Konstruktivism (2)

Konstruktivism

• 20.sajandi esimeste kümnendite arhitektuuri iseloomustasid insener-tehnilised uuendused -uudsed materjalid, tehnoloogiad , uudsed vormid.
  
• Juba juugendstiili hilisemal perioodil kadus stiilile omane rikkalik dekoor ja tugevnes ratsionaalne alge.
  
• Toimus üleminek masintootmisele, kus orienteeruti keskklassi vajadustele.
  
• Uue vormi otsingul kujunes välja 2 erinevat suunda – konstruktivism ja funktsionalism .
  
• Mõisted “konstruktivism” ja “funktsionalism” pärinesid 19.sajandi lõpu nn. tehnilisest romantismist .
  
• Arvati, et tööstushoonel, masinal, tehnilisel seadmel on eriomane ilu, mis ilmneb tema töötamisel.
  
• Mingeid kaunistusi pole vaja, lähtuda tuleb esmavajadusest.
  
• Konstruktivistlik suund rõhutas vormi konstruktsiooni ja ülesehituse otstarbekust.
  
• Funktsionalistlik suund koondas tähelepanu funktsioonile ja otstarbekusele.
  
• “Mis funktsioneerib hästi, on ilus”, väitis Saksa arhitekt Bruno Taut.
  
• 20.sajandi konstruktivistlik suund sai alguse maalikunstis, kus hakati otsima universaalset ja täiuslikku ilu.
  
• Seda hakati nägema geomeetrias ja geomeetrilistes kujundites.
  
• Maalist kandus geomeetria -ülistus kõikidesse rakenduskunsti liikidesse.
  
• Rakenduskunstis ja arhitektuuris nähti konstruktivismi kui üht osa funktsionalismist, mille omapära oli konstruktsioonide rõhutamine ja nähtavale jätmine.
  
• “Konstruktivism on ümberistumisjaam funktsionalismi ”, nagu väitis Vene konstruktivist El-Lissitzky.
  
• Interjööridisainis olid konstruktivistlikule stiilile omased funktsionaalsed lahendused ja nende nõuete range järgimine,
  
• kompaktsed mõõtmed täpselt avalduva karkassiga, vormide tehniline selgus.
  
• Sisseehitatud niššid, lisavalgustid.
  
• Mööbel paistis silma mobiilsuse ja funktsionaalsusega.
  
• Mööblivormid olid allutatud geomeetrilistele kujunditele.
  

Konstruktivism

• Avaldus kõige selgemini maalikunstis, olles kubismi ja futurismi edasiarendus.
  
• Kui kubism üldistas loodusvorme, leides nendes geomeetrilisi põhikujundeid, siis konstruktivism tegeles vaid abstraktsete vormidega; tasapinnal -ruut, riskülik, ring, kolmnurk , horisontaalid ja vertikaalid;
  
• ruumis – kuup, tahukas , kera, jt, geomeetrilised kehad.
  
• Maalikunstis valitsesid vaid geomeetrilised elemendid ja sirgjooned, mille abil püüti üksikute vormide ja värvide vastastikuse mõju kaudu luua pingestatud kompositsiooni.
  
• Kunstnikud püüdsid oma teostega jõuda uue konstrueeritud esteetilise reaalsuseni, objektiivse iluni.
  
• Stiili suundumused avaldusid kõige varem (ca 1913) Venemaal:
  
• Vene suprematism ja sellest välja kasvanud konstruktivism
  
• Hollandi neoplastitsism
  
• Prantsuse purism
  
• Saksa konstruktivism ja Bauhaus
  
• Konstruktivism sai alguse Venemaal.
  
• Kazimir Malevitsh arendas geomeetrilistel vormidel põhineva puhta maali teooriat, eksponeeris 1915 oma geomeetrilisi maale.
  
• K. Malevitshi abstraktse maalikunsti suunda nimetati suprematism.
  
• Vladimir Tatlin 1914 eksponeeris esmakordselt oma ruumilisi konstruktsioone.
  
• Tatlin kujundas abstraktseid ruumilisi vorme kõikvõimalikest materjalidest .
  
• Ta esitas neid kui tuleviku arhitektuuri projekte.
  
• El-Lissitsky ühendas oma PROUN´-ides 2 suunda – luues tasapinnal ruumilise mõjuga konstruktsioone.
  
