- Ü tähega algavad mõisted | Sõnu seletav sõnastik

3

Ükskõiksuskõver – samakasulikkuse kõver, nivoojoon, mis esitab kõik- võimalikud X ja Y suuruste paarid, kus kasulikkus on ühesugune ja konstantselt võrdne C-ga. 30. Mis on tootmistegurite asendatavuse piirmäär? Tootmisfunktsiooni Q = f (K,L), kus K on kapital ning L tööjõud, korral on ∆LK = −1,5. Selgitada, mida see tähendab.

Majandusmatemaatika kordamisküsimuste vastused

2

Ühiskordne – arv, mis jagub iga antud arvuga  Antud arvudel on lõpmata palju ühiskordseid, kõige enam vajatakse aga vähimat neist  Vähim ühiskordne – vähimat nullist erinevat arvu, mis jagub iga antud arvuga

Algarvud ja kordarvud powerpoint\'i esitlus

1

Ühiskordne – naturaalarv, mis jagub kõigi vaadeldavate naturaalarvudega; Suurim ühistegur (SÜT) - suurim arv, millega jagub iga antud arv; Väikseim ühistegur (VÜT) – väikseim arv, millega jagub iga antud arv;

Uurimustöö põhikooli matemaatikas - Algarvud ja kordarvud

0

Ühekatteline pöördhüperboloid - tekib hüperbooli pöörlemisel ümber oma kaastelje, 5. pöördsilinder (kahe sirge pöörlmisel ümber oma sümmeetriatelje), 6. pöördkoonus- kahe lõikuva sirge pöörlemisel ümber nende sümmeetriatelje (sirgete lõikepunkt on koonuse tipuks). 50. Kuidas tekib rõngaspind? Ringjoone pöörlemisel ümber telje,mis asetseb ringjoone tasapinnas, kuid ei läbi ringjoone tsentrit.

Kujutava geomeetria kordamisküsimused

1

Ühikvektori tähis on v (vektori v suunaline vektor, mille pikkus on üks ühik). r 1 r  X Y Z  v  r  v   ; ;  . v  X Y  Z 2 2 2 X Y  Z 2 2 2 X Y  Z  2 2 2

MATEMAATIKA TÄIENDÕPE: Valemid

0

Üldkogum on kas looduse või ühiskonna nähtus või objektide hulk, mille kohta soovime teha teaduslikult põhjendatud järeldusi(Populatsioon).Valimiks nimetatakse mõõtmiseks võetud üldkogumi osa. Juhuslik valim, valimisse kuuluvad objektid valitakse välja täiesti juhuslikult üldkogumi kõigi objektide hulgast.

Statistika kordamine

0

Üldkogum – esemete hulk, mille kohta tahetakse teha teaduslikult põhjendatud järeldusi • Valim – mõõtmiseks võetud üldkogumi osa • Tunnus – omaduste seisukoht, mille kohaselt uuritakse objekti • Sagedustabel – tabel, mis näitab, mitmel korral on antud tunnus saanud antud väärtuse.

Stastistika matemaatikas

0

Ühene f - 1le värtusele vastavusse seatud 1 väärtus nt y=2x-3. Mitmene-vastavusse seatud mitu väärtust, nt 1, vahemik 1;-1, x-le vastab y! Tuletis-funkt kasvu ja argumendi kasvu suhte piirväärtus arg muudu lähenemisel 0le. Geogr tõlgendus-f graafikule punktis P tõmmatud puutuja tõus.

Matemaatilised mõisted

0

Üldjoontes on võrratus sarnane võrrandile, kuid erinevusi on ka: • Kui vahetada võrratuse pooled, muutub võrratuse märk vastupidiseks: Näit: 5>2 ⇒ 2<5 • Võrratuse mõlemaid pooli võib korrutada või jagada ühe ja sama positiivse arvuga, jättes võrratuse märgi samaks.

Keskkooli matemaatika raudvara

0

Üheliste number on aga kaks korda suurem kümneliste numbrist ehk 2x. Kahekohaline arv on ise kujul 10x + 2x. Kui sellest kahekohalisest arvust st 10x + 2x lahutada tema numbrite summa x + 2x, siis saadakse 18. Saame võrrandi: 10x + 2x – (x + 2x) = 18. 10x + 2x – x – 2x = 18;

Hulkliikmete liitmine ja lahutamine

1

Üksliige on korrutis, milles esinevad arvulised ja tähelised tegurid.

