad. Teater “Vanemuine” August Volberg +...  
Teater “Endla”  
EPK  Keskkkomiteehoone  1964-68, hoone on kujundatud nii et see tõstaks esile Lenini kuju 
selle ees. Rippfassaad, betoonhoone.  
Hotell   “Viru”  tulid  appi   soomlased   ehitama,  äärmiselt  hea  ehituskvaliteet  ja  materjalid. 
Betoonelemendid toodi Soomest.  
Olümpiaehitised  -  Tehti  korda  majad,  mis  jäid  suuremate  teede  äärde  ja  vanalinna hooned. 
Pirita purjespordikeskus, Linnahall .  
Kunstide süntees - Kalevi Spordihal 
Nomeklatuuri  korterelamud  -  erilises  seisuses  inimestele  tehtud  hooned,  teaduseakadeemia 
maja  Rävala  puiesteel,  traditsionalismi  (silepind,   kelpkatus )  ja  stalinismi  stiili  (pidulikud 
sambad) segu. Korterid on võimsad, 200m2, teenija toaga ja tagant uksega.  
Põhjamaade eeskuju - tähtsaks sai assümmeetria, madala kaldega viilkatused, puidu
 
 ja tellise 
kombineerimine. Ta oli küll modernismi sees, aga oli soojem ja inimlikum modernism.  
Paneelmaja 1-464 on palju igalpool ja hrussostska. 
 
 
 
 
Kino ,,SÕPRUS’' Peeter Tarvas+ August Volberg  
Modernismi alguspunktiks loetakse Alar Kotli laululava.  
 
loeng viimane  
(Neo) Brutalism ​ - paljas betoon 
Le Corbusier  - parlamendihoone  
Team   X (10) hakkasid rääkima stiili Le Corbusielt üle ja spst tulebki sinna ette neo ehk uus 
brutalism. Ideed olid neil hästi ilusad aga need ei kukkunud neil hästi välja.  
Üks  selgemaid  tähtteoseid  oli  Smithsoni  tehtud  keskkool.  Brutalism  väljendus   puhtas , 
katmata  betoonpinnas. Aga nad läksid veel edasi ja näitasid kommunikatsioone ehk  juhtmeid
 
 
jne.  Popkunstiga tegelemine ja huumor oli ka osa selle kriitikast. Kogu keskkond on loodud 
plastmassi ja plastiku ja uute materjalidega.  
Aldo van  Eyck  - oli pessimistlikum kui
 
 Smithsonid tuleviku puhul. Ta
 
töötas
 
Amsterdamis
 
 ja 
planeeris väga palju laste mänguväljakuid. Lastekodu projekt - labürindi laadne hoone.  
James  Stirling  ja  James  Gowan  tegid  koos  väga  palju  hooneid,  tegid  hooneid täpsemaks ja 
paljast betooni enam nii palju nad ei kasutanud.  
Avangard -  Utopism , tekkis
 
palju
 
 väikseid arhitektuurseid
 
liikumisi ,
 
 kuulsaim on
 
Archigram
 
 - 
inglise  arhitektide  rühmitus.  Tehnoutopism  sidus  neid  kõiki.  Nende   inspiratsioon   oli 
Buckminster Fuller, Bucky oli tulevikku näitav positiivne rüütel, võtsid
 
 üle mega  struktuurid .
 
 
Yona   Friedman   -  linnade  peale  tuleb  ehitada  uus  struktuur,  kuhu  inimesed  saavad  minna 
elama,  et  olemasolev  elu  jääks  all  püsima.  Mida  rohkem  üritati  Corbusieri  vältida,  seda 
rohkem hakkasid ideed sarnastuma Corbusieriga.  
Superstudio projekt “lõputu monument”, üle linnade, alpide.  
Postmodernism   -  Valgete  ja   mustade   range  eristamine.  Ühendav  on  see  et see on äärmiselt 
pealiskaudne.  Tegeleb  vormiga  palju.  Rikub  põhimõtteid  mis  varem  olid. 
Modernismivastasus:  “Less  is  a   bore .”  -Robert  Venturi.  Antimodernistlikud,  aga  kukkusid 
samasugustesse  aukudesse.  Ei  suhestunud  ümberoleva   kultuuriga ,  olid   omaette . 
Alguspunktiks  võib  lugeda  Pariisis  uut  muuseumi  Pompidou  keskus,  kus  kõik  mis  peaks 
olema sees on väljas (trepid ja juhtmed on väljas).  
Graves, Gehry , Moore (?), Rossi on tuntumad postmodernismi arhitektid.