• Uue avangardse kunstiga ühines palju andekaid noori:
  

A. Rodchenko , O.Rozanova, L. Popova , I.Kljun, V. Stepanova, N.Gabo, I. Puni , N.Suetin jt. 1917.a. sündmused suunasid avangardistide tegevuse tuleviku kujundamisele. Et igasugusest kodanlikust “rämpsust” löödi plats puhtaks, sobis tühjalt kohalt alustamiseks uus, avangardistlik noorkunstnike põlvkond.Siiralt uskudes uue korra õigsusse, asusid suprematistid ja konstruktivistid uue ühiskonna ja uue elamiskultuuri entusiastlikule kavandamisele.Keegi ei saanud jääda kõrvale ja iga vorm pidi leidma konkreetse funktsiooni keskkonna kujundamisel.Kuna eesmärgiks võeti kogu esemeline keskkond ümber kujundada, siis hakati neid rakenduskunstnikke, kes seda innukalt tegema hakkasid, nimetama produktivistideks.
Agitpropoganda.
Agaralt löödi kaasa ka revolutsioonisündmuste, miitingute, rongkäikude kujundamisel.V. Majakovski kuulutas: ”Tänavad on meie pintslid, väljakud meie paletid!”Vene konstruktivismi on nimetatud ka revolutsioonistiiliks.1919 asutati komisjon SINSKULTARH (sinteza kultura i arhitekrura), mis hakkas ellu viima Lenini monumentaal-propaganda ideid. Suunitlus uutele vormiotsingutele arhitektuuri ja kujutava kunsti ühendamise vallas oli kooskõlas noorte püüdlustega uue otsingul.Uue sotsiaalse tähendusega hoonete juures rakendati kogu fantaasiarikkust, kõige kaasaegsemaid materjale.
El-Lisitzki. Lissitzky oli kunstnik, arhitekt, fotograaf , disainer , tüpograaf, plakatikunstnik, kunstiteoreetik. Lissitzkyt ei rahuldanud suprematismi tasapinnalisus .Ta tõi oma töödesse ruumi illusiooni kandvad geomeetrilised kujundid. Oma kujundikäsitlust nimetas ta planimeetriaks, oma teoseid PROUN-ideks.(PROjektõ Utverzdenija Novova) PROUN oli vorm, mis oli loodud ökonoomse konstruktsiooni abil.
VladimirTatlin oli arhitekt, kes põhiliselt tegeles insenerkonstuktsioonidega.Tema kuulsaim töö oli “ Monument kolmandale Internatsionaalile”, mille makett valmis 1919-20. See oli mõttejulge projekt, (torn kõrgusega 400m ), kus konstruktsioon omandas iseseisva kunstilise väärtuse. Tatlini “Monument kolmandale internatsionaalile “ oli Vene konstruktivsmi nimiteos.Tatlin tegeles ka aerodünaamiliste katsetustega ja konstrueeris lennumasina “Lentatlin”, mida eskponeeriti 1922.a. Berliinis. Tatlin kavandas ka painutatud puidust mööblit ning töörõivaid.
Alexander Rodchenko oli maalija , graafik, fotograaf, disainer, kunstiõpetaja. Tema loomingukreedo oli “ Eksperiment igal juhul ja igal pool”. Oli rakenduskunstikooli VHUTEMAS asutamise initsiaator 1920 professor maali alal.Oli multifunktsionaalne disainer, kujundas originaalset mööblit, kostüüme, dekoratsioone. Oli andekas fotograaf ja fotokroonik, kujundas mitmetele ajakirjadele ja ajalehtedele fotogramme, fotomontaazplakateid. Töötas ka kino alal, oli 1927-29 mitmete vene filmide kunstnik.
Alexandra Exter oli maalija (kubo- futurist , suprematist, konstruktivist),teatrikunstnik ja disainer, 1924 siirdus Pariisi ja oli tuntud Art- Deco stiili kunstnik.
Ljubov Popova oli maalikunstnik , disainer, teatrikunstnik, rõivamudelite ja kangaste kujundaja. Ta osales innukalt pidustuste, miitingute kujundamisel.
Konstantin Melnikov oli maalija ja arhitekt, kes ei ühinenud konstruktivistidega, kuid kelle varasem looming oli konstruktivismist mõjutatud.

• Peale 1930 muutis oma suunda ja hakkas tegema stalinistlikku arhitektuuri.
  

