Konstruktivism · 20.sajandi esimeste kümnendite arhitektuuri iseloomustasid insener-tehnilised uuendused -uudsed materjalid, tehnoloogiad, uudsed vormid. · Juba juugendstiili hilisemal perioodil kadus stiilile omane rikkalik dekoor ja tugevnes ratsionaalne alge. · Toimus üleminek masintootmisele, kus orienteeruti keskklassi vajadustele. · Uue vormi otsingul kujunes välja 2 erinevat suunda konstruktivism ja funktsionalism. · Mõisted "konstruktivism" ja "funktsionalism" pärinesid 19.sajandi lõpu nn. tehnilisest romantismist. · Arvati, et tööstushoonel, masinal, tehnilisel seadmel on eriomane ilu, mis ilmneb tema töötamisel. · Mingeid kaunistusi pole vaja, lähtuda tuleb esmavajadusest. · Konstruktivistlik suund rõhutas vormi konstruktsiooni ja ülesehituse otstarbekust. · Funktsionalistlik suund koondas tähelepanu funktsioonile ja otstarbekusele.
kabel Notre Dame du Haunt https://en.wikipedia.org/wiki/Palace_of_Assembly_%28Chandiga rh%29 Le Corbusier India valitsushoone http://moi3d.com/gallery/viewitem.php?id=257 Le Corbusier LC4 Chaise Longue (1928) http://www.miliashop.com/en/tables/748-lc15-table-de-conference-cassina.html Le Corbusier LC15 - Table De Conférence (1958) Funktsionalism Eestis • Eestisse jõudis funktsionalism 1920ndate lõpuks • Eriti innukalt võtsid meie arhitektid omaks “valge villa” perioodi • Kuna puudus oma linnaarhitektuuri traditsioon, võeti julgelt kõike “väljast” tulevat omaks • Levis suhtumine: moodsat vormi on vaja selleks, et väljendada oma kaasaegset eluhoiakut ning mitte samastuda “maitsetu saksluse” ega “lameda peeterburglusega” • Funktsionalistlikus stiilis kavandati palju
9) Mis on ergonoomika? (vt. slaidiprogrammi) a) Ergonoomika uurib inimese psüühikat, kehaehitust ja liikumist eesmärgiga luua inimesele sobilik esemeline keskkond 10) Kes oli Walter Gropius? Milliste kunstiliikide arengut on ta enim mõjutanud ja kuidas? (lk 90-91, 135- 136)) a) Walter Gropius oli saksa arhitekt ja kunstikooli „Bauhaus“ rajaja b) Arendas funktsionalismi ja konstruktivismi ka internatsionaalset stiili 11) Mis on funktsionalism? Kuidas on funktsionalism seotud „Bauhausiga“? Milliseid põhimõtteid järgiti „Bauhausis“? (lk 91) a) Funktsionalism on midagi mis hästi funktsioneerib ning on ilus b) „Bauhaus“ oli Saksamaal uute ideede eestvedajaks, seal järgiti, et tarbeesemeid ja hooneid kavandati tööstuslikuks tootmiseks; igasugused kaunistused olid üleliigsed; puhtad ja selged geomeetrilised vormid; arvestati materjali maksimaalset olemust 12) Mis on kommertsdisain? Millal see tekkis
Tagasi kolmekümnendate lõpus utopistina. Utoopilised linnad Usonia ja Broadacre City. Antilinna projekteerimine. Arendas väikseima maja vormi Usonia maja. Jacobs House. Broadacre city mudel 4m2 suurune.lõi orgaanilise arhitektuuri- Fallingwater. *1940ndad 1950ndad- ebaharilikud põhiplaanid. Ühikusüsteem uute vabamate vormidega. Geomeetrilised põhivormid. Kirik Shorewood. 7. Mies van der Rohe looming Euroopas (funktsionalism) ja USA-s (minimalism) FUNKTSIONALISM EUROOPAS Berliini paviljon Barcelona maailmanäitusel- 8 kandeposti, mis tekitavad avatuse. Struktuuri puhtus ja selgus. Lamekatust toetavad kroomitud postid ja luksuslikud poleeritud ja läikivad kivipinnad või klaaspinnad. Peegeldused. Villa TugendhatBrno’s-valgeks värvitud sein. avatud ruumiprogramm, monoliitne siseruum. Tugipiilari süsteemi, kroompost. Mäekõrgendikul asuv seinafassaad klaasist, maast laeni, ühendatud loodusesse vaatamisega. Vaate olulisus