Põhikooli lõpueksam matemaatikast

0

Ühepoolsed piirväärtused on ka lim x→∞ f(x) ja lim x→ - ∞ f(x). Definitsioon 3. Arvu A nimetatakse funktsiooni f piirväärtuseks protsessis x → ∞ (x → – ∞), kui iga arvu ε > 0 korral leidub arv K > 0, nii et f( x) − A | < ε, alati, kui x > K ( x < -K).

Matemaatiline analüüs I - kordamine eksamiks (ainekava järgi koostatud konspekt)

0

Ühikvektor - Kui vektori pikkus on 1 6. vektorite liitmine-rööpkülikureegel: Vektorite a ja b summaks nimetatakse niisugust vektorit c, mis väljub nende ühisest alguspunktist ja on niisuguse rööpküliku diagonaal, mille külgedeks on liidetavad vektorid.

Lineaaralgebra eksami kordamisküsimused vastused

0

Üksliikmete jagamine - kordajad jagatakse omavahel, sama alusega astmed omavahel ja selgitus: 4:2=2, a:a=1 seda ei kirjutata saadud tulemused korrutatakse; jagada võib ka vastusesse, b astmete jagamisel tuleb astendajad taandamisvõttega lahutada 3-1=2

8. klassi raudvara 1.osa

0

Ühes sulamis on need metallid suhtes 1:2 ja teises 2:3. Mitu grammi on vaja võtta kumbagi sulamit, et saada 19 grammi sulamit, milles kulla ja hõbeda suhe on 7:12? 17. Osteti 45 euro eest I sordi kaupa ja 20 euro eest II sordi kaupa.

Kordamisülesanded 3 (tekstülesanded, %, suhted)

0

Ühesuse tingimused - olgu fn f pidev piirkonnas D,olgu tal olemas I järku osatuletised argumentide y,y',...,y n-1 järgi,mis on ka pidevad piirkonnas D. Siis iga punkt (x0,y0,...,y0n-1)ϵD korral on Cauchy ülesandel parajasti 1 lahend.

Dif 2. kollokvium

0

Ühepoolne pidevus - f-n on pidev paremalt, kui argumendi muut läheneb 0+ile ja f ( a+h ) −f (a) funktsiooni muut 0ile, pidev vasakult, kui argumendi muut läheneb 0-sele ja h →0+ ¿ funktsiooni muut 0ile h ning f’(a-)= lim ¿ ¿

Matemaatiline analüüs I 1. kollokvium

-1

Üldkogum – esemete hulk, mille kohta tahetakse teha teaduslikult põhjendatud järeldusi • Valim – mõõtmiseks võetud üldkogumi osa • Tunnus – omaduste seisukoht, mille kohaselt uuritakse objekti • Sagedus-jaotustabel – tabel, mis näitab, mitmel korral on antud tunnus saanud antud väärtuse ning nende väärtuste sagedust protsentides • Sektordiagramm - diagramm, milles arve kujutavad ringi sektorid.

Uurimustöö matemaatikas

0

Ühepoolne - (a-e,a][a,a+e), (ei=)+puudub, pole lõp.- def: pos arv M korral näidata 2.liiki+abs.max ja min suuruse x väärtust, järg x>M ja (f(x1)=>

Mat.analüüs 1 spikker

0

Üldasendilisel sirgel on kolm jälge: P ≡ s × ε1 - pōhijälg (P′′= s′′× x ; P′ ∈ s′); E ≡ s × ε2 - esijälg (E′ = s′ × x ; E′′∈ s′′). K ≡ s × ε3 - külgjälg pole joonisel esitatud.

Kujutava geomeetria põhivara

0

Ühepere - elamute müük USA-s kuude olümpiamängudel 1896-1992. kaupa aastatel 1973-1995. Esineb kahanemisetrend, puudub Esineb perioodiline komponent ja tsükliline perioodiline ja tsükliline komponent.

Konspekt

0

Üldine idee on järgmine: kirjutame funktsiooni ƒ(x,y) Taylori polünoomi välja ühe argumendi suhtes ja asendame seal esinevad osatuletised, mis sõltuvad teisest argumendist , oma Taylori polünoomidega.