Yakov Thernikhov (1889-1951) oli konstruktivist-arhitekt ja graafiline disainer ja teoretiseerija. Oli seotud Vene futuristimi, suprematismi ja konstruktivismiga. Jätkas aktiivset tegevust ka stalinismi ajal, kuigi temasse suhtuti tõrjuvalt liiga uudsete mõtete pärast. Kirjutas mitmed arhitektuurialased raamatud raamatud. («Основы современной архитектуры» (1929—1930 ), «Конструкции архитектурных и машинных форм» (1931). Kujundas seeria (101 joonist) arhitektuurseid fantaasiaid (1933).
Vene eksperimendi lõpp
Paraku muutus uus ühiskond, mida avangardistid olid nii innukalt toetanud, 30-ndatel aastatel totalitaarseks süsteemiks, mis vajas hoopis teistsugust kunsti. Avangardistid, kes Venemaale jäid, pidid alluma ametlikule stiilile; enamus siirdus pagulusse. Vene eksperiment kunstis oli lõppenud. Ainuke NSVL soositud kunstivool oli sotsrealism . Teosed ülistasid kommunistlikku riigikorda . Kunstis said koha võltsilt ilustatud töökangelased ja teemad, kuidas põllumajanduslikust riigist arenes tööstusriik. Arhitektuuris sai valitsevaks pidulik uus- klassitsism .
Konstruktivism 2
Neoplastetism

• Paralleelselt suprematismi ja vene avangardi konstruktivistliku loominguga, ent Venemaa kunstielust sõltumatult tekkis 1917. aastal Hollandis rühmitus "De Stijl “.
  
• Neid juhtis uus moodsa kunsti filosoofia, kõigist liialdustest vaba kunst puhta geomeetrilise vormi kaudu.
  
• Rühmituse liikmed olid:
  
• Piet Mondrian (teooria ja geomeetrilised maalid)
  
• Theo van Doesburg (teooria, geomeetrilised maalid, arhitektoonid , tüpograafia)
  
• Gerrit Rietveld ( arhitektuur , mööblidisain)
  
• George Vantongerloo ( skulptuur )
  
• J.J. Pieter Oud, Robert Van´t Hoff (arhitektuur)
  

De Stijl

• Mondrian ja van Doesburg asutasid 1917 rühmituse “De Stijl” ning panid aluse uuele stiilile.
  
• Oma ideede levitamiseks andis van Doesburg välja ka ajakirja “De Stijl” (1917-1931). ”
  
• “De Stijli” ideoloogiliseks eesmärgiks oli luua täiesti objektiivset kunsti.
  
• Nad nägid vajadust kogu ühiskonda ja kunsti ümber kujundada, igasugune subjektiivne alge tuli kunstist armutult välja rookida.
  
• “De Stijl” ideoloogia kohaselt oli maalil, arhitektuuril ja disainil täita oma funktsioon, mis on praktiliste vajaduste süntees. Värv, valgus, materjal – need on vaid vahendid.
  
• Piet Mondrian oli maalikunstnik, maali alal omandas ta akadeemilise hariduse Amsterdamis .
  
• Tema varajasemad tööd olid mõjutatud naturalismist, püäntellismist.
  
• 1911 siirdus Mondrian Pariisi, liitus kubistidega, tutvus Braque , Picassoga.
  
• Peale 1914.a. pöördudes tagasi Hollandisse, kujundas välja oma abstraktse maalistiili, värviskaala ja vormikeele.
  
• Korrastades nähtavate, looduslike vormide stiihiat, liikus Mondrian järjest askeetlikuma vormikeele poole.
  
• Reaalsuse purustamiseks tuli loobuda perspektiivist, modelleeringust ja ka faktuurist.
  
• Mondrian nimetas oma loomemeetodit “neoplastitsism”.
  
• Mondrian uskus, et on oma taiestes lõpuks saavutanud absoluutselt objektiivse harmoonia.
  
• Theo van Doesburg oli maalikunstnik, dekoraator, luuletaja, arhitekt ja kunstiteoreetik.
  
• Tema varasemad maalid olid fovistlike mõjudega, oli seotud ka dadaistide liikumisega.
  
• 1915 tutvus ta Mondrianiga ja temast kujunes geomeetriline abstraktsionist.
  
• Van Doesburd nimetas oma maalisüsteemi elementarismiks.
  
• Van Doesburg oli aktiivne geomeetrilise stiili propageerija, ta käis korduvalt loenguid pidamas Saksamaal Bauhausis.
  
• 1926 kirjutas manifesti “De Stijl”
  
• 1930 siirdus Pariisi, kus asutas ajakirja “Art Concrete” ja pani aluse samanimelisele kunstisuunale.
  

