Kaasaegsed arhitektuuristiilid ja esindajad (0)

Kaasaegsed arhitektuuristiilid ja esindajad
1.        Vernakulaarne stiil (vernacular architecture )
Vernakulaarne stiil on termin iseloomustamaks kohalikke ressursse ja traditsioone kasutavat ehitusstiili, mis ühtlasi vastab paiksetele vajadustele ja tingimustele. Kuna vernakulaarne stiil on pidevas muutumises ja aregus sõltuvalt keskkonnast ja kultuurist, kajastab ta endas palju kohalikku ajalugu.
Ehituseks vajalikud teadmised on tihti puudulikud ja saadud kogemuste ning katse- eksitus meetodi teel. Üht tähtsamat rolli mängib selle stiili juures kliima: külmemates piirkondades rohkem soojustust, niiskemates suuremad katusekalded, samas troopilistemas on hooned lahtisemad ja kergemad. Samuti lokaalsed looduslikud ressursid : jää, muda , kivi, plagid, pambus ka metsloomad (nt iglud või indiaanlaste nahksed tibid) Kultuuri pool mõjutab jälle hoone suurust ja plaani nt regioonid, kus on tavaks suureliikmelised pered või nt söögi valmistamise ja serveerimise kord.
Vernakulaarsel e maalähedasel stiilil põhineb ka Arts and Crafts Movementi William Morrise Red House
2.        Heimatstiil ( heimat style) ja Muthesiuse, Tessenowi i arhitektuuri ideed
Heimatstiil- paralleelselt konstruktivismi ja funksionalismiga ( 1910 . aastad- 1940. aastate algus) traditsionalismi avaldusvorm arhitektuuris, mis järgib moderniseerivalt varasemate aleviehitiste intiimset laadi, vastandub linnastumisele ja moodsale arhitektuurile.
- juba I MS eel välja kujunenud heimatstiil tähtsustas kohalikke traditsioone vormis ja materjalis ning ajalikkust, aga ka kodulikkust.
-Heimatstiil võttis juugendilt üle väikeste ruutudega aknad ning erinevate seina- ja katusepindadega mängimise, kuid seda ilma juugendile omase lopsaka ja väänleva dekoorita.
- avaldus eelkõige eramuehituses, kus eelistati traditsioonilist kõrget katust, tuttavaid materjale, kohalikke sõrestikehituse tavasid.
- andis ääre- ja väikelinnadele koduse ilme. natsionaalsotsialismi ajal oli see nii Saksas kui Austrias riiklikult soositud.
Hermann Muthesius- Deutscher Werkbund asutaja – eesmärk kõrvaldada vastuolu kunsti ja tööstuslike tootmismeetodite vahel. Luua side tootjate ja disainerite vahel. Leidis et saksa kunst toodab liiga palju prügi. Nõudis kunstitööstuselt soliidsust ja ilu. Vaimustus inglise maamajast. Võrreldes inglastega ei olnud sakslastel korralikku oma majatüüpi ja M. Võttis ülesandeks luua sakslasele maja. Historitsismi ja Saksamaal levinud ornamendilembuse alternatiivina nägi funktsionaalsust, tagasihoidlikkust, individuaalsust ja traditsioonilistele ja looduslikele materjalidele truuks jäämist. Maja peab täpselt sobituma funktsiooniga. Rõhutas praktilisust. Üleliigsed on raamatuillustratsioone meenutavad ornamendid nagu juugendstiilis (mida ta pidas pealiskaudseks). Eeskujuks Le Corbusier ’le, Gropius ’le ja Mies van der Rohe’le.