Teooria vastused II

0

Üksliikmete – 3,7x, 5x3 ja - x2 lahutamisel üksliikmest 6 saame avaldise 6  3,7 x  5x 3  x 2 Üksliikmete liitmisel ja lahutamisel saadud avaldisi nimetatakse algebralisteks summadeks.

Üks-ja hulkliikmed

0

Ühtlane jaotus - Pidev juhuslik suurus on ühtlase jaotusega, kui selle juhusliku suuruse võimalikud väärtused on mingis lõplikus vahemikus ja juhusliku suuruse jaotustihedus on konstantne

Tõenäosuse mõisted

0

Ühenditeks nimetatakse lõpliku hulga U n = { u1 ; u 2 ; K ; u n } elementidest moodustatud alamhulki, mis erinevad üksteisest kas elementide endi, nende järjestuse, arvu või kordsuse

Valemid ja mõisted

0

Ühikvektoriks nimetatakse vektorit, mille moodul (pikkus) on 1. Definitsioon. Kollineaarseteks vektoriteks nimetatakse vektoreid, mis asuvad ühel sirgel või paralleelsetel sirgetel.

ANALÜÜTILINE GEOMEETRIA RUUMIS, VEKTORID

0

Ühikvektori tähis on v° (vektori v suunaline vektor, mille pikkus on üks ühik). r 1 r  X Y Z  v° = r ⋅ v =  ; ; . v  X +Y + Z 2 2 2 X 2 +Y 2 + Z 2 X 2 +Y 2 + Z 2 

Valemid ja mõisted

0

Üldkogum – ehk populatsioon, selle all mõeldakse kõiki juhtumeid või situatsioone, mille kohta meie poolt püstitatud järeldused, oletused või prognoosid kehtivad.

Matemaatika mõisted

0

Üldkogum – kas looduse või ühiskonna Diskreetne tunnus – võib omandada vaid nähtus või objektide hulk, mille kohta soovime üksteisest eraldatud väärtusi.

Statistika mõisted

0

Üheksas sümfoonia on paljudel heliloo- jatel mitte ainult jäänud viimaseks, aga osutunud võibolla ka üheks tähtsamaks, näiteks Beethovenil, Bruckneril, Schubertil.

Matemaatika - Õhtuõpik

0

Ühendeiks nimetatakse mingeist esemeist ehk elementidest moodustatud rühmi, mis erinevad üksteisest kas elementide endi, nende järjestuse või arvu poolest.

Kombinatoorika tööleht

0

Ühenditeks nimetatakse mingitest esemetest, elementidest moodustatud rühmi, mis erinevad üksteisest kas elementide endi, nende järjestuse või arvu poolest.

Tõenäosusteooria I

0

Ühenditeks nimetatakse lõpliku hulga An elementidest moodustatud alamhulki, mis erinevad üksteisest kas elementide endi, nende järjestuse või arvu poolest.

TÕENÄOSUSTEOORIA

0

Ühtepidi nim. kaasnurkadeks. ¤Lähisnurgad- Kahte nurka, mis asuvad ühel pool lõikajat ja mille haarad lõikajal suunduvad vastamisi nim. lähisnurkadeks.

Matemaatika mõisted

0

Üldasendilisel tasandil on kolm jälge (joon. 14): pα = α × ε1 - põhijälg; pα″ ≡ x; eα = α × ε2 - esijälg; eα′ ≡ x; kα = α × ε3 - külgjälg.

Kujutava geomeetria põhivara

0

Ühiskordne tegur e. sisuliselt vähim arv, kus teguritena sisalduvad mõlemad arvud a ja b. Vähim ühiskordne ning suurim ühistegur on duaalsed mõisted.

ITT0030 Diskreetne matemaatika II - eksamikonspekt

0

Ühes piletis on üks neist 4 jaotusest) Suurima tõepära meetodi eesmärk: koostada tõepära funktsioon ja maksimiseerida see parameetrite järgi.

Tõenäosusteooria ja matemaatiline statistika

0

Ühisosa on hulk, kus on kõik hulga A elemendid, mis kuuluvad ka hulka B N: on hulgad : A = {2;4;5;7;9} B = {2;3;5;8;9} A  B = {2;5;9}