Gerrit Rietveld oli mööblidisainer ja arhitekt.Juba üliõpilasena rajas ta oma mööblifirma.1917 disainis tooli, mille värve muutis peale tutvumist “De Stijliga”; see oli 1918 punane-sinine tool . 1919 ühines “De Stijliga”, samal aastal sai ka arhitekti diplomi. Seadmata endale kõrgemaid eesmärke, piirdus ta üksnes oma stiiliga.Ta viis neoplastitsistliku maali põhimõtted üle vormiplastikasse.1924 disainis ta Schröderi maja, mis oli üks esimesi uut ideoloogiat kandev ehitus. Rietveld katsetas ka torumööbliga, painutatud puidust mööbliga.1934 Rietveldi disainis ühe oma tähtteostest - sik-sak tooli.1952 oli õppejõud Haagi Kuninglikus Akadeemias.Kuigi vanemas eas oli ta loobunud mööblidisainiga tegelemast, valmis tal .1963 Stelmani tool
Schroderi maja
Rietveldi kuulsaimaks tööks arhitektuuri alal oli Utrechtis paiknev Schröderi maja (1924), mis kujutas arhitektuurset vastet De Stijli neoplastitsismile. See maja oli Mondriani maalide kolmemõõtmeline paralleel, eksperiment vormi ja ruumiga tervikuna .Maja oli väga kompektne ja moduleeritava siseruumiga, et saavutada võimalikult ratsionaalset, kuid samas mitte liiga kitsast elamist.Igal juhul oli see revolutsiooniline samm arhitektuuris.
Konstruktivism Prasntsusmaal, Purism

• Purism oli Prantsuse avangardne kunstiliikumine aastatel 1918-1925.
  
• Purismi ideoloogia oli sarnane “De Stijli” rühmitusele.
  
• Rühma kesksed ideoloogid olid maalija Amadee Ozenfant, poeet Paul Dermee ja arhitekt Charles Jeanneret (keda hiljem tunti kui Le Corbusier ).
  
• Hiljem liitus nendega maalija Fernand Leger .
  
• Pariisis alates 1918 avaldasid nad oma seisukohti ajakirja “L´Esprit Nouveau ” (“Uus Vaimsus ”) veergudel.
  
• Oma uut kunsti nimetasid nad purismiks.(Pure-pr-puhas).
  
• Purismi võtmesõnaks oli geomeetria ja matemaatika. Nad nägid vajadust allutada kunst matemaatilisele korrale.
  
• Puristide esteetikat hakati nimetama “sirkli ja kolmnurga” esteetikaks.
  

1925 toimus Pariisis rahvusvaheline näitus “Dekoratiivsed kunstid ja moodne tööstus”. (The Exposition Internationale des Arts Décoratifs et Industriels Modernes (International Exposition of Modern Industrial and Decorative Arts). Näitus oli kokkuvõte sajandialguse dekoratiivkunsti – disaini- suundadest. Sel näitusel Saksa ega ka Ameerika dekoratiivkunst ei olnud esindatud .
Konstruktivism Saksamaal

• 1907.a. Münchenis moodustatud Saksa Tööliit, Deutscher Werkbund (German Work Federation) ühendas kunstnikke, arhitekte, disainereid ja tööstureid.
  
• Werkbund omandas moodsa arhitektuuri ja tööstusdisaini arengus tähtsa rolli.
  
• Töösturite ja disainerite partnerluse tulemusena suudeti ületada lõhe traditsiooniline käsitöö ja tööstusliku masstoodangu kujundamise erinevustes.
  
• Werkbundi moto oli “Vom Sofakissen zum Städtebau” – sohvapadjast linnaehituseni, st. disainerid olid universaalsed.
  
• Katsetati uute materjalide ja uute vormidega, sõnastati uusi teoreetilisi tõekspidamisi.
  
• 1914.a. toimus Werkbundi näitus Kölnis, kus esinesid oma töödega arhitektid V. Gropius , A. Meyer , B.Taut, L. Mies van der Rohe, jt., kelle tööd kuulusid juba uude, modernismi ajastusse.
  
• Werkbundi näitused toimusid veel ka 1924, 1927, 1929.a.
  
• Werkbundi initsiatiivil asutati 1919.a disaini- ja arhitektuurikool Bauhaus.
  

Bruno Taut oli arhitekt, linnaplaneerija, maalija. Uue vormi otsingul vaimustus klaasist ja metallist. 1910 avas oma arhitektuuribüroo, vaimustus inglaste mõjul aedlinna ideest. 1914 kavandas Werkbundi näitusele klaaspaviljoni, millega tekitas suure sensatsiooni. Paviljoni katedraali kuplit meenutav klaaskatus oli lahendatud polügonaalses süsteemis ja erinevates värvides. Tauti looming oli ekspressionistliku arhitektuuri näide.1914-18 avaldas mitmeid poleemikat tekitanud kirjutisi, paistis silma utoopiliste ideekavanditega. Peale 1921, kui asus Magdeburgi linnaarhiteekti kohale, muutus ta kujunduslaad ratsionalismi suunas.1927 Taut osales Weissenhofi näidisasula projektis. Taut ei jaganud Gropiuse, Mies van der Rohe ja Le Corbusier´vaimustust puhas- valgete pindade vastu. Tauti maja nr. 19 oli värvitud primaarvärvidega Peale 1924 oli seotud mitmete elamugruppide kavandamisega. Need olid juba modernistlikus vaimus . Natsipartei võimule tulekul 1933 siirdus Taut Venemaale, Shweitsi, Jaapanisse ja 1936 Türgisse, kuhu jäi surmani.
Grupp G

• 20-ndatel aastatel oli Berliinis mitmeid avangardseid kunstirühmitisi (“Novembergruppe”, “Zehner Ring”, “Arbeitsrat für Kunst”, grupp “G”.
  
• ajakirja “G” (gestaltung – kujundus, disain ) ümber koondus maalijate, kineastide ja arhitektide grupp.
  
• Gruppi kuulusid arhitektid Ludvig Mies van der Rohe, Valter Gropius, Adolf Meyer, Bruno Taut, Ludwig Hilbersheimer, siin liikusid ka Theo van Doesburg, El-Lissitzky, ajakirjas avaldasid nad oma novaatorlikke ideid.
  
• Ajakiri tegeles uue arhitektuuri, rakenduskunsti, konstruktivismi tutvustamise, filmiprobleemidega.
  
• Saksa konstruktivismile oli omane suurem sotsiaalne suunitlus ja otstarbekuse nõue.
  
• Konstruktivistide teoreetilised arutlused viisid välja funktsionalismi põhimõtete formuleerimisele.
  
• Uusasjalikkus – “Neues Sachlichkeit”= funktsionalism.
  

• Konstruktivistid olid seotud ka Bauhausi kooliga .
  

Ludwig Mies van der Rohe läbis 1908-12 stuudiumi Peter Behrensi arhitektuuribüroos, kus õppis koos V. Gropiuse, Le Corbusier´, A. Meyeriga. Juba oma varasemates töödes kasutas ta metalli ja klaasi, kuigi konstruktsioonitüübi eeskuju leidis 19. saj. Preisi neo-klassitsismi arhitekti K.F.Schinkeli töödest. Juba oma karjääri alguses katsetas ta klaasi ja metalliga, vaimustus suurtest mahtudest, korduvatest rütmidest, puhastest kandilistest vormidest .Mies huvitus Vene ja Hollandi konstruktivismist, 1922 asutas oma ajakirja “G”.Teda huvitasid uudsed tehnoloogiad, uued materjalid. Ta disainis mitmed painutatud torust toolid. Ta oli Weissenhofi projekti kaasautor, Werkbundi aktiivne liige, alates 1930 ka Bauhausi direktor . 1933 emigreerus Ameerikasse, kus jätkas tööd arhitektina.Mies oli üks 20.sajandi mõjukamaid arhitekte. Oma loominguga 30-ndatel aastatel pani ta aluse Internatsionaalsele stiilile.Miesi 2 loominguprintsiipi: “Vähe tähendab palju” ja “Lihtne ei ole lihtne” said 20.sajandi arhitektuuri ja disaini juhtlauseteks.
1919 a.asutati Weimaris kõrgem rakenduskunstikool Bauhaus.Bauhausis loodi ja õpetati kõiki visuaalseid kunste, kuid nende ühendavaks jõuks oli arhitektuur. Direktori kohale määrati V.Gropius, kes kirjutas ka Bauhausi Manifesti.Otsides ideoloogiat, millele toetuda, tutvusid Bauhausi õppejõud konstruktivistidega. “De Stijl” liider Theo van Doesburg käis Bauhausis loenguid pidamas, tema mõjudel muutus ka Bauhausi vormikäsitlus konstruktivistlikuks.1926 asus kool ümber Dessausse. Dessau perioodil eelistasid Bauhausi õppejõud “De Stijli” programmile Le Corbusier´funktsionalismi põhimõtet. Järgiti põhimõtet, mille järgi ehituste või esemete vorm peab tulenema nende ülesannetest (funktsioonist), seega esindas Bauhaus funktsionalistlikku mõtlemisviisi kunstis ja keskkonnakujundamises. Funktsionalism muutus Bauhausi loominguliseks põhimõtteks, aga siiski konstruktivismi platvormilt. Gropius väide “Mis on funktsionaalne, on ühtlasi kaunis”.Gropius kuulutas oma programmis 1923: Bauhausi eesmärgiks on luua “kunst ja tehnoloogia – uus tervik”.
Vassili Kandinsky oli vene päritolu maalikunstnik, graafik ja kunstiteoreetik. Suurema osa oma elust veetis ta Saksamaal.Aastatel 1886 –1892 õppis ta Moskva Ülikoolis õigusteadust, 1896 siirdus Münchenisse, kus õppis Anton Ažbe kunstikoolis, hiljem ka F. von Stucki käe all.1901 oli kunstirühmituste Phalanx ja Der Blaue Reiter asutajaliige. 1910 maalis ta esimese abstraktsionistliku kunstiteose. Teda peetakse ekspressiivse abstraktsionismi kui maalistiili rajajaks.
Bauhausi tulles ei olnud Kandinsky veel maalijana erilist tunnustust leidnud.

