Raudvara "Üksliige" (0)

Üksliikmed
Raudvara
1.osa
Üksliige
Üksliikmeid nimetatakse arvuliste ja täheliste tegurite korrutist.

x·2·x·y·3·(-5)·z=-15x2yz

Kordaja 1 ja -1 jäetakse kirjutamata. Kordaja -1 asemel kirjutatakse lihtsalt – märk.
1abc=abc
-1abc=-abc
Sarnased üksliikmed, sest täheline osa on sama.
3ab+4c-2ab-c=ab+3c
Astmete korrutamine ja jagamine
Ühe ja sama arvu astmete korrutamisel astendajad liidetakse.
am·an=am+n
37·311=37+11=318
(-4)5·(-4)7=(-4)5+7=(-4)12=412
Ühe ja sama arvu astmete jagamisel astendajad lahutatakse.
Murrujoonel on jagamismärgi tähendus.
am:an=am-n ehk. = am-n
75:72=75-2=73
Astme astendamine
Astme astendamisel astendajad korrutatakse.
(am)n=am·n
(23)4=23·4=212
-82= -64
(2x3)4= 24·(x3)4=16x12
(-32·x3·y4)6=312·x18·y24
Negatiivne astendaja
Kui arv ei ole murruna, siis tehakse see murruks ja vahetatakse lugeja ja nimetaja ning arv läheb positiivseks .
Üksliikme korrutamine ja jagamine
Üksliikme korrutamisel arvutatakse enne numbrid ja seejärel tähed.
4xy2·(-3x2y4z)=4·(-3)·(x·x2)·(y2·y4)·z= -12x3
Üksliikme jagamisel arvutatakse enne numbrid ja seejärel tähed.
Arvu standardkuju
x=a·10n 1