tuleks erilist tähelepanu pöörata kujundi(te) äärejoonele, sest seda märkab vaataja esmalt 9. Mis on ergonoomika? (vt. slaidiprogrammi) Kasutusmugavus 10. Kes oli Walter Gropius? Milliste kunstiliikide arengut on ta enim mõjutanud ja kuidas? (lk 90-91, 135-136) Bauhausi rajaja aastal 1919. Mõjutas internatsionaalset stiili: seinad olid pms klaastist. Juugendstiili:geomeetrilised vormid, loobuti ornamendist ja muudest kaunistustest. 11. Mis on funktsionalism? Kuidas on funktsionalism seotud „Bauhausiga“? Milliseid põhimõtteid järgiti „Bauhausis“? (lk 91) Funktsionalism on 1920. aastail arhitektuuris, tööstus- ja tarbekunstis tekkinud suund. Asjade kuju/ehitus peab olema kooskõlas selle funktsionalismiga. Bauhaus oli funktsionalistlik hoone ja seal õpetati/tegeleti sellega. 12. Mis on kommertsdisain? Millal see tekkis? (vt slaidiprogrammi) 1930. majanduskriisi ajal. Odavamad materjalid, kalli välimusega. 13
Näiteks Plan voisin, mille raames ta soovis hävitada suure osa Pariisi kesklinnast, et ehitada selle asemele uue kõrghoonetest koosneva modernistliku kvartali. Avangardne arhitektuur Venemaal 19181932 Funktsionalism Eestis 1920. aastate lõpuks jõudis kümnendi jooksul Euroopas läbi löönud uus optimistlik funktsionalism moevooluna Eestisse. Herbert Johansoni väikeelamut Toompuiestee 6 on peetud esimeseks funktsionalistlikuks hooneks Eestis. 1930. aastate alguses tegid peaaegu kõik Eesti arhitektid läbi lühiajalise "valgete villade perioodi". Võrreldes meie tugevaima Pärnu koolkonna kuurortlinnalikult vallatu vormiga
1.loeng humanism - inimese mõistus ennekõike Algas klassitsismiga. Kasutati metalliga tugevdatud portikust, sambad muutusid kandvaks elemendiks. (Jacques-German Soufflot kirik pariisis) Kenotaat - mälestusrajatis (nt. tahvel või mausaleum) aga pole seda keda mäletastatakse seal. Mida tegi metall mida varem ei saanud teha? Avarad ruumis, masstoodang, kõrged hooned, saledad konstruktsioonid, karkass konstruktsioon. Betoon võeti kasutusele siis kui hakati kasutama raudbetooni. Monoliitne raudbetoonkarkass erinevus rauaga tugevdatud betoonist, kuidas said kokku tala ja post, kuidas need ühendada, ühendas need mõlemad rauast sarrustega, sidus kokku ja tekitas raudbetoon karkassi. Linnastumine Algas tohutu massiline hüppeline linnastumine, linnastumise kiirus oli linnades erinev. Linnastumise põhjus transpordi vahendid (raudtee, aurulaevad, telegraaf-infokommunikatsioon) ja teiseks tööstus mis meelitas töökohtadega linna ja kolmandaks infote
BAROKK JA ROKOKOO 16. sajandi II poolel hakkas renessansile omane tasakaalustatus ja vaoshoitus taanduma. Ajastu muutunud elutunnetus tõi esile kire, tunded, ülepaisutused ja teatraalse efekti. 16. saj. lõpuks kujunes Itaalias välja stiil, mis sai nimetuseks barokk (borocco – eriskummaline). Peamiseks kunstiliigiks sai arhitektuur, mis arenes tihedas seoses maalikunsti, skulptuuri, tarbekunsti ja pargiarhitektuuriga. Barokk koos sellele järgnenud rokokooga levis Euroopas aastail 1580…1750 ning jõudis hispaanlaste kaudu ka Ameerikasse. Üldjoontes jagunes see järgmisteks perioodideks: varane barokk u 1580.–1620. kõrgbarokk 1630.–17. saj lõpp hilisbarokk 18. saj I pool rokokoo 18. saj 20.–60. aastad Lisaks eespooltoodud periodiseeringule võib ajastu arhitektuuri jaotada veel järgmiselt: baroki maalilis-dünaamiline suund, mis levis eeskätt nendes maades, kus absolutism oli tihedas liidus katoliiklus
Kõik kommentaarid