• Aastatel 1919–1921 oli ta Bauhausi professor maali alal.
  
• Kandinsky on avaldanud 2 kunstiteoreetilist raaamatut:
  
• 1912 "Über das Geistige in der Kunst"
  
• 1926 "Punkt und Linie zur Fläche"
  
• Aastal 1933 siirdus ta Prantsusmaale.
  
• Kandinsky jätkas maalimist kuni surmani.
  
• Oskar Schlemmer oli rakenduskunstnik , skulptor ja maalija.
  
• Tõõtas 1912 A.Hölzeli juures Stuttgarti Kunstiakadeemias õppemeistrina
  
• 1919 kutsus Gropius ta bauhausi õppejõuks vormiõpetuse ja skulptuuri alal.
  
• Oma õppetöös pühendus Schlemmer inimese ja ruumi, ning vormi ja ruumi probleemidele, juhendades metallist ja metallkarkassist mahulisi vormiharjutusi.
  
• Schlemmer omandas kuulsuse oma konstruktivistliku teatrikujundusega “Triaadide ballett” 1922.
  
• 1929 lahkus ta Bauhausist, asudes õppejõuks Breslaus, 1932-33 oli õppejõuks Berliinis.
  
• 1928-30 tegi 9 seinamaali Esseni rahvusmuuseumis.
  
• Sõja-aastatel töötas Wuppertalis 'Institut für Malstoffe‘.
  

Bauhausi kroonika

• 1919-1925 kooli asukoht Weimaris
  
• 1926-uute õppehoonete valmimine Dessaus, kolimine
  
• 1928- Gropiuse lahkumine , uus direktor Hannes Meyer
  
• 1930- Bauhausi uus direktor Ludwig Mies van der Rohe, suund arhitektuurile,
  
• 1931 Bauhausi kolimine Berliini
  
• 1933- Bauhausi sulgemine poliitilistel põhjustel
  
• Mies van der Rohe, Albers, Breuer, Moholy- Nagy ,
  

Gropius emigreerusid Ameerikasse

• 1937 Chicagos Uus-Bauhaus L. Moholy-Nagy eestvedamisel
  

Konstruktivism ja funktsionalism

• 1919-1925 kooli asukoht Weimaris
  
• 1926-uute õppehoonete valmimine Dessaus, kolimine
  
• 1928- Gropiuse lahkumine, uus direktor Hannes Meyer
  
• 1930- Bauhausi uus direktor Ludwig Mies van der Rohe, suund arhitektuurile,
  
• 1931 Bauhausi kolimine Berliini
  
• 1933- Bauhausi sulgemine poliitilistel põhjustel
  
• Mies van der Rohe, Albers, Breuer, Moholy-Nagy,
  

Gropius emigreerusid Ameerikasse

• 1937 Chicagos Uus-Bauhaus L. Moholy-Nagy eestvedamisel