Heinrich Tessenow (1876-1950)- tõi aedlinna idee rahvusvahelise tähelepanu alla. Orgaaniline väikelinn. Soosis arhitektuuri, mis väljendaks rahvuslikku kultuuri ja lihtsustatud vorme. „lihtsaim vorm ei ole alati parim, aga parim on alati lihtne.“ Eramuarhitektuuri peamiseks ülesandeks on täita põhilised elulised vajadused kasutades kõikvõimalikke praktilisi vahendeid. „ arhitektuur ei ole kunst“ Muthesius’e, Tessenow’i, Riemerscmid’i ja veel mõnede arhitektide ühistööna on 1908 loodud aedlinn Hellerau Saksamaal. Inimlik ja funktsionaalne linnaplaneering, mõjutused inglise aedlinnast.
3.       Deutscher Werkbund ja Bauhaus
Deutscher Werkbund oli saksa tootjate ja ettevõtjate liit. Asutatud Hermann Muthesiuse eestvõttel 1907 Münchenis Saksamaal. Liit ühendas arhitekte, tarbekunsti käsitöölisi ja uuendusmeelseid ettevõtjaid töösture. Liidu eesmärgiks oli viia ehitus ja tarbekunsti käsitöö uutele tööstuslikele alustele mängides tähtsat rolli modernse arhitektuuri ja tööstusliku disaini arengus. Werkbundi tegevus soikus seoses Esimese maailmasõja algusega.
Liit taastati 1950. aastal.1914. aastal toimus Werkbundi näitus Kölnis. Paljud näitusel esitatatud tööd pälvisid tähelepanu, teiste seas Walter Gropiuse klaasist ja metallist vabriku mudel, Bruno Tauti klaaspaviljon ja Henri van de Velde projekteeritud teatrimaja mudel.Liidu tegevuse tulemusena sündinud tähtsamaid töid on Hellerau aedlinn Presdani lähedal, mis avati 1911. aastal. Arhitektideks Paul-Schultze Mannburg ja Heirich Tessenow.
Tuntud liikmed: P. Behrov, J. Hoffmann , W. Gropius, B. Taut, H. Vander, H. Tessenov, Mies Van der Rohe.
Bauhaus on 1919–1933 aastatel tegutsenud kunstikool Saksamaal. Kooli asutas Weimari linnas arhitekt Walter Gropius. Bauhausi koolihooned Weimaris ja Dessaus kuuluvad UNESCO maailmapärandi nimistusse.
Bauhausis loodi ja õpetati kõiki visuaalseid kunste, kuid nende ühendavaks jõuks oli arhitektuur. Järgiti põhimõtet, mille järgi ehituste või esemete vorm peab tulenema nende ülesannetest (funktsioonist), seega esindas Bauhaus funktsionalistlikku mõtlemisviisi kunstis ja keskkonnakujundamises.
4.       CIAM ja modernistliku arhitektuuri peamised arenguetapid , esindajad, olulised teosed (7 näidet)
CIAM-(International Congresses of Modern Architecture) 1928- 1959 , eesmärk oli modernse arhitektuuri ideede levitamine üle maailma. CIAM ei tegelenud ainult Modernse Liikumise arhitektuuriliste printsiipide vormistamisega, vaid nägi ka arhitektuuri kui majanduslikku ja poliitilist vahendit, mida saab kasutada, et parandada maailma läbi hoonete disaini ja linnaplaneeringu.
Modernismi ja CIAM-i peamised arenguetapid saab välja tuua CIAM-i koosolekutena, kus keskenduti:

• minimaalsele eluasemele
  
• ratsionaalsetele ehitusmeetoditele
  
• funktsionaalse linna põhimõtetele. CIAM pakkus välja, et linnade ühiskondlikud probleemid saaks lahendada range funktsionaalse eraldamisega ja elanikonna jaotamisega pikkadesse korterelamutesse.
  
• Elamutele ja linnade taastamisele
  
• Kunstile ja arhitektuurile
  
• Linnasüdamele/kesklinnale
  

Walter Gropius:

• Bauhausi looja ja koolimaja projekteerija (Bauhaus oli kool Saksamaal, mis ühendas käsitöö ja kujutava kunsti ning oli kuulus oma lähenemise poolest disainile, mida ta avalikustas ja õpetas)
  

Le Corbusier:
Villa Savoye Heidi Weber Museum
Ludwig Mies van der Rohe:
Seagram Building IBM Plaza
Frank Lloyd Wright

• Hillside Home School Fallingwater
  

5.       kriitiline regionalism ( critical regionalism)
Kriitiline regionalism on arhitektuuristiil, mis püüab parandada modernismis kaduma läinud identiteedi. Hoone püütakse uuesti siduda piirkonnaga arvestades geograafilist konteksti. Kriitiline regionalism lahendab probleemi kasutades hoonete, ehituskunsti ning materjalide regionaalset omapära propageerides kohalikke elemente. Tuleb arvestada kohaliku kliimaga ja maastikuga, mille tulemuseks on intelligentne ja sobiv hoone piirkonda.
Town Hall- Alvar Aalto Church of the Light - Tadao Ando
6.       high- tech arhitecture, esindajad, peamised ideed-teosed (3 näidet)

• High-tech arhitektuuri on arhitektuuri stiil, mis tekkis 1970. aastatel. Kõrgtehnoloogiline “High-tech” arhitektuur nägi võimalust maksimaalselt välja arendada ja kasutada uut tehnoloogiat ning uusi materjale. See vastandub visuaalselt modernismile, kuid veel rohkem postmodernismile ja modernismieelsele arhitektuurile.
  
• High-tech hooned sümboliseerivad tehnilist progressi , aga mõnikord
  väljendavad konkreetselt mõnda allegoorilist tähendust.
  (Üks varasemaid selliseid hooneid oli Sydney ooperiteater.)
  

Peamised esindajad, teosed:
Richard Rogers - Pompidou keskus Minoru Yamasaki - WTC Norman Foster- Hearst Tower
7. postmodernism arhitektuuris, esindajad, peamised ideed-teosed (3 näidet)
Sai alguse 50datel, stiiliks kujunes 70datel. Sündis vastukaaluks modernsimile, mis oli minimalistlik nii vormilt kui ka dekoorilt. Modernism- less is more, postmodrenism less is bore . Postmodernistlik arhitektuur ühendab eri ajastute ja stiilide elemente, vaataja harituses oleneb see, palju ta sellest kompotist aru saab. Arhitektuur peab olema narratiivne ja sümbolistlik. Hooned ei tohi välja näha nagu ilmetud kastid , vaid kui on tegemist kirikuga, siis olgu ta ehitatud vastava mastaapsusega ja talle omase gootikaga.
Aldo Rossi- kritiseerib linnaruumist arusaamist ja selle üldist arhitektuuri. Linna peab õppima ja uurima ning väärtustama tema ajalugu läbi arhitektuuri. Bonnefaten Muuseum Hollandis
Robert Venturi- arhitektuur peab andma aimu hoone funktsioonist, et iga suvaline inimene saaks aru, millega on tegemist. Duck - maja kui märk. Maja ja fassaad on kaks eri asja- maja võib olla lihtsalt kast, aga selle ees peab olema 2D fassaad dekoreeritud elementidega. Vanna Venturi House
Philip Johnson- AT&T Building
8.        dekonstruktivism arhitektuuris, esindajad, peamised ideed-teosed (3 näidet)
Dekonstruktivism on arenenud postmoderlistlikust arhitektuurist 1980. aastatel. Dekonstruktivism (ing k deconstruction- laialilammutamine) on stiil, mis üritab vaadelda hooneid oma algsetes osades. Arhitektuuri põhiosad on laialilammutatud, lõhutud. Dekonstruktivistlikud hooned mõjuvad kui ilma visuaalse loogikata. Tundub nagu oleks need hooned kokku pandud abstraktsetest ja vastandlikest osadest, mis ei sobi kokku. Üks tuntumaid esindajaid on ameeriklane Frank Owen Gehry .
Rem Koolhaas - Seattle Public Library; Frank Owen Gehry- Dancing House; Daniel Libeskind- Jewish